Kõik need arengud toimusid Vene impeeriumi huvides, kuid aitasid samuti rajada teed Eesti iseseisvusele ja hiljem ise majanduslikult hakkama saamisele. Pärast 1905. aasta revolutsiooni tekkisid parteid. Esimene partei oli Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE), selle juhiks oli Tõnisson. Loodi teisigi parteisid, kuid need hiljem suleti. Ainsa legaalse erakonnana jätkas ERE, mille tegevusele seati raamid. 17. oktoobri manifesti alusel kutsuti Venemaal kokku Riigiduuma. Riigiduumasse pääsesid ka eestlased. See tähendas, et saadi vajalik kogemus selleks, et hiljem teisi juhtida ja juhendada. Eestlased saavutasid edu kohalike omavalitsuste valimistel ja sellega tõrjuti tagasi mitmes linnas baltisakslased. Oluliseks äratuskellaks eestlaste jaoks oli ka I maailmasõja lõppfaas, millal olukord Venemaal oli segane ning nad lahkusid sõjast. Pärast seda tulid Vabariigi loomisel suuresti kasuks juhtimisoskused, mida omandasid ohvitserid Venemaal ja I maailmasõja ajal.
juurde.jätkus kirjasõna tsenseerimine,igasugused poliitilised meeleavaldused olid endiselt keelatud,enamik revolutsioonipäevil tekkinud omaalgatuslikke organisatsioone suleti.ainsa legaalse erakonnana jätkas eest Rahvameelne Eduerakond.enamlased häärasid põrandaaluse tegevuse juhtimise enda kätte.pärast revolutsiooni eo olnud vene impeerium enam endine.17.okt.manifesti alusel kutsuti esimest korda venemaa ajaloos kokku valitav rahvaesindus- riigiduuma.1 riigiduumasse(1906)valiti eestist 4 eestlast ja 1 venelane,1 riigiduumasse (07)5 eestlast.poliitilist edu saavutasid eestlased vaid kohalike omavalitsuste valimisel.Seni linnavolikogudes ülekaalus olnud baltisaksalsed pidid tagasi tõmbuma koguni kuues linnas:tallinnas,haapsalus,pärnus,rakveres,valgas,võ rus. Rahvuskultuuri areng Poliitilise eneseväljenduse võimaluste ahenemine tõi kaasa seniset suurema tähelepanu rahvuskultuurile.haridusolude parandamise
Sel ajal kasutati eesti keelt vähe ja see oli haruldane kui seda kuulda sai. Mõne aja pärast hakkas tema pärast üha rohkem ja rohkem eestlasi kasutama eesti keelt, sakslastele see ei meeldinud. 1898. aastal sai Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimeheks. Tema algatusel algatati 1902 aastal põhimõtteliselt esimene eestlaste pank. 1906. aastal valiti Tõnisson Liivimaa kubermangu talupoegade saadikuna Riigiduumasse. Tõnissoni initsiatiivil loodi 1910. aastate alguses Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts. 1919. aastal nimetas Tõnisson ome erakonna ümber Eesti Rahvaerakonnaks. Ta jäi valimistel oma erakonnaga kolmandaks. 1931 – 1932 oli Tõnisson ome endise rivaali Konstantin Pätsi valitsuse välisminister. 1938 tuli Tõnisson tagasi poliitikasse ja kandideeris edukalt riigivolikokku. 12. detsembril 1940 arreteeriti ta ning ta oli kuni 1941 aprillini ülekuulamistel
1893.aastal sai Jaan Tõnissonist ajalehe "Postimees" toimetaja. Propageeris tugeval kõlbelisel alusel seisvat rahvuslust. Tegevus Tõnisson taotles ka eestlaste majanduselu edendamist. Tema eestvõtmisel asutati nii esimesed põllumajanduslikud ühistud kui laenu- ja hoiuühisused. Lõi esimese Eesti poliitilise partei - Rahvusliku Eduerakonna. Tegevus 1906.aastal valiti Jaan Tõnisson esimese Eesti poliitikuna Vene Riigiduumasse. Revolutsioonijärgsetel aastatel keskendus ta eestikeelse koolisüsteemi arendamisele, luues üle maa kooliseltse ning avades eestikeelseid gümnaasiume. Poliitiline karjäär Tõnissoni tegevus aitas kaasa tsiviilühiskonna kujunemisele Eestis, luues seega eeldused Eesti iseseisvuse sünniks. 1917.aastal asus Jaan Tõnisson esimese tuntuma eesti poliitikuna nõudma Eestile täielikku iseseisvust. Asus juhtima Eesti välisdelegatsioonide tegevust.
· Ainus legaalne partei oli ERE · Eesti sotsialistid (ESDTÜ) olid represseeritud (vanglas) või välismaal b)Sellest lõikasid kasu Eesti enamlased (VSDTP) · Ei pooldanud rahvuslikke taotlusi · Toetajateks vene ja eesti rahvusest töölised · Häälekandjaks Jaan Anvelti poolt Narvas 1913.a. asustatud ajaleht ,,Kiir" c)Duumapoltiitika · Laialisaadetud I Riigiduumas (1906) esindas Eestit 5 saadikut · Sama saatus tabas II Riigiduumat · Tagurlikuma valimisseadusega valitud III ja IV Riigiduumasse valiti Eestist vaid 2 eestlaste esindajat ja 3 baltisakslast · Eesti esindajate eelnõud ei leidnud Riigiduuma tagurliku enamuse toetust ja seega lootus parlamendireformidele kukkus läbi d)Eestlaste edu oli vaid kohalike omavalitsuste valimisel- mitmes linnas (Tallinnas, Pärnus, Valgas jm) tõrjuti baltisakslased tagaplaanile 2.Rahvuskultuuri areng a)Haridus · 1903.a. revolutsiooni päevil kerkis esile emakeelse kooli nõue ja 1906 .a. lubatigi asutada eestikeelseid erakoole
Vene-Jaapani sõda(1904-1905, Vene kaotas) Enamlased said uue hoo sisse. 5)Sotsaalsed erinevused kodanluse ja Uus töölisajaleht ,,Kiir''-toimetaja Jaan vabrikutööliste vahel 6)Rahulolematus Anvelt. absolatismiga Riigiduuma tegevus.-Riigiduumat ei võetut 1905 Rev algus- Ajend: Algas 1905 9.jan- tõsiselt, Riigiduumad ei olnud püsivad, Verise pühapäeva sündmustega. 2) Riigiduumasse valiti 4 eestlast, 1 venelane, Peterburis tulistati Talvepaleesse suunduvat ja BS jäi esinduseta. rahvahulka, kes läksid keisrile palvekirja viima. 3)Osavõtjaid 140000, suri üle 1000, palju haavatuid. 4) Maha isevalitsus.
1898-1918 oli Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees. Ta propageeris ühistegevust ning temast sai üks tunnustatumaid ühistegevuse vedajaid. 1905. aasta revulutsiooni ajal otsustas Tõnisson jääda oma mõõdukate nõudmiste juurde ning ta nõudis monarhia kehtestamist ja Eesti-siseselt aga eestlastele võrdseid õiguseid sakslaste ja venelastega ning eestikeelset haridussüsteemi. Jaan Tõnisson valiti 1906. Aastal Liivimaa kubermangu I riigiduumasse, kus sai ta tuntuks jõulise kõnemehena. Riigiduum saadeti laiali ja Tõnisson arreteeriti Viiburi märgukirjale allakirjutamise tõttu ning ta oli kolm kuud vanis. 1910. aastal loodi Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts (ENKS). Tõnisson nimetas Rahvameelse Eduerakonna ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks ning ta jäi sinna juhiks kuni 1919. aastani. 1917. Aastal toimus Tõnnisoni eestvedamisel "Tartu mäss" .
a oktoobrirevolutsioon valimisõigus 2) anda laiemat kasutust eesti keelele * Enamlaste riigipööre toimus kiiresti ja väheste ohvritega 8.novembril 1917.a., arreteeriti Ajutine Eesti olukord pärast 1905. a revolutsiooni: Valitsus ja kuulutati välja nõukogude võim. *Poliitika: 1) Ainus legaalne erakond oli Eduerakond Riigipöörde teostamiseks loodi relvastatud salku e. 2) eestlased pääsesid riigiduumasse 3) eestlased Punakaart. võitsid kohalikes omavalitustes · Uus valitsus, mida nimetati Rahvakomissaride *Kultuur: 1) Eestikeelsete koolide rajamine (Tartus Nõukoguks, koosnes ainult enamlaste partei tütarlaste keskkool) 2) Aktiivne seltsitegevus nt liikmetest. Valitsuse liikmeid nimetati 1905. a Noor Eesti 3) 1909. a avati Eesti Rahva rahvakomissarideks ja valitsust juhtis Lenin. Muuseum
põllumajanduslikud ühistud kui laenu ja hoiuühisused. 1905.aastal revolutsiooni mille tulemusel oli tsaar sunnitud andma kodanikele teatavad poliitilised vabadused. Jaan Tõnisson kasutas neid eestlaste õiguste laiendamiseks, luues sel eesmärgil esimese Eesti poliitilise partei Rahvusliku Eduerakonna. Jaan Tõnissoni protesteeris ägedalt tsaarivõimude poolt Eestis vallandatud karistusaktsioonide vastu. 1906.aastal valiti Jaan Tõnisson esimese Eesti poliitikuna Vene Riigiduumasse. Siin ühines ta protestiliikumisega tsaarivalitsuse sammude vastu, millega üritati antud vabadusi tagasi võtta. Seetõttu istus ta mitmed kuud vangis. See ei suutnud Jaan Tõnissoni aktiivsust aga pidurdada. Revolutsioonijärgsetel aastatel keskendus ta eestikeelse koolisüsteemi arendamisele, luues üle maa kooliseltse ning avades eestikeelseid gümnaasiume. Hoogsalt arenes ühistegevus ja põllumajandus, mis aitasid kaasa jõukuse üldisele kasvule Eestis
tsaarivõim vastas sellele rahvamassi tulistamisega. Pärast seda läbi talve, kevade ja suve toimusid kogu Venemaal solidaarsusstreigid töölised, üliõpilased, sõjaväes, gümnasistid, moonakad... Esitasid erinevaid nõudmisi, algul majanduslikud, mida sügise poole, seda rohkem poliitilisi nõudmisi. PUUDU Eesti ühiskond pärast 1905.a revolutsiooni Poliitiliselt: 1)luba moodustada erakondi, ERE jätkas tegevust, 2)riigiduumasse valiti ka eestlaste esindajaid, ametlikult ette nähtud 5 kohta, 3)mitmetes linnades läks omavalitsus eestlaste kätte, nt Rakvere, Haapsalu, Valga, Pärnu. Majanduses: 1)ühisettevõtluse arendamine moodustati ühispiimatalitus meierei, kuhu viidi piim kokku ja seal toimus töötlemine, masinatarvitajate ühistud ostis rehepeksumasina, mida said liikmed kasutada, tarvitajate ühistu kauplused,
Sõjaseisukord tühistati alles 1908. aastal. Jätkus kirjasõna tsenseerimine. Poliitilised meeleavaldused olid endiselt keelatud. Suleti revolutsioonipäevil omaalgatuslikult loodud organisatsioone. Ainsa legaalse erakonnana jätkas Eesti Rahvameelne eduerakond. Enamlased haarasid põrandaaluse tegevuse juhtumise enda kätte. Enamlaste häälekandjaks töölisajaleht Kiir (Narvas), toimetajaks Jaan Anvelt. Esimest korda Venemaa ajaloos kutsuti kokku valitsev rahvaesindus Riigiduuma. I Riigiduumasse (1906) valiti 4 eestlast ja 1 venelane. II Riigiduumasse (1907) valiti 5 eestlast. Valitsus saatis mõlemad laiali juba enne tööle asumist. Muudeti valmisseadust suurem vara, rohkem hääli. III ja IV duumasse pääses vaid 2 eestlast. Edu saavutasid eestlased vaid kohalike omavalitsuste valimisetel. Baltisakslased pidid tagasi tõmbuma Talinnas, Haapsalus, Pärnus, Rakveres, Valgas, Võrus. Rahvuskultuuri areng Senisest suurem tähelepanu rahvuskultuuril.
Revolutsioon haaras talurahva, töölised, tudengid. Tsaarivalitsus asus järeleandmisi tegema. 17. okt 1905 manifestiga lubas tsaar kokku kutsuda riigiduuma, moodustada erakondi, lubati tegutseda ametiühingutel. Kehtestati konstitutsiooniline monarhia. Revolutsioon lõppes lüüasaamisega. Tsaar jäi kukutamata. Sündmusi Eestis. 16. okt Eestis Tallinnas tulistati rahumeelset tööliste kogunemist. 17. okt manifestiga võisid ka eestlased saata oma saadikuid riigiduumasse. Eestis asutas esimese erakonna Jaan Tõnisson. Baltikumis lubati rajada emakeelseid erakoole. 1906. a rajati praegune Miina Härma nim gümnaasium. Algkooli 1. ja 2. klassis kehtis emakeelne õpetus. Umbvenelased ei saanud enam koolis õpetada. Stolõpini reformid. Stolõpin (1862 1911) Stolõpini eluloost: Pjotr Arkadjevits Stolõpin sündis 1862. aastal Moskva lähedal Serednikovos (seal asub nüüd Lermontovi memoriaal). Stolõpini vanaisa ja Lermontovi vanaema olid õde-venda.
ellurakendamist ning eesti keele ja eestlaste positsioonide võrdsustamist sakslaste ja venelaste omadega, eriti hariduses. Revoolutsiooni jätkumist ei pidanud nad enam vajalikuks. Kuid suur osa rahvasaadikuid olid tunduvalt radikaalsemalt meelestatud. Nii tekkis kongressil tõnissonlaste ja radikaalide vahel terav vastuolu, mis lõppes koosoleku lõhkiminekuga. * 1906. aastal valiti Tõnisson Liivimaa kubermangu talupoegade saadikuna I Riigiduumasse ning tegutses seal esialgu autonomistide-regionalistide rühmas. Duumas sai Tõnisson tuntuks jõulise kõnemehena. Peagi saadeti I Riigiduuma laiali ning hiljem arreteeriti Tõnisson Viiburi märgukirjale (kus protesteeriti Duuma laialisaatmise vastu) allakirjutamise tõttu ning oli 1908. aastal 3 kuud vangis. Postimehe väljaandmine peatati 8 kuuks. * Tõnissoni initsiatiivil loodi 1910. aastate alguses Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts (ENKS) ning Ühistegevuse Edendamise Keskselts
Algas 8 kuud kestnud Saksa okupatsioon. Saksa vägede lahkumist kasutas ära Nõukogude Venemaa, tühistades ühepoolselt Bresti rahulepingu ja alustades ulatuslikku pealetungi lääne suunas. Eesti Vabariigi püsimajäämise eest tuli võidelda relvadega Eesti vabadussõjas (28.11.1918- 02.02.1920). Venemaal toimunu: 1905.aasta revolutsiooni tagajärjel asutas Jaan Tõnisson 1905. Aasta novembris esimese legaalse partei Eesti Rahvameelne Eduerakond. Eestlased said valida oma esindajaid riigiduumasse, lubati avada eesti- ja saksakeelseid erakoole. Veebruaris toimusid venemaal rahutused, kuna maailmasõda oli Venemaa viinud krahhi äärele. Eestisse jõudsid teated impeeriumi pealinnas puhkenud rahutustest 2. Märtsil, selle tulemusel seati kokku Eesti autonoomiaseaduse projekt. Oktoobripööre süvendas veelgi arusaama Venemaast lahkulöömise möödapääsmatusest, peamiseks ajendiks oli seejuures kartus, et enamlaste käivitatud ennenägematud sotsiaalsed eksperimendid võiksid
luua poliitilisi organisatsioone.Sel ajal rajas Jaan Tõnisson novembris esimese legaalse poliitilise partei eestis ,,Eesti Rahvameelse Eduerakonna" * Aastad pärast revolutsiooni olid rahutud toimusid erinevad vastuhakud, Baltimaades kehtestati ,,kõvendatud valvekord". * Tsenseeriti ajakirjandust * Ainsaks legaalseks poliitiliseks parteiks eestis jäi Jaan Tõnissoni ,,Eesti Rahvameelne Eduerakond" Riigiduumad: 1906.a kokku kutsutud I Riigiduumasse valiti 4 eestlast ja 1 venelane.Valitsus ,aga ei võtnud algusest peale duumat tõsiselt ja see saadeti enne töö alustamist laiali. 1907- moodustatud teine Riigiduuma saadeti samamoodi laiali ja kehtestati valimisseadus millega või 3ndas ja 4ndas duumas olla 3 baltisakslast ja vaid 2 eesti esindajat. Sellega kukkusid läbi lootused parlamentaarsete reformide teostamisest. Samamoodi läks 1907 laiali ka Balti kindralkuberneride moodustatud Erinõukogu. 1914
propagandat. 32. 1905. aasta revolutsioon Eestis. Mõisate põletamine. Revolutsiooni mahasurumine ja karistussalkade tegevus. Detsembris toimus mõisate põletamine, Balti provintsides kuulutati välja sõjaseisukord. Karistussalgad saadeti mässulisi karistama. 33. 1905. aasta revolutsiooni tagajärjed Eestile. Esimeste Eesti erakondade loomine. Eesti iseseisvumise eelduste kujunemine. Vene riigiduumasse valiti 20 eesti saadikut, tegutsesid erakonnad, jätkas rahvakultuuri areng, eestikeelsed erakoolid, majanduslik areng. Vanemuine, Estonia ja ERM.
3.01.1920 kell 10.30- 31. detsembril alla kirjutatud vaherahuleping hakkab kehtima. Vabadussõja lõpp 2.02.1920- alla kirjutatud rahulepingud määratakse Eestile sobilik riigipiir, Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla, 15 miljonit kuldrubla ja iseseisvuse tunnustus. 17. oktoobri manifesti sisu. Lõi eeldused poliitiliseks organiseerumiseks. Kutsuti kokku valitav rahvaesindus-Riigiduuma. I Riigiduumasse valiti Eestist 4 eestlast ja 1 venelane. Aulakoosoleku ( Jaan Teemanti juhatusel): 1. Valitsuse korralduse boikoteerimine 2. Nekrutikohustuse eiramine 3. Maksude tasumisest loobumine 4. Senise omavalitsuse laialisaatmine 5. Revolutsiooniliste komiteede loomine 6. riigi-, rüütelkonna- ja kirikumaade jagamine rahvale 7. Sõjaväe ja politsei asendamine relvastatud rahvamiilitsaga. ja Bürgermusse (Jaan Tõnissoni juhatusel) koosoleku otsused: 1) Eesti alade ühendamine
Eesti, Tartus toimus rahvaasemike koosolek, kus mindi ikka tülli. 1905a. detsembris läksid Tallinna töölised salkadena maale ja rüüstasid ning põletasid enamiku Eesti mõisatest. Venemaale valiti riigiduuma. Eestis lubati avada eestikeelseid erakoole. Tagajärjed: Algas karistussalkade tegevus, paljud mõisarüüstajad lasti maha, neid peksti, osa anti kohtu alla ja ka need mõisteti surma. 3.Areng kahe revolutsiooni vahel Revolutsioonide vaheline aeg 1905-1917. Poliitika: Vene riigiduumasse said ka mõned Eesti saadikud. Kohalikud omavalitsused võtsid võimu sakslastelt üle. Kultuur: Lubati asutada eestikeelseid erakoole. Algas haridusseltside rajamine. 1909a. asutati Eesti Rahva Muuseum. Tegevust alustas Eesti kirjanduslik rühmitus Noor Eesti. Majandus: Tööstus arenes, eriti jõudsalt arenes see Tallinnas. Suurem osa talusid oli päriseks ostetud ning mõis kasutas palgatööjõudu. Teraviljakasvatus asendus enamuses piimakarjakasvatusega. Probleemid maal:
Riigiduuma ja Riiginõukoguga. Nimetab ametisse ja vabastab valitsuse, kutsub kokku ja vajadusel saadab laiali parlamendi, juhib välispoliitikat, armeed ja sõjalaevastikku. Keisril ka kitsendused, tema erakorralised seadused vajasid parlamendi kinnitust. Riigiduuma tähtis eesõigus riigieelarve kinnitamine. Riiginõukogu on ülemkoda, pool koosseisust mitmesugused asutused ja poole nimetab keiser. 1. detsember 1905 valimisseadus. Valimised Riigiduumasse polnud üldised (kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest). ühetaolised ( igal valijal on võrdne arv hääli ja need lähevad ka võrdselt arvesse) ega otsesed (kandidaatide üle otsustamine peab toimuma vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel, mitte aga valijameeste või mõne muu organi poolt). Esinduse said aga kõik elanike kihid, ka alamrahvas (töölised ja talupojad) ning väikerahvad.
eesti sotsialistide represseerimisest. Enamlased tegutsesid illegaalselt ning nende kontrollimine oli raskendatud, nende internatsionalistlikud vaated sobisid Eestisse toodavatele vene töölistele, kes ei tahtnud midagi teada eesti vähemlaste rahvuslikest taotlustest. Enamlaste poolele asus hulk eesti töölisi. 1913 hakkas Narvas ilmuma enamlik töölisajaleht ,,Kiir", mida toimetas juristiharidusega Jaan Anvelt. Riigiduumad. 1906 kokkuastunud I Riigiduumasse valiti Eestist 5 saadikut 4 eestlast ja 1 venelane, baltisakslased jäid esinduseta. Valitsus aga ei võtnud algusest peale duumat tõsiselt. Opositsioonilisust näidanud duuma saadeti laiali enne, kui see jõudis tõsiselt tööle asuda. II Riigiduuma saadeti laiali 3. Juulil 1907, kehtestati valimisseadus. III ja IV duumasse pääsesid Eestist 3 baltisakslast ja 2 eestlaste esindajat. Eestlaste-lätlaste seadusprojektid ei leidnud toetust ning lükati tagasi
· Iseloomulikud jooned: stiihiline; streigid, talurahvamässud, mõisate põletamised, ülestõusud linnades, mässud sõjaväes. · Osaliste järeleandmiste tegemine 1905. aasta 17. oktoobri manifestiga: kõigile Venemaa rahvastele lubati kõik põhilised demokraatlikud vabadused sõna-, südametunnistuse-, koosolekute-, ühingute ja erakondade asutamise vabadused; kuulutati välja valimised loodavasse parlamenti - Riigiduumasse, algas duumamonarhia periood · Revolutsioon suruti sõjaväe abil maha, sest suurem osa armeest oli jäänud keisrile ustavaks · Tulemused: Riigiduuma loomine, poliitiliste erakondade tekkimine, ajakirjanduse vabanemine tsensuuri alt. Veebruarirevolutsioon 1917 · Põhjused: I maailmasõjaga seotud majandusraskused ning armee edutu sõjategevus rindel põhjustasid sügava sisepoliitilise kriisi
V Toiduainetööstus Seal ka viinavabrikud Umbes pooled tööstused rajanesid vene kapitalil, ¼ sks, ingl, pr kapital, ¼ baltisaksa, eestlaste kapital. Eestlastel suurtööstusi polnud. Tervikuna Eesti ala Vene Tsaaririigi üks enamarenenud piirkondi. OLUKORD EESTIS PÄRAST 1905. AASTA REVOLUTSIOONI · Poliitilises mõttes rev saavutatud ühinemisvabadus jäi alles, tegutses edasi ERE. ESDTU ei saanud tegutseda aktiivselt, sest juhid vangis või Eestist lahkunud. Eestist valiti ka Vm riigiduumasse esindajaid. 5 saadikut. Tegid koostööd Vm liberaalsete jõududega. Paljudes linnades läks omavalitsus linnatasandil eestlaste kätte. Nt Tln, Pärnu, Hpslu, Rkvr, Valga. · Majanduses toimub suurem tähelepanu pööramine ühisettevõtlusele- rajatakse masinatarvitajate ühisusi. Luuakse ühismeiereisid, tarvitajate ühisuse kauplused. · Kultuuris: 1905 oli võimalik rahvakooli kahes esimeses klassis eesti keeles õpetada.
valitsuskord ning suhted teiste tsaaririigi rahvastega oleks föderatiivsel tasemel. Samuti nõuti koolide ametlikuks õppekeeleks Leedu keelt. Hilisem kommunist Mickievicius esitas ka iseseisva leedu vabariigi nõude, kuid saanud siis veel küllaldast toetust. Galvanauskase vedamisel asutati Leedu Talurahvaliit. Katoliiklik liikumine maapiirkondades poloniseerunud vaimulike vastu M.Krupavicius. 1906 aastal õnnestus ka leedulastel 15 saadikut, kellest 8 olid leedulased, saata valitud riigiduumasse. Küll aga ei suutnud midagi korda saata. Kaks esimest riigiduumat aga saadeti liigse radikaalsuse tõttu tsaari poolt laiali. 3. ja 4. riigiduumasse õnnestus leedulastel saada 4 kohta. Petras Leonas ja Martynas Ycias (õppinud Eestis Pärnu gümnaasiumis). Hiljem õppis Tomskis õigusteadust ja valiti seejärel 4. duuma saadikuks. Ycias osales ka aktiivselt veebruarirevolutsioonis ning oli korraks Vene haridusminister. Naases aga Leetu ja hakkas kaubandusministriks ajutise valitsuse ajal
Keelustati sotsialistlikud organisatsioonid. Selle aja jooksul sai Eestis surma ligi 500 inimest ja rohkem kui 700 pandi vangi või saadeti asumisele. Esimese maailmasõja eel POLIITILINE TEGEVUS. Ainsa eesti erakonnana lubati jätkata Eesti Rahvameelsel Eduerakonnal. Tsaar Nikolai II lubas esiimest korda kokku kutsuda üleriigilise rahvaesinduse Riigiduuma, mis märkis üleminekut isevalitsuselt duumamonarhiale. Eestis valiti Riigiduumasse viis saadikut, kelle seas oli alati ka eestlasi. Saksamaa märkas oma võimu vähenemist ja püüti suurendada mõju kohalikule rahvale, ärgitades eesti lapsi nüüd saksa koolidesse astuma. 1904 Tallinnast alanud linnavolikogude minek eestlaste mõju alla jätkus järgnevatel aastatel. 1906-1914 said eestlased enamuse veel Võru, Haapsalu, Pärnu ja Rakvere juhtorganeis. MAJANDUSE ARENG. Vaatamata olnud majanduskriisile jätkus majanduse edenemine. Maaharijad hakkasid rohkem
1906 kevadel valiti I Riigiduuma (524 saadikut), milles ülekaalus olid monarhistid ehk tsaarivõimu vastased, kes püüdsid Asutavat Kogu valida. Tsaar, kes oli jätnud endale õiguse Riigiduumat laiali saata, seda ka tegi. Valiti II Riigiduuma, mis saadeti samuti laiali. III ja IV Riigiduuma, mis valiti piiratud valimisõigusega, olid koos ettenähtud aja ja võtsid vastu mõned olulised seadused. Perioodi 1906.-17 nimetati Duumademokraatiaperioodiks. Kuna Riigiduumasse olid valitud ka mõned eestlased, siis omandasid need olulisi poliitilise võitluse kogemusi, mida rakendati Eesti riigi rajamisel. 1905 a. revolutsiooni sündmused Eestis Pandi alus Eesti poliitilisele iseseisvusele. 11.01.1905 jõudsid Eestisse teated "verisest pühapäevast" Peterburis. 12.01.1905 korraldati protestistreike Tallinnas ja Tartus. Nõuti rahvusliku rõhumise lõpetamist, omavalitsuse laiendamist ja rahvuskultuuri vaba arenemist. Revolutsiooni kulminatsioon Eestis- 16.10
11 Viide 10. lk 146 11 Eesti Vabariigi põhiseaduslik kord ootab veel muutuseid ja reforme. 2. PÕHISEADUSE AJALOOLINE ARENG Eesti rahva riigiõiguslik enesemääramine algas 20. sajandil. Enne I maailmasõdakuulusid Eesti alad teatavasti Vene impeeriumi koosseisu ja Vene 1906. aasta põhiseaduse kohaselt võisid eestlased saata oma esindajad Vene Riigiduumasse. Kuni 1917. aastani oli rahva enemääramine kauge idee. Idee tegelik realiseerumine sai võimalikuks alles pärast I maailmasõja lõpu tänu Saksa ja Vene impeeriumite kokkuvarisemisele.12 2.1. Riikluse loomine Eestlased asusid iseolemist ehk autonoomiat taotlema juba tsaarivõimu ajal ning jätkasid seda ka kohe pärast tsaarivõimu kukutamist 1917. aastas. 1917.a. esitasid Eesti ühiskondlikud
ühinesid ülestõusnutega või peeti kinni · 3. märts 1917 keiser kirjutas alla Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele Kaksikvõim Vm-l. Ajutine Valitsus ja selle poliitika: · kujunes kaksikvõim: ühel pool revolutsiooni käigus moodustatud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ja teisel pool IV Riigiduumasse kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus (juht Vlov). Saadikute Nõukogu saatis sinna Aleksander Kerenski, lubades valitsuse tegevust toetada niivõrd, kuivõrd see täidab rahva tahet. Ajutine Valitsus lubas tagada demo vabadused ja kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama edasise riigikorralduse · pettumuseks sõda jätkus, kuid valitsus algatas reforme, mis parandas rahva olukorda
Jaan Tõnisson (1868-1941?), liberaalsete demokraatide mõõdukas tiivas, sünd. Viljandimaal, hernhuutlik kasvatus, TÜ õigusteaduskond, EÜS-i esimees, EkmS, 1896 Postimehe peatoimetaja (kuni 1935), Rahvusliku liikumise mõõduka suuna juht, venestamise ja saksastamise vastu, Nn aatemees, 1898-1918 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees, ühistegevuse propageerimine, 1905 asutas ERE (eestlastele võrdsete õiguste nõudmine, mõõdukas suund), 1906 valiti I Riigiduumasse, I maailmasõjas sõjapõgenike abistamine, rahupoliitika eestvedaja, oluline roll Eesti iseseisvumisel! (välisdelegatsioon) Konstantin Päts (1874-1956), sünd. Pärnumaal, õigeusklik perekond, Riia Vaimulik Seminar, TÜ õigusteaduskond, teenistus tsaariarmees (lipnik), al. 1900 jurist Tallinnas (Poska juures), 19011905 ajalehe Teataja toimetaja, Nn majandusmees - sihiks majandusliku olukorra parandamine, 1905 sai Tallinna linnapea abiks, pärast 1905. A. rev. paguluses, 1909-
ühinesid ülestõusnutega või peeti kinni 3. märts 1917 – keiser kirjutas alla Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele Kaksikvõim Vm-l. Ajutine Valitsus ja selle poliitika: kujunes kaksikvõim: ühel pool revolutsiooni käigus moodustatud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ja teisel pool IV Riigiduumasse kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus (juht Vlov). Saadikute Nõukogu saatis sinna Aleksander Kerenski, lubades valitsuse tegevust toetada niivõrd, kuivõrd see täidab rahva tahet. Ajutine Valitsus lubas tagada demo vabadused ja kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama edasise riigikorralduse pettumuseks sõda jätkus, kuid valitsus algatas reforme, mis parandas rahva olukorda
ka poliitilised nõudmised omavahel seotud, olid pretsedenditud nii oma ägeduse kui ka mõõdu juures. 1905. aastal algasid streigid pea igas tööstuse valdkonnas üle kogu Venemaa. Sel ajal hakkasid töölised ka moodustama ebaseaduslikke ametiühinguid, mis aga, nagu streigidki, seadustati ,,Oktoobri Manifesti" järgsel ajal. Valitsus lootis, et kui streigid ja ametiühingud seadustatakse ja lubatakse töölistel valida oma esindajaid vastloodud Riigiduumasse, siis saaks tööliste rahulolematus heastatud ning see omakorda viiks tööliste liikumise rahumeelsemale teele. Algul tundus et just nii juhtuski. Tuhanded töölised liitusid seaduslike ühingutega ja kontsentreerusid paremate majanduslike olude saamisele. Siiski nende ühingute juhid ja ka paljud liikmed olid üha ettevaatlikumad, et mitte anda valitsusele põhjust neid ühinguid sulgeda. Sotsialistlikest parteidest eelistasid töölised mensevikke, kes rõhutasid
aulas ("aulakoosolek"). Tagantjärele on arvatud, et mõlemal koosolekul oli umbes sama palju inimesi ning on teada, et väga suur osa inimestest käis kahe koosoleku vahet, suutmata otsustada, kumma programmi ta toetab. Kongressi lõhkiminekust on üpris põhjalikult oma mälestustes kirjutanud Friedebert Tuglas. Tõnissoni tegevus revolutsioonist revolutsioonini (19061917) 1906. aastal valiti Tõnisson Liivimaa talupoegade saadikuna I Riigiduumasse ning tegutses seal esialgu autonomistide-regionalistide rühmas, kes nõudsid Venemaa vähemusrahvustele rahvusautonoomiat. Duumas sai Tõnisson tuntuks jõulise kõnemehena, ent kuna autonomistide arv Duumas oli suhteliselt väike ning nende vaated suhteliselt erinevad (näiteks poolakad nõudsid riiklikku iseseisvust, mis toonastes oludes oli mõeldamatu), siis jäi nende reaalne mõju Venemaa asjadele sisuliselt olematuks. Hiljem liitusid eesti saadikud kadettide saadikurühmaga
Jaapanile anti vabad käed Koreas ning osalt Hiinas. 9ndal jaanuaril 1905 suundusid Peterburi töölised Talvepalee juurde, et anda üle palvekiri tsaarile. Sõjavägi avas rahva pihta tule ning seda nimetatakse Veriseks Pühapäevaks. Algas 1905a revolutsioon. Toimusid streigid, talurahva mässud, mõisate põletamised. 1905a. 17nda oktoobri manifestiga lubas Nikolai II Venemaa rahvale demokraatlikke vabadusi. Kuulutati välja valimised loodavasse parlamenti Riigiduumasse. Kaks esimest riigiduumat saadeti laiali. 1906-1911 oli Venemaa peaministriks Pjotr Stolõpin, kes soovis tsaari valitsusele toetajaid võita ja hakkas ellu viima agraarümberkorraldusi. Vastuolud suurriikide vahel. Suurbritannia oli maailma juhtiv suurriik ja võimsaima laevastiku omanik. Kujunes Suurbritannia-Prantsuse-Vene sõjalispoliitiline liit Antant. Saksamaa välispoliitikas oli kesksel kohal võistlus Suurbritanniaga liidrirolli pärast maailmas ja vastuolu Prantsusmaaga. Loodi
Salk koosnes sõduritest, ohvitserist ja tavaliselt oli nendega kaasas ka mõni kohalik mõisnik, kelle näpunäidetele tuginedes inimesi karistati. Karistussalkadel oli õigus hukata kohapeal, ilma kohtuta. Kokku hukati sel viisil üle 300 inimese. Karistussalkade tegevus tähendas revolutsiooni kõrgpunkti möödumist, kuigi 1906-7 aastal toimus veel terve rida väiksemaid väljaastumisi. Oma eesmärke revolutsioon ei saavutanud, kuigi muudatusi Vene riigi elus tehti. I Riigiduumasse valiti Eestist 5 saadikut, sealh. Tõnisson. Päts oli sunnitud emigreeruma, elades Sveitsis ja Soomes. Talle oli määratud surmanuhtlus, kuid revolutsiooni möödudes asendati see aastase vanglakaristusega. Sotsialistide liider Speek emigreerus USA-sse ega tulnud enam tagasi. 25. 1917. AASTA EESTIS 25. 1917. AASTA EESTIS Sündmused 1917.aasta kevadel-suvel 02.03.1917 algasid rahutused Tallinnas. Toimusid streigid, Paksust Margareetast vabastati vangid, rüüstati politseijaoskondi
Vabadusepäevad: õiguste laienemine, erakondade kujunemine, poliitilised erimeelsused. Vabadusliikumise survel andis Nikolai II 17. oktoobril manifesti, mis lubas rahvale kodanikuõigusi ja -vabadusi ning seadusandliku riigiduuma kokkukutsumist. Sellega algasid kaheksa nädalat kestnud „vabaduspäevad”, mil Eestis asutati esimesed legaalsed erakonnad. Lisaks võideti sõna – ja trükivabadus, ühingute ja koosolekute vabadus. Poliitvangid said osalise amnestia. Valimisõigus riigiduumasse. Mõõdukamaid need lahendused rahuldasid. Mõõdukad liberaalid (J. Tõnisson, V. Reiman, H. Koppel, O. Kallas) asutasid 26. novembril Tartus Eesti Rahvameelse Eduerakonna (ERE, 1905. aastal 1000 liiget), mis üldriiklikes küsimustes võttis omaks Vene liberaalide peapartei – konstitutsiooniliste demokraatide (kadettide) – programmi, milles nõuti demokraatliku riigikorra kehtestamist ja Asutava Kogu kokkukutsumist. Föderalistid (P
sisekubermangudeks, lätlased kui separatistid. Peterburi plaanid, tuleks kogu Liivimaa, Kubermangu talupojad ümberasusatada, tuua nende asemel vene talupojad. Jäid siiski plaanideks. Vene talupoegade sissetoomine vaid latgales. Venelaste õiguste kaitsmiseks, valimiskuuriad jne. lätlastele laienenud õigus pidada lätikeelseid erakoole, lubati õpetada kõiki õppeaineid läti keeles. Lubati tegutseda läti rahvuslikel seltsidel. Majandusühisuste rajamine. Läti aladel ka valimised vene riigiduumasse, läti aladelt valiti kokku 7 saadikut. I ja II riigiduumasse, kuulus 6 lätlast. Läti esindajad üritasid olla aktiivsed, karistussalkdade-sõjakohtute vastu protestimine, survesatai valitsust agraarreformi läbisurumiseks. III ja IV väga väheselt esindatud. III – lätlastest esindaja A. Priedkalns, sotsdemo. IV valiti J. Goldmanis, J. Zalitis – hoidsid madalat profiili. Läti esimesed maailmasõjas, iseseisvumine Sõjavaimustuse kaasnemine, sõja algusaastetl
Karistussalkadel oli õigus hukata kohapeal, ilma kohtuta. Kokku hukati sel viisil üle 300 inimese, tuhendad saadeti vangi või Siberi. + Karistussalkade tegevus tähendas revolutsiooni kõrgpunkti möödumist, kuigi 1906-7 aastal toimus veel terve rida väiksemaid väljaastumisi. Oma eesmärke revolutsioon ei saavutanud, kuigi muudatusi Vene riigi elus tehti. I Riigiduumasse valiti Eestist 5 saadikut, sealhulgas Jaan Tõnisson. Päts emigreerus, elades Sveitsis ja Soomes. Talle oli määratud surmanuhtlus, kuid revolutsiooni möödudes asendati see aastase vanglakaristusega. Sotsialistide liider Speek emigreerus USA-sse ega tulnud enam tagasi. Revolutsioonijärgne elu Liberaliseerumine + Lubati eesti- ja saksakeelseid erakoole (1906 MHG tol ajal Eesti Noorsookasvatuse Seltsi
kuid lõid kontakti Tallinna radikaalidega, kelle eesmärk oli vältida J. Tõnissoni kongressi juhi kohale. Kongressil segati Tõnissoni juttu, räägiti vahele, vilistati, plaksutati ning J. Tõnisson lahkus kongressilt. Peale kuue tunnilist arusaamatut käratsemist suudeti valimised läbi viia. Võitsjaks sai Jaan Teemant, teine koht Henri Koppel. Jaan Tõnisson pidi leppima 101 häälega. A. Kesküla sai 1 hääle. Nõuti Venemaalt demokraatlike valimisõigusi riigiduumasse, oma konstitutsioon. ERE loosungid: Eesti asulate ühendamine, autonoomia (Rahvuslik kultuur autonoomia või midagi enamat?), maareformi vajadus (Rangel seadus alusel). Aulakooslek: 1) Nõuti Politsei ja sõjaväe laiali saatmist ja kogu rahva relvastamist ehk rahva miilitsa loomist 2) Nõuti kõiki kohalike valitsuste laiali saatmist ning asendamist revolutsiooniliste komiteedega 3) Pankadest tuleb suured hoiusummad välja võtta
sõduritest, ohvitserist ja tavaliselt oli nendega kaasas ka mõni kohalik mõisnik, kelle näpunäidetele tuginedes inimesi karistati. Karistussalkadel oli õigus hukata kohapeal, ilma kohtuta. Kokku hukati sel viisil üle 300 inimese. Karistussalkade tegevus tähendas revolutsiooni kõrgpunkti möödumist, kuigi 1906-7 aastal toimus veel terve rida väiksemaid väljaastumisi. Oma eesmärke revolutsioon ei saavutanud, kuigi muudatusi Vene riigi elus tehti. I Riigiduumasse valiti Eestist 5 saadikut, sealh. Tõnisson. Päts oli sunnitud emigreeruma, elades Sveitsis ja Soomes. Talle oli määratud surmanuhtlus, kuid revolutsiooni möödudes asendati see aastase vanglakaristusega. Sotsialistide liider Speek emigreerus USA-sse ega tulnud enam tagasi. EESTI ISESEISVUMINE Iseseisvumise eeldused I Maailmasõja eel ja käigus kujunesid välja kultuurilised, majanduslikud ja poliitilised eeldused Eesti iseseisvumiseks: I KULTUURILISED EELDUSED:
partei. Lühiealiste legaalsete ja illegaalsete ajalehtedega olid esindatud töölispartei Eesti organisatsioonid. Parteilehtede kõrval ilmus hulk liberaal-demokraatliku kallakuga väljaandeid (Päevaleht, Virulane, Sõnumed, Kodumaa). Ajalehed lülitusid ka otseselt poliitilisse võitlusse: selgesti ilmnes ajalehtede toetuse olulisus linnavolikogude valimiskampaaniate ja duumavalimiste ajal. Jaan Tõnissoni edukus I Vene Riigiduumasse valimisel oli suures osas Postimehe teene. Siitpeale hakkas just ajakirjandus hoidma pidevalt päevakorral küsimust Eesti poliitilistest perspektiividest. Kui Jaan Tõnisson 1906. a Vene Riigiduumas esitas Eesti autonoomia nõude, püsis see jätkuvalt ajaleheveergudel, kuni sai tegelikkuseks pärast 1917. a veebruarirevolutsiooni. Uusi suundi Eesti ajakirjanduses 20. saj alguses 1905. a revolutsioonipäeviks olid ajalehed muutunud inforikkamaks: enne Esimest
mõisamoonakad, talusulased, äriteenijad, käsitöökodade töötajad jne). Kokku sai Eestis valimisõiguse ainult 10% rahvastikust. Teisalt ei olnud valimised ka ühetaolised, kogu valijaskond jagati 4 seisusesse 1) suurmaaomanikud 2) linnaelanikud 3) väikamaaomanikud 4) tööstustöölised. Valimised olid ka mitmeastmelised. Talupoegadel 4 astet. 23.09.2008 21 (suurmaaomanikku)-14(linnakodanikku) -10 (talupoega)-2 (tööstustöölist) I riigiduumasse (27.04 08.07.1906) pääses 4 eestlast: Jaan Tõnisson, Oskar Rütli, August Lubi, Karl Hellat 5 Eestist valitud saadik oli venelane Pavel Paptsinski. Seega jäid baltisakslased poliitikast kõrvale. 27.04 moodustusid kohe erakondlikud fraktsioonid. 1) Kadettide partei 2) Trudovikud vene haritlased, vene talurahva esindajad, kelle eesmärgiks oli jagada mõisamaad talupoegadele; nende selja taga mingit parteid otseslt ei olnud.
annaabi.ee 
