Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Histoloogia ja embrüoloogia - Sidekoe kiud (0)

1 Hindamata
Punktid
Histoloogia  ja embrüoloogia
7. loeng
Sidekoe kiud
 
 
Sidekoe kiud
• 1 - Kollageensed kiud
• 2 - Elastsed kiud
• 3 - Retikulaarkiud
 
 
Kollageensed kiud
• Kollageenseid  kiude moodustab valk 
kollageen
• Kollageensed kiud on väga tõmbetugevad ja 
vähe venitatavad. 
• Kiud on ebamäärase pikkusega ja erineva 
jämedusega (1-12 µm) väätjad  struktuurid
•  Keetmisel kollageensed kiud liimistuvad (Colla 
- liim  ladina k.)
 
 
Kollageensete kiudude ehitus
• Iga kollageenne kiud koosneb paljudest 
fibrillidest. 
•  Fibrillid koosnevad omakorda 
mikrofibrillidest (jämedusega  20-100 
nm) ja neil on iseloomulik kindla 
perioodilisusega  ristivöötsus 
 
 
Mikrofibrillid
• Iga mikrofibrill koosneb 
tropokollageeni molekulidest, mis 
koosnevad kolmest polüpeptiidahelast. 
Need ahelad  sisaldavad rohkelt glütsiini 
ja pea ainsatena sisaldavad 
hüdroksüproliini ja hüdroksülüsiini
 
 
Kollageen moodustub kolmest polüpeptiidahelast 
fibroblastides (GER) - prokollageen 
Väljaspool rakku tropokollageeni molekulid agregeeruvad 
Tropokollageeni molekulid 
Tropokollageeni
molekulide
ülekattumine
300 nm
67 nm
Kollageensete
kiudude kimp
kollageenkiud
Mikrofibrill
 
 
kollageenkiud
 
 
Kollageeni  tüübid
•  Kollageenid on sarnaste valkude perekond, 
mis võivad agregeerudes moodustada 
filamente , fibrille või võrgustikke
• Eristatakse vähemalt 20 tüüpi kollageeni 
polüpeptiidahelaid (α ahel)
• Fibrillaarsed kollageenid: I, II, III,
• Basaalmembraani kollageenid: tüüp IV
 
 
Kollageeni tüübid (seni kirjeldatud 12 tüüpi)
Kollageeni 
Lokalisatsioon
Struktuur
Sünteesi koht
tüüp
   I
Pärisnahk,
Jämedad 
Fibroblastid
kõõlused, luu
kiud
odontoblastid,
osteoblastid
kondroblastid
   
   II
Kõhrkude
Peenemad
Kondroblastid
fibrillid
  III
Retikulaarne
Peened 
Retikulaarrakud, 
sidekude,
fibrillid
silelihasrakud,
veresoonte sein,
Schwanni  rakud
silelihaskude ,
endoneurium
  IV
Basaalmembraan
Fibrillid 
Epiteelirakud ,
 
 
puuduvad
lihasrakud ,
Schwanni rakud
Kollageeni sünteesi häired
Sündroom
Põhjus
Sümptomid
Ehlers-Danlos
Kollageen III
Aordi  ja/või
 tüüp IV
vigane   transkriptsioon
soolte  rebendid
või translatsioon
Ehlers-Danlos
Vigane lüsiini
Naha suurenenud 
tüüp VI
hüdrolüüsimine
elastsus , silmamuna
rebenemine
Skorbuut
C-vitamiini puudus
Igemete versitsemine
Osteogenesis
Kollageen I geeni
Spontaansed 
impe  rfecta 
 
ühe nukleotiidi muutus
luumurrud
Elastsed kiud
• Elastsed kiud koosnevad põhiliselt 
elastiinist 
• Ebaühtlase diameetriga kuni 0,2-1,0 µm 
hargnevad ja omavahel anastamoseeruvad 
niitjad struktuurid 
•  Mehaaniline  vastupidavus on märgatavalt 
väiksem kui kollageensetel kiududel, kuid 
nad on tugevasti venitatavad; pikenevad jõu 
rakendamisel, selle lakkamisel aga 
lühenevad
 
 
 
 
Elastsete kiudude ehitus
•  Elastiini molekulid sünteesitakse fibroblastides ja 
kiud ‘monteeritakse’ väljaspool rakku
• Elastsed kiud moodustuvad elastiini ja fibrilliini 
interaktsiooni tulemusel
• EM - elastse kiu keskel paikneb   amorfne  aine, 
perifeerias mikrofibrillid;  perioodilisus puudub
•  Elastiin esineb ka mittefibrillaarses vormis - 
akendunud membraanid veresoonte seinas
 
 
 
 
Retikulaarkiud
• Retikulaarkiud  on kollageenstest 
kiududest  peenemad ning nad on  
hapete, aluste ning seedeensüümide 
suhtes suurema resistentsusega. 
Valkaine  on  kollageen (III tüüp)
• Retikulaarkiude moodustavad 
fibrillid on kollageensete kiududega 
samasuguse perioodilisusega
 
 
Argürofiilsed kiud
• Retikulaarkiud ilmestuvad hästi 
hõbeimpregnatsioonil (argürofiilsed kiud; argyros - 
kr hõbe)
• Esinevad laialdaselt võrgustikuna retikulaarses 
sidekoes , hambapulbis, limaskestades,  epiteeli  ja 
sidekoe  piiril , vöötlihaskiudude, rasvarakkude, 
verekapillaaride jt. struktuuride ümber.
 
 
Amorfne põhiaine
• Amorfne põhiaine ümbritseb rakke ja 
kiude ning täidab kolloidse substantsina 
kõik vaheruumid sidekoes 
• Põhiaine vahendusel toimub ainete 
vahetus vere ja organite 
parenhüümrakkude, aga ka vere ning 
sidekoerakkude vahel
 
 
Glükoosaminoglükaanid (GAG)
• Fibroblastid sünteesivad sidekoe põhiaine 
glükoosaminoglükaane, mis komplekseerudes 
valkudega moodustavad proteoglükaane
• GAG eri rühmad (vt. biokeemia)
– kondroitiinsulfaadid
– keratiinsulfaadid 
– dermataansulfaat 
– hepariin ja heparaansulfaat
– hüaluroonhape (hüaluronaat)
 
 
Proteoglükaani subühikud
Tüvivalk
Hüaluroonhappe
GAG ahelad
molekulid
Seostusvalk
Kollageensed 
fibrillid
 
 
Sidekoe üksikuid alaliike käsitletakse 
praktikumide käigus (kohev ja tihe 
sidekude, eriomadustega  sidekoed). 
 
 

Document Outline

  • Histoloogia ja embrüoloogia
  • Sidekoe kiud
  • Kollageensed kiud
  • Kollageensete kiudude ehitus
  • Mikrofibrillid
  • PowerPoint Presentation
  • Slide 7
  • Kollageeni tüübid
  • Kollageeni tüübid (seni kirjeldatud 12 tüüpi)
  • Kollageeni sünteesi häired
  • Elastsed kiud
  • Slide 12
  • Elastsete kiudude ehitus
  • Slide 14
  • Retikulaarkiud
  • Argürofiilsed kiud
  • Amorfne põhiaine
  • Glükoosaminoglükaanid (GAG)
  • Slide 19
  •  
Vasakule Paremale
Histoloogia ja embrüoloogia - Sidekoe kiud #1 Histoloogia ja embrüoloogia - Sidekoe kiud #2 Histoloogia ja embrüoloogia - Sidekoe kiud #3 Histoloogia ja embrüoloogia - Sidekoe kiud #4 Histoloogia ja embrüoloogia - Sidekoe kiud #5 Histoloogia ja embrüoloogia - Sidekoe kiud #6 Histoloogia ja embrüoloogia - Sidekoe kiud #7 Histoloogia ja embrüoloogia - Sidekoe kiud #8 Histoloogia ja embrüoloogia - Sidekoe kiud #9 Histoloogia ja embrüoloogia - Sidekoe kiud #10 Histoloogia ja embrüoloogia - Sidekoe kiud #11 Histoloogia ja embrüoloogia - Sidekoe kiud #12 Histoloogia ja embrüoloogia - Sidekoe kiud #13 Histoloogia ja embrüoloogia - Sidekoe kiud #14 Histoloogia ja embrüoloogia - Sidekoe kiud #15 Histoloogia ja embrüoloogia - Sidekoe kiud #16 Histoloogia ja embrüoloogia - Sidekoe kiud #17 Histoloogia ja embrüoloogia - Sidekoe kiud #18 Histoloogia ja embrüoloogia - Sidekoe kiud #19 Histoloogia ja embrüoloogia - Sidekoe kiud #20
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-06-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jaagup12345 Õppematerjali autor
7. loeng

Sarnased õppematerjalid

Histoloogia võimalikud küsimused
38
pdf

Histoloogia võimalikud küsimused

(tunica serosa). Kihnuga on seostunud põrnas hargnevad kiudsidekoelised põrgad ehk trabeekulid (trabeculae). Trabeekulite vahele jääb põrna pulp (pulpa splenica), milles lümfotsüütiderohke tumedamalt värvunud valge pulp (pulpa alba) on ümbritsetud heledamalt värvunud punase pulbiga (pulpa rubra). 7. Tüümuse ehitus ja funktsioon Ehitus: Tüümus (thymus) on sagarikulise ehitusega, milles sagarikud (lobuli) on ümbritsetud sagarikevahelise sidekoe poolt. Iga sagarik koosneb koorest (cortex) ja säsist (medulla) lümfotsüütide ja retikulaarrakkudega. Tüümuse säsis moodustavad tüümuse epiteelirakud ümaraid või ovaalseid kehakesi, nn tüümuse (Hassalli) kehakesi (corpusculum thymi Hassalli), mille keskel võib olla ka lagunevat rakumassi - detriiti. Funktsioon: Tüümuses toimub aktiivne lümfotsüütide proliferatsioon. T-lümfotsüüdid reageerivad viirus-, seen- ja teiste infektsioonide vastu (rakuline immuunsus). 8

Meditsiin
ÜLDHISTOLOOGIA
23
doc

ÜLDHISTOLOOGIA

ÜLDHISTOLOOGIA Histoloogia – õpetus kudede struktuuriks. Teadus rakkude,kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Histoloogia jaotus: Õpetamise järgi: - Üldhistoloogia- kudede ehituse üldised seaduspärasused - Erihistoloogia(mikroskoopiline anatoomia, organite histoloogia) – konkreetsete organite mikroskoopiline struktuur. Uurimisviis ja -suund: - võrdlev(evolutsiooniline) histoloogia – klassikaliselt zooloogia osa - Patoloogiline histoloogia – vaatleb rakkude, kudede ja organite haiguslikke muutusi. (põletikud,kasvajad, äärmuslikud düstroofia ja atroofia juhud jne.) Meditsiini osa. - Funktsionaalne histoloogia(histofüsioloogia) – histoloogiat seostatakse füsioloogia,biokeemia, molekulaarbioloogiaga. Kude- Rakud ja nende poolt produtseeritud rakkudevaheline substants moodustavad ühise tekke,struktuuri ja talitluse alusel kudedeks(histo) nimetatavaid kogumeid.

Üldhistoloogia
Anatoomia ja Fu sioloogia 2022 - Kordamisteemad Vahetest I jaoks
39
docx

Anatoomia ja Fu�sioloogia 2022 - Kordamisteemad Vahetest I jaoks

Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Anatoomia jaguneb: 1. A) Süstemaatiline anatoomia – käsitleb elundite kuju, struktuuri ja paiknemist elundsüsteemide kaupa. B) Tomograafiline ehk kirurgiline anatoomia – käsitleb elundeid mitte elundsüsteemide, vaid kehapiirkondade kaupa. Uurides elundite asetust ja omavahelisi suhteid. 2. A) Mikroanatoomia – käsitleb mikroskoopilisi struktuure – eraldi distsipliinid on histoloogia ja rakubioloogia. B) Plastiline anatoomia – anatoomia kunstnikele, käsitleb keha välisvormi ja selle muutumist seoses keha asendi ja liigutustega ning keha proportsioone. 3. A) Dünaamiline anatoomia – tegeleb peamiselt liikumisaparaadiga, selgitab inimeste liigutuste seaduspärasusi. B) Normaalne ja patoloogiline anatoomia – terve organismi/organi vs. organismi/organi haiguslike muutuste uurimine.

Anatoomia ja füsioloogia
Veterinaarne histoloogia
60
docx

Veterinaarne histoloogia

11. Sidekudede morfoloogiline ja funktsionaalne klassifikatsioon Morfoloogiline klassifikatsioon: 1. veri ja lümf 2. sidekude kitsamas mõistes (kiudsidekude, eriomadustega sidekude) 3. skeletikoed (kõhrkude ja luukude) Funktsionaalne klassifikatsioon: 1. Side- ja troofilise ja kaitsefunktsiooniga koed - veri, lümf, kohevad sidekoed, eriomadustega sidekude; 2. Mehaanilise funktsiooniga tugikoed ja skeletikoed: tihe sidekude, kõhrkude ja luukude. 12. Veri sidekoe erivormina Sanguis on läbipaistmatu punane vedel sidekoe liik. Koosneb plasmast – rakkudevaheline vedel aine – ja temas ringlevatest vormelementidest - vererakkudest: punastest verelibledest (erütrotsüütidid), valgetest verelibledest (leukotsüüdid) ja vereliistakutest (trombotsüüdid). Veri ringleb veresoontes ning tema vormelemendid hõljuvad vereplasmas. Vereplasma hulk moodustab 60% ja vormelementide hulk 40% veremahust

histoloogia
TSÜTOLOOGIA KONSPEKT
50
docx

TSÜTOLOOGIA KONSPEKT

TSÜTOLOOGIA KONSPEKT HISTOLOOGILISTE PREPARAATIDE VALMISTAMISE PÕHIETAPID  Histoloogia uurimisobjektiks on inimese või katselooma organismi koed ja organid – selleks, et kude oleks võimalik valgusmikroskoobiga uurida, tuleb võetud proove töödelda ja sisestada  Materjali võtmine – proov ei tohi olla liiga suur, sobiv suurus on 1x1cm, proovi lõigatakse skalpelli või žiletiga  Fikseerimine – eesmärgiks on säilitada koed võimalikult elupuhuses seisundis, selleks kasutatakse nii liht- kui

Meditsiin



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun