Renessanssi maalikunst ja vara-renessanss Itaalias (0)

Renessanssi maalikunst
Vara-renessanss Itaalias
Risto Paalonen
Madis Klein
Sissejuhatus Renessanssi maalikunsti
See haarab peamiselt 15-16 saj. Selle perioodi
maalikunsti iseloomustab loodustunde tugevnemine ja
realistliku looduslähedase käsitlusviisi lõplik
võidulepääs. Maalikunstis rakendatakse kõiki
perspektiivi ja anatoomia seadusi ning tähtsale kohale
tõuseb portree ja skulptuur on jälle eraldi kunstiharu.
Püüd reaalsuse poole valitseb eelkõige Itaalias ning
sealt edasi teistesse Lääne-E maadesse. Kohe
alguses ilmneb antiikkunsti mõju ja siit ka kunstiajastu
nimi renaissance (taassünd).
Vararenessansi maalikunst
15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid
inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse
tunde.
Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi andma keha
vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Seejärel tekkis kohe vajadus kujutada ka
inimese ümbrust, nii õpiti kujutama ka kõike muud- ehitisi, linde, loomi, puid, ilmastikke
jm. Töötati välja perspektiiviõpetus ja tihti maaliti loodud matemaatiliste reeglite järgi.
Maalikunst oli 15. sajandil juhtiv kunstiliik. Erinevates Itaalia osades kujunesid välja
erinevad koolkonnad. Fra Angelico (u 1388-1455) on meile meelde jäänud eelkõige
selle poolest, et ta oli esimene kunstnik, kes hakkas pilvi maalima. Peamiselt maalis ta
aga pühakupilte ja oli sügavalt usklik. Äramärkimist väärivad veel Filippo Lippi (u
1406-1469) ja Domenico Veneziano
(u 1400-1461).
15. sajandi lõpupoole oli Firenzes suurimaks kunstnikuks Sandro Botticcelli (u 1445-
1510). Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma oma tööde tegelaskujusid
antiikmütoloogiast. "Veenuse sünd" on maalitud legendist, mille järgi
armastusjumalanna olevat sündinud merevahust. Maalil on kujutatud merekarbil alasti
seisvat jumalannat, kelle seesmine rahu, kehavormide harmoonia ja ilu on edasi antud
erakordse loomulikkusega. Botticcelli töödes põimuvad tihti vararenessanss ja
hilisgootika.
Veneetsias töötanud kunstnikest oli tähtsaim veel Giovanni Bellini (u 1430-1516).
Masaccio - chapelle Brancacci
Fra Angelico - Annunciation
Giovanni Bellini - The Feast of the Gods
Kõrgrenessansi maalikunst
Esimeseks kõrgrenessansi maalikunsti esindajaks on Leonardo da Vinci (1452-
1519). Leonardo ees tunti aukartust juba renessansiajal, tuntakse nüüd ja
edaspidigi. Tema maalidest on mõned väga halvasti säilinud tänu värvide
halvale kvaliteedile. Tema kuulsaimaid tööd on näiteks: "Püha õhtu
söömaaeg" ja "Mona Lisa".
Maalikunstis sai peamiseks ideaaliks harmoonilise kompositsiooni loomine.
Leonardo arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise.
Teine maalijana tuntud kunstnik kannab nime Raffael (1483-1520). Ta töötas
peamiselt Vatikanis paavstide residentsis ja tegi nii seina- kui ka
tahvelmaale. Üks tuntuim on "Ateena kool"- uhkete kaarte ja võlvide all
vaidlevad antiikaja filosoofid (Platon ja Aristoteles, õpetaja ja õpilane).
Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna - jumalaema. Tema tööde
kompositsioon on tavaliselt kolmnurkne või sümmeetriline. Kolmnurkse
kompositsiooniga on näiteks "Sixtuse madonna"(Maarja sammub maakeral
pilvede vahel, hardunult põlvitavad tema ees maali tellija paavst Sixtus IV ja
naispühak Barbara. Sidet reaalsusega kajastab ema ja laps). Maal sai oma
nime tellija järgi.
Leonardo da Vinci - Annunciation
Michelangelo - The Last Judgement
Raphael - The Miraculous Draught of Fishes
Kokkuvõte
Maalikunst oli 15. sajandil juhtiv kunstiliik,
renessanssi aegne maalikunst oli
looduslähedane ja realistlik. Rakendatakse kõiki
perspektiivi ja anatoomia seadusi. Õpiti
anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi
andma keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja
näoilmeid.
15. saj. vara-renessanss Itaalias
· 15. sajandil oli Euroopa tähtsamaks kunstikeskuseks Firenze.
Arhitektuur Moodi tulid kuplid, moest langesid teravad tornid. Kuplid olid selleks, et hoida
ruum tervikuna koos. Vertikaaljooned läksid moest välja, asemele tulid domineerima
horisontaaljooned arhitektuuris. Avalikesse paikadesse telliti kunstiteoseid oma
patriootlikkuse väljendamiseks. Eeskujuks olid kreeklased.
Skulptuur hakkas kohta tagasi võitma taas eraldi kunstiharuna. Hakati tegema
monumentaalskulptuuri. Kujutati usutegelasi nagu nad oleks tõesti elavad. Kunstnike huvitas
looduslähedus ja kujud olid toretsevad ning rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja
hingelist tervikut.
Maalikunst Perspektiivid olid keerulised, raskeloomulised kehaasendid, figuurid kattuvad,
emotsioonide täpne edastamine, toodi sisse ruumilisus. Temaatika muutumine ­
antiikmütoloogia, floora, loodus, ajaloomaal jne. Maalikunsti temaatika oli enamasti usuline,
kuid piiblitegelased muudeti kaasaegsete inimeste taoliseks. Pühalik ja ilmalik sulasid kokku.
15. saj II poolel segunesid ilmalike sündmuste kujutused ja kaasaegsete inimeste portreed.
Loodi üksikuid teoseid ka antiikmütoloogia teemadel. Seintele maaliti peamiselt
freskotehnikas, puutahvlitele temperavärvidega. Hakkasid levima ka õlivärvid.
Itaalia
· Firenze.
.
Filippo Brunelleschi(1377-1446) võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis
tähistavat mõistusliku korra võitu.
Firenze toomkirik (kaheksatahuline kuppel: kõrgus 102 m, läbimõõt 42 m)
Leon Battista Alberti(1404 -1472) tegi Palazzo. Palazzod olid 3 korrusega paleed,
nelja tiivaga ning keskele jäi siseõu.
Palazzo Rucellai
Lorenzo Ghiberti(1378-1455) ­ Paarikümne aasta jooksul tegi 28 kullatud
pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kujutatud sündmusi. Inimeste
figuurid realistlikumad kui gootikas. ,,Paradiisi värav"
Donatello(1386-1466) Kasutas kontraposti ehk nõjajalga. 1430. valmis pronksist
"Taavet", mis tähistab firenzelaste võitu Milano üle. Esimene vabaltseisev aktifiguur
pärast antiiki. ,,Gattamelata ratsakuju" Padovas ­ palgasõdurite pealikule.
Masaccio(1401-1428) Andis maalidele ruumilisuse ja kehalisuse, kasutas valguse
suunamist ja varje.
,,Püha kolmainsus" (fresko)
· Sandro Boticelli (u. 1445-1510) 15. saj II poole kuulsaim kunstnik. Rikaste
erakunstnik.
,,Kevad"
,,Venuse sünd"
Kokkuvõte
Itaalias sai vararenessanssi keskuseks Firenze.
Tavaline vararenessanssi plazzo e. palee oli range kindlusetaolise ilmega,
kolmekorruseline neljast tüvest koosnev ehitis.
Arhitektuuri koha pealt võeti renessanssi ajal taaskasutusele proportsiooniideaalid,
samuti hakati kasutama pilastreid (poolsambaid).
Hakati tegema monumentaalskulptuuri.
15. sajandi maalikunstis oli levivaks teemaks usk, ent kunstnikud muutsid Piibli
tegelased ning pühakud üsna inimeste sarnasteks. Kirikute ja kabelite seintele maaliti
enamasti freskotehnikas. 15. sajandi teisel poolel hakkasid levima ka õlivärvid.
Viited
http://www.wikipedia.org/
http://web.zone.ee/kunajal/renessanss.htm
http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/renessanss.htm
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/
Miksike
Itaalia kaart
Firenze kaart
Firenze toomkirik
Palazzo Rucellai
Paradiisi värav
Taavet, Gattamelata ratsakuju
Püha kolmainsus
Venuse sünd, Kevad