Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vana-hiina (0)

1 Hindamata
Punktid
Hiina asend
Hiina on suur ja rahvarohke maa Aasia idaosas Vaikse ookeani rannikul.Läänes piirab seda Tiibeti mägismaa,põhja poolt Mongoolia tasandikud.seal rändasid vanasti sõjakad rändkarjakasvatajate hõimud.Hiinat läbivad mitmed suured jõed,mis saavad alguse Tiibeti mägismaalt ja saabuvad Vaiksesse ookeani.põhjapoolne kannab nime Huang He ehk Kollane jõgi ja see suundub kollasesse merre.Ta kannab enda vooluga kaasa kollast muda ehk lössi,see teeb maad pehmeks ja viljakandvaks.Lõuna pool voolab Jangtse jõgi
_____________________________________________________________________
Põlluharimine
Põlluharimine sai alguse Huang He orust kuni 2000 eKr ja levis sealt hiinasse.algul kasvatati hirssi,kuid aja pikku hakkati seal kasvatama riisi, Riis vajab palju vett: terad külvatakse mulda siis kui põld on üleni veega kaetud.Lisaks põlluharimisele peeti koduloomi:sigu, lambaid ja veiseid.Selle kõrval edenes juba siidiusside kasvatamine .Siidiusside eritatud niitidest kooti siidriiet.Seda hinnati kõrgelt igal pool pool maailmas. Hiinlased hoidsid siidriide valmistamise kunsti hoolega saladuses.
________________________________________________________________________
Hiina riigid
U1700 a eKr tekkisid Huang He orus mitmed linnad.Nende elanikud oskasid valmistada pronksist relvi ,tööriistu ja suurepäraselt kaunistada nõusid. Arvatavasti samal ajal leiutati hiinas kiri.linnad olid piiratud müüridega,mis kaitsesid ülikute avaraid elamuid.sõjas nad võitlesid kergeltel hobukaarikutelt,koos odadega.lihtinimesed elasid enamasti väljaspool müüre väikestes ja viletsates onnides ja nad tegelesid põlluharimisega.
kõik linnad allusi ühise kuninga ülemvalitsusele.Tema võim oli piiramatu.kui kuningas suri, tapeti tema haual palju teenijaid,et nad jätkaksid oma isanda teenimist ka pärast surma.
________________________________________________________________________
Hiina laguneb
Kuningate võim hakkas nõrgenema.Linnade valitsejad ,kes seni nende sõna olid kuulanud,muutusid nüüd iseseisvateks valitsejateks.Nii tekkisid Hiinas mitmed sõltumatud riigid,mille valitsejad olid olid üksteisega alatasa sõjajalal.Sõdadest hoolimata Hiina jõukus kasvas.tööriistu ja relvi hakati nüüd valmistama rauast.raud aeti nii kuumaks,et seda saadi valada vormidesse ,Hiinlased olid esimesed malmi valmistajad maailmas.
Jõudsalt edenes kanalite ja tammide rajamine.lisaks põlluharimisele arenes kauplemine maa eri osade vahel.Ülikute kõrval rikastusid nüüd ka kaupmehed .
________________________________________________________________________
Keisririik
221.a eKr allutas ühe Hiina riigi valitseja kõik teised riigid oma võimu alla ja rajas Hiina keisririigi.See hõlmas nii Huang He kui ka Jangtse oru,riigi rajaja võttis endale aunimeks Shi Huangdi ehk esimene keiser .sellest ajaast püsis Hiina keisririik väheste vaheaegadega kuni XX saj alguseni .Hiina keisri võim oli piiramatu.teda peeti Taeva pojaks ja ta oli ühtaegu seaduseandja.Teisi preestreid hiinas ei olnudki.Keisrile allusid rohked amernikud;ametnikud olid rikkad,haritud ja lugupeetud. lisaks ametnikele olid keisrite teenistuses ka väepealikud.Nende mõjuvõim jäi aga ametnike omast väiksemaks
________________________________________________________________________
Naabermaad
Põhja pool elasid rändkarjakasvatajate hõimud- hunnid .hiinlaste õitsevad linnad pakkusid
ahvatlust ja meelitasid hunne nii mõningi kord laastavatele retkedele.kaitseks hunnide eest rajasid valitsejad Suure Hiina müüri seda täiustati veel saduaastaid.
ühel ajal kaitsetöödega saatsid keisrid oma vägesid ka vallutusretkedele. vallutati Tiibeti mägismaa põhjaosa ja osa kesk aasiast.nende maade hõivamine oli oluline eelkõige sellepärast,et sealtkaudu kulges hiinast läänepoolsetesse maadesse Siiditee.seda mööda viidi siidriiet ja muidki kaupu Iraani,mesopotaamiasse ja vahemere maadesse.Aastasadu oli see peamine ühendustee Hiina ja läänepoolse maailma vahel.mööda siiditeed said ka Euroopa rändurid ja maadeavastajad tuttavaks Hiina ning tema rikkustega.
________________________________________________________________________
Kooliharidus
Umbes samal ajal,kui Huange He jõe ääres tekkis ühtne hiina riik,tekkis seal ka kiri.kirjamärgid ehk hieroglüüfid tähistavad enamasti igaüks üht sõna.hieroglüüfe on tuhandeid,hiinlased on oma kirja vähe muutnud,nii saavad ka tänapäeva inimesed aru mis esivanemad kirjutasid.Algul kirjutasid hiinlased luukildudele ja bambuseplaatidele.varsti hakkati ka maalima siidriidele.U sadakond a pKr õppisid hiinlased valmistama paberit ja hiinast levis paberi valmistamise oskus ka teistesse maadese.Kui tekkis kiri,tekkisid ka koolis kirjaoskuse õpetamiseks õppimine oli aega nõudev töö.haritud inimene pidi oskama maalida keerulisi hieroglüüfe ilusasti ja selgesti.Hariduse omandamine nõudis suurt vaeva,kuid tasus ennast ka hiljem ka ära.ilma hea hariduseta polnud kellegil võimalik tõusta kõrgesse riigiametisse.õpetatu riigiamenetnikke hinnati Hiinas aga alati kõrgemalt kui nt väepealikud.kooliharidus võimaldas aeg-ajalt kavaeste inimeste lastel tõusta riiguis kõrgetel kohtadele.
________________________________________________________________________
Usk
Hiinlased austasid kõige rohkem taevast,.see oli nende meelest inimesekujuline jumal kui ka helesinine laotus inimeste pea kohal.looduses kulgeb kõik taeva tahtmise järgi.
samamoodi peavad ka inimesed loodusega kooskõlas elama.
kui nad seda ei tee,siis taevas pahandab ja saadab nendele kallale õnnetusi ja pahandusi.inimeste seas esindab Taeva tahet keiser.tema on taeva poeg ja peab kindlustama,et kõik toimib taeva tahte järgi.taeva kõrval hoidsid hiinlased kõrges aus ka oma esivanemaid.Igas majas oli väike altar ,kuhu pandi annetus esivanemate hingedele.Esivanemate hinged kaitsesid oma järglasi õnnetuste eest.
u550 a eKr elas Hiinas mõttetark Laozi,kelle õpetuse rääkis asjade loomulikust kulgemisest.taoismil on tänapäeval maailmas palju pooldajaid.
______________________________________________________________________
Teadus
Hiina õpetlased tegid hoolega taevavaatlusi.Nad tundsid hästi taevakehade liikumist ja tegid selle põhjal täpseid kalendreid .Aasta koosnes hiinlastel 12 kuust,igaühes 30 päeva.
Hiina meresõitjad ja rännumehed koostasid juba varakult esimesed maakaardid.et merel paremini orienteeruda,leiutasid hiinlased kompassi.
Arstiteadus oli ka kõrgel tasemel.Hiinast pärineb arstiteaduse käsiraamat.eriti põhjalikult käsitles see ravimtaimede kasutamist
Vana-hiina #1 Vana-hiina #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor anderolen Õppematerjali autor
Kokkuvõttev konspekt

