põhiseadusele vastavust hinnatakse seoses konkreetse kohtuasjaga - Kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, või kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel tunnistanud õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtule (PSJKS § 9) Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu volitused Asja lahendamisel võib Riigikohus: 1) tunnistada jõustumata õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks; 2) tunnistada jõustunud õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks; 21) tunnistada õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks; 3) tunnistada jõustunud või jõustumata välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks;
tava; 2)kinnises asutuses viibivat inimest ei koheldaks alandavalt, julmalt ega ebainimlikult; 3)laste õigused oleksid kaitstud, laste õigusi puudutavad seadused oleksid põhiseadusega kooskõlas ja lasteasutuste tegevus oleks seaduslik. Õiguskantsler tegeleb ka laste õiguste edendamise ja teavitustööga. Õiguskantsleri teised seadustest tulenevad ülesanded on: 1)anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetlustes; 2)vastata Riigikogu liikmete arupärimistele; 3)vastata Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele; 4)teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks; 5)algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes; 6)lahendada diskrimineerimisvaidlusi; 7)anda arvamusi õigustloovate aktide eelnõudele. ÕIGUSKANTSLERI ÜLESANNED 1) Põhiseaduslikkuse järelevalve ehk normikontrolli menetluse korral kontrollib
tulenevaid õigusi ja vabadusi, seadusi ja teisi õigustloovaid akte ning hea halduse tava; *kinnises asutuses viibivat inimest ei koheldaks alandavalt, julmalt ega ebainimlikult; *laste õigused oleksid kaitstud, laste õigusi puudutavad seadused oleksid põhiseadusega kooskõlas ja lasteasutuste tegevus oleks seaduslik. Õiguskantsler tegeleb ka laste õiguste edendamise ja teavitustööga. Õiguskantsleri teised seadustest tulenevad ülesanded on: *anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetlustes; *vastata Riigikogu liikmete arupärimistele; *vastata Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele; *teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks; *algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes;*lahendada diskrimineerimisvaidlusi; *anda arvamusi õigustloovate aktide eelnõudele. Õiguskantsler kontrollib järgmisi õigustloovaid akte: *Riigikogu seadused; *Vabariigi
riigi raha. valdkonniti kulub raha jrgmiselt: 1)sotsiaalsfr (pensionid, toetused jms). 2)kultuur(palgad, investeeringud). 3)tervishoid(palgad, investeeringud jms). 4)sport 5)teadus. 6)riigikaitse 7)laenude tagastamine. 8)omavalitsuste toetused. kige suuremad kulud on sotsiaalkulud, teisel kohal on tervishoiukulud, ja jrgnevad neile haridus- ja teaduskulud ning sisekorra- ja iguskulud. eelarvega jagatakse raha asutustele: ministeeriumidele, riigikogule, riigikontrollile, riigikohtule, maavalitsustele jne, kusjuures on tpselt ra nidatud, mille jaoks ja kui palju raha on ette nhtud. hishve- teenus, rajatis, igus vms, mille olemasolu on kasulik kigile hiskonna liikmetele. sotsiaalmaks- maks, mida tandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt vljamakstud palgalt. tulumaks- maks, mida vetakse ksikisiku vi ettevtte tulult( eestis 26%). proportsionaalne tulumaks- tulumaks, mille suurus protsentides jb samaks, sltumata maksustava summa suurusest.
vabariik Riigipäevale (Riksdag) Põhiseadustega on Konstitutsiooniline kehtestatud võimude monarhia lahusus ja tasakaalustatus Parlamentaarne demokraatia Seadusandlik võim kuulub Kuningas Carl XVI Gustaf´i Riigikogule osa riigivalitsemises piirdub Täidesaatev võim esindusfunktsiooni Valitsusele täitmisega Kohtuvõim Riigikohtule Täidesaatvat võimu juhib Riigipea on president peaminister Kõrgeim võim kuulub rahvale Omandisuhted Eesti Rootsi Omandisuhete muutused ja Rootsi põhilised tootmisvahendid muudatused on tekitanud kuuluvad üksikisikutele või suurenenud vajaduse eraettevõtetele. tööstusomandi kaitseks. Turvaja teenused hõlmavad
• tegeleb ka laste õiguste edendamise ja teavitustööga Väärkohtlemise ennetamine • Õiguskantsler kontrollib regulaarselt kinnipidamiskohtades vabaduse kaotanud isikute kohtlemist, et vajaduse korral tõhustada nende kaitset väärkohtlemise vastu; • esitab asjaomastele ametiasutustele soovitusi, mille eesmärk on parandada vabaduse kaotanud isikute kohtlemist ja kinnipidamistingimusi, et ennetada väärkohtlemist, võttes arvesse ÜRO vastavaid norme Muud ülesanded • Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses arvamuse andmine • Riigikogu liikme arupärimisele vastamine • Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele vastamine • Puutumatuse äravõtmise ettepaneku tegemine • Distsiplinaarmenetluse algatamine kohtuniku suhtes • Diskrimineerimisvaidluse lahendamine • Õigustloovate aktide eelnõudele arvamuse andmine Õiguskantsleri staatus • Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul
läbiotsimist ilma kohtuorderita. • Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta. • Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist. • Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni. 7. Milliste ülesannetega tegeleb õiguskantsler? NB! Praegune õiguskantsler on Ülle Madise. • Kontrollida, et seadused ja määrused oleksid põhiseaduse ja teiste seadustega kooskõlas. • Anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkusele järelvalve menetluses. • Vastata Riigikogu liikmete arupärimistele. • Lahendada diskrimineerimisvaidlusi. • Teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks. 8. Millega tegelevad järgmised rahvusvahelised organisatsioonid ja ühendused: ÜRO, NATO ja Euroopa Liit? ÜRO- see organisatsioon on seadnud enda põhiliseks ülesandeks rahu ja humaanse elukorralduse tagamise maailmas. NATO- on loodud julgeoleku suurendamiseks eeskätt sõjalise koostöö kaudu.
Valitsejale kuulub see absoluutses monarhias ja diktatuuris. 16. Loetle Riigikogu ülesandeid? 1. seaduste vastuvõtmine. 2. Seaduste täiendamine 3. Seaduste muutmine. 17. Kellele kuulub täidesaatev võim? Täidesaatev võim kuulub pea ministrile. 18. Mis on EV ülesanne? Unitaarriik ehk ühtne riik allub keskvalitsusele 19. Mis on Eesti kõrgeim kohus? Eesti kõrgeim kohus kuulub Riigikohtule mis asub Tartus, Toomemäel. 20. Millised on Riigikohtu ülesanded? Riigikohtu ülessame on tagada kõigile seadusega ettenähtavad õigused. 21. Mida tähendab võimude lahususe/ tasakaalu põhimõte? Võim ei ole ühe isiku käes , võim on avalik , kõik institutsioonid eksisteerivad paralleelselt ja põhinevad tööjaotusel. 22. LÜNKTEKST+ unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon 23. Kuidas kehtestatakse seadusi riikides, kus ei ole põhiseadust? + nt
aga saab ta seaduse välja kuulutamist/jõustumist blokeerida) Õiguskantsleri raktiivne abstraktne normikontroll Sätestatud: PS § 142 lg 2 (loe lg 1, et aru saada miks lg 2 on olemas) , PSJKS § 4 lg 2 ja § 6 - 20 päeva jooksul peab organ otsustama, kas nad aktsepteerivad õiguskantsleri ettepaneku - Mis saab siis kui Õiguskantslet ettepanek Riigikohtule ja taotlus Riigikogule ei kattu? Kui taotlused esitatakse, peavad nad olema samasugused (taotlus Riigikohtule ei tohi olla laiem kui toatlus Riigikogule) Õiguskantsler on amicus curiae – osaleb kõigis ülejäänud psjv kohtumenetlusest oma arvamusega (õiguskantslerit kaasatakse, et tema ideid kuulda) KOV-i pädevusvaidlus Sätestatud: PSJKS § 4 lg 2 ja § 7
Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kaks ringkonnakohut, milles on kokku 48 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus. III aste – riigikohus – kassatsioonikohus. Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu esimees nimetatakse ametisse 9 aastaks, Ringkonnakohtu esimees 7 aastaks ning Maakohtu esimees 5 aastaks. 4
Austraalia parlam.r jne. suhtlevad eri riikidega, pädevad. 6) delegatsioonid: Nato Parlamentaarse assamble delg. seotud mõne rahvusvah org-ga, kus Estit esind. 7) ühendused: muinduskaitseüh, Kagu-eesti saadikurühm jne. SEADUSEELNÕU: võivad esitada: frakts-d, komis, üksik saadik, Vabariigi valitsus. VAsTUVÕTT: 3 hääletust, vastuvõetud seadus jõustub kui presid allkirjaga kinnitab, põhiseadusega vastuolus - tagasi parlamendile, parla ja presid vahel võib käia 3X, siis läheb õ Riigikohtule. PARLAM ÜL: kiinit riigiamentikke ametisse, val presid, korr rahvahääletusi, riigieelarve vastuv, välislepingud (kõik väl.lep tuleb pralam-ga enne läbi rääkida), kontr valitsuse tööd (minstrid annavad parla ees aru). Eluiga 4a, kui presid laiali ei saada ( ei suudeta riigieelarvet vastu võtta, kui 3 järjestikust peaminsitri kandidaati ei suuda valits mood, seaduseelnõu tagasilük referendumil).sel juhul kuulutab presid välja uued valimised, vaheline aeg võimuvaakum.
VALMISTAMISES · Jaanuaris 2015 teatas politsei uurimise alustamisest Kenderi suhtes lapsporno levitamise asjus seoses portaalis nihilist.fm ilmunud kirjutisega. · 7. jaanuaril 2016 esitas Põhja ringkonnaprokuratuur Kenderile süüdistuse lapsporno valmistamises · Kenderit kaitses kohtus Paul Keres. 16. mail 2017 mõisteti ta Harju Maakohtus õigeks · 11. oktoobril 2017 jättis õigeksmõistva otsuse jõusse ka Ringkonnakohus · Prokuratuur otsustas jätta riigikohtule kassatsioonikaebuse esitamata ning Kender jäi lõplikult õigeks KAUR KOHTU ALL "Ma olen kaks aastat oma elust raisanud selle asja peale ja ma saan aru, et siin on veel mitu aastat ees. Ei ole lootust ka, et see kuidagi ära lõppeks. Ma teen seda selle nimel, et eesti keeles saaks julgelt ükskõik mida kirjutada," sõnas ta. "Ma õpin praegu siit, kuidas on vanglas elada ja mõtlen, kas ma hakkan seal õppima aednikuks, keevitajaks... mingi amet
*kantsler- mittepoliitiline isik, kes korraldab ministeeriumi igapäevast asajaajamist, tagab sujuva töö ministire vahetumisajal *riigisekretär- juhib riigikantseleid, mis hoiab korras täidesaatva võimu asjaajamist *hagi- isiku pöördumine tsiviilkohtu poole kohtumenetluse alustamiseks *hageja- isik, kes esitab kohtusse hagi *kostja- isik, kelle vastu on kohtule esitatud hagi *apellatsioon- kaebus maakohtu otsuse peale ringkonnakohtule *kassatsioon- kaebus ringkonnakohtu otsuse peale Riigikohtule või väärteokaebuse asjas maakohtu otsuse peale Riigikohtule *kohtunik- sõltumatu ametnik, kes juhatab kohtutööd (vastav haridus, ei tohi olla karistatud) *õiguskantsler- oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes kontrollib põhiseadusele vastavust *kaasistujad- kohtu koosseisu kuuluv kohtunikuga võrdseid õigusi omav krim. lahendav isik *bürokraatia- ametnikkond, kes tegeleb riigivõimu otsuste igapäevase täideviimisega ehk avaliku haldusega *NAK- nooremallohvitseride kursus
seega on otsustav erakonna otsus. k. Hääletamistulemuse ja valimistulemuse vahe a. Kehtetute valimissedelite mahaarvamist. b. Hääletamistulemus = mitu % hääleõiguslikest hääletas ja valimistulemus siis kes osutus valituks. 43. Valimiskulud Summa, mille erakond kulutab valimiste ajal enda erakonnale reklaami tegemiseks ning tutvustamiseks (antud kuludel ei ole kehtestatud ülempiiri). 44. Valimiskaebused Isik saab valimiskaebust Riigikohtule esitada ainult omaenese rikutud õiguste kaitseks. Valimiskaebustega on võimalik Riigikohtult taodelda osaliselt või täielikult hääletamistulemuste tühistamist (üks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve menetluse liikidest). 45. Valimiste vaatlemise mõte 46. Salajasuse põhimõte ja õigus elektrooniliselt antud häält muuta Valimised on salajased seetõttu, et oleks tagatud vaba valiku võimaldamine. Valijaid tuleb kaitsta nii ühiskondliku kui riikliku surve eest
Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kolm ringkonnakohut, milles on kokku 48 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Viru Ringkonnakohus Riigikohus Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu üldkogu, kuhu kuuluvad kõik Riigikohtu kohtunikud: vaatab seaduses sätestatud alustel läbi kohtulahendeid;
saadab laiali, Pädevus vabariigi valitsuse suhtes-nimetab peaministri kinnitab valitsuse, seadusandlus pädevus-seadlused, Autasustamis ja armuandmis pädevus, Õiguskantsleri krim. Vastutusele võtmise algatus. Õiguskantsleri pädevus-Eesti Riigi seadused ja määrused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning et oleks tagatud inimeste põhiõiguste ja vabaduste kaitse. Tegeleb järelvalvegalähtudes õiguskantsleri seadusest. Samuti veel lisapädevused:anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetlustes,vastata Riigikogu liikmete arupärimistele, vastata Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele,teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks, algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes, lahendada diskrimineerimisvaidlusi, anda arvamusi õigustloovate aktide eelnõudele. Kodakndsus ja selle omandamise alused-isiku ja riigi vaheline õiguslik side, mille kaudu on määratud vastastikused õigused ja kohustused. Kodakondsus
Kohtusüsteem koosneb: 1)maakohtutest ning halduskohtutest; 2)ringkonnakohtutest; 3)Riigikohtust. Kõik kohtuasjad algavad esimese astme kohtust ehk maa- või halduskohtust. Ringkonnakohus on teise astme kohus, mis vaatab läbi vaid esimese astme kohtu lahendeid. Kuna kõik kohtuasjad algavad maa- või halduskohtust, siis on menetlusosalisel võimalus kaevata kõrgemale kohtule kaks korda: esimese astme kohtu otsuse peale ringkonnakohtule ja teise astme kohtu otsuse peale Riigikohtule. Maakohus arutab tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikud vaidlused. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus, mis tähendab õigust kontrollida ka Riigikogu poolt vastuvõetud seaduste vastavust põhiseadusele ja tunnistada seadus kehtetuks, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. Isikul on õigus omada kriminaal- ja väärteomenetluses kaitsjat ja muus kohtumenetluses esindajat.
valitsuse suhtes-nimetab peaministri kinnitab valitsuse, seadusandlus pädevus-seadlused, Autasustamis ja armuandmis pädevus, Õiguskantsleri krim. Vastutusele võtmise algatus. õiguskantsler-Eesti Riigi seadused ja määrused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning et oleks tagatud inimeste põhiõiguste ja vabaduste kaitse. Tegeleb järelvalvegalähtudes õiguskantsleri seadusest. Samuti veel lisapädevused:anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetlustes,vastata Riigikogu liikmete arupärimistele, vastata Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele,teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks, algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes, lahendada diskrimineerimisvaidlusi, anda arvamusi õigustloovate aktide eelnõudele. Riiklik ja teenistuslik järelevalv-on asutuste ametnike ja teiste institutsioonide kontrollimises teiste
........................... 3 2.SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA................................................................................... 4 3.ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK................................................................................ 5 3.1. Kaebus Tartu Halduskohtule............................................................................. 5 3.2. Kaebus Tartu ringkonnakohtule........................................................................6 3.3 Kassatsioonikaebus Riigikohtule.......................................................................9 4. Lõplik otsus.......................................................................................................... 11 Kasutatud kirjandus:................................................................................................ 19 2 1.SISSEJUHATUS
g. Hääletamistulemuse ja valimistulemuse vahe Hääletamistulemuste kindlakstegemine tähendab lõppkokkuvõttes selle kindlakstegemist, kui palju iga kandideerinud isik sai hääli. Valimistulemuste kindlakstegemine tähendab lõppkokkuvõttes selle kindlakstegemist, kes kandideerinutest osutusid valituks. 33. Valimiskaebused – mis on valimiskaebus ja kuidas seda menetletakse Isik saab valimiskaebust Riigikohtule esitada ainult omaenese rikutud õiguste kaitseks. Valimiskaebustega on võimalik Riigikohtult taodelda osaliselt või täielikult hääletamistulemuste tühistamist (üks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve menetluse liikidest). 34. Nimetage valimispõhimõtted, avage lühidalt nende sisu Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine on salajane ning rakendatakse proportsionaalset valimissüsteemi. (PS § 60 lg 1)
g. Hääletamistulemuse ja valimistulemuse vahe Hääletamistulemuste kindlakstegemine tähendab lõppkokkuvõttes selle kindlakstegemist, kui palju iga kandideerinud isik sai hääli. Valimistulemuste kindlakstegemine tähendab lõppkokkuvõttes selle kindlakstegemist, kes kandideerinutest osutusid valituks. 33. Valimiskaebused mis on valimiskaebus ja kuidas seda menetletakse Isik saab valimiskaebust Riigikohtule esitada ainult omaenese rikutud õiguste kaitseks. Valimiskaebustega on võimalik Riigikohtult taodelda osaliselt või täielikult hääletamistulemuste tühistamist (üks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve menetluse liikidest). 34. Nimetage valimispõhimõtted, avage lühidalt nende sisu Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine on salajane ning rakendatakse proportsionaalset valimissüsteemi. (PS § 60 lg 1)
esitab PSJV komisjonile otsuse tegemiseks normi kehtetuks tunnistamise või jõusse jätmise kohta. 104. Eel- ja järelkontrolli vahe Järelkontrolli (ex post) juhul nõutakse, et kontrollitav õigustloov akt oleks jõus, eelkontroll (ex ante) annab võimaluse kontrollida õigustloovaid akte, mis veel ei kehti. 26 105. Kellel on õigus algatada PS järelevalve menetlus? Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu. Kohus algatab menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule. 106. Mis tingimustel tohib KOV volikogu PS järelevalve menetluse algatada? Kohaliku omavalitsuse volikogu võib esitada Riigikohtule taotluse tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus või jõustumata Vabariigi Valitsuse või
vabadusi, seadusi ja teisi õigustloovaid akte ning hea halduse tava; kinnises asutuses viibivat inimest ei koheldaks alandavalt, julmalt ega ebainimlikult; laste õigused oleksid kaitstud, laste õigusi puudutavad seadused oleksid põhiseadusega kooskõlas ja lasteasutuste tegevus oleks seaduslik. Õiguskantsler tegeleb ka laste õiguste edendamise ja teavitustööga. Muud seadusest tulenevad ülesanded: anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetlustes; vastata Riigikogu liikmete arupärimistele; vastata Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele; teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks; algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes; lahendada diskrimineerimisvaidlusi; anda arvamusi õigustloovate aktide eelnõudele Õiguskantsler kontrollib järgmisi õigustloovaid akte:Riigikogu seadused; Vabariigi Presidendi seadused;
Eestis on kaks ringkonnakohut, milles on kokku 46 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus. Apellatasioon tähendab edasikaebamist kõrgema instantsi poole. Seega ei algata ringkonnakohus ise uus kohtuasju, vaid kontrollib maakohuste otsuseid kirjaliku edasikaebuste alusel. Riigikohus asub Tartus ja on Eesti Vabariigi kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Kassatsioon on kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal. Arutatakse, kas ringkonnakohus on karistuse määramisel kohaldanud seadust õigesti ja kinni pidanud protseduurireeglistest
19. juunil 2008 toimunud hääletusel toetas õiguskantsleri ettepanekut 59 Riigikogu liiget ning vastu oli 29. Hääletuse tulemusel algatas Riigikogu põhiseaduskomisjon 15.09.2008 eelnõu Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ning Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse jaoks. Kuna aga nimetatud eelnõu menetlemisel ei jõudnud Riigikohus poolteist aasta jooksul lõpliku tulemuseni, esitas õiguskantsler 18.12.2009 Riigikohtule taotluse poliitilist välisreklaami piiravate sätete, ehk kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 6¹ ja § 67², riigikogu valimise seaduse § 5¹ ja 73² ning euroopa parlamendi valimise seaduse § 5¹ ja § 71¹ põhiseadusega vastuolu tuvastamiseks. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium andis määrusega asja lahendamiseks Riigikohtu üldkogule. 1.2. Õiguskantsleri argumentatsioon
· presidendile ei saa anda seadustega täiendavaid volitusi · peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse Presidendi ülesanded Riigikogu ja seadusandluse alal: · kuulutab välja Riigikogu korralised valimised (3 kuud enne) ning teatud juhtudel erakorralised · kutsub 10 päeva jooksul pärast valimisi kokku ja avab koosseisu esimese istungi · võib algatada Riigikogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumise · kuulutab välja seadusi ja tagastab riigikohtule uueks otsustamiseks Vabariigi Valitsuse alal: · nimetab peaministri kandidaadi ja nimetab uue valitsuse ametisse · teeb peaministri ettepanekul muudatusi valitsuse koosseisus · vabastab valitsuse ametist uue valitsuse ametisse astumisel Kohtuvõimu ja õigusjärelvalve alal: · esitab riigikogule riigikohtu esimehe ja õiguskantsleri kandidaadi · nimetab ametisse kohtunikke · võib anda armu kohtu poolt süüdimõistetule Riigikaitse alal:
Vigade paranduse kohta tehakse määrus. APELLATSIOONI KORRAS EDASIKAEBAMINE Appelatsioonimenetlus on TsMS 64. peatükis. Apellatsioonikaebuses saab vaidlustada nii fakti – kui õigusküsimusi. MÄÄRUSKAEBEMENETLUS Määruskaebus ringkonnakohtus on TsMS 65. peatükis. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse. KASSATSIOONIMENETLUS Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioonkaebus riigikohtule. Vastavalt TsMS 66.peatükk. MÄÄRUSKAEBUS RIIGIKOHTUS Vastavalt TsMS § 696 lg-le 1 vaatab määruskaebusi ringkonnakohtute tehtud määruste peale Riigikohus läbi juhtudel, kus: 1) määruskaebuse esitamise võimalus on seaduses ette nähtud TsMS § 433 lg 2 2) määrus takistab asja menetlemist -18- TSIVIILKOHTUMENETLUS TEISTMINE
ei mõjuta maksuvõla olemasolu. Vastupidiselt sellele, leidis halduskolleegiumi kogu koosseis, et isikul oli maksuotsuse peatamise ajal maksuvõlg. Seega võib väita, et Riigikohus asus erinevatel seisukohtadel, kuid nad ei märkinud oma lahendis selgesõnaliselt, et varasemat seisukohta muudetakse.10 KOKKUVÕTE MKS 11.peatüki, mis sätestab maksukohustuslasele ja maksukohustuslase poolt makstava intressi, on väga keeruline ja raskesti mõistetav tavainimesele kui ka riigikohtule. Riigikohtu lahendite näitel veendusime, et Eesti seadused on üks tervik, mis toetavad üksteist. 10 http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222533987
kaja kaebust, õigus esitada 10 päeva jooksul sellele samale kohtule või apellatsioon ringkonnakohtule. 38. Menetluskulud ja nende tasumine: 1). menetlusosaliste kohtukulud( riigilõiv, kassatsioonikautsjon, asja läbivaatamise kulud) 2). Kohtuvälised kulud. 1). Riigilõiv menetlustoimingu teostamise eest riigile makstav summa. Tasutakse hagi esitamise korral, vastuhagi kaebuste korral. Kassatsioonikautsjon riigikohtule spetsiaalsele kontole; summa on 1% vaidlustatavalt summalt ehk tsiviilasja hinnalt aga mitte vähem kui 400.- ja mitte rohkem kui 40 000.- Kui tegemist mittevaralise hagiga või määruse peale siis 400.- Asja läbivaatamise kulud ( tõlgi kulud, tunnistaja eksperdi, dokumentide ja asitõendite saamise kulud, vaatluse, menetlusdok saatmise kulud jne.). 2). Menetlusosaliste esindajate kulud(advokaat); menetlusos sõidukulud; menetlusos saamata jäänud töötasu.
teenistusest tema enda soovil. Ametist tagasiastumisest teatab Riigikohtu esimees Vabariigi Presidendile vähemalt neli kuud ette. Riigikogu vabastab Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikohtu esimehe teenistusest tema valimisel või nimetamisel rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks. Kui Riigikohtu esimees on haiguse tõttu või muul põhjusel kuus kuud järjest kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid, esitab Vabariigi President Riigikohtule põhjendatud taotluse tunnistada seda oma otsusega. Riigikohtu üldkogu otsus vabastab Riigikohtu esimehe ametist. Kui Riigikohtu esimees vabastatakse kohtunikuametist, vabastatakse ta ka kohtu esimehe ülesannetest. Kohtu esimehe ülesannetest vabastatud Riigikohtu esimehel säilivad riigikohtuniku volitused. Kedagi ei tohi nimetada kohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku. Riigikohtus on üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud. Riigikohtu üldkogu:
teenistusest tema enda soovil. Ametist tagasiastumisest teatab Riigikohtu esimees Vabariigi Presidendile vähemalt neli kuud ette. Riigikogu vabastab Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikohtu esimehe teenistusest tema valimisel või nimetamisel rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks. Kui Riigikohtu esimees on haiguse tõttu või muul põhjusel kuus kuud järjest kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid, esitab Vabariigi President Riigikohtule põhjendatud taotluse tunnistada seda oma otsusega. Riigikohtu üldkogu otsus vabastab Riigikohtu esimehe ametist. Kui Riigikohtu esimees vabastatakse kohtunikuametist, vabastatakse ta ka kohtu esimehe ülesannetest. Kohtu esimehe ülesannetest vabastatud Riigikohtu esimehel säilivad riigikohtuniku volitused. Kedagi ei tohi nimetada kohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku. Riigikohtus on üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud. Riigikohtu üldkogu:
uuesti hinnata. Erandjuhtudel võib tulla, et maa ja linnakohtulahendeid ei saa edasi kaevata ringonnakohtule vaid otse riigikohtusse. Kassatsioonikaebus riigikohtusse. Kolmandaks kohtuastmeks on riigikohus, kes vaatab asju läbi kassatsiooni korras. Ta ei hinda tõendeid, vaid vaatab asju läbi õigusliku külje pealt- kas alama astmekohtud on õigesti seadusest aru saanud,seda õigesti kohaldanud ja jälginud kõiki protsessireegleid. Menetlusseadustikud jätavad riigikohtule õiguse talle esitatud kassatsioonid menetlemata jätta. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kontrollib õigustloovate aktide vastavust põhiseadusele ja seadustele. See toimub kõikides astmetes tavalise kohtuasja läbivaatamise käigus. Iga inimesele on antud õigus inimõiguste rikkumise korral kaevata riigi peale Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Menetlusseadustikes on ette nähtud võimalus lahendite testimiseks ja halduskohtumeletluses kohtuvea parandamiseks
Riigilõivu tuleb tasuda: hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt; avalduselt hagita menetluses ja kohtu omal algatusel tehtud toimingult; apellatsioonkaebuselt ja ringkonnakohtule esitatavalt määruskaebuselt. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. · Kautsjon kassatsioonikautsjon, hagi tagamise kautsjon, kaja, menetluse taastamise ja tähtaja ennistamise kautsjon Riigikohtule esitatavalt kassatsioon- või määruskaebuselt ja teistmise avalduselt tasutakse riigilõivu asemel kassatsioonikautsjon. Kassatsioonkaebuselt tasutakse kautsjonina 1% tsiviilasja hinnast, arvestades kaebuse ulatust, kuid mitte alla 400 ja mitte üle 40 000 krooni. Hagita asjas, mittevaralise hagi asjas, samuti määruskaebuselt tasutakse kautsjonina 400 krooni. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja
lahendeid nende peale esitatud apellatsioonkaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Riigikohus Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Kohtunikud Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes on: 1) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi 2) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1tasemel
Hagi aegumise tähtaega ei saa kohus ennistada. 10. menetluskulu koosseis Menetluskulud Menetluskulud jaotuvad kohtukuludeks ja kohtuvälisteks kuludeks. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv on menetlustoimingu eest tasutav rahasumma, mille suuruse määrab ära riigilõivu seadus. Kautsjoni eesmärgiks on hoida ära põhjendamatute toimingute tegemine. Kautsjon tasutakse kaebuse või teistmisavalduse esitamisel riigikohtule, menetluse taastamisel ja tähtaja ennistamisel. Asja läbivaatamise kulud on menetlust toetavatele isikutele makstavad tasud (tõlgikulu, tunnistaja tasu jne), tõendite saamiseks tehtud kulutused (vaatluse läbiviimise ja asitõendi saamise kulud), kohtudokumentide kättetoimetamisega ja kohtuteadetega seotud kulud ning tsiviilasja hinna määramise kulud. Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste õigusabikulud, menetlusosalise enda kulud (sõidukulud, saamata
Vabariigi Valitsuse määrused; Õiguskantsleril peab olema ametist Vabariigi Presidendi taotlusel ministrite määrused; akadeemiline kõrgharidus õigusteaduses Riigikohtule ning ta peab olema kogenud ja kohalike omavalitsuste volikogude ning tunnustatud jurist. valla- ja linnavalitsuste määrused; avalik-õiguslike juriidiliste isikute õigustloovad aktid. Põhiõiguste kaitse ehk ombudsman Õiguskantsler kaitseb inimest avaliku võimu ja ametnike omavoli eest ja kontrollib, et avalikke ülesandeid täitvad asutused ei
Põhiseaduse mõtte klausel ütleb, et põhiseaduse tõlgendamine pole seotud üksnes sõnastusega, samas peab lähtuma PS sätetest!? 2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Riigikohu, uurimise teel. § 4.Menetluse algatamine (1) Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel. (2) Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu. (3) Kohus algatab menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule. 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk on teha võimalikuks Euroopa Liidu liikmena tegutsemine, taganemata seejuures Eesti riigi olulisimatest eesmärkidest ja alustest. § 1
Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kaks ringkonnakohut, milles on kokku 48 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus. III aste – riigikohus – kassatsioonikohus. Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu esimees nimetatakse ametisse 9 aastaks, Ringkonnakohtu esimees 7 aastaks ning Maakohtu esimees 5 aastaks. 4
Eesti kohtusüsteem on 3-astmeline: I aste maa- või linnakohus arutab kohalikke asju või kohapeal toimepandud asju. Apellatsioon edasikaebus ringkonnakohtusse kui süüdimõistetu ei ole kohtuotsusega rahul. II aste ringkonnakohus Tartus, Tallinnas, Jõhvis vaatab läbi apellatsioonid, määrab kui vaja, täiendava uurimise, tühistab või jätab muutmata I astme kohtu otsuse. Kui inimene ei ole rahul ringkonnakohtu otsusega, võib ta esitada kassatsiooni Riigikohtule. III aste kõrgeim Riigikohus Tartus 1. vaatab läbi kassatsioonid kas kõike on tehtud seadustekohaselt (vaatab asja juriidilist külge) 2. teostab põhiseaduslikku järelevalvet, s.t. jälgib, et seadused ja kohtute tegevus vastaksid põhiseadusele. Halduskohus Pärnus, Tartus, Tallinnas ja Jõhvis tegeleb inimeste kaebustega riigi või riigiametnike vastu.
skulptuuri ning 1924.-1926. aastal õppis ta Pariisis. Ta oli Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse stipendiaat ning viibis aastatel 1926-1927 Viinis ja Roomas. Peale õpinguid töötas ta Tartus vabakunstnikuna, oli aastatel 1925-1928 Eesti Kunstnikkude Liidu liige ning alates 1956. aastast Kunstnike Liidu liige. Aleksander Eller on loonud erinevaid hauamonumente (nt Miina Härma hauamonument), lihtsa ja range, detailirohke vormiga portreereljeefe. Ta valmistas 1935. Aastal Riigikohtule skulptuuri ,,Justita" ning oli Tartu Vabadussõja mälestussamba ehitustööde juhataja. Aleksander Eller suri 26. novembril 1971. aastal. Eduard Kutsari reljeef Reljeef ,,Ema ja laps" 8 Graafika Eesti Vabariigis Eduard Wiiralt sündis 20. märstil 1898. aastal. Ta õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis aastatel
· Ülemkoja tähtsus piirdub peamiselt suspensiivse veto kasutamise võimalusega, välja arvatud finantsküsimustes. · Ülemkojas on kolm erinevat liikmelisuse tasandit ning liikmelisus ei ole valimiste kaudu saavutatud(eluajal tiitli pärinud aadlikud, tiitli pärinud aadlikud, vaimulikud aadlikud). · Lordide koda oli Inglise kohtusüsteemi kõrgeimaks kohtuks. · Alates 1. oktoobrist 2009 kuulub see ülesanne vastloodud Ühendkuningriigi Riigikohtule. · Ülesanded on seadusandlik võim, valitsuse järelvalve. Monarh · Monarhi ülesanded on valitsuse ametisse määramine/ametist tagandamine, Kuninganna kõne, kunginglik nõusolek. · Aja jooksul on monarhi võim vähenenud olles tänapäeval valdavalt tseremoniaalne. · Ühendkuningriigi hetkel ametis olev monarh on kuninganna Elizabeth II. Buckinghami palee · Kuninganna ametlik residents · Palee mõõtmed on 108×120 meetrit ja ta on 24 meetrit kõrge
Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kaks ringkonnakohut, milles on kokku 48 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus. III aste riigikohus kassatsioonikohus. Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu esimees nimetatakse ametisse 9 aastaks, Ringkonnakohtu esimees 7 aastaks ning Maakohtu esimees 5 aastaks. 4
Kohtumõistmine rajati sõltumatuse ja monopoolsuse printsiibile. Halduse ja kohtute vahekord korraldati separatsioonisüsteemi alusel. Sellekohaselt ei võinud tulla ühtki normi haldusorganeilt, mis kohut kuidagi kohustaks või õigustaks millekski. Sõltumatuse printsiibist omakorda oli tingitud kohtuniku tagandamatus, siirdamatus ja alandamatus nii ainelises kui au mõttes. Kohtumõistmise monopoolsuse põhimõtte kohaselt ei võinud olla teisi kohtulikke instantse peale nende, mis alluvad Riigikohtule. Iga õiguslik vaidlus pidi leidma kohtuliku lahenduse. Ei Riigikohtul ega Valitsusel polnud lubatud ära võtta kodanikelt kohtu poole pöördumise võimalust. Eesti riigivõimu käsitsemise oli Põhiseadus rajanud moodsaile riigi- ja haldusõiguslikele põhimõtteile. Õigusriigi põhimõte oli olulisim ja see avaldus selles, et avalikku võimu lubati käsitseda üksnes kooskõlas põhiseaduslike sätetega. Põhiseadusele omistas Põhiseadus aga
9 arestimine, muu hulgas vara käsutamise keelumärke tegemine vararegistris; kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine, muu hulgas lähenemiskeelu kohaldamine jne). Rahalise nõudega hagi tagamise avalduselt tasutakse hagi tagamise kautsjonina 5% hagi tagamisega taotletu harilikust väärtusest, kuid mitte vähem kui 500 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 141 lg 1). Riigikohtule esitatavalt kassatsioon- või määruskaebuselt ja teistimise avalduselt tasutakse riigilõivu asemel samuti kassatsioonikautsjon. Väga tähelepanelikult tuleks suhtuda TsMS § 149 lg 5 sätestatusse, mille kohaselt hagi tagamise avalduse, kaja, menetluse taastamise või menetlustähtaja ennistamise avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle
Erandjuhtudel võib tulla, et maa ja linnakohtulahendeid ei saa edasi kaevata ringonnakohtule vaid otse riigikohtusse. Kassatsioonikaebus riigikohtusse. Kolmandaks kohtuastmeks on riigikohus, kes vaatab asju läbi kassatsiooni korras. Ta ei hinda tõendeid, vaid vaatab asju läbi õigusliku külje pealt- kas alama astmekohtud on õigesti seadusest aru saanud,seda õigesti kohaldanud ja jälginud kõiki protsessireegleid. Menetlusseadustikud jätavad riigikohtule õiguse talle esitatud kassatsioonid menetlemata jätta. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kontrollib õigustloovate aktide vastavust põhiseadusele ja seadustele. See toimub kõikides astmetes tavalise kohtuasja läbivaatamise käigus. Iga inimesele on antud õigus inimõiguste rikkumise korral kaevata riigi peale Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Menetlusseadustikes on ette nähtud võimalus lahendite testimiseks ja halduskohtumeletluses kohtuvea parandamiseks.
TsMS § 207 lg 1: H, E ja G võivad esitada ühise hagi, kui on sarnased nõuded või tulenevad sarnasest alusest muidu eraldi 3 hagi 3 nõudega § 207 lg 1 kui on seal esinevad asjaolud, siis üks hagi. 94. H esitas K vastu hagi kahju hüvitamise nõudes. Maakohus keeldus määrusega avalduse menetlusse võtmisest. Hageja esitas määrusele määruskaebuse. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse ja saatis hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. K esitas Riigikohtule määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale. Kas K-l on edasikaebeõigus? TsMS § 696 lg 1: ringkonnakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust TsMS § 372 lg 5: hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja
Kohtusüsteem koosneb: 1. maakohtutest ning halduskohtutest; 2. ringkonnakohtutest; 3. Riigikohtust. Kõik kohtuasjad algavad esimese astme kohtust ehk maa- või halduskohtust. Ringkonnakohus on teise astme kohus, mis vaatab läbi vaid esimese astme kohtu lahendeid. Kuna kõik kohtuasjad algavad maa- või halduskohtust, siis on menetlusosalisel võimalus kaevata kõrgemale kohtule kaks korda: esimese astme kohtu otsuse peale ringkonnakohtule ja teise astme kohtu otsuse peale Riigikohtule. Maakohus arutab tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning halduskohtu pädevuses on avalik- õiguslikud vaidlused. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus, mis tähendab õigust kontrollida ka Riigikogu poolt vastuvõetud seaduste vastavust põhiseadusele ja tunnistada seadus kehtetuks, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. Isikul on õigus omada kriminaal- ja väärteomenetluses kaitsjat ja muus kohtumenetluses esindajat. Kohtunikud
Kohtusüsteem koosneb: maakohtutest ning halduskohtutest; ringkonnakohtutest; Riigikohtust. Kõik kohtuasjad algavad esimese astme kohtust ehk maa- või halduskohtust. Ringkonnakohus on teise astme kohus, mis vaatab läbi vaid esimese astme kohtu lahendeid. Kuna kõik kohtuasjad algavad maa- või halduskohtust, siis on menetlusosalisel võimalus kaevata kõrgemale kohtule kaks korda: esimese astme kohtu otsuse peale ringkonnakohtule ja teise astme kohtu otsuse peale Riigikohtule. Maakohus arutab tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikud vaidlused. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus, mis tähendab õigust kontrollida ka Riigikogu poolt vastuvõetud seaduste vastavust põhiseadusele ja tunnistada seadus kehtetuks, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus. Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus
Igas kohtuastmes peab kohus arvestust asjas kantud menetluskulude, muu hulgas asja läbivaatamise kulude kohta. Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Tasutakse hagi esitamisel, vastuhagi korral, kaebusel, avaldusel. Maksab avaldaja toimingu tegemiseks ette. Pool sellest tagastatakse, kui pooled jõuavad kokkuleppele või hageja loobub hagist. Kassatsioonikautsjon Riigikohtule esitatavalt kassatsioon- või määruskaebuselt ja teistmise avalduselt tasutakse riigilõivu asemel kassatsioonikautsjon. Kassatsioonkaebuselt tasutakse kautsjonina 1% tsiviilasja hinnast, arvestades kaebuse ulatust, kuid mitte alla 400 ja mitte üle 40 000 krooni. Hagita asjas, mittevaralise hagi asjas, samuti määruskaebuselt tasutakse kautsjonina 400 krooni. Makstakse riigikohtu kontole, kui kaebus rahuldatakse, siis kautsjoni summa tagastatakse
1992 taastati. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik. Ta määratakse ametisse seitsmeks aastaks Riigikogu poolt presidendi ettepanekul. Tal on oma büroo. ÜLESANDED: Järelevalve üldaktide üle (seadused ja määrused) o Kui ta leiab, et mõni üldakt ei vasta põhiseadusele või on vastuolus mõne muu seadusega, teeb ta ettepanku viia see 20 päeva jooksul kooskõlla. Kui seda ei tehta, teeb ta Riigikohtule ettepaneku see õigusakt tühistada. Tal on õigus teha ettepanekuid kõrgete riigiametnike kriminaalvastutusele võtmiseks. Kord aastas esineb ta Riigikogu ees, teeb ettepanekuid ja annab aru Ta täidab ombudsmani ülesandeid Riigikoguliikmed võivad esitada talle arupärimisi. Tal on sõnaõigus Riigikogu ja valitsuse istungitel. VABARIIGI VALITSUS Riigi kõrgeim täidesaatev orgaan (kollegiaalne). Istungid on kinnised ja toimuvad 1x nädalas.
annaabi.ee 
