Mis tegi võimalikuks Eesti Vabariigi sünni 1918. aastal? (0)

Mis tegi võimalikuks Eesti Vabariigi sünni 1918. aastal?
Jan Müür
Eesti Vabariik kuulutati esmakordselt välja 23. veebruaril 1918. aastal Pärnus ja 24. veebruaril avaldati manifest Tallinnas. Eesti Vabariigi sündi ei korraldatud nädalaga ning selle võimalikuks saamiseks oli vaja erinevaid eeldusi . Need eeldused saab suuresti jagada kolme gruppi. Esimeseks on majanduslikud eeldused, teiseks poliitilised eeldused ning kolmandaks kultuurilised eeldused. Millised olid eeldused nendes gruppides, mis tegid võimalikuks Eesti Vabariigi sünni 1918. aastal?
Eesti Vabariigi sünnile aitasid kaasa mitmed majanduslikud eeldused. Vundamendi selleks ladus talupoegade õigus osta talusid päriseks. Need osteti küll enamasti laenuga, kuid talupojad pidid ise õppima majandama, tekkis majanduslik kindlustunne ja neist said maaomanikud. Majandust elavdas raudteede ehitamine, mille tulemusena muutus kaubavahetus Venemaaga palju kiiremaks. Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete eksport Venemaale. Seal hulgas suurenes Viina müük Venemaale. Keskvalitsuse otsus muuta Tallinn Balti mere sõjalaevastiku peabaasiks soodustas tööstuse arengut. I maailmasõja alguseks oli Eesti üks Venemaa enim arenenud tööstuspiirkondi. Vabrikutes said tööd 50000 inimest. Kõik need arengud toimusid Vene impeeriumi huvides, kuid aitasid samuti rajada teed Eesti iseseisvusele ja hiljem ise majanduslikult hakkama saamisele.
Pärast 1905. aasta revolutsiooni tekkisid parteid. Esimene partei oli Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE), selle juhiks oli Tõnisson. Loodi teisigi parteisid, kuid need hiljem suleti. Ainsa legaalse erakonnana jätkas ERE, mille tegevusele seati raamid. 17. oktoobri manifesti alusel kutsuti Venemaal kokku Riigiduuma . Riigiduumasse pääsesid ka eestlased. See tähendas, et saadi vajalik kogemus selleks, et hiljem teisi juhtida ja juhendada. Eestlased saavutasid edu kohalike omavalitsuste valimistel ja sellega tõrjuti tagasi mitmes linnas baltisakslased . Oluliseks äratuskellaks eestlaste jaoks oli ka I maailmasõja lõppfaas, millal olukord Venemaal oli segane ning nad lahkusid sõjast. Pärast seda tulid Vabariigi loomisel suuresti kasuks juhtimisoskused, mida omandasid ohvitserid Venemaal ja I maailmasõja ajal. Sarnaselt poliitikutele olid vajalikel hetkedel olemas juhid ja liidrid, kes teised tegutsema panid. Need eeldused märkisid suurt rolli Vabariigi sündimisel.
Vabariigi teket soodustas suurenenud tähelepanu rahvuskultuuril. Revolutsioonipäevil tekkis esile emakeelse kooli nõue, mille tulemusena lubati asutada emakeelseid erakoole ja kasutada algklassides eesti keelt. Erakoolide rajamiseks kutsuti ellu haridusseltsid. Neile lisaks veel palju erinevaid seltse nagu laulukoorid , põllumeesteseltsid, karskusseltsid ja spordiseltsid. Moodustus esimene kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti, mille ideed mõjutasid ühiskondlik-poliitilise mõtte arendamist . Laulu- ja mänguseltsidest arenesid välja teatrid . Rajati uusi moodsaid teatrihooneid Tartus ( Vanemuine ), Tallinnas (Estonia) ja Pärnus (Endla). Aktiivse seltsitegevuse tulemusena toimusid rahvast kokku toonud suurüritused eelkõige laulupeo traditsioon. Vabariigi tekke juures oli oluline ka haritlaskonna olemasolek . Suurem osa oli neist hariduse saanud Tartu Ülikoolis, kuid just nemad tegelesid ajalehtede juures ja hiljem vabariigi loomises.
Minu arvates tekkisid eeldused Eesti Vabariigi sünniks piisavalt laia aja jooksul, et need tegid võimalikuks riigi eduka tekkimise ja püsima jäämise. Majanduslikult töötati Vene impeeriumi heaks, kuid oskused ja teadmised jäid alles ka kõige olulisemateks hetkedeks. Samuti oli rahval olemas kogemuse ise majandamisega. 20. sajandi alguses loodi parteid, mille tulemusena said Riigiduumasse eestlased, kes said kogemusi juhtimiseks . Rahvuskultuurile hakati rohkem tähelepanu pöörama ning tekkisid seltsid, hakati õpetama eesti keelt ja rajama teatrihooneid. Eesti Vabariigi sünni tegid võimalikuks aktiivsed inimesed, kes kasutasid ära oma kogemusi ja oskuseid ning juhtisid Eesti vabadusse .