Sarnased õppematerjalid

Muistne India ja Hiina
8
doc

Muistne India ja Hiina

Sissejuhatus India asub Lõuna-Aasias, Hindustani poolsaarel. Seal on kaks suurt jõge: Indus ja Ganges. Ilmastik on lõunamaiselt soe. Induse orus on kliima kuivem. Seal sajab vihma väga harva ja põlde on vaja kunstlikult niisutada. Gangese orus on igihaljas dzungel, seal sajab vihma terve aasta. Indias asub ka maailma suurim mäestiks. Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeaini rannikul. Lääne poolt piirab Tiibeti mägismaa ja põhja poolt Mongoolia tasandikud. Tiibeti mägismaalt saabuvad suured jõed, mis läbivad Hiina ja siis suubuvad ookeani. Hiinat läbib kaks tähtsat jõge: Huang He ning Jantse. Huang He'd kutsutakse ka Kollaseks jõeks kuna ta suubub Kollasesse merre ja kannab vooluga kaasas kollast muda ehk lössi, mis on kasulik põlluharimisel. India riik ja muistsed linnad Umbes 2600 aastat eKr tekkisid Induse jõe kallastele uhked linnad. Ühed tähtsamad olid Mohenjo Dore ja Karappa. Nendes kahes llinnas elas kümneid tuhandeid inimesi. Majad oli tellistkividest

10.klassi ajalugu
Muistne hiina
3
odt

Muistne hiina

Rakvere Gümnaasium 6.b klass Tim Leesnurm MUISTNE HIINA Referaat Juhendaja: Urve Peintjärv Rakvere 2011 Hiina asend ja loodus Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeani rannikul. Hiinat läbivat mitmed suured jõed, mis saavad alguse Tiibeti mägismaalt ja suubuvad ja suubuvad Vaiksesse ookeani. Tähtsamad jõed on Huang He e Kollane jõgi ja Jangtse e sinine jõgi. Mägesid jõgede ümbruses kattis vanaajal mets. Põlluharimine Põlluharimine sai alguse Huang He orus rohkem kui 2000 a eKr ja levis sealt ka mujale Hiinasse. Algul kasvatati hirssi, kuid kui hakati tammisid ehitama kasvatati ka riisi rohkem. Riis vajab kasvamiseks palju vett. Kasvatati ka sigu,veiseid ja lambaid. Kasvatati ka siidiusse. Nende niidist kooti siidi. Siidi tegu hoiti saladuses. Tekivad riigid Umbes 1700 a eKr takkisid Huang He orus mitmed linnad. Elanikud oskasid teha pronksist relvi ja tööriistu. Arvatavasti tekkis samal ajal ka kiri. Seda tõendava

Ajalugu
Vana-Hiina kokkuvõttev konspekt
17
pdf

Vana-Hiina kokkuvõttev konspekt

Kelly Olvi 2012 Muistne Hiina Hiina asend ja loodus Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeani rannikul ja on suur ja rahvarohke maa. Läänest piirab seda Tiibeti mägismaa põhjast aga Mongoolia tasandikud. Hinnat läbivad ka mitmed suured jõed, mis saavad alguse Tiibeti mägismaaltja suubuvad Vaiksesse ookeani. Kaks neist on eriti tähtsad. Põhjapoolne kannab nime Huang He e. Kollane jõgi ja see suubub kollasesse merre ja lõunapoolne Jangtse jõgi. Põlluharimise algus Põlluharimine sai alguse Huang He orus rohkem kui 2000 a. eKr. ja levis sealt mujale Hiinasse. Algul kasvatati enamalt hirssi, kuid aja jooksul tegi tammide ehitamine võimalikuks põlde niisutada ning mindi üha enam üle riisi kasvatamisele. Lisaks põlluharimisele peeti ka koduloomi: sigu, veiseid ja lambaid. Kuid selle kõrval edenes juba ammusest ajast siidiusside kasvatamine. Siidiusside eritatud niitidest kooti siidiriiet. Hiinas tekivad riig

Ajalugu
Muistne India ja Hiina
5
doc

Muistne India ja Hiina

Sisukord 1.Põhiosa 1.1 India Asukoht Tegevusalad Linnade, riikide teke Kastikord Usk, Kultuur 1.2 Hiina Asukoht Tegevusalad Linnade, riikide teke Usk, kultuur 2. Kasutatud kirjandus Põhiosa India Asukoht Induse ja Gangese jõe ääres, Himaalaja mäestikust põhjapool. Hindustani poolsaarel Lõuna-Aasias Tegevusalad India tegevusaladeks olid karjakasvatamine ja põlluharimine. Selleks rajati põldude äärde niisutuskanaleid. Põlluharimiseks kasutati pronksist ja vasest tööriistu. Karjakasvatamisega tegeleti mägedes. Arvatavast oli selleks ajaks juba kodustatud elevant. Linnade ja riikide teke Umbes 2600 aastat eKr rajati uhked linnad, millest tähtsaimad olid Harappa ja Monejo daro. Linna servas paiknes tavaliselt kindlus. Tavaliselt olid majadel väikesed sisehoovid. Rennide kaudu juhiti vett majja ja sealt välja Kastikord Braahmanid- preestrid, õpetl

Ajalugu
Hiina referaat
6
odt

Hiina referaat

Hiina referaat Tallinn 2009 Sisukord: 1. Geograafiline asend 2. Riiklus ja ühiskond 2.1 Tsivilisatsiooni teke ja esimesed riigid 2.2 Keisririigi teke ja areng 2.3 Tehnoloogia ja majanduse areng 2.4 Keisririik ja ühiskond 2.5 Perekond ja naiste positsioon ühiskonnas 3. Religioon 1.Geograafilised ja looduslikud olud Hiina tsiilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõu , Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Põhja poole jäävad Mongoolia stepid ja poolkõrbed. Läänes ja edelas aga eraldavad Hiinat Indiast Tiibeti mägismaa ja Himaalaja mäestikuahel. Hõlpsaim looduslik ühendustee nii maa eri piirkondade kui ka Hiina ja muu maailma vahel on sajandeid olnud Vaikse ookeani rannikuveed. Looduslikud ja klimaatilised tingimused on Hiinas piirkonniti üsna erinevad. Huang He tasandikul on kliime parasvöötmeline ja suhteliselt kuiv. Huang He

Ajalugu
India ja Hiina arutlus
3
docx

India ja Hiina arutlus

Raido Niggulis 10a Arutle ja analüüsi INDIA 1. Nagu Mesopotaamias ja Egiptuses mõjutasid looduslikud olud ka India tsivilisatsiooni teket, India tsivilisatsioon kujunes kahe kõige suurema jõgikondade alal, Induse ja Gangese kallastel. Ka kliima oli seal väga hea ja soe, sai kasvatada väga palju. Maa oli väga viljakas ja põlluharimine on seal väga hea tänu troopilisele kliimale. Induse tasandikul on aga vaja maa-ala niisutada kuna suvel on sademeid vähem. Aga sellegipoolest sai tsivilisatsioon alguse just sellest piirkonnast. Kogu sellest piirkonnast hakkas tsivilisatsioon arenema ka India poolsaarele ja Sri Lankale. 2. Aarjalased tungisid Indiasse II aastatuhande paiku loodest. Nende hõimud kõnelesid indoeuroopa keeli ja nad nimetasid en

Ajalugu
Indoeuroopa rahvad-Hiina ja India
3
doc

Indoeuroopa rahvad, Hiina ja India

INDOEUROOPA RAHVAD , INDIA JA H IINA Indoeuroopa rahvad Indoeurooplased asuvad maa-alal Indiast kuni Euroopani ning kõnelevad sugulaskeeli. Nende rändkarjakasvatajate algkodu oli Musta ja Kaspia mere põhjarannikul. Indoeurooplaste liikumine: 1) u. 2000 eKr. rändasid Balkani poolsaarele kreeklaste esivanemaid. 2) natukene hiljem jõudsid hetiidid Väike-Aasiasse 3) u. 1700 eKr. tungisid Iraani pärslased ja Indiasse aarjalased. 4) Kesk- ja Lääne-Euroopasse rändasid keldi, itali ja germaani rahvad. 5) 7. saj. liikusid Ida-Euroopasse slaavlased ja baltlased. Hetiidid Olid esimesed, kes jõudsid oma arengus tsivilisatsiooni tasemele (1700-1200 eKr.). Pealinn Hattusa asus praeguse Türgi aladel ning võitlusvõimeline kaarikuvägi tagas sõjalise üleoleku naabrite üle. Nagu enamus indoeuroopa rahvaid austasid ka nemad kõige enam taevajumalat, kes kogub pilvi, saadab vihma ja pillub piksenooli. Hetiidid olid tõenäoliselt esimesed, kes õppisid II at. eKr. töötlema rau

Ajalugu
Hiina
15
doc

Hiina

kootud ja tikitud esemeid naabermaadele. Muistses Hiinas tegelesid siiditööstusega naised. Nad hakkasid siidriiet kuduma nooremal kiviajal, aga ülejäänud maailm sai siidi tootmise saladuse teada mitu sajandit hiljem. Hani kaupmehed, kes viisid hinnalist riiet Siiditeed mööda läände, müüsid siidirulli hinnaga, mille eest oleks saanud osta 360 kg riisi. Rooma kirjanik Plinius kaebas, et naiste soov kanda siidi hukutab Rooma impeeriumi. [6] 1.4 Filosoofia Viie elemendi õpetus on Vana-Hiina filosoofias ja kultuuris kasutatav mõtlemisviis. Traditsioonilises Hiina mõtlemises võib kõiki nähtusi klassifitseerida viieks elemendiks või faasiks:metall, puu, maa, vesi ja tuli.( )Need viis faasi ei ole materjalid, nagu neist mõistetest võiks aru saada, vaid pigem metafoorid, kirjeldamaks, kuidas teatud nähtused omavahel on suhestatud.Viie elemendi õpetuses kirjeldatakse nende faaside järgnevusi nii loovas ( Sheng) kui hävitavas ( Ke) ringis. Loovas ringis: puu loob tule,

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun