Tsütoloogia (0)

Tsütoloogia
Kordamine
1. Rakuteooria põhiseisukohad. Näiteid iga seisukoha kohta.
Kõik organismid koosnevad rakkudest.
Rakk on elussüsteemi elementaarüksus.
Kõikide organismide rakud on sarnased.
Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel.
Rakkude ehitus ja talitus on vastastikuses kooskõlas.
Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainema moodustavad koe.
2. Miks rakud ei saa olla suured?
Kuna muidu jääb nende varustamine toitainetega ja infoga ümbritsevast keskkonnast kehvaks või olematuks
3. Millest sõltub rakkude kuju?
Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad.
4. Milliseid meetodeid kasutatakse rakkude uurimiseks?
5. Epiteelkudede tunnused.
Selle rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, ja moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi. Epiteelkoe rakud on kiire jagunemisvõimega, seega paranevad pindmised vigastused kiiresti. Epiteelkoest moodustunud näärmed toodavad organismile vajalikke ühendeid (nt seedimiseks olulisi nõresid mao ja soolte sisepinnal)
6. Närvikoe tunnused.
Koosneb tähtja kujuga närvirakkudest.
7. Lihaskudede liigitus. Tunnused.
Silelihaskude; vöötlihaskude ; südamelihaskude.
8. Sidekudede liigitus. Tunnused.
Veri , lümf , mesenhüüm, sültjas sidekude, retikulaarne sidekude, rasvkude , kohev sidekude, tihe sidekude, kõhrkoed, luukude.
9. Rakumembraani ehitus. Ülesanded.
Fosfolipiididest (2 kihti), valgud , süsivesikud , kolestorool. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest.
• Passiivne transport. Osmoos . Difusioon .
Passiivne transport - toimub valkude kaasabil, ei vaja täiendavat energiat.
Osmoos - selle teel läbivad membraani vedelikud. Vee molekulid läbivad rakumembraani madalama sisaldusega lahusest kõrgema sisaldusega lahusesse.
Difusioon – ainete kandumine raku ühest otsast teise toimub difusiooni teel.
• Aktiivne transport.
Aktiivne transport – osalevad transportvalgud , protsess vajab täiendavat energiat.
• Fagotsütoos.
Raku sisse satuvad tahked ained (amööb toitub fagotsütoosi teel). Kui aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub see sisse ja omastatav aine liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses.
• Infovahetus väliskeskkonnaga .
Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ainete aktiivses transpordis . Need valgud juhivad läbi membraani vaid kindlaid ühendeid. Lisaks nendele on ka retseptorvalgud , mis osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. Retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule (nt. hormoone) ja vallandavad seejärel mitmesuguseid rakusiseseid boikeemilisi reaktsioone. Kõige selle tulemusena muutub raku sisetalitlus vastavalt väliskeskkonna muutustele.
10. Tsütoplasma organellid . Ehitus ja ülesanded:
tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid , Golgi kompleks , lüsosoomid , mitokondrid ; tsütoskelett .
Tsütoplasmavõrgustik - rakuorganell, mis koosneb kanalitest, tsisternikestest, põiekestest. Tuuma välismembraan on alati ühenduses tsütoplasmavõrgustikuga. Selle funktsioon: mööda tsütoplasmavõrgustikku toimub rakus ainete liikumine.
Ribosoomid - Karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad valke sünteesivad organellid.
Golgi kompleks - koosneb tsisternidest, põiekestest, kanalikestest, mis on kõik omakorda ümbritsetud membraaniga. Golgi kompleksis toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes rakukesta moodustamises.
Lüsosoomid - ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed . Nad moodustuvad Golgi kompleksist. Funktsioon: mittevajalike ainete lõhustamine.
Mitokondrid – Rakuaku. On ümbritsetud kahe membraaniga. Välismembraan on sile. Sisemembraan kurruline. Kurrud moodustavad harjakesi . Harjakeste vahel on maatriks, milles on DNA, RNA ja ribosoomid (valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides). Funktsioon: mitokondrid varustavad rakku energiaga.
Tsütoskelett - koosneb niitjatest valkudest. Moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tütoplasmavõrkustiku ja enamiku raku organelle. Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi- ja liikumissüsteemiks. Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud (fibrillid, mikrofilamendid , mikrotuublid) võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. Selleks peavad valgud kas lühenema või pikenema . Mõnedele rakkudele annab tsütoskelett pinotsütoosi- ja fagotsütoosivõime.
11. Organellidevahelised seosed.
12. Rakutuuma ehitus ja ülesanded. Tuumakesed.
Kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel. Rakutuuma ülesandeks on säilitada ja edasi anda geneetilist materjali ning kontrollida raku elutegevust läbi geeniekspressiooni . Rakutuuma katab tuumaümbris, mille välimine membraan on ühenduses tsütoplasmavõrgustikuga. Sisemist membraani toetavad seestpoolt tuuma lamiinid. Sisemise ja välimise tuumamembraani vahele jääb perinukleaarne ruum.
Tuumakeseks nimetatakse tuumas asetsevat häguste piiridega eristatavat moodustist, millel puudub membraan. Tuumake moodustub tuumakese organisaatorpiirkonna (NOR) ümber, see on koht kromosoomis, mis sisaldab rRNA e ribosomaalse RNA geene. NOR-id paiknevad kromosoomi lühikeste õlgade otstes . Tuumakese peamiseks ülesandeks on rRNA süntees ja ribosoomi subühikute moodustamine.
13. Mõisted kromosoom , kromatiid , kromatiin . Nende vahelised seosed.
Kromosoom - eukarüootse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne element, niitjas nukleoproteiidne organell, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks.
Kromatiid - – ühest DNA molekulist koosnev
päristuumse raku kromosoom.
Kromantiin - rakutuumas paiknevad lahtikeerdunud
kromosoomid (DNA koos valkudega).
14. Kromosoomi ehitus. Homoloogilised kromosoomid.
Tuumas sisalduv DNA on tihedalt kokku pakitud histoonide abil ja moodustab kromosoomi.
Homoloogilised kromosoomid on liigi kromosoomikomplekti mingi kromosoomi eksemplarid kas sama või eri indiviidide kromosoomistikus. Homoloogilised kromosoomid on kujult ja suuruselt sarnased ning sisaldavad enamasti samu geneetilisi lookusi samas järjestuses .