kuidas sarnased rakud erutuvad koos- tähti näevad-löök kuklapiirkonda, löök silmadesse, hõõrume silmi näeme ka valgust, need mis valguse suhtes tundlikud, saavad hõõrumisest mingi signaali ja annavad ikka närvisignaali ajju edasi ja näeme valgustäpikesi MUSTRITEOORIA- kuidas maitseid tajume, kui maitseme soola, siis selleks et üldse tunda soola maistet, erinevad tüüpi retseptorid tekitavad aktiivsuse soolatundlikes retseptorites, aga ka hapu-ja kibedamaitsele suunatud retseptorites, aktivatsioonimuster, kuidas siganaal ja millistest retseptoritest muster ajju edasi töötlemiseks jõuab erinevad mälestused- igal mälesstusel on ajus oma muster, ajus toimubgi siis kui närvirakud omavahel suhtevad, igal mälupildil on erinev närvirakkude aktiivsus ajus, mälupildid lähevad segamini-aktivaktsioonimuster sarnane kibeda maitselised asjad seoses mürkidega jne (evolutsioon) magus seotud süsivesikutega-siganaliseerib et organis saab vajalikku energiat
põikilihas. Nelja innerveerib silmaliigutjaja närvikiud (ülemist/alumist, seesmist lihast ja ülemist põikilihast; alumist lihast innerveerib plokinärv, välist närvi 6. kraniaalnärv. silmaahendajat innerveerib parasümpaatiline mõju pupilli laiendajat innerveerib sümp NS-i närv ripslihast nervus ciliaris??) Nägemismeele tsentraalsed juhteteed ja nägemisaistingu teke Kujutis tekib silma võrkkesta retseptorites erutuse: valges-kolvikestes. Erutus antakse nägemisnärvi kiududele. Silma võrkkestalt lähtuvate närviimpulsside kulg ajju kulgeb võrkkesta seesmisest ja välimisest poolest erinevalt. Kummagi silma sisemiselt poolelt pärit närviimpulsid kulgevad mööda närvikiude, mis ristuvad ajus, ristumiskohta kutsutakse ristmikukohaks. Pärast ristmikku liiguvad ajju vasakul pool need närviimpulsid, mis pärinevad vasaku silma võrkkesta välimiselt poolelt ja parema silma sisemiselt poolelt
rõhku kõrvas) 2. Kõrvalest koondab helilained kuulmekäiku, mida mööda jõuavad need trummikilele. Trummikile paneb liikuma vasara, alasi ja jaluse, mis annavad võnkumise edasi teole. Võnked panevad teos oleva vedeliku võnkuma, ärritavad kuulmisrakka ning tekitavad närviimpulsse. Piki kuulmisnärvi liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. 3. ??? 4. Sõltuvalt pea asendist tekib erutus erinevates retseptorites, mis saadavad närviimpulsid peaaju tasakaalupiirkonda. Peaaju analüüsib neid ning inimene tunnetab pea asendit ja liikumist. Kui peaajju jõudnud teadete põhjal selgub, et organism kaotab tasakaalu, saadab ta vajalikesse lihastesse käsu. Lihased tõmbuvad kokku ning tasakaal taastub. 5. Nina koosneb ninaõõnest, haistmisrakkudest, haistmiskarvadest ja närvikiududest. 6. Sissehingamisel satuvad lõhna molekulid ninaõõne haistmispiirkonda. Seal lahustuvad
närvisüsteemist. 7. Kirjeldage närviraku ehitust. Igal närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha ehk perikaarüon, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja akson - pikk jätke, mis juhib signaale läbi sünapsi närvirakust välja. 8. Mis moodustab refleksikaare? Selgitage mõne näite abil, kuidas reflekse jaotatakse. Ärritaja toimel tekib närvilõpmetes (retseptorites) erutus, mis levib mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi pea- või seljaajju. Sealt liigub erutus eferentse närvi pidi kindla organi vastavatesse piirkondadesse (näiteks lihastesse). Viimased reageerivad erutuse toimele, mis lihaste puhul väljendub kokkutõmbumises. Erutuse teekonda mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi ja sealt edasi mööda eferentset närvi organisse nimetatakse refleksikaareks. Seejuures eristatakse tingimatuid ja tingituid reflekse
Sisekõrv- luulabürint, kilelabürint (koosneb esikust, teost, 3 poolringkanalist, kotikesest, mõigust, täidab kuulmevedelik ja seintes on retseptorid) 10. Kuidas tekib kuulmisaisting? 1. Kõrvalest suunab häälelained kuulmekäiku mis omakorda suunab need trummikilele kus need hakkavad võnkuma. Trummikile võnkumine paneb kuulmeluukesed võnkuma. Kuulmeluukesed võimendavad võnkumist ja annavad selle edasi esikuaknale. Sisekõrvas hakkab kuulmevedelik võnkuma see põhjustab eritust retseptorites. Erutus kandub edasi mööda kuulmisnärvi kuulmiskeskusesse ja inimesel kujuneb kuulmisaisting. 11. Mis tähtsus on vaigunäärmetel, kuulmetõrvel? Vaigunäärmed eritavad vaiku mis kaitseb tolmuosakeste eest. Kuulmetõri õhendab sisekõrva ninaneeluga ja tasakaalustab õhurõhku trummiõõnes. 12. Kuidas hoida oma kõrvu? Tuleb hoiduda liiga tugeva müra eest. Muusikat kuulates ei tohi heli ülimalt kõvaks panna. 13. Mis põhimõttel töötab kuuldeaparaat?
