Renessanssi maalikunst ja vara-renessanss Itaalias (0)

Renessanssi maalikunst
Vara-renessanss Itaalias


Risto Paalonen
Madis Klein
Sissejuhatus Renessanssi maalikunsti
See haarab peamiselt 15-16 saj. Selle perioodi
maalikunsti iseloomustab loodustunde tugevnemine ja
realistliku loodusledase käsitlusviisi lõplik
võidulepääs. Maalikunstis rakendatakse kõiki
perspektiivi ja anatoomia seadusi ning tähtsale kohale
tõuseb portree ja skulptuur on jälle eraldi kunstiharu.
Püüd reaalsuse poole valitseb eelkõige Itaalias ning
sealt edasi teistesse Lääne-E maadesse. Kohe
alguses ilmneb antiikkunsti mõju ja siit ka kunstiajastu
nimi renaissance (taassünd).
Vararenessansi maalikunst
15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid
inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse
tunde.
Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi andma keha
vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Seejärel tekkis kohe vajadus kujutada ka
inimese ümbrust, nii õpiti kujutama ka kõike muud- ehitisi, linde, loomi, puid, ilmastikke
jm. Töötati välja perspektiiviõpetus ja tihti maaliti loodud matemaatiliste reeglite järgi.
Maalikunst oli 15. sajandil juhtiv kunstiliik. Erinevates Itaalia osades kujunesid välja
erinevad koolkonnad. Fra Angelico (u 1388-1455) on meile meelde jäänud eelkõige
selle poolest, et ta oli esimene kunstnik, kes hakkas pilvi maalima. Peamiselt maalis ta
aga pühakupilte ja oli sügavalt usklik. Äramärkimist väärivad veel Filippo Lippi (u
1406-1469) ja Domenico Veneziano
(u 1400-1461).
15. sajandi lõpupoole oli Firenzes suurimaks kunstnikuks Sandro Botticcelli (u 1445-
1510). Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma oma tööde tegelaskujusid
antiikmütoloogiast. "Veenuse sünd" on maalitud legendist, mille järgi