Majanduseareng Eestis 18.-19.sajandil (0)

Majandusareng Eestis 18.-19. Sajandil
Majandusareng on mõiste, mida iseloomustab kõige paremini inimeste elatustase ja teatud maa-ala majandussuhted . Seda nii riigi siseselt kui ka välismaailmaga. Majanduse arengut mõjutavad positiivses suunas teedevõrk, raudteevõrk, vabrikute ja manufaktuuride teke ning loomulikult ekspordi ja impordi suhe. Eesti majanduselu arenes positiivses suunas, sest 18-19 sajand just eelpool nimetatud näitajad siinsel alal märgatavalt paranesid. Arengule aitasid kaasa väga erinevad nähtused. Eelkõige olid siin alal elavad inimesed töökad, mis aja möödudes ära tasus. Nad suutsid luua kokkuleppeid ja olla töökad. Samuti tehti õigeid reforme ja poliitilisi otsuseid, mis aitasid kaasa inimeste elujärje paranemisele. Millised aga olid kitsamalt need aspektid, mis avaldasid majanduselu elavnemisele enim mõju ja tõstsid eesti ala muu Vene impeeriumi seast esile?
Naturaalmajandus kaotati ja üha enam kasvas käsitööliste osatähtsus majanduse arengul. Enam ei olnud vahetuskauplemist, vaid asju sai osta raha eest. 18. sajandi lõpul tegutses Tallinnas üle 200 käsitöömeistri. Siinsesse majandusellu tuli üha rohkem kapitalistlikke jooni. Käsitööliste kauplemispiirangud kaotati ja tuli vaba konkurents , mis soodustas käsitööliste müümise ja teenimise võimalusi. Kaupmeeste positsiooni hakkas määrama nende käsutuses oleva kapitali suurus seega juhtima hakkasid suurettevõtted. Oluliseks kauplemiskohaks kujunesid laadad. Neist suurima oli Tartus peetav saksa laat, kus osales ka kaupmehi mujalt maadest. See andis võimaluse kaupmeestel oma toodangut väljas poole Eestit müüa ja selle pealt ka suurt raha teenida. Talurahvaseadustega kaotati ajapikku ka pärisorjus, mis vabastas talupojad. Seaduse põhiselt ei tohtinud talumaad mõisamaaks muuta vaid mõisnik või seda rentida või müüa. 1849.aastal tulnud raharent andiski talupoegadele võimaluse laenu võtta ja selle eest talu endale päriseks osta. See oli juba aluseks kinnisvara müügi elavnemisele. Raha oli koguaeg ringluses kodanike vahel ja seega elavnes majandus.
Suur osa oli majanduse tõusmisel oli transpordi arengul ja tehaste loomisel Eestisse. Kiiresti arenes laevandus ja paadikaubandus, kuna need andsid võimaluse transportida kaupu riikidesse, mis asusid üle mere või kuhu sõitmine võttis muidu kaua aega. Peamised sihtkohad olid Riia, Peterburg ja paljud teised kohad. Laevandusest kujunes eestlaste jaoks oluline majandusharu. Kuna laevaliiklus oli tihe ja kaubanduse pealt sai hästi tulu teenida, siis ei puudunud ka salakaubandus, mis oli Põhja-Eesti randlaste seas väga populaarne . See käis põhiliselt Soome vahel, sinna viidi vilja ja vastu saadi soola. Esimene raudtee loodi 1870.aastal ja ühendas Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga. Venemaale viiva raudtee ehitamisega avardusid oluliselt kaubavahetuse võimalused ning suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate tähtsus. Enamus transiitveosed saabusid nüüd nendesse sadamatesse ja peagi oli Tallinn kõige olulisem sadamalinn, kuhu saabus Venemaale suunduv kaup Euroopast. Põhilised kaubad olid masinad , keemiatooted , kivisüsi ja muu selline. Pärnu oli peamine väljaveosadam, mille kaudu tarniti maailmaturgudele vilja, lina ja puitu. Suur osa Venemaa kaubandusest juhiti nüüdsest just läbi Tallinna sadamate.
Kuna 19.sajandi lõpuks olid juba kõik Eesti linnad omavahel ühenduses, arenes kiiresti ka sisekaubandus. Külade ja linnade vahel veeti põhiliselt tarbekaupu ja toiduaineid. Eesti ala tööstuslik areng oli väga tihedalt seotud ülevenemaalise turu ning impeeriumi teiste piirkondade vajadustega. Paljud Eestis toodetud kaubad olidki suunatud Venemaa siseturule, mitte kohalikuks otstarbeks. Näiteks olid eestlased tuntud viina tootmise poolest ja selle müümisega teistele aladele . Sealt saadud hiigelkasumid investeeriti kohalikesse mõisatesse ja nende ehitusse. Siinsed aadlikud rikastusid kiirelt ja seeläbi elavnes mõneti ka eesti majanduselu. Hiiglaslikul sõjaväel ja järjest kasvaval ametnikkonnal oli suur nõudlus kalevi järele ja niigi rajatigi esimesed kalevivabrikud Narva, Sinti ja Kärdlasse. Vabrikutes said tööd tuhanded inimesed ning seega oli tööpuudus väike. Neist suurimaks tööstusettevõtteks kujunes 1858.aastal rajatud Kreenholmi Manufaktuur, mille enamus toodangust oli mõeldud Venemaal asuvatesse riidevabrikutesse. Vabrikus kasutatavat puuvilla toodi peamiselt Egiptusest ja Ameerikast . Järgmised olid masina- ja metallitööstus keskused Tallinnas. Tallinnasse rajati ka Balti puuvillamanufaktuur ning nii kujuneski Tallinnast peamine tööstuslinn. Eesti paberitootmiskeskuses toodeti 70% Vene impeeriumis vajaminevast paberist. Need näitajad sundisid Vene riiki siinsetesse vabrikutesse investeerima ja neid arendama. Tehased ja tööstused müüsid oma kaupa välismaale suurendades eksporti, teenides sellega suurt kasumit ning arendades Eesti majandust, kuna arengu aluseks on suurem eksport ja väiksem import .
Eesti aladel toimus 18-19 sajandil tuntav majanduselu elavnemine ja areng. Ehitati erinevaid vabrikuid ja täiustati tugevalt transpordivõrku. Arenes nii sisekaubandus kui ka eksport. Sisekaubandust elavdas hea teedevõrk kohalike külade ja linnade vahel, mistõttu toiduained ja muud tarbekaubad olid kiiresti ja lihtsalt kättesaadavad. Arenes ka käsitööliste panus ühiskonnas. Loodi liite ja tekkis konkurents, mis viis kaubad kvaliteetsemaks ja hinna normide piires. Samuti tekkisid käsitööliste liidud ja suuremad vabrikud, kes suutsid rohkem toota ja omasid suuremat kapitali. Nemad otsustasid enamiku kaupade hinnast , sest nende tootlus ületas tunduvalt väikeettevõtete oma. Samuti avastasid aadlikud puskari tootmise mooduse ja selle aine suure nõudluse ning seeläbi leiti lühiajaliselt hea lihtne, kuid samas kiire rikastumis võimalus. Riiklikul tasemel loodi manufaktuure, raudteid ja ehitati kaubasadamaid, mis mõjusid positiivselt eelkõige kaubavahetuses välisriikide ja Vene impeeriumi teiste aladega. Suurem osa manufaktuuride toodangust oli suunatud väljapoole Eesti alasid ja olid tähtsal kohal kogu Vene majanduses. Siin toodeti suurem osa paberist kuid ka kangast , mida kasutati mujal. Sadamatest tõusid etteotsa Paldiski ja Tallinna sadam. Läbi nende käis Venemaa transiit ja kaubavahetus välisriikidega. Kuna kaubad läbisid lühiajaliselt eesti alasid, siis selle pealt oli võimalik teenida. Eesti majandusel läks sellel ajajärgul väga hästi ning riiklikus majanduses oldi ees näiteks ka Soome riigist.