Kuidas jaguneb? INIMESE NÄRVISÜSTEEM KEHANÄRVISÜSTEEM SISEELUNDITENÄRVISÜSTEEM KESKNÄRVI- PIIRDENÄRVI- PARASÜMPAATI- SÜMPAATILINE SÜSTEEM SÜSTEEM LINE Kuidas funktsioneerib NS? Milliseid närve pidi informatsioon liigub? Ärritaja toimel tekib närvilõpmetes (retseptorites) erutus, mis levib mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi – pea- või seljaajju. Sealt liigub erutus eferentse närvi pidi kindla organi vastavatesse piirkondadesse (näiteks lihastesse). Viimased reageerivad erutuse toimele, mis lihaste puhul väljendub kokkutõmbumises Mis iseloomustab sümpaatilist ja parasümpaatilist närvisüsteemi. Parasümpaatiline NS soodustab siseelundite puhkust ja talitusvõime taastumist. Sümpaatiline NS toimib
Kuulmine - tigu kõrvas on kuulmiselund. Väliskõrv koondab helilained keskkõrvas asuvale trummikilele. Trummikile kaitseb kõrva väliste mõjude eest. Helilained panevad trummikile ehk kuulmekile võnkuma, võnked kanduvad edasi ovaalaknasse, mis on keskkõrva sisekõrvast eraldav membraan. See ülekanne toimub sellises järjekorras: kuulmeluu, vasar, alasi, jalus. Viimane annab edasi võnkumise ovaalaknale. Ovaalakna liikumised tekitavad tigu täitvas vedelikus laineid, mis tekitavad retseptorites reaktsiooni. Kui basilaarmembraanil olevad karvakesed võnguvad, mis on ovaalaknale kõige lähemal- on tegemist kõrge heliga. Kui basilaarmembraanil olevad karvakesed võnguvad kuni keskpaigani on keskmine heli ning madalate helide puhul kõik karvakesed võnguvad kuni teo lõpuni. Teine viis helikõrguste tajumiseks on seotud kuulmisnärvis paiknevate rakkude erutumise sagedusega. Kõrgemate helide korral on tähtsam asukohapõhine meetod, madalamate helide puhul aga erutuse määr.
Too näiteid! Refleks-väga kiire tahtmatult toimuv reaktsioon ärritusele. Jaotatakse: a)Kaasasündinud ehk pärilikud refleksid-on tingimatud. Imemisrefleks ja neelamisrefleks. b)Omandatakse elu jooksul-on tingitud refleksid ehk järglastele ei pärandu. Toimivad kogu inimese eluea jooksul. Käitumisiseärasused ning liigutuste vilumus. 20. Nimeta refleksikaare osad ja ülesanded! 1)Erutust vastu võtvad närvirakud-sõrmenärvirakkudes (retseptorites) tekib triikrauda puudutades närviimpulss. 2)Närvirakud, mis juhivad närviimpulsi kesknärvisüsteemi (sensoorsed närvirakud)-sõrmedest saabunud impulss liigub seljaajju. 3)Kesknärvisüsteemi teatud piirkonna rakud, kus närviimpulss edastatakse- seljaajus toimub impulsi üleandmine järgmisele närvirakule. 4)Närvirakud, mis juhivad impulsi kesknärvisüsteemist reageerivasse lihasesse
Närvirakud ja närvid Nii kesknärvisüsteem kui piirdenärvisüsteem koosnevad ehituslikult närvirakkudest ehk neuronitest. Närvirakkude ülesandeks on närviimpulsside edasikandmine üle kogu keha. Iga närvirakk koosneb rakukehast, ühest neuriidist ehk viimajätkest ja mitmest dendriidist ehk toomajätkest. Närviraku kehas, nii nagu teistes rakkudes, on rakutuum ja tsütoplasma. Rakukehad asuvad pea- ja seljaajus, erilistes rakukogumikes ehk ganglionides ja ka erinevates kehas levates retseptorites. Närviraku jätked - neuriidid ja dendriidid on tsütoplasma väljakasved, mida mööda liiguvad närviimpulsid. Dendriidid on jätked, mida mööda närviimpulsid liiguvad rakukehasse ja neuriidid on närviraku jätked, mida mööda närviimpulsid liiguvad rakukehast eemale. Närvisüsteemis eristatakse hallainet ja valgeainet. Närvirakkude kehad moodustavad hallaine ja närvirakkude neuriidid moodustavad valgeaine.
Naatriumikanalid sulguvad kohe kiiresti, avanevad kaaliumikanalid ja rakusisemus muutub jälle negatiivselt laetuks. Uus aktsioonipotentsiaal saab nüüd tekkida. Suuraju - mõtlemine Piklikaju südame töö, hingamine Keskaju - silmade ja pea liigutused Väikeaju - koordinatsioon, tasakaal Refleksikaar: Ärritaja toimel tekib närvilõpmetes (retseptorites) erutus, mis levib mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi. Sealt liigub erutus eferentset närvi pidi kindla organi piirkonda (nt lihasesse). Viimane reageerib erutuse toimel.
· Soodustab koevalkude, eriti lihasvalkude sünteesi - anaboolne funktsioon - produktsioon suureneb jõuharjutuste sooritamise tagajärjel 22. Ärritajad, ärritus, erutuvus. Ärritajad jagunevad: · Üldised - kutsuvad ärrituse esile paljudes erinevates kudedes (elektrivool, mehhaanilised mõjutused / rõhk, soojus /, keemilised ained/happed, leelised, soolad/) · Spetsiifilised e. adekvaatsed ärritajad - põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne.) Tugevuse järgi: · Läviärritus e. künnisärritus - minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma. · Alalävised ärritused - kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastusreaktsiooni saamiseks piisavad. · Ülelävised ärritused - tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva
(nm) Valgus on elektomagnetkiirgus 400-700 Nm 7. Kirjeldage lühidalt, kuidas toimub transduktsioon nägemismeeles? Valgus siseneb silma läbi läätse ja silma sees oleval reetinal olevad valgustundlikud retseptorid võtavad vastu valgussignaali. Retseptoritel on võimekus muundada seda valgussignaali neuraalseks impulsiks, mida ka siinkohal nimetatakse transduktsiooniks( fototransduktsioon- protsess, mille käigus toimub valguse muutmine reetinal asuvates retseptorites elektriliseks signaaliks.). Retseptoriteks on siis kepikesed (heledus) ja kolvikesed v.koonused (värvid). Närviimpulss retseptoritelt liigub siis ajju, kus sellest saab teadvustatavaks infoks meie jaoks. 8. Mis on eristuslävi? Minimaalne muutus kahe stiimuli vahel, mida inimene on võimeline eristama. 9. Selgitage, kuidas määrata kuulmise absoluutläve? Selleks on test, mille tegemine kujutab endast heli kuulamist ja seda alljärgnevalt: 1
kohta(surve, soojus, külmus, valu). Erinevad retseptorid vastutavad kindlate aistingute eest Haistmismeel - õhus olevad molekulid, mida nim lõhnaaineteks, tõmmatakse ninna ja need läbivad ninaõõne, et jõuda retseptoriteni, mis vallandavad haistmismeele. Kindlat tüüpi lõhnaained seonduvad kergemini kindlat tüüpi retseptoritega Maitsmismeel - kui sööme v joome midagi, käivitavad molekulid, mida nim maitsetekitajateks, retseptorites reaktsiooni. Maitsenäsad on keelel olevad struktuurid, mis sisaldavad maitsepungasid, milles omakorda asuvad maitseretseptorid. Iga retseptor reageerib vähemalt mingil määral kõikide maitsetekitajatega. Kuulmine - liikumine tekitab õhus rõhumuutusi, kui need helilained kõrvadeni jõuavad, aktiveeritakse kuulmisretseptorid. Retseptorid kutsuvad esile neuraalse reaktsiooni, mis jõuab ajusse, tekitades kuulmisaistingu
erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid ja närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. Eelmainitustest on tähtsaim funktsioon välisärrituste ja organismi vastureaktsioonide integreerimine, lähtudes kohastumuslikult ja sotsiaalselt vastuvõetavatest või otstarbekatest piirangutest. Väliskeskkonnas muutust ärritust ehk stiimulit vahendavad signaalid kutsuvad selleks kohandunud rakkudes ehk retseptorites esile seisundimuutused, mis omakorda käivitavad närviimpulsid. Närviimpulsid kujutavad endas elektrokeemilisi muutusi närvirakus ja selles väljaulatuvas osas, närvikius (Bachmann, Maruste 2001 : 44). 5 2. Inimese psüühika ja käitumine Inimese käitumist juhib teadvustatud psüühika, mille tööprintsiibid määratakse nii looduslike- evolutsiooniliste tegurite kui ka kultuurilis-sotsiaalsete teguritega. Inimteadvus on aju suurte
12. Võrdle haistmismeelt ja maitsmismeelt. Kumb on toidu puhul olulisem kas toidu lõhn või toidu maitse? Toidu maitse 13. Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Kuidas toimub helikõrguste eristamine sisekõrvas? Mis mehhanismid aitavad heliallika asukohta tuvastada? Kuidas seletada nähtust, kui lennukis või kõrgel mägedes lähevad kõrvad ,,lukku" ning võib tunda ka valu? 1) stiimuli vastuvõtt retseptorites 2) transduktstioon ja kodeerimine 3) aju (esmane kuulmisala tempraalsagaras) Broadmanni kuulmisalad 41,42 14. Kirjeldage heli olemust ja omadusi. Millist helikõrguste vahemikku suudab inimkõrv eristada? (Hz) 20-20 000 Hz. Heli iseloomustavad sagedus (füüsikaline omadus, mitu laineharja on sekundis), keerukus, amplituud (iga õhumolekuli hulk järgmisele õhumolekulile). Heli olemus- heli on õhus levivate molekulide süstemaatiline võnkumine. Omadused- peegeldumine ning murdumine
muutuvad elektrilised potentsiaalid 2. Spetsiifilised muutused: kokkutõmbed lihastes; mitmesuguste ainete eritumine näärmetes (seedemahlad, higi, lima, hormoonid jne) 3. Kuidas jagunevad äritajad? 1. Üldised - kutsuvad ärrituse esile paljudes erinevates kudedes (elektrivool, mehhaanilised mõjutused, rõhk, soojus, keemilised ained, happed, leelised, soolad) 2. Spetsiifilised e. adekvaatsed ärritajad - põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne). 4. Kuidas jagunevad ärritajad tugevuse järgi? 1.Läviärritus e. künnisärritus - minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma 2. Alalävised ärritused - kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastusreaktsiooni saamiseks piisavad 3
muutuvad elektrilised potentsiaalid 2. Spetsiifilised muutused: kokkutõmbed lihastes; mitmesuguste ainete eritumine näärmetes (seedemahlad, higi, lima hormoonid jne.) 24. KUIDAS JAGUNEVAD ÄRRITAJAD: 1. Üldised - kutsuvad ärrituse esile paljudes erinevates kudedes (elektrivool, mehhaanilised mõjutused / rõhk, soojus /, keemilised ained/happed, leelised, soolad/) 2. Spetsiifilised e. adekvaatsed ärritajad - põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne.) 25. ÄRRITAJATE JAGUNEMINE TEGEVUSE JÄRGI: 1.Läviärritus e. künnisärritus - minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma. 2. Alalävised ärritused - kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastusreaktsiooni saamiseks piisavad. 3. Ülelävised ärritused - tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva
(inimene saab tahtlikult hinge kinni hoida, lühikest aega; hingamise kiirenemine emotsioonide puhul). Piklikaju on ka köhimis- ja aevastamisreflekside keskus (kaitserefleksid). Hingamiskeskuses vaheldub pidevalt erutus ja pidurdus, mis põhjustab hingamise rütmilisuse. Hingamiskeskuse seisundi reflektoorne regulatsioon. Siin etendavad tähtsat rolli kopsude retseptorid. Sissehingamisel venivad kopsud suuremaks, mis ärritab kopsukoes paiknevaid uitnärvi lõpmeid. Retseptorites tekkinud erutus kandub mööda uitnärvi edasi hingamiskeskusesse ja põhjustab väljahingamisosa erutuse ja ühtlasi sissehingamisosa pidurduse. Selle tagajärjel lakkab impulsside vool hingamiskeskusest seljaajju ja algab väljahingamine. Väljahingamise ajal langeb kopsukude kokku, kopsu retseptorid ei erutu, retseptoritelt ei tule hingamiskeskusesse närviimpulsse tekib väljahingamisosa pidurdus. Samal ajal sissehingamisosa erutub ja algab sissehingamine.
Seega võib faagiteraapia võtta mõnevõrra kauem aega kui antibiootikumidega ravimine (Nobrega et al., 2015). Erinevalt antibiootikumidest, kutsuvad faagid väiksema tõenäosusega esile resistentsust. Seetõttu on faagiteraapia kasutusele võtt efektiivne lahendus biofilmi tekkele ja bakterite multiresitsentsusele. Siiski ei ole faagiresistentsuse tekkimine täielikult välistatud. Bakterid võivad muutuda faagiresistentseteks näiteks siis, kui neil tekivad mutatsioonid vastavates retseptorites, millega faag kinnitub bakteriraku pinnale. Võib ka juhtuda, et need retseptorid kaovad mutatsioonide toimel täielikult ära. Faagiresistentsus võib tekkida ka siis, kui bakter omandab restriktsiooni-modifikatsiooni süsteemi või kui bakteris tekib CRISPR järjestuste blokeerimisel adaptiivne immuunsus. Mõlemal juhul omandab bakter võime lagundada sisse tunginud faagi DNA-d (Nobrega et al., 2015). Siiski ei ole faagiresistentsus nii ulatuslik kui antibiootikumide resistentsus
Piki kuulmisnärvi liiguvad närviimpulsid peaaju kuulmiskeskusesse. 43. Mis võib kuulmist kahjustada? Kõrvaosade kahjustused, kuulmekäigu ummistumine, mitmesugused viirused ja bakterhaigused, tugev müra ja osad ravimid. 44. Kuidas säilitab keha tasakaalu? Tasakaalu aitavad hoida sisekõrva osad. Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud e retseptorid. Pea asendist sõltuvalt tekib erutus erinevates retseptorites, mis saadavad impulsid peaaju tasakaalupiirkonda. Väikeaju analüüsib neid, nii et inimene tunnetab omapea asendit ja liikumist. Kui selgub, et keha kaotab tasakaalu, siis saadab aju vajalikesse lihastesse käsu. Need tõmbuvad kokku ja tasakaal taastub. Sisekõrva kahjustuste korral esineb tasakaaluhäireid. Seismisel ja ka istumisel peapööritus, iiveldustunne, oksendamine ja kohin kõrvades. 45. Mis kasu on kahe kõrvaga kuulmisel?
higi, lima hormoonid jne) 3. Kuidas jagunevad ärritajad? Ärritajaks võib olla ükskõik millist energia liiki, mis on võimeline elusaid kudesid viima erutusseisundisse. Üldised kutsuvad ärrituse esile paljudes erinevates kudedes (elektrivool, mehhaanilised mõjutused / rõhk, soojus /, keemilised ained/happed, leelised, soolad/) Spetsiifilised e. adekvaatsed ärritajad põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne.) 4. Kuidas jagunevad ärritajad tugevuse järgi? Läviärritus e. künniärritus minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma. Alalävised ärritused kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastureaktsiooni saamiseks piisavad.
KNS tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga ning on individuaalse ja liigumäälu aluseks.Somaatiline ja autonoomne NS on omavahel vastaslikuses seoses ja nad talitlevad KNS kootdineeriva koontroli all. Retseptorid on spersialiseerunud kindlaliigiliste ärrituste vastuvõtmiseks. Väliskeskkonna muutusu-ärritust ehk stiimulit(lõhn,valgus,liikumine,heli vm)-vahendavad signaalid kutsuvad selleks kohandunud rakkudes ehk retseptorites esile seisundimuutused,mis omakorda käivitavad närviimpulsid.Närviimpulsid kujutavad endast elektrokeemilisi muutusi närvirakus ja selle väljaulatuvas osas,närvikius. NS peamine funktsioonon välisärrituste ja organismi vastusreaktsioonide integreerimine, lähtudes kohastumuslikult ja sotsialselt vastuvõetavatest või otstarbekatest piirangutest.NS-i struukturseks osiseks on närvirakk ehk neuron.Inimese NS-s on
Nad lõppevad ajutüve retikulaarformatsioonis, taalamuse ja ajukoore mittespetsiifilistes piirkondades. Neis kulgevat infot ei ole võimalik tajuda kui mingi kindla kehapiirkonnaga seotut. Spetsiiflised on asenditundlikkuse juhteteed. Sensoorse info karakteristikud: · stiimuli modaalsus määratakse ära retseptori tüübiga · intensiivsus- Intensiivsem stiimul kutsub esile erutuse suuremas arvus retseptorites, AP sagedus tõuseb · lävi väikseim stiimuli energia hulk, mis on võimeline esile kutsuma resteptori ärrituse · lokalisatsioon- eri piirkondadest tulev info hoitakse NS ruumiliselt lahus Somaatiline tundlikkus · Puutetundlikkus- mehanoretseptorid · Propriotseptsioon ja kinesteesia- kehaosade asendi ja nende liikumise tajumine. Lihase kontraktsiooni läbiviivad lihaskiudud e ekstrafusaarsed lihaskiudud, mida innerveerivad -motoneuronid
näärmerakule. Sünapsis toimub suhteliselt aeglane erutuse levik võrreldes närvikiududega. Närviraku impulsi toimel moodustuvad sünapsis keemiliselt aktiivsed ained nn. mediaatorid, mille varal toimubki Refleks ja refleksikaar Refleksiks nimetatakse KNS-i vahendusel toimuvat vastusreaktsiooni ärritusele. Näiteks keele maitsmisnäsade ärritusel algab süljeeritus, ereda valguse toimel silma võrkkestale silmaava aheneb jne. Retseptorites tekkinud erutus levib mööda aferentseid närve KNS-i ja sealt mööda eferentseid närve elundisse. Teed ehk neuronite ahelat, mida mööda erutus refleksi puhul levib, nimetatakse refleksikaareks. Koostanud M. Kolga 3 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS Kõige lihtsam refleksikaar koosneb kahest neuronist: aferentse neuroni kaudu võetakse erutus
Kuulmine- Kõrvas asuv tigu on kuulmiselund. Väliskõrv koondab õhus olevad helilained keskkõrvas asuvale trummikilele mille eesmärk on kaitsta kõrva väliskeskkonna mõjude eest. Helilained panevad kuulmekile võnkuma, võnked kanduvad edasi ovaalaknasse, mis on keskkõrva sisekõrvast eraldav membraan. See ülekanne toimub 3. kuulmeluu, vasar, alasi, jalus. Viimane edastab võimendatud võnkumise ovaalaknale. Ovaalakna liikumised tekitavad tigu täitvas vedelikus laineid, mis tekitavad retseptorites reaktsiooni ehk toimub transduktsioon. Kõrge heli - basilaarmembraanil olevad karvakesed võnguvad, mis on ovaalaknale kõige lähemal. Keskmised helid - basilaarmembraanil olevad karvakesed võnguvad kuni keskpaigani ning madalad helid - kõik karvakesed võnguvad kuni teo lõpuni. Teine viis helikõrguste tajumiseks on seotud kuulmisnärvis paiknevate rakkude erutumise sagedusega. Erutumise sagedus vastavuses laine sagedusega. Kõrgemate helide puhul mängib
Aistingute modaalsuse järgi võime rääkida nägemis-, kuulmis-, haistis maitsmis-, puute-, temperatuuri-, asendi ja valuretseptoritest. Retseptor, juhttee ja tsentraalne osa moodustavad terviku, millest kõik kolm osa peavad funktsioneerima. 12. Meeleorganite 3 osa ja nende ülesanded Analüsaatorid ehk meeleorganid koosnevad kolmest osast: · retseptor ehk perifeerne osa- NÄRVILÕPMED; · juhttee- NÄRVIKIUD; · tsentraalne osa- AJU. Retseptorites tekkinud ärritused kantakse üle peaajusse ja selle tulemusena tekib meil kujutis välismaailmast. Juhttee on moodustunud närvikiududest. Juhttee kaudu kandub retseptoris tekkinud impulss ajukoorde. Analüsaatori tsentraalses, ajukoores paiknevas osas, muutub vastav närviimpulss lihtsamaks psüühiliseks avalduseks- AISTINGUKS. 13. Selgitada: eristuslävi, ärritajalävi, tundlikkuselävi Eristuslävi (aistingulävi)- ärritaja füüsilise intensiivsuse väikseim tajutava
· Piiltõmbumine o Kasutatakse IV tüüpi piile o Vorm libisevast liikumisest tahkel pinnal Taksised(suunatud liikumine) 1. kemotaksis · Suunatud liikumine keemiliste ainete mõjul · Bakter võrdleb konsentratsiooni erinevusi ajas · Atraktantideks on toitaained; repellentideks mürgised ained · Kasutab retseptioreid, mis on tihti mitmele eri ainele samad o Aerotaksis Hapniku mõjul suunatud liikumine Retseptorites on tsütokroomid Hapniku konsentratsioonist sõltub membraani prootongradiendi suurus, selles omakorda viburi töö o Fototaksis Võime suunatult liikuda valguse mõjul Esineb fototroofsetel bakteritel Retseptoriteks on valgust koondavad pigmendid Skotofobotaksis kiire tagasipöördumine pimetsooni kui satutakse valguse kätte o Magnettaksis magnetosoomid o Osmotaksis o Termotaksis · Postiive taksis atraktant
kulgevale närvikiule (vt füs) 3 REFLEKS ● organismi vastusreaktsioon ärritusele - nt keele maitsmisnäsade ärritusel algab süljeeritus - ereda valguse toimel silma võrkkestale silmaava aheneb REFLEKSIKAAR ● tee, mida mööda erutus vastuvõtvalt retseptorilt täidesaatva elundini kulgeb. - retseptorites tekkinud erutus levib mööda aferentseid närve KNS-i ja sealt mööda eferentseid närve elundisse ● lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist - aferentse neuroni kaudu võetakse erutus elundilt vastu ja antakse edasi KNSi ef.neuronile - eferntne neuron saadab oma neuriidi kaudu erutuse mingisse elundisse, pannes selle tegevusse - nii lihtsaid refleksikaari on inimorganismis vähe ● enamasti on meil 3-või enamaneuronilised refleksikaared
(enamasti) mõistuspäraselt käituda. Kesknärvisüsteemi reflektoorne tegevus. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis toimub KNS-i vahendusel vastusena väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Refleksid avalduvad mingi tegevuse tekkimises, muutumises või lakkamises. Refleksi kulgemise teed nim refleksikaareks. Refleksikaar koosneb: erutust vastuvõtvatest retseptorites aferentsetest närvikiududest, mis juhivad erutuse KNS-i KNS-i teatud piirkonnast, kus toimub erutuse analüüs eferentsetest närvikiududest, mis juhivad erutuse KNS-st vastavasse organisse reageerivast organist. Osa reflekse on inimesel pärilikud (e kaasasündinud), need on tingimatud refleksid. N: imemis- ja neelamisrefleks. Teine osa reflekse omandatakse, õpitakse elu jooksul. Need on tingitud refleksid, mis järglastele ei pärandu
Serotoniin ( S )-S asub paljudes kudedes, täpsemalt vereliistakutes, seedekulglas ning ajus. S- i seostati kõigepealt kõrge vererõhuga, sest teda sisaldab veri ja tekitab väga tugevaid kokkutõmbeid silelihases. Ajus on ta seotud unega, meeleoluga, depressiooni ja ärevusega. Enamus depressiooni vorme seostatakse Serotonini ja /või Norepinefriini defitsiiniga funktsionaalselt tähtsates vastavates kas siis serotoniini või norepinefriini retseptorites. Seega ravimid, mis tõstavad norepinefriini või serotoniini kontsentratsiooni vastavates retseptorites peaksid leevendama suurel määral depressiooni sümptomeid. Paljud uurijad arvavad, et serotoniini puudus põhjustab ka mõningaid ärevushäireid, näiteks obsessiiv-kompulsiivset häiret. Ravimid, mis mõjutavad serotoniini taset ajus nagu näiteks Prozac, on leevendanud depressiooni ja obsessiiv-kompulsiivse häire sümptomeid. Vastupidiselt enamusele, mõned
refleks 2. Kujutise automaatne stabiliseerimine: kinesteesiga seotud nn optokineetiline refleks 3. Sakaadilised – järjestikused “hüpped” 4. Mikrosakaadid – väikesed “hüpped” 5. Vergents – silmaliigutused objekti teravustamiseks 6. Ühtlane jälgimine). Nüstagmus – kontrollimatud pidevad sakaadilised silmaliigutused (signaal tuleb ajust, aga see on tahtmatu). Fototransduktsioon on protsess, mille käigus toimub valguse muutmine reetinal asuvates retseptorites elektriliseks signaaliks. Cone (koonus, kolvike, kolbrakk) – sagedustundlik (värvide eristamine), aktiveerub vaid kõrge heleduse korral Rod (kepike) – valgusvoo tugevusele tundlik (heledus) Nüktaloopia (hämaruspimesus) - Vähese valgustuse korral või pimedas on nägemine häiritud. Kepikeste düsfunktsioon. Hemeraloopia (päevapimesus) - Mõõduka ja suure valgustuse korral on nägemine häiritud. Koonuste düsfunktsioon.
signaaliks. Näiteks paiknevad nahas erinevad retseptorid, mille ülesandeks on reageerida temperatuuri muutustele, mehaanilisele survele või muudele ärritajatele. Organismi sisemuses paiknevad retseptorid siseorganites, lihastes, luudes, veresoontes. Tajuretseptoritele on iseloomulik ärrituslävi. See on teoreetiline piir, millest madalama intensiivsusega ärrituse aitsmine ei ole organismil retseptorite omaduste tõttu võimalik. Retseptorites tekkinud ärritused liiguvad mööda aferentseid juhteteid ajju, kus neist moodustub taju. Taju kujunemist iseloomustavad taju omadused, milleks on mõtestatus, üldistus, äratundmine, selektiivsus, kontekst, konstantsus · Millest sõltub inimese tajukujundi tekkimise aeg? Tajuväliste tegurite mõju aistingule ja tajule: Janu, nälg Näljaperioodi alguses sensibilisatsioon (tundlikkuse suurenemine) toiduga seotud
näärmetes (seedemahlad, higi, lima hormoonid jne.) 3. Kuidas jagunevad äritajad? Ärritajaks võib olla ükskõik milline energia liik, mis on võimeline elusaid kudesid viima erutusseisundisse. Jagunevad: 1) Üldised – kutsuvad ärrituse esile paljudes erinevates kudedes (elektrivool, mehhaanilised mõjutused, rõhk, soojus, keemilised ained) 2) Spetsiifilised e. adekvaatsed – põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne.) 4. Kuidas jagunevad ärritajad tugevuse järgi? 1) Alalävised ärritused – kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastureaktsiooni saamiseks piisavad. 2) Läviärritus e. künnisärritus – minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma. 3) Ülelävised ärritused – tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva
minna tuuma esimesed astmed), 22 inimesel ADA (adenosiindeaminaasi) puudulikkus, ensüüm. Kasutai esimest korda geeniteraapias. B lümfotsüütide küpsemisel suht levinud hypogammaglobulineemia - midagi on puudu ei sünteesita. Võib olla ka et ei suudeta teha mingit klassi IgG-d nt IgG kaks klass vms. Tabel, mis tüüpi pärandamisega on tegemist. Võiks teada, et rida sündroome haigusi on X-liitelised, seda võiks teada. Kust ja kuidas haigusi leida. Mitte ainult defektid retseptorites, aga just signaalrajas ka JAK kinaasis jne, omavad olulist rolli kas organism suudab õieti reageerida või mitte. Mõned mutatsioonid on etnilistele rühmadele, piirkondadele omased. Hiireliinid, kellel on mutatsioonid või puudused CTL surma radades Granzüümi puudus- granzüümiga viiakse märklaudrakud apoptoosi – puudulikkus põhjustab viivitust apoptoosis märklaudrakkudes. Probleemide uurimseks on mudelid hiirtel (inimestel on rake mudeleid teha). Inimese X kromosoom
neerudes, vähendades diureesi. Tõstab vererõhku. 48. Ärritajad, ärritus, erutuvus. Ärritaja - ükskõik milline energia liik, mis on võimeline elusaid kudesid viima erutusseisundisse. Ärritajad jagunevad: · üldised - kutsuvad ärrituse esile paljudes erinevates kudedes (elektrivool, mehhaanilised mõjutused / rõhk, soojus / keemilised ained / happed, leelised, soolad/) · spetsiifilised e. adekvaatsed ärritajad - põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne.). Tugevuse järgi jagunevad ärritajad: · läviärritus e. künnisärritus - minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma · alalävised ärritused - kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastusreaktsiooni saamiseks piisavad · ülelävised ärritused - tugevamad kui läviärritus ja
Närvirakk on negatiivselt polariseeritud, kui impulss on nõrk, siis sellele ei reageerita. Närvirakk ei tee tööd poole koormusega, vaid korralikult. Mööda müeliinkihti liigub info väga kiiresti. Müeliintupp(rasvane moodustis) kiirendab info liikumist. Müeliinkihi hävimisel info nii kiiresti enam ei liigu. Alus mõnede haiguste tekkeks. Väliskeskkonna muutust ärritust vahendavad signaalid kutsuvad esile selleks kohandunud rakkudes retseptorites (Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste ärrituste vastuvõtmiseks. ) esile seisundimuutused, mis omakorda käivitavad närviimpulsid (Närviimpulsid kujutavad endast elektrokeemilisi muutusi närvirakus ja selle väljaulatuvas osas, närvikius). Närviimpulsid juhitakse sensoorseid närvijuhteid pidi selja- ja peaajusse. Seal need liigendatakse, seostatakse, filtreeritakse töödeldakse. Töötlemise tagajärjel kujundatud
Närvirakk on negatiivselt polariseeritud, kui impulss on nõrk, siis sellele ei reageerita. Närvirakk ei tee tööd poole koormusega, vaid korralikult. Mööda müeliinkihti liigub info väga kiiresti. Müeliintupp(rasvane moodustis) kiirendab info liikumist. Müeliinkihi hävimisel info nii kiiresti enam ei liigu. Alus mõnede haiguste tekkeks. Väliskeskkonna muutust – ärritust – vahendavad signaalid kutsuvad esile selleks kohandunud rakkudes – retseptorites (Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste ärrituste vastuvõtmiseks. )– esile seisundimuutused, mis omakorda käivitavad närviimpulsid (Närviimpulsid kujutavad endast elektrokeemilisi muutusi närvirakus ja selle väljaulatuvas osas, närvikius). Närviimpulsid juhitakse sensoorseid närvijuhteid pidi selja- ja peaajusse. Seal need liigendatakse, seostatakse, filtreeritakse –töödeldakse. Töötlemise tagajärjel kujundatud
3. närviimpulsside saatmine organeisse vastureaktsioonide elluviimiseks; Kaheks peamiseks psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevaks närviprotsessiks on erutus ja pidurdus. Nende kombineerimisel erinevates NS allsüsteemides erinevatel tasemetel kujunebki organismi informatsioonirohke ja kohastumuslikult mõtekas tegevus. Väliskeskkonna muutust- ärritust e stiimulit (puudutus, lõhn,valgus jne) vahendavad signaalid kutsuvad selleks kohandunud rakkudes ehk retseptorites esie seisundimuutused, mis omakorda käivitavad närviimpulsid. Närviimpulsid kujutavad endast elektrokeemilisi muutusi närvirakus ja selle väljaulatuvas osas, närvikius. Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste (kindla modaalsusega) ärrituste vastuvõtmiseks. Tekkinud närviimpulsid juhitakse sensoorseid e aferentseid närvijuheteid pidi selja-ja peaajusse. Seal need liigendatakse, seostatakse , filtreeritakse ja/või teostatakse muu töötlus
Horisontaalne on objekti suhtes pos või neg reaktsiooni esile kutsuv, seotud motivatsiooniobjektiga. Raev (neg tugev emotsioon- agresioon, võitlus)-> viha -> ebaõnnestumistunne, frusttratsioon vs vabanemine sellest pingest, lõdvestumine, rahunemine. Moduleerivad närviprotsessi- virgatsained- neuromediaatorid. Serotoniin- puudus või nende retseptorite nõrk tundlikkus kutsuvad esile ärevuse, hirmu, rahutuse, ja vastupidi- piisav konts või tundlikkus, hea töö retseptorites tekitavad rahulolu, enesekindluse. Noradrenaliin- erutab, ergutab. Tekivad kõrgendatud meeleolud. Dopamiim- tähelepanu suunamine vajalikele objektidele. Endorfiin, morfium- valu vaigistav toime füüsiliste tunnete suhtes, meeleolu teke, joovastus. Muskariin- maailmatunnetus, nägemused. Jm narkootikumid. Naalduv tuum- vahendab ärevustunnet, maniakaalsust. Kui süsteem ei tööta õigesti, siis on liigerutus või ärevus
3. närviimpulsside saatmine organeisse vastureaktsioonide elluviimiseks; Kaheks peamiseks psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevaks närviprotsessiks on erutus ja pidurdus. Nende kombineerimisel erinevates NS allsüsteemides erinevatel tasemetel kujunebki organismi informatsioonirohke ja kohastumuslikult mõtekas tegevus. Väliskeskkonna muutust- ärritust e stiimulit (puudutus, lõhn,valgus jne) –vahendavad signaalid kutsuvad selleks kohandunud rakkudes ehk retseptorites esie seisundimuutused, mis omakorda käivitavad närviimpulsid. Närviimpulsid kujutavad endast elektrokeemilisi muutusi närvirakus ja selle väljaulatuvas osas, närvikius. Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste (kindla modaalsusega) ärrituste vastuvõtmiseks. Tekkinud närviimpulsid juhitakse sensoorseid e aferentseid närvijuheteid pidi selja-ja peaajusse. Seal need liigendatakse, seostatakse , filtreeritakse ja/või teostatakse muu töötlus
2) erutuste edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid; 3) närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimisel. Kaheks peamiseks psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevaks närvi protsessiks on erutus ja pidurdus. Närvikeskkonna muutus ärritus e stiimulit vahendavad signaalis kutsuvad selleks kohandunud rakkudes e retseptorites esile seisundimuutuse, mis omakorda käivitab närviimpulsid. Retseptorid on spetsialiseerunud kindaliigiliste ärrituste vastuvõtjateks. Tekkinud närviimpulsid juhitakse sensoorseid e aferentseid närvijuhte pidi selja ja peaajusse. Seal neid töödeldakse. Ning saadetakse vastuimpulss. NS peamiseks funktsiooniks on välisärrituste ja organismi vastureaktsioonide integreerimine. NSi struktuurseks osaks on närvirakk e neuron. Inimesel u 10 triljonit närvirakku.
kõhunäärme ensüümirikka nõre produktsiooni ja sapipõie kontraktsiooni ning intensiivistab soole motoorikat. Mao sekretoorne talitlus toimub 2 faasis: 1.REFLEKTOORSES FAASIS nõristub maomahl tingitud ärritajate (toidu välimuse, lõhn, indiferentsed ärritajad, mis on varem kokku langenud toidu saamisega) ja tingimatute ärritajate (suu ja neelu limaskesta mehaaniline ärritus toiduga) mõjul. Erutus, mis tekib retseptorites, antakse üle toitumiskestesse, kust impulsid uitnärvi eferentseid kiude mõõda maonäärmete juurde kulgevad. Tingitud reflektoorne maomahla nõristumine võib alata toidu haistmise ja nägemise mõjul. Seda mahla nim isumahlaks, selle nõristumine valmistab magu ette toidu vastuvõtmiseks. Isu, st.toidu organismi viimise vajaduse tunnetamine soodustab maonäärmete erutust. Isu tekkimine on seotud tingitud ja tingimatute ärritajate mõjuga. Seetõttu
koletsüstokiniini( CCK ) vallandumise, mis põhjustab kõhunäärme ensüümirikka nõre produktsiooni ja sapipõie kontraktsiooni ning intensiivistab soole motoorikat. Mao sekretoorne talitlus toimub 2 faasis: 1.REFLEKTOORSES FAASIS nõristub maomahl tingitud ärritajate (toidu välimuse, lõhn, indiferentsed ärritajad, mis on varem kokku langenud toidu saamisega) ja tingimatute ärritajate (suu ja neelu limaskesta mehaaniline ärritus toiduga) mõjul. Erutus, mis tekib retseptorites, antakse üle toitumiskestesse, kust impulsid uitnärvi eferentseid kiude mõõda maonäärmete juurde kulgevad. Tingitud reflektoorne maomahla nõristumine võib alata toidu haistmise ja nägemise mõjul. Seda mahla nimetatakse isumahlaks, selle nõristumine valmistab magu ette toidu vastuvõtmiseks. Isu, st.toidu organismi viimise vajaduse tunnetamine soodustab maonäärmete erutust. Isu tekkimine on seotud tingitud ja tingimatute ärritajate mõjuga. Seetõttu on
· suunab tähelepanu · kinnistab olulisi mälujälgi · väljendab isiku suhtumist, eelistusi, reguleerib suhtlust. Positiivne tundmus on isemotiveeriva olemusega. Emotsioonid reguleerivad õppimises positiivset ja negatiivset kinnitust. Midagi ei õpita kui ei saada positiivset tundmust. Emotsioon omab kinnitavat mõju. Võib saada eesmärgiks omaette. retseptorite nõrk tundlikkus kutsuvad esile ärevuse, hirmu, rahutuse, ja vastupidi- piisav konts või tundlikkus, hea töö retseptorites tekitavad rahulolu, enesekindluse. Noradrenaliin- erutab, ergutab. Tekivad kõrgendatud meeleolud. Dopamiim- tähelepanu suunamine vajalikele objektidele. Endorfiin, morfium- valu vaigistav toime füüsiliste tunnete suhtes, meeleolu teke, joovastus. Muskariin- maailmatunnetus, nägemused. Jm narkootikumid. taju omadused TAJU Esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess, tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne kujund
vastuvõtjast. Mobiiltelefonist läheb kõne raadiolainete vahendusel lähimasse tugijaama ning sealt mööda kaabelliine edasi. 10.2.3. Valguslained Kui räägitakse valguslainest, siis mõeldakse elektromagnetlainet, milles magnetväli on ära jäetud. Räägitakse E vektorist kui valgusvektorist. Põhjendus: muidu on raske laineid ette kujutada ja kasutada nende graafilisi liitmisi ja lahutamisi. Seda enam, et valgusaistingu tekitab just elektriväli, mõjudes retseptorites olevatele elektronidele. Valguslainet iseloomustatakse juba elektromagnetlaine kirjeldamisel tuttavate suurustega nagu lainepikkus, sagedus ja E vektori amplituud. Valguslaine tugevus ehk intensiivsus I näitab energia hulka, mis ajaühikus läbib pinnaühikut. Sisuliselt on tegemist kiirgusvooga pinnaühikule. Selle suuruse mõõtühikuks on W/m2. I ~ Ekesk2 , E vektori ajalise keskväärtusega, a' la pinge efektiivväärtus. 10.2.3.1. Valguse levimine
Funktsioneerimine Närviimpulsse antakse edasi elektriliselt närvilõpmete ehk aksonite kaudu, mis koos soomaga moodustavad neuronid ehk närvirakud. Iga närvirakk koosneb rakukehast, ühest aksonist ehk viimajätkest ja mitmest dendriidist ehk toomajätkest. Närviraku kehas, nii nagu teistes rakkudes, on rakutuum ja tsütoplasma. Rakukehad asuvad pea- ja seljaajus, erilistes rakukogumikes ehk ganglionides ja ka erinevates kehas olevates retseptorites, millest koosnevad närvijuhtmed. Ühenduskohtades, kas sihtorgani või närvirakkude ühenduse ehk sünapsi juures edastatakse signaali neurotransmitteri ehk virgatsaine abil. Nende ainete olemasolu tuvastavad retseptorid, mis muudavad keemilise signaali jälle elektriliseks. 37 Joonis 3.9. Närvirakk Sooma – tuuma ümbritsev närviraku põhiosa Tähtsamad virgatsained Erutusvirgatsained: atsetüülkoliin, substants P, glutamaat.
annaabi.ee 
