saj.) Valgustus 18. sajandil ja ilmaliku ideoloogia esiletõus · 1789-1815 Suur prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad · 1815-1900/1914 rahvuslik liikumine konstitutsiooniline monarhia (ja parlamentarismi areng) tööstuse kiire areng, industriaalühiskond Uusajale iseloomulikud jooned: · Majanduses: Kapitalismi areng (eraomand, turusuhted maailmakaubanduse kujunemine) Industriaalühiskonna kujunemine · Vaimses maailmas: Religioossuse tahaplaanile surumine Valgustus (18. saj.) Rahvuslik liikumine (19. saj.) Kiire teaduse areng (19. saj.) Poliitilised ideoloogiad (konservatism, liberalism, sotsialism) · Riigivalitsemises: Absolutism (Prantsusmaa jm 18. saj.) Parlamentarism ja konstitutsiooniline monarhia (Inglismaal, mujal 19. saj.) Revolutsiooniline liikumine üle Euroopa (al. 19. saj)
Ka pole mingit põhjust väita, nagu oleks teaduse jätkuv arenemine kaasa toonud religioossete uskumuste kadumist. Mingit võitlust teaduse ja religiooni vahel tänasel päeval ei peeta. Ta nõustub, et inimesed olid minevikus kahtlemata usklikud, sest nad elasid religioosses ühiskonnas, kuid ei arva, et tänapäeva inimesed seda vähem on. R. Stark toob näiteks Islandi, kus vaid 2% elanikkonnast käib iga nädal kirikus, kuid subjektiivse religioossuse näitajad on kõrged. Koguni 40% islandlastest usub reinkarnatsiooni, 81% surmajärgset elu ja 88% usub, et inimesel on hing. Ainult 2% neist on ateistid. R. Starki meelest pole see sekulariseerunud ühiskond, nagu tahetakse väita. Muidugi möönab ta, et kunagi usuliselt ainuvõimas kirik on kaotanud oma mõju ühiskonnas, kuid arvab, et tegemist pole siiski sekulariseerumise, s.t. usu vähenemise, vaid religioosse muutusega, kus ühed ususeluvormid asenduvad teistega
Oli ülekasvatamise aeg.Tekib feodaalkord.2 periood-9 saj. Algus kuni 11 saj. Algus.Endised Lääne-Rooma alad on kriisist üle saanud.On kujunenud romaani ja germaani kultuur.Vahekeskaeg-11saj-14 saj. Kõrgkeskaeg-Algas 13 sajandil.Puhkes saja aastane sõda.Euroopat laastas katk.Hiliskeskaeg-16 saj.Feodaaltsivilisatsioon-Kirjeldatu võtavad kokku mõisted katoliiklus ja feodalism. Vaenulikkus ülejäänute vastu, Jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus iga kristlase hinges, sügava religioossuse ajastu, ideoloogia, mis mõjutab tänapäevaelugi. Vasalli sõjaliste teenete eest andis lääniisand kaitset, toetust.Killustatuse, konfliktide, ebakindluse olukorras tekkinud kollektiivne ringkaitse. Kristlane ei tohi olla teise kristlase ori. Rooma rahu lõpp - kaitsepiiride varisemine, impeeriumisisene kriis, üha enam kompromisse ääremaadega . Peamise kaitsepiirina eraldas roomlasi barbaritest Rooma vall. Konstantinoopoli uus pealinn 330
Sellega kaasneb ideoloogiline kriis, mille üheks tulemuseks on 16. saj reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine. Ruumiliselt võib keskaega piiritleda alaga kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil ehk valitses feodaaltsivilisatsioon. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned Keskajal oli katoliiklaseks olemine vältimatu tingimus. Vaimseks sisuks oli jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus iga kristlase hinges. Keskaeg oli sügava religioossuse ajastu. Katoliiklus polnud mitte ainult usk, vaid ka ideoloogia. Feodalismi iseloomustas killustatuse, konfliktide ja ebakindluse olukorras tekkinud kollektiivne ringkaitse. Ühiskonnakihis eraldusid oratores (palvetajad), bellatores (sõdijad), laboratores (töötegijad). Valdavalt olid ühiskonna liikmed kirjaoskamatud. Kirjapandud tekste asendasid suulised pärimused. Keskaja periood pani aluse tänapäeva Läänemailmale.
•Tegevuse taustana eelistati ja üksikasjaline. metsikuid maastikke, • Nad kirjutasid põhiliselt proosat. Realistid taotlesid salapäraseid vanade losside, objektiivsust. kloostrite ja kirikute • Eesti kirjandusse tõi realismi varemeid. Eduard Vilde. •Kaldumine religioossuse ja müstika suunas, tunti huvi teispoolsuse ja salapärase vastu. •Väärtustati loodust. Loodust peeti täiuslikuks jumala kunstiks, selles nähti ideaali, mille poole püüelda. Romantilised tegelased igatsevad loodusesse. •Romantism on luuleajastu, romantikud eelistasid kirjanduse põhiliikidest luulet, kuid kirjutati ka proosat. Tähtsamad kirjanikud Eestis ja Tähtsamad kirjanikud Eestis ja
USUNDILOO ESSEE Lugedes artiklit äärmuslikust usuliikumisest, mille liikmed end Ugandas kirikusse sisse põletasid, ei suutnud ma sellist käitumist mõista. Ma ei ole usklik ega kuulu kuhugi sekti, võib-olla seepärast jäävadki nende motiivid mulle veidi arusaamatuks. See ei tähenda absoluutselt, et ma usuliikumiste, äärmuslike või mitte, liikmeid hukka mõistaksin. Üritan olla võimalikult tolerantne inimene. Ent ei saa ka öelda, et ma sellist massisuitsiidi pooldaksin, olgugi, et seda tehakse usu nimel. Kuidas saavad võimalikuks sellised enesetapjalikud teod usu nimel? Kas süüdistada tuleks Jumalat, sekti juhti, inimest ennast? On süüdi kindel religioon või koguni religioossus üldiselt? Ma ei arva, et Jumalal sellise käitumisega mingit pistmist on, sest ma lihtsalt ei usu Jumalasse. Ilmselt parim argument religiooni vastu pärineb ameerika advokaadilt Clarence Darrow'lt: "Ma ei usu jumalat, sest ma ei...
Euroopasse – praegusele Saksamaale ning Põhja ja Kesk Itaaliasse. Hiljem levisid need Inglismaale, Hispaaniasse ning Lõuna-Itaaliasse. Keskaja alguses oli rüütlite kohustuseks sõjavägi, 15. sajandist palgasõjavägi ja ratsavägi kaotas oma tähtsuse. Feodaaltsivilisatsiooni üks peamine ja esmane tunnus oli katoliiklus- kõik pidid olema katoliiklased. Katoliiklus tähendas vaenulikkust ülejäänute vastu. Seda nimetatakse sügava religioossuse ajastuks ja see mõjutab veel tänapäevaelugi. Katoliikliku külaühiskonda kuulusid kirjaoskamatud ja suulised pärimused. See oli feodalismi ideoloogia. Feodaalmajanduses oli alguses valitsevaks majandusviisiks naturaalmajandus ehk elatusmajandus, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on vähe arenenud või üldse puuduvad, sõjameestele palka ei makstud. Hiljem hakkas levima linnamajandus. Feodaaltsivilisatsiooni arengus oli oluline roll linnal ja linnakultuuril, kuna linnades elasid
Kahjuks oli ka ilusa lapsepõlve kõrval selliseid tegureid, mis arengut aeglustasid. Jõukas ja auväärne kodu tuimendas kogu eluks sotsiaalsete vastuolude mõistmist ja lõi eelsoodumuse illusioonidele. Üheksa-aastaselt pandi haava saksa eraalgkooli, kus lastel tihti tuli läbi teha mittemõistmine ja umbusalduse kibe katsumus. Tartu kõrgemas tütarlaste koolis omandas Haava aastail 1880- 1881 tütarlapsele tol ajal võimaliku kõrgeima hariduse. Vaiksesse maalapsesse jättis oma jälje religioossuse ja leplikkuse sisendus. Kooli saksameelsus lõikas läbi sidemed Tartu elava rahvusliku liikumisega, ent isa mõju hoidis tütres alles vastupanu ümberrahvustamisele. Peategelase juures meeldis mulle väga see, et kui ta 20.aastaselt oli lasteaias kasvatustööga tutvunud, asutas Haava ise väikese kostikodu koolilastele ning andis neile lisaks eratunde (meenutab mulle veidi ettevõtlust). Samas kirjutas ta ka aktiivselt luulet, mis viisistati kiirelt.
3) Usulised kogemused on seotud sellega, kuidas neid kogemusi selgitatakse. 4) Usulised kogemused võivad olla seotud mingitest välistest teguritest. 6. Usulise kogemuse tüpoloogiad. 1) Metaanalüütiline selle abil erinevatele käsitlustele ja uurimustele tuginedes esitatakse usulise kogemuse loetelu. Metaanalüüs on meetod, mis tähendab järelduste tegemist mitme erinate uuringute põhjal. Näiteks võrreldakse erinevaid uurimusi eestlaste religioossuse kohta ja tehakse nende põhjal üldistusi. Üldistused võivad erineda üksikute lähteuurimuste kajastuvast. 2) Uurimuspõhine selgitakse konkreetse uurimuse abil välja usulise kogemuse eri tüübid. 7. Usulise kogemise mudel ja selle põhielemendid: jälg, piir, lõhe, mina. Jälg psüühika osa, mis sisaldab kõiki seni olnud usulisi kogemusi. Võib olla suur või väikene Piir psüühika integreerituse maksimaalne tase, milleni usulise kogemuse sisu on
Funktsionaalsed definitsioonid on laiemad. Th. Luckmann 1967: ,,Identiteediloome on religioosne protsess. Religioonil on võime luua või mõtestada identiteeti." Puudused: religiooni hulka võidakse lugeda ka ideoloogiad, maailmavaated, vabaajategevused jne. (lõpuks on kõik religioon). Liiga laiad definitsioonid. Kriitika: pole olemas toimet, mis oleks iseenesest religioosne. Definitsiooni valik = strateegia valik. Religiooni defineerimisest sõltub, kas Euroopas toimub religioossuse vähenemine või muutumine. Religioon defineeritakse lähtuvalt uurimisülesandest määratlemine toimub tegevuse käigus. 1950. aastate lõpust alates mitmemõõtmelised religioonimudelid kolmas võimalus religiooni määratleda. Esimene, kes sellise mudeli kasutusele võttis: Charles Y. Glock 1958. Religiooni 3 mõõdet: uskumused, praktika, kogemused. 5 dimensiooni: 1. ideoloogiline dimensioon 2. praktika rituaalne dimensioon 3. religioossete kogemuste dimensioon 4
(Uuringud näitavad, et üldiselt on religioossed inimesed konservatiivsemad.) 15) Religioon ja mõnuainete tarvitamine’ On uuritud religiooni mõju inimese käitumisele konkreetsetes valdkondades nagu näiteks petmine, mõnuainete kasutamine, seksuaalkäitumine ja kriminaalne käitumine. Religiooni ja mõnuainete tarvitamise vahelist seose uuringud näitavad, et religioossed inimesed tarvitavad mõnuaineid vähem. Püüdes leida põhjendust, miks mõnuainete kasutamine ja religioossuse määr on omavahel negatiivses seoses, võib tuua välja järgmised argumendid. 1. Usulistes kogukondades toimib sotsiaalse toetuse ja kontrolli süsteem. See tähendab, et normiks on pigem karsked ja vaoshoitud eluviisid. Nende normide rikkumist taunitakse ja rikkujaid toetakse tagasipöördumisel. 2. Oluline koht on usulisel sotsialisatsioonil20. Religioosse kasvatuse üheks osaks on üldjuhul ennastsäästvate eluviiside õpetamine. Kui need väärtused võetaks
SKONOVDI õpikus Sotsiaalne kontekst- Pöördumise sotsiaalset konteksti arvestavad tüpoloogiad püüavad kirjeldada seda, kuidas ühiskonnas toimivad protsessid isiklikega kombineerudes võivad mõjutada inimeste pöördumist. (SARK) 19. Usulise fundamentalismi mõiste ja tunnused. (pigem õpikust) Fundamentalism- ennekõike mõtte – ja suhtumisviis, vormi mitte sisu kategooria. Fundamentalism puudutab ennekõike veendumusi ja uskumusi. Seega on fundamentalism seotud ennekõike inimese religioossuse ratsionaalse dimensiooniga. veendumus ainutões, vastandumine ümbritsevale moderniseerumisele ja liberaliseerimisele, kinni hoidmine väljakujunenud traditsioonidest ja seisukohtadest. 20. Fundamentalismi kvalitatiivne ja kvantitatiivne uurimine. Kvalitatiivse käsitluse puhul (Kultuuriline kontekst) analüüsitakse erinevaid fundamentalistlikke usulisi liikumisi ja püütakse kirjeldada ning seletada nendes liikumistes toimuvat. Kvantitatiivse lähenemise sisuks on fundamentalismi mõõtmine
ja muud looduses toimuvaid nähtusi. Samuti võis olla religiooni tekke põhjuseks soov loodust ja loodusjõude enda alluvusse saada. Minu arvates taheti ka vahel inimesi enda alluvusse saada ning seegi võis tekitada religiooni. Inglise antropoloog Edward Burnett Tylor on pidanud usu tekitajaks ka unenägusid. Näiteks nähakse unenäos Jumalat, kes tahab, et mingi inimene "leiutaks" usu ja hakkaks seda levitama. Mõned inimesed on arvanud, et religioossuse põhjuseks võib olla ka geenid. Kõige tähtsamaks religiooni tekkimisel peetakse Jumala ilmutusi, mida inimesed mingil ajal suutsid mõista. Ajaloo vältel on religiooni mõju muutunud. Kui religioon tekkis, oli see väga tähtis. Inimesed käitusid vastvalt usule, et olla Jumala tahte järgi. Sel ajal arvati, kui sa oma elu jooksul hästi käitud, siis pääsed taevasse, vastasel juhul lähed põrgu. See idee on kohati kestnud ka tänapäevani
ühest tekstist teise.see on maailm kust on röövitus jumal. Elu raudpuuris on palju vaesem kui eelnevatel aegadel.ratsionaliseerumise tõttu on maailm kaotanud oma lummavuse ja võlu.keskne küsimus: kuidas selline ratsionaalne ühiskond kujunes?eluvaldkonnad on iseseisvunud religioonist ja tema peab põhjuseks ratsionaliseerumist.religioon varustab inimest inimese elu tähendusega ja pakub motiive tegutsemiseks. Georg Simmel(1858-1918) Eristus religiooni ja religioossuse vahel. Eristas kõikides nähtudes sisu ja vormi.lõi sotsiaalsete vormide teooria,mille kohaselt sotsiaalne maailm koosneb vormidest mille ülesanne on luua ühendusi sisude vahel.vahe tegemine religiooni ja religioossuse vahel-seisund,mida pole ühelgi objektil. Jagunenud kaheks :maailma subjektiivne maailm-tunnete maailm ,ja objektiivne maailm- tegelikkus .religioon oma sisulises ja vormilises tähenduses-sild objektiivsuse ja subjektiivsuse vahel. Sigmund Freud (1856-1939)
umbes nagu see esines kiviajal või siis telesaates Selgeltnägijate tuleproov. Teiseks võib religioossust käsitleda nii, nagu ta esineb suurtes maailmareligioonides: kristluses, islamis ja judaismis. Kolmandaks võiks vaadelda religiooni nii, nagu teda võib kohati ära tunda sellistes ideoloogiates nagu kommunism või fassism. Ka näiteks isamaalisus võib võtta mingi religioosse vormi, näiteks Liidia Koidula luuletustes. Kindlasti kõik eelpool mainitud religioossuse vormid mõjutavad tugevalt inimeste mõttemaailma erinev on ainult see, kuidas ja mis suunas nad seda teevad. Seega, mina arvan, et näiteks teadlase jaoks oleks hea, kui ta ei oleks religioosne. Ei ühel, teisel, ega ka kolmandal viisil. Sest teaduses peab olema võimalik mõelda nii, nagu keegi varem veel mõelnud ei ole, vastasel korral ei sünniks ühtegi teaduslikku avastust. Ainult, et kuidas seda saavutada?
Religioon ja inimene Kuidas mõõta inimese suhet religiooniga: - religioossetel üritustel osalemise (nt. kirikus käimise) sagedus; see näitab religioosset käitumist millega ei pruugi kaasneda usk - religioossete veendumuste tugevus; see näitab uskumise sügavust millega ei pruugi kaasneda religioosne käitumine - usuline kuuluvus, mida inimene usub (ristiusk, budism jne.) On leitud, et esimesed kaks religioossuse dimensiooni on positiivselt seotud inimese psühholoogilise heaoluga ja negatiivselt seotud kriminaalsusega Eristatakse veel kahte religioossuse tüüpi: - väline religioossus (extrinsic religiosity): inimene usub ja käitub religioosselt eesmärgiga saavutada selle abil mingeid muid hüvesid (nt. leida sõpru) - sisemine religioossus (intrinsic religiosity): religioon pole inimese jaoks vahend millegi muu jaoks, vaid eesmärk iseeneses
Seega ma usun, et vaimsed väärtused, nende kasv ja omandamine on ikkagi üks religiooni osa