EESTI RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED (0)

Rakvere Reaalgümnaasium
Karin Toom
10.M klass
EESTI RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED
Rakvere 2015
SISUKORD
1.SISSEJUHATUS 2
2.AASTATEL 1900-1945 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED 3
3.AASTATEL 1946-1990 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED 5
4.AASTATEL 1991-2014 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED .7
5.PROGNOOSIAV RAHVAARV AASTATEL 2015-2020 11
KASUTATUD ALLIKAD 12
AASTATEL 1900 – 1945 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED
1914. aastal toimus I maailmasõda kuhu mobiliseeriti ligi 100 000 eestlast, kellest 10 000 hukkus. 1917 aasta oktoobris toimus oktoobri revolutsioon ehk oktoobripööre . 1918 aastal Eesti iseseisvus .(2,3) Nendel aastatel rahvaarv vähenes. Selle põhjuseks olid surmad , väljaränded ning vähene sündimus . Seda võib lugeda madala haridustaseme, suure töötuse ja majanduskriisi tagajärjeks. Ebastabiilne sõjajärgne elu ei soosi rahvaarvu tõusu.
1900. aastal oli rahvaarv ligikaudu 958 000 ning aastal 1920 ligikaudu 1 059 000. Seega rahvaarv kasvas 20 aastaga umbes 11%. Aastal 1919 oli Eesti rahvaarv 1 069 344(joonis 2)
Sealhulgas sünde 18 456 ning surmasid 28 800, mis teeb aasta iiveks -10 344(joonis 1). 1920 aastal oli iive -1738, mis on 1919 aastaga võrreldes ligi kuus korda väiksem(joonis 1).
2. Veebruar aastal 1920 sõlmiti Tartu rahuleping. Aastal 1923 – 1933 oli suur ülemaailmne majanduskriis . 1939. aasta 1. septembril algas II maailmasõda Saksamaa pealetungiga Poola.
1940. aastal 21. juunil tungis Vene sõjavägi Eestisse. Sellele järgnes 1941. aastal juuni küüditamine kus ligi 50 000 meest mobiliseeriti punaarmeesse.(2,3) 1944. aasta septembris põgenesid umbes 7000-8000 inimest peamiselt paatidega Rootsi. 1945. Aastal lõppes sõda kus hukkus tuhandeid inimesi. Sellise rahutu elukeskkonnaga kaasnes suur rahvaarvu langus, suur meeste suremus ja tuhanded hukkunud , vähene sündimus ning väljaränded põgenemise või küüditamise näol.
Aastal 1921 oli rahvaarv 1 076 543(joonis 2), sealhulgas 22 076 sündi ning 17 143 surma mis tegi Eesti iiveks 4924(joonis 1). Sõja lõpul, 1945. aastal oli sünde 14 968 ning surmasid 20 708.
Kuni aastani 1939 püsis Eesti iive positiivnena, väikseim iive aastast 1921 - 1940 oli aastal 1944 kui iive langes -9520´le(joonis 1)
Loomulik iive aastatel 1919 – 1945 (joonis 1)
Rahvaarvud aastast 1919-1945 (joonis 2)
Aasta
Elanike arv
1919
1 069 344
1920
1 059 000
1921
1 076 543
1922
1 097 733
1923
1 107 130
1924
1 114 498
1925
1 116 730
1926
1 117 270
1927
1 116 343
1928
1 114 941
1929
1 116 553
1930
1 114 748
1931
1 117 445
1932
1 119 339
1933
1 123 734
1934
1 124 769
1935
1 127 928
1936
1 129 804
1937
1 130 143
1938
1 131 161
1939
1 133 917
1940
1 121 939
1941
1942
1943
1944
1945
AASTATEL 1946 – 1990 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED
25 märts 1949 toimus teine suur küüditamine, kus Venemaale viidi 20 720 inimest,
neist 20,8% mehed, 49,4% naised ja 29,8% lapsed. Umbes 3000 inimest hukkus Siberis. Paljud inimesed suutsid siiski ka küüditamisest pääseda, varjates end kodust eemal. Pärast aktsiooni lõppemist järelesaatmisi ei teostatud, seega õnnestus enamikul kõrvalehoidnutest repressioonidest pääseda.(2)
80ndatel aastatel kuulus Eesti veel Eesti Nõukogude Sotsialistlikku Vabariiki. 1985. aastaks oli NSV Liidu välispoliitiline ning majanduslik ummikseis ilmselge. Hiiglaslik riik vajas reformaatorit, kelleks sai uus NLKP peasekretär Mihhail Gorbatšov. Algas perestroika, mis püüdis Nõukogude ühiskonda vabameelsemaks muuta, kuid samaaegselt säilitada kommunistliku partei ülemvõimu. 23. augustil 1987 toimus Hirvepargis miiting kus avalikult lehvisid Eesti lipud ning räägiti avalikult MRP olemusest. Ametlik ajakirjandus kujutas miitingut kui väikest kokkutulekut mida olevat kuulanud vaid üksikud “uudishimulikud“. Tegelikult oli see aga oluline samm iseseisvumise teel.(2)
27. septembril kajastus ajalehes Edasi artikkel Eesti isemajandamisele asumisest. Seda nimetati IseMajandavEesti (IME) programmiks. Lõpuks 1988.aasta 16.septembril sai Eesti kõik tootmistegurid endale. Nendel aastatel tekkis Eestis uus rahvusliikumine – Laulev revolutsioon.
1980. aastal oli Eesti rahvaarv 1 472 190, sealhulgas 22 204 elussündi, 18 199 surma ning Eesti loomulik iive oli 4 005(joonis 3). 1980. – 1989. aastatel oli loomulik iive positiive ning jäi vahemikku 4000 – 7000(joonis 3) ning sündimuse üldkordaja vahemikku 15 – 16 ‰ (joonis 4)
Suurim elussündide arv oli laulva revolutsiooni aastal 1987 kui sünde oli 25 060 , mis on hetkel suurim elussündide arv aastani 2014. Üldiselt jäi elussündide arv vahemikku 22 400 – 26 000, surmade arv aga 18 000 – 20 000.(1)(joonis 4)
Inimeste elu oli stabiilsem ning andis turvatunde. See omakorda tagas suure sündimuse ning rahvaarvu tõusu. Sammuti olid riigipiirid veel suletud seega oli väljaränne piiratud. Eestis oli vähem surmasid, inimestel olid kindlad töökohad , oli rahuperiood ning hulgaliselt toimus ka sisserändeid.
Ema keskmine vanus esimese lapse sünnil oli 22 – 23 aastat. Suurima osa rahvastikus moodustasid mehed ja naised vanuses 25 – 29, vanemad inimesed vanuses 75 – 84 moodustasid ühiskonnast kõige vaiksema osa.(1)
Loomulik iive aastatel 1946 – 1988 (joonis 3)
Sündimuse ja suremuse üldkordaja aastatel 1950 – 1990 (joonis 4)
AASTATEL 1991 – 2014 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED
20.08 1991 Eesti taasiseseisvus. Eesti iseseisvus tunnustati 6. Septembril 1991 aastal. Esimene riik kes Eesti iseseisvust tunnustas oli Island .
1992. aastal toimus rahareform kus kasutusele võeti Eesti kroon, 28 päeva hiljem võetakse rahvahääletusel vastu Eesti Vabariigi põhiseadus . Eesti läks üle turumajandusele.
Eesti Vabariigi teiseks presidendiks valiti Lennart Meri ja peaministriks Mart Laar.
1995. – 1996. aastal oli Eestis majanduslik stabiilsus, kuid 1998. aasta oktoobris aga suur börsikrahh.(2,3)
1990. aastal oli loomulik iive 2773, kuid sealt peale hakkas surmade osakaal suurenema ning iive muutus negatiivseks. Suurim loomulik iive oli aastal 2010, kui iive oli 35 ning väikseim -8036 aastal 1994(joonis 5).
Vahemikus 1991 – 1999 oli suurim sündimus 19 413 ning väikseim 12 167. (1)
Suur sündimuste arv oli tingitud taasiseseisvumisest. Edaspidine majandusolukord – minek uuele majandussüsteemile, rahareform, kõrge inflatsioon , tööpuudus ning börsikrahh – tõid kaasa aga sündide vähenemise ning iive suure languse.
Ema keskmine vanus esimese lapse sünnil jäi kuni 2000ndate aastateni vahemikku 22 – 23, ning umbes 1,3 last naise kohta.(1)
2001. aatsal valiti presidendiks Arnold Rüütel. 29. märtsil 2004. aastal sai Eesti NATO liikmesriigiks, ning 1. mail Euroopa Liidu liikmesriigiks. 2004. – 2008. aastal oli eestis majandusbuum.
2006. aastal sai presidendiks Toomas-Hendrik Ilves.
2008 – 2010/11 oli Eestis aga majanduskriis, mis mõjutas paljude inimeste elusid . Suurenes töö- ja tööjõu puudus. Sellega kaasnes sündimuse langus. 2011 aasta 1. jaanuaril läks eesti üle eurole .(3)
Eesti ebasabiilne olukord majanduses ning inimeste ebakindlus aga on saavuanud selle, et meie ühiskond on vananev ning ei suuda ennast taastoota. Sündimuste arv langeb ning suur osa noortest rändavad välja. Loomulik iive on tugevalt negatiivne(joonis 5/7).
Aastaks 2008 oli eesti iive tõusnud -1634’lt -647’le.
2009. aastal oli iive -318 ja aasta 2010 iive oli 35, mis on olnud ainus positiivne iive 24 aasta jooksul. Sealt alates on aga iive taas negatiivne ning langeb pidevalt(joonis 5/7) Ema keskmine vanus esimese lapse sünnil jääb vahemikku 23 – 26, kuna lapse saamist lükatakse edasi majandusliku kindlustunde saavutamiseni. Ülalpeetavate määr on alates 2006. aastast kasvanud ning hetke prognooside järgi kasvab ka edaspidi vananeva rahvastiku tõttu(joonis 6).(1,3)
Rahvaarv oli aastal 1991 – 1 567 749 inimest, ning aastal 2014 – 1 311 870 inimest.(1)
2012. - 2014. aasta seisuga on Eestis elavatest inimestest suurim osakaal siiski eestlastel, kes moodustavad kogu rahvuslikust koosseisust 69%. Eestlastest järgmisel kohal on venelased kelle osakaal on kogurahvastikust 25%(joonis 8).
Suurim väljaränne oli aastal 2013 kui väljarännanute arv oli 6 740. 2014. aastaks oli väljaränne langenud 4 367’le mis on võrdne 2007. aasta väljarändega. Kõige väiksem väljarändaanute arv oli aastal 2004 kui rändeid oli veidi üle 2000. Sisserännete osas oli suurim sisseränne aastal 2013 kui rännete arv oli 4 098. 2007. aastast alates on sisserännete arv kõikunud 2000 ja 4000 vahel(joonis 9).(1)
Loomulik iive aastatel 1991 – 2014 (joonis 5)
Ülalpeetavate määr Põhja-Eestis aastast 2000-2014 (joonis 6)
Sünnid, surmad, loomulik iive aastast 1991 – 2014 (joonis 7)

Eesti rahvuslik koosseis aastatel 2012 – 2014 (joonis 8)
Sisse ja väljaränded 2004-2014
(joonis 9)
Prognoositav rahvaarv aastatel 2015 – 2020
Aastal 2020 on prognoositavaks rahvaarvuks 1 297 404 – 1 301 870 inimest kõikide vanusrühmade peale kokku. Prognoositavad arvud on aga väiksemad kui 2014. aasta rahvaarv, seega on oodata eesti rahvaarvu suurt langust mis võib olla tingitud väga erinevatest sündmustest. Kindlasti on üks põhjus miks meie rahvaarv edaspidi langema hakkab see, et sünnitusikka jõuavad need kes on sündisid aastatel kui sündimuste arv oli väike. Seega on sünnitajaid vähem. Samuti on eeldatav , et väga palju noori rändab välja paremat elu otsima .
Edaspidiseid sündmusi on aga raske ette ennustada, seega tuleb jääda lootma Eesti elu paranemisele ning sellele, et eesti iive kasvaks. See on eeldus meie väikese rahva püsima jäämiseks.
KASUTATUD ALLIKAD
1.Stat.ee
2. sites.google.com/site/haanjamagi/eesti-ajaloo-kronoloogia
3.histrodamus.ee
4. riigikogu.ee