Ajaloo konspekteering (1)

&26 KOMMUNISTLIK MAAILMASÜSTEEM
Idablokk

• 1950.aastate alguses oli kommunistide võimu all ala, kus asus 13 riiki
  

1) NSVL , Poola, Jugoslaavia , Rumeenia , Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria , Hiina, Albaania , P-Viernam, P-Korea, Mongoolia

• Kõik allusid Moskvale , va Jugoslaavia
  

1) Jugoslaavia võttis vastu Marshalli plaani pakutud abi, et üles ehitada oma sotsalism
2) Seoses sellega sattus konflitsi NSVL -ga

• Idablokile iseloomulik:
  

1) Võim koondunud kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid dem. Vabadused ja õigused. Teisi partei võis ka olla, kuid neil polnud võimu.
2) Kommunistliku parteo totaalne kontroll riigiaparaadi , ÜK organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle
3) Tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani-ja käsumajandus.
4) Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus suured kulutused sellele.
Stalinistlik NSV Liit

• Stalini kontroll oli sõja ajal ÜK üle vähenenud, kuid võimu kindlustamiseks oli vaja hoida ÜK-d pidevas hirmuseisundis.
  
• Tugevnesid repressioonid (arreteeriti saksaste poolt vallutatud aladel elanud inimesi, sõjavangi sattunud nõukogude sõdureid, sel ajal kuuditati 5,5 miljonit inimest)
  
• Gulag -is oli vangilaagrite võrgustik.
  
• 1945. A moodustas NSVL tööstustoodang 91%, põllumaj 60% sõjaeelsest. Peamised ressursid paigutati sõjatööstusesse. Rahva elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis. 1946-1947 aasta põua tagajärjel surid Moldaavias ja L-Ukrainas hulgaliselt inimesi nälga.
  

Võitlus läänestumise vastu

• Likvideeriti teadusharusid(geneetika)
  
• Kogu võimutäis kuulus Stalinile, kes ümbritses lähikondlaste kitsas ring.
  
• Võimuladviku moodustas partei keskomitee poliitbüroo
  

NSV Liidu sateliitriigid

• Kõikjal üks skeem
  
• Pärast Punaarmee saabumist moodustati Moskva näpunäidete järgi ajutine valitsus, kus võtmeisikuteks olid kommunistid .
  
• Viidi läbi maareform , natsionaiseeriti sakslaste käsilaste ettevõtted. Need sammud olid rahva seas populaarsed .
  
• Korraldati valimised, mille tarbeks moodustati parempoolne rahvarinne .
  

Valimiste järel ühinesid sotsiaaldemokraadid kommunistidega, teistest parteidest jäid järele vaid need, kes allusid kommunistidele. Kommunistid allusid Moskvale.

• Natsionaliseeriti tööstus, kollektiviseeriti põllumaj.
  
• Kommunistid said Ida ja Kesk-Euroopas võimule tänu Nõukogude vägede ja eriteenistuste toele, mistõttue nende võim oli ebakindel.
  

Stalini surm 1953 ja võimuvõitlus NSV Liidus
Võimuvõitlus

• Stalin plaanis vabeneda Lavrenti Beriast ja kavandas juutide ulatuslikumat represeerimist.
  
• Teise maailmasõja ajal tõusis Beria Nõukogude võimuhierarhia ladvikusse, temast sai Piikliku Kaitsekomitee liige, sõjatööstuse juht ning lõpuks ka nõukogude tummapommi loomise eest vastutaja, sõja järel jäi Beria oma julgeolekujuhi tööst ilma, kuid üheks tähtsamaks võtmeisikuks NSV Liidus.
  

Stalini surm 5. Märts 1953

• (Pärast veerandsaja aasta pikkus diktaatorina valitsemist oli Stalin , hoolimata ka venelaste jkallal toime pandud kohutavatest repressioonidest, muutunud vene rahva teadvuses tõeliseks muutiliseks isa-kujuks. Seda tunnistab ka Stalini matustega Moskvas kaasnenud tohutu rahvatunglus, kus tallati surnuks rohkem inimesi kui Nikolai II kroonimispidustustel Hodõnkal. Venelaste jaoks oli Stalin tänapäevani vastuoluline alalooline isik, kellel on jätkuvalt palju poolehoidjaid.)
  
• Stalini surm ja kõik need lühikesele ajavahemikule kuhjunud sündmused kutsusid esile osa inimeste (peamiselt venelaste) varjamatut leina ja kurbust ning enamiku eestlaste vähem või rohkem varjatud rõõmu, ärevust ja tulevikuootusi.
  
• Kardeti ja samas ikka veel loodeti sõja puhkemist, mis tooks kaasa okupatsioonist vabanemise ja Eesti iseseisvumise taastamise . Nõukogude režiini pehmenemist julgeisd loota vähesed, pigem arvestati uute massirepressioonidega. Eriti ärevil oli loomulikult juudid .
  
• Stalini surma järel läks võin Lavrenti Beria kätte, kes alustas uuendusi , olles aru saanud, et riik on majanduslikult kurnatus ja rahvusvaheliselt iseleeritud.
  
• Astuti samme pinge lõdvestamiseks lääneriikidega, liberaliseeriti senist tsentraliseeritud juhtimist ning anti rohkem õigusi liiduvabariikidele.
  
• Beria arreteeriti ja lasti maha juunis 1953.
  
• Tema järglaseks sai Nikita Hruštšov, kelle võimule tulekuga algas sulaperiood ehk ühiskonna teatav liberaliseerimine.
  

& 27
Uute pingekollete teke Maailmas 1950 aastatel

• 14.05 1948 kuulutati välja Iisraeli riik, mis loodi ajaloolisele kodumaale naasnud juutidele. Araablased aga ei nõustu Paletiinat juutidega jagama .
  
• Pinged Korea poolsaarel, kus tekkis kaks Korea riiki
  
• Kesk-ja Ida-Euroopa loodeti vabanemist kommunistliku süsteemi alt.
  

Korea sõda 1950-1953

• Teise maailmasõja aastatel oli Korea poolsaar allutatud jaapanlaste poolt. Jaapani kapituleerudes jagati Korea poolsaar okupatsiooni tsoonideks: Põhjapoolne osa NSVL-e ja Lõunapoolne osa USA-le
  
• Analoogiline Saksamaaga oli ka okupeerivate riikide poliitika erinevus okupatsioonitsoonides.
  
• See viis kahe riigi kujunemiseni 1948.a P- Koreas kommunistliku orientatsioonida Korea Rahhvademokraatlik Vabariik(KRDV) ja L-Koreas kapitalistliku orientatsioonida Koera Vabariik (KV)
  
• P-Korea kommunistide liider Kim II Sung sellega nõustuda ei soovinud nind leidis sõjaslist toetus Stalinilt, kes nägi, et Euroopas ta poma mõjuvõimu esialgu laiendada ei suuda, samas oli võimalik laiendada NSVL mõjusfääre lisaks juba saavutatud edule Hiinas.
  
• Korea sõda puhkes P-Korea vägede sissetungiga Korea Vabariiki. KRDV-d toetasid Hiina „vabatahtlikud“ ning suurt sõjalist ja majanduslikku abi saadi ka NSVL-t.
  
• Korea Vabariiki toetasid sõjaliselt ÜRO väed(milles lõviosa moodustasid USA üksused).
  
• Rinne stabiliseerus 1951 a vaherahulänirääkimised aga venisid nind lõplik vaherahu sõlmiti alles peale Stalini surma 1953.
  
• Kuna kumbki pool edu sõjas ei saavutanud, jäi Korea poolsaar ja rahvas jagatuks kahe riigi ja kahe süsteemi(kommunismi ja kapitalisi)vahel ning on seda kuni tänaseni