Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ühiskonna kordamisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas toimub kohtuniku ametist tagandamine?
  • Kuidas on tagatud kohtuniku sõltumatus ?
  • Milliseid põhiseaduses mainitud kohtuid tegelikkuses enam ei ole?
  • Kuidas käib Riigikohtu esimehe ametisse kinnitamine?
  • Kuidas käib riigikohtunike ametisse kinnitamine?
  • Kuidas käib muude kohtunike ametisse kinnitamine?
  • Kuidas on põhiseaduses tagatud kohaliku omavalitsuse sõltumatus keskvõimust?
  • Millised on kohaliku omavalitsuse üksused?
  • Millal võib kohaliku omavalitsuse volikogu tegutsemise aega lühendada?
  • Kuidas saab Riigikogus ülesse seada Vabariigi Presidendi kandidaati?
  • Kes võib kandideerida Vabariigi Presidendiks?
  • Mitu häält peab Vabariigi President Riigikogus koguma et valituks saada?
  • Mis juhtub kui Riigikogu ei suuda presidenti valida?
  • Kes ja millistel juhtudel asendab vajadusel Vabariigi Presidenti?
  • Kuidas saab presidendi kriminaalvastutusele võtta?
  • Mida kontrollib riigikontroll?
  • Kuidas toimub riigikontrolöri ja õiguskantsleri ametisse nimetamine?
  • Mida saab teha õiguskantsler kui ta leiab et mõni õigusakt on vastuolus põhiseadusega?
1)      Kuidas toimub kohtuniku ametist tagandamine?
2)      Kuidas on tagatud kohtuniku sõltumatus ?
3)      Milliseid põhiseaduses mainitud kohtuid tegelikkuses enam ei ole?
4)      Kas erakorraliste kohtute loomine on lubatud? Põhjenda toetudes põhiseadusele.
5)      Kuidas käib Riigikohtu esimehe ametisse kinnitamine?
6)      Kuidas käib riigikohtunike ametisse kinnitamine?
7)      Kuidas käib muude kohtunike ametisse kinnitamine?
8)      Kuidas on põhiseaduses tagatud kohaliku omavalitsuse sõltumatus keskvõimust?
9)      Millised on kohaliku omavalitsuse üksused?
10)  Millal võib kohaliku omavalitsuse volikogu tegutsemise aega lühendada?
  • Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega.
  •   Kohtunike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi sätestab seadus.
  • Linnakohtuid
  • Ei
  • Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul.
  •   Riigikohtu liikmed nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul.
  •   Muud kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul.
  •  Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused , kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.
  • Erinevad
  • Seadusega võib volikogu volituste perioodi lühendada seoses kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega
    1)      Nimeta Sinu hinnangul kolm olulisemat Vabariigi Presidendi ülesannet ja selgita omaseisukohta.
    2)      Kuidas saab Riigikogus ülesse seada Vabariigi Presidendi kandidaati ?
    3)      Kes võib kandideerida Vabariigi Presidendiks?
    4)      Mitu häält peab Vabariigi President Riigikogus koguma, et valituks saada?
    5)      Mis juhtub kui Riigikogu ei suuda presidenti valida?
    6)      Kes ja millistel juhtudel asendab vajadusel Vabariigi Presidenti?
    7)      Kas president võib olla erakonna liige? Põhjenda toetudes põhiseadusele.
    8)      Kuidas saab presidendi kriminaalvastutusele võtta?
    9)      Mida kontrollib riigikontroll? Lähtuvalt põhiseadusest.
    10)  Kuidas toimub riigikontrolöri ja õiguskantsleri ametisse nimetamine?
    11)  Mida saab teha õiguskantsler, kui ta leiab, et mõni õigusakt on vastuolus põhiseadusega?
  • 1) esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises;
    2) algatab põhiseaduse muutmist ;
    3) on Eesti riigikaitse kõrgeim juht;
  • Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust.
  •   Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt nelikümmend aastat vana.
  • Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus.
  • Siis valib selle valimiskogu
  •  Kui Vabariigi President on Riigikohtu otsusel kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma või ei saa ta neid seaduses nimetatud juhtudel ajutiselt täita või on tema volitused enne tähtaega lõppenud, lähevad tema ülesanded ajutiselt üle Riigikogu esimehele.
  • Ajaks, mil Riigikogu esimees täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid, peatuvad tema volitused Riigikogu liikmena.
  • Vabariigi Presidenti saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
  • 1) riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust;
    2) riigi vara kasutamist ja säilimist;
    3) kohalike omavalitsuste valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist;
    4) nende ettevõtete majandustegevust, kus riigil on üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest või kelle laene või lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik.
  • riigikogu nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse riigikontrolöri ja õiguskantsleri
  • Pöörduda kohtu poole.
  • Ühiskonna kordamisküsimused #1 Ühiskonna kordamisküsimused #2 Ühiskonna kordamisküsimused #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Rauno Leppik Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Võimude lahusus-3 võimuharu-demokraatlik ühiskond
    5
    docx

    Võimude lahusus, 3 võimuharu, demokraatlik ühiskond

    ISEISEV KODUNE TÖÖ NR.1 Teema märksõnad, võimude lahusus, 3 võimuharu, demokraatlik ühiskond TÖÖ EESMÄRK: tutvuda Põhiseaduse kui Eesti riigi õigusliku alusdokumendiga HINDAMISE ALUS: vajaliku info leidmise ja sellest arusaamise oskus, võrdlus- ja arutlusoskus ESITAMISE TÄHTAEG: 25. oktoober 2014 aadressile [email protected] 1.TÖÖ PÕHISEADUSEGA (PABERKANDJAL VÕI VAATA www.eesti.ee) Tutvu Põhiseaduses Riigikogu, EV valitsust, presidenti, kohust, seadusandlust, õiguskantslerit ja riigikontrolli puudutavate peatükkidega. Kui vastus piirneb loetlemisega, siis võib küsimuse järele panna ka ainult peatüki ja paragrahvi numbr 1. Keda võib valida Riigikogusse?§ 60. Riigikogul on sada üks liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt kahekümne ühe aastane hääleõigus

    Ühiskond
    Eesti Põhiseadus
    22
    doc

    Eesti Põhiseadus

    ja materiaalse kahju hüvitamisele. § 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. § 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele. Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus

    Ühiskonnaõpetus
    Riigiõiguse eksami konspekt
    19
    doc

    Riigiõiguse eksami konspekt

    RIIGÕIGUS 07.01.2011 Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegevus kaasa toob. Hõljuvas olekus muudatus: eelnõud ei menetletud kiireloomulisena, RK ei kujunenud üks-meelt vastu võtmiseks, see otsustati muuta kahe järjestikuse RK koosseisu poolt, vastu-võtmine sõltub RK 12 koosseisu otsusest. Õigus algatada PS muutmist on RK 1/5 koosseisul ehk 21 liiget ja VP. Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Üldjuhul on täidesaatvaks võimuks valitsus. Eesti omavalitsuses, vallas on täidesaatvaks võimuks vallavalitsus Seadusandlik võim on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Põhiõiguste olemasolu oluliseks põhjuseks on üksikisiku autonoomia tagamine. ,,Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb põhiseaduse kõrval arvestad

    Õigusõpetus
    Riigiõigus - Vabariigi President
    44
    pdf

    Riigiõigus - Vabariigi President

    Vabariigi President Põhiseaduse V. peatükk • Vabariigi President • Konstantin Päts (1874–1956) – 24. aprill 1938 – 21. juuni 1940 • Peaministrid Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis • Jüri Uluots (1890–1945) – 21. juuni 1940 – 9. jaanuar 1945 • August Rei (1886–1963) – 9. jaanuar 1945 – 29. märts 1963 • Aleksander Warma (1890–1970) – 29. märts 1963 – 23. detsember 1970 • Tõnis Kint (1896–1991) – 23. detsember 1970 – 1. märts 1990 • Heinrich Mark (1911–2004) – 1. märts 1990 – 15. september 1992 • Eesti Vabariigi presidendid • Lennart Georg Meri (1929–2006) – 6. oktoober 1992 – 8. oktoober 2001 • Arnold Rüütel (1928-) – 8. oktoober 2001 – 9. oktoober 2006 • Toomas Hendrik Ilves (1953-) – alates 9. oktoobrist 2006 • Vabariigi president on Eesti riigipea (PS § 77) • Riigipea amet omab parlamentaarses demokraatias eelkõige sümboolset ja protokollilist tähendust •

    Riigiõigus
    Riigiõigus
    47
    doc

    Riigiõigus

    1. RIIGIÕIGUSE ALLIKAD e. millised õigusaktid on olemas? Allikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, teised õigust loovad aktid. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem on rajatud ki

    Riigiõigus
    Riigiõigus
    16
    docx

    Riigiõigus

    Parlamendi funktsioonid:  seadusandlik funktsioon (seaduste vastuvõtmine)  kontrollifunktsioon (kontrolli teostamine teiste riigiorganite tegevuse üle)  valimisfunktsioon (teiste ametikandjate ametisse määramine)  avalikustamisfunktsioon (olulisemate otsuste tegemine avaliku poliitilise diskussiooni järel) Riigikogu pädevuses on küsimused, mida teised riigiorganid lahendada ei saa, nt. rahvahääletuse korraldamine, riigi ja ühiskonna jaoks olulised küsimused. Riigikogu valimised on vabad, üldised, ühetaolised, otsesed, salajased ning toimuvad proportsionaalsuse printsiibi alusel. 1) Vabad valimised-osalemine ja valiku tegemine on vabatahtlik. Vabade valimiste põhimõttega on vastuolus valimiskampaaniad, kui riigi ametiisikud mõjutavad rahaliste, pettuste ja muude vahenditega avalikkust otsuste tegemisel. Keelatud on ka valija ähvardamine ja äraostmine. 2) Üldised valimised-rahva kõigi liikmete osalusõigus

    Riigiõigus
    Õiguse eksam
    9
    doc

    Õiguse eksam

    1. Milline Põhiseaduse muudatus võeti vastu 14.09.2003? 14.09.2003 toimunud rahvahääletust teatakse kui EL-ga ühinemise rahvahääletust - ,,Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise küsimuses" 2. Millal jõustus EV põhiseadus? Eesti iseseisvuse taastamisega 28. juuni 1992. a rahvahääletusel jõustus uus põhiseadus. 3. Kuidas muudetakse EV Põhiseadust? Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil. Põhiseaduse muutmist ei saa algatada ega põhiseadust muuta erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra ajal. Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus 3 lugemisel. Esimese ja teise lugemise vahet on vähemalt 3 kuud. Teise ja kolmanda lugemise vahet vähemalt 1 kuu. Põhiseaduse muutmise viis otsustatakse

    Õigus alused
    Riigiõiguse eksami küsimused ja vastused
    12
    docx

    Riigiõiguse eksami küsimused ja vastused

    2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu. Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi. Põhiseaduse selline kooskõlla viimine ELi liikmesusega kaasnenud õiguslike muudatustega on unikaalne, sest teistes ELi liikmesriikides on muudetud või täiendatud põhiseaduse teksti ennast. 4. Millised on teie arvates Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja põhjendage! Põ

    Õiguse alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun