Rakvere
Reaalgümnaasium
Karin
Toom
10.M
klass
EESTI
RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED
Rakvere
2015
SISUKORD
1.SISSEJUHATUS 2
2.AASTATEL
1900-1945 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED 3
3.AASTATEL
1946-1990 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED 5
4.AASTATEL
1991-2014 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED .7
5.PROGNOOSIAV
RAHVAARV AASTATEL 2015-2020 11
KASUTATUD
ALLIKAD 12
AASTATEL
1900 – 1945 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED
1914.
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Karin Toom
Õppematerjali autor
Eesti rahvaarv vähenes mullu 16. jaanuar 2015 08:03 Esialgsetel andmetel oli 2015. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 312 300, mis on 3600 inimest vähem kui aasta varem samal ajal. Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1900 inimese võrra ning negatiivse välisrändesaldo tõttu (Eestist lahkus rohkem inimesi kui siia elama saabus) 1700 võrra. Kokku vähenes Eesti rahvaarv 2014. aasta jooksul 0,3 protsenti. Paaril viimasel aastal on rahvaarvu vähenemine aeglustunud. Esialgsetel andmetel sündis Eestis 2014. aastal ligi 13 700 last, mis on paarsada last rohkem kui aasta varem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud, sündis 2014. aastal esialgsel hinnangul naise kohta rohkem lapsi kui aasta varem. 2014. aastal suri 15 500 inimest. Surmade arv on viiendat aastat järjest püsinud samal tasemel, kõikudes vaid +/-300 inimese võrra.
Käesoleva uurimustöö eesmärk on analüüsida Tartu maakonna rahvastikunäitajaid põhiliselt aastatel 1990 kuni 2010, mõned andmed (näiteks rahvaarv) on ka uuemad ning see on tekstis ka välja toodud. Lisaks on töös esitatud ka rahvastikuprognoos aastani 2030, nii pessimistliku kui ka optimistliku stsenaariumi järgi. Töö käigus võrreldakse erinevad rahvastikunäitajaid ja nende olemust. Rahvastikunäitajaid on võrreldud nii aastate lõikes Tartumaal, kuid on ka võrdlusi Eesti keskmiste näitajatega, mis annab hea ülevaate, kuidas Tartumaa muust Eestist erinev on. Kõik statistilised andmed pärinevad Statistikaameti koduleheküljelt www.stat.ee. Rahvastikuprognooside tegemisel kasutasin programmi Spectrum. Selle töö autorid valisid uurimisobjektiks Tartumaa, sest mõlemad elavad Tartus ja see tundus isiklikust vaatevinklist uurimiseks kõige põnevam piirkond. Lisaks on enda
Lisaks on töös esitatud ka rahvastikuprognoos aastani 2030, nii pessimistliku kui ka optimistliku stsenaariumi järgi. Töö käigus võrreldakse erinevad rahvastikunäitajaid ja nende olemust. Enamik andmeid pärineb Statistikaameti koduleheküljelt www.stat.ee. Rahvastikuprognooside tegemisel kasutasin programmi Spectrum. Rahvastikuanalüüs 1.1 Rahvaarv Viljandi maakonna rahvaarv on läbi viimaste aastakümnete pidevalt kahanenud. Rahvaarv on vähenenud pea kõigis Eesti piirkondades, kuid Viljandi maakond on meie riigi üks kiiremini kahaneva rahvaarvuga maakondi. Alates 1990. aasta esimesest jaanuarist on jäänud viljandimaalasi 2010.aastaks Statistikaameti andmeteil vähemaks ümardatult 10 000 võrra. See toimub tänu negatiivsele loomulikule iibele kui ka negatiivse rändeiibe tõttu. Statistiliselt kajastatud väljaränne oli 2009. aastal 1179 inimest, mis on peaaegu kaks korda suurem samal aastal sisserännanute hulgast ( 698 inimest)
Tõenäoline rahvastikupoliitika võiks olla rahvassõbralikum, et rohkem rännataks riiki sisse mitte välja. b) Hiinas ei ole tõsiseid probleeme aidsiga, rahvastikust on aidsis vaid 0,1% , mis paneb Hiina maailma tasemel 117. kohale. Aidsiga elab Hiinas 740 000 inimest, se 2009. aasta uuringu põhjal, selle tulemusega on Hiina 13. Kohal. Neist on surnud 26000, millega on Hiina 14. kohal. Esimesel kohal on Põhja-Aafrika, kus on aidsis inimesi 5 600 000 ning surnud 310 000, seega on Hiina rahvastikku arvestades ta küllaltki heal tasemel aidsi vähesuses. c) Rahvastik on arvatavasti vähenemas, kuna sündimus on madal ning inimesed rändavad pigem välja kui sisse. Kasutatud kirjandus: 1. CIA- The World Factbook- https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/ch.html 2. http://www.photius.com/rankings/geography/population_density_persons_per_sq_ km_2011_0.html 3. http://beta.sedac.ciesin.columbia.edu/gpw/maps/chndens.pdf
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Rahvastiku areng ja koosseis...................................................................................................... 4 Eesti rahvastiku hõivatus 1934. aastal.................................................................................... 4 Sündimus ja vanuseline koosseis............................................................................................ 4 Suremus...................................................................................................................................5 Asustus....................................................................................................
Mehhiko Mehhiko rahvaarv on 124 574 795 inimest 2017. aasta seisuga. Umbes sama suur rahvaarv on ka Jaapanis. Tegemist on rahavaarvu poolest suure riigiga, kuna Mehhiko on Maailmas 11. kohal rahavaarvult.1 Mehhiko rahvaarv aastast 1950. aastast järjepidevalt ja suhteliselt ühtlaselt kasvanud (vaata lisa 1, joonis 1.), kasv jätkub ka 2025. aastani ühtlaselt. Kuigi aastatel 1955- 1960. oli Mehhiko rahvaarvu kavutempo kiirem, kui eelmisel viiel aastal siis peale 1960. aastat kasvutempo siiski kaheneb. Kõige kiirem rahvaarvu kasv oli aastatel 1955- 1960, see oli 3,17%. Aastaks 2010-2015 on rahvavarvu kasvutempo jõudnud 1,30% ja 2020- 2025. aastaks on kasvutempo statistika põhjal langenud 0,94%-le. 20 aastat tagasi 1997. aastal oli Mehhiko sündimuse üldkordaja 25. 2017. aastaks on see number langenud, nüüdseks on see arv langenud 18. Prognoosi kohaselt langeb sündimuse üldkordaja 16-le 2027. aastaks. Aastal 1997.
Sissejuhatus Rahvastiku moodustavad kindlal territooriumil elavad inimesed nt ühel saarel, maakonnas, teatud riigis jne. Rahvastikku, tema arvu, koosseisu ja arengu seisukohast uurib rahvastikuteadus e. demograafia. Rahvastikugeograafia uurib rahvastiku paiknemist, koosseisu, hõive muutusi nii maailma kui erinevate territooriumide lõikes, samuti nende mõju loodus-, majandus- ja ühiskondlikele protsessidele. Rahvastikualaseid teadmisi on seega tarvis eelkõige loodus-, majandus-, poliit- ja kultuurgeograafia paremaks mõistmiseks. Rahvastikku iseloomustatakse väga paljude näitajatega: Rahvaarv Rahvastiku hõive
Eestis oli 2000-2009 iive nullilähedane, majanduslik olukord parane, elanikel oli kõrgem keskmine eluiga. Ränne püsis 2000-2009 negatiivne, ressursid olid kurnatud, sissetulek oli madal. Ränne oli kõige kõrgem Leedus. 5. Rahvastiku vanuse mõju ühiskonnale Elanikkond vananes, arstiteadus arenes seega eluiga pikenes, pensioniiga tõusis ja suurenesid ka maksud, töötus. 1990 oli 65+ väiksem kui enamus Euroopas, 2009 aastaks olid Eesti ja Läti 65+ Euroopa keskmisel tasemel. 2020 aastaks eeldatakse et 65+ moodustab Eestis 35%, Lätis 25% ja Leedus 40% rahvast. Eesti kannatas kõige enam negatiivse rände tõttu. Alates 2001 aastast on sündimus Balti riikide kõrgeim. Läti kannatas enim arvestades iivet ja rännet. Rahvaarv kahaneb massiivselt, madal sündimus ja väljarännet ei anna parandada. Leedut mõjutas kõige vähem, lootus paraneda, võimalik majanduslik õitseng.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid