50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
65 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
CamilleC
Õppematerjali autor
TALLINNA ÜLIKOOLI ÕIGUSAKADEEMIA Õigusteaduskond Siret Tammela EESTI KOHTUKORRALDUS Referaat Õiguse alustes Juhendaja: Aare Kruuser Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................... 1 Eesti kohtusüsteem................................................................................................................... 1.1 Kohtunik............................................................................................................................ 1.2 Kohtunikuabi ja rahvakohtunik......................................................................................... 1.3 Riigikohus....................................................................................
- Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimesteperekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid ( PS § 24 lg 3) - Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti (PS § 24 lg 4) Kohtusüsteemi ülesehitus • Kohtusüsteem koosneb: • 1) maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest; • 2) ringkonnakohtutest; • 3) Riigikohtust (PS § 148) • Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud (PS § 149 lg 1) - Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse (KS § 9 lg 1) - Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Halduskohus teeb ka muid toiminguid,
16.03.2010 Põhiseaduse § 147 · Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena. · Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega. · Kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitavas ega nimetatavas ametis. 16.03.2010 halduskorraldus 4 Põhiseaduse § 148 · Kohtusüsteem koosneb: 1) maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest; 2) ringkonnakohtutest; 3) Riigikohtust. · Erikohtute loomise mõnda liiki kohtuasjade jaoks sätestab seadus. · Erakorraliste kohtute moodustamine on keelatud. 16.03.2010 halduskorraldus 5 Põhiseaduse § 149 · Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud. · Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese
Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kaks ringkonnakohut, milles on kokku 46 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus. Apellatasioon tähendab edasikaebamist kõrgema instantsi poole. Seega ei algata ringkonnakohus ise uus kohtuasju, vaid kontrollib maakohuste otsuseid kirjaliku edasikaebuste alusel. Riigikohus asub Tartus ja on Eesti Vabariigi kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Kassatsioon
1. Kohtusüsteemi ülesehitus ja kohtunike ametisse nimetamise kord Eesti kohtusüsteemi ülesehitus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. I aste – 1) maakohus. Linnakohtuid alates 2006 aastast enam pole, nüüd kattuvad nad prokuröride piirkondadega. Kohtud nüüd jaotatud nelja piirkonda – Harju Maakohus (Tallinn ja Harjumaa, esimees Särgava, 66 kohtunikku; Viru Maakohus (Jõhvi, Narva ja Rakvere kohtumajad, 30 kohtunikku), Pärnu Maakohus (Pärnu, Haapsalu, Rapla, Järva ja Kuressaare kohtumajad, 22 kohtunikku), Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ja Põlva kohtumajad, 35 kohtunikku).
Tõendid: prokurör esitab tavaliselt tõendid kohtus, mitte enne seda; kui tõendite ilmumine kohtus hirmutab süüdistatavat, siis on need tõendid kohtuniku silmis mõjukamad. Lisaks: KRmS § 9 lg (2): Kohtu vahistamisotsustus tehakse vahistatule viivitamata teatavaks talle arusaadavas keeles ja viisil. KRmS § 10 lg (2) Menetlusosalisele ja kohtumenetluse poolele, kes ei valda eesti keelt, tagatakse tõlgi abi. KRmS § 34 (1) Kahtlustataval on õigus taotleda juurdepääsu tõenditele, mis on olulised tema vastu esitatud kahtlustuse sisu täpsustamiseks, kui see on vajalik õiglase menetluse ja kaitse ettevalmistamise tagamiseks. § 35 lg (2) Süüdistataval on kahtlustatava õigused ja kohustused. Süüdistataval on õigus tutvuda kaitsja vahendusel kriminaaltoimikuga ja võtta osa kohtulikust arutamisest.
2) süütu mõistetakse õigeks, 3) süüdlane mõistetakse õigeks, 4) süütu mõistetakse süüdi. Esimesed kaks otsuse tüüpi on ilmselt korrektsed ning kaks viimast tüüpi on ekslikud otsused. Kui lähtuda eeldusest, et materiaalõiguse eesmärgiks on sotsiaalse efektiivsuse maksimaalse taseme saavutamine, siis ebaõiged otsused põhjustavad sotsiaalse efektiivsuse langust. (näiteks tööõnnetus, vt õpikust). Puuduvad andmed selle kohta, kui sageli Eesti kohtud eksivad. Ameerika Ühendriikide kohtud teevad eksliku otsuse keskmiselt igas kaheksandas kohtuasjas. Kriminaalasjades toimub süütute süüdi mõistmist kindlasti harvemini, kuid märksa sagedamini toimub kriminaalasjades süüdlaste õigeks mõistmist. Tõenäoliselt ei ole põhjust arvata, et Eesti kohtud oluliselt harvemini eksivad. Erinevate kulude vahel on võimalik näha mitmesuguseid seoseid. Kui tõusevad kohtulike
1) süüdlane mõistetakse süüdi, 2) süütu mõistetakse õigeks, 3) süüdlane mõistetakse õigeks, 4) süütu mõistetakse süüdi. Esimesed kaks otsuse tüüpi on ilmselt korrektsed ning kaks viimast tüüpi on ekslikud otsused. Kui lähtuda eeldusest, et materiaalõiguse eesmärgiks on sotsiaalse efektiivsuse maksimaalse taseme saavutamine, siis ebaõiged otsused põhjustavad sotsiaalse efektiivsuse langust. (näiteks tööõnnetus, vt õpikust). Puuduvad andmed selle kohta, kui sageli Eesti kohtud eksivad. Ameerika Ühendriikide kohtud teevad eksliku otsuse keskmiselt igas kaheksandas kohtuasjas. Kriminaalasjades toimub süütute süüdi mõistmist kindlasti harvemini, kuid märksa sagedamini toimub kriminaalasjades süüdlaste õigeks mõistmist. Tõenäoliselt ei ole põhjust arvata, et Eesti kohtud oluliselt harvemini eksivad. Erinevate kulude vahel on võimalik näha mitmesuguseid seoseid. Kui tõusevad kohtulike
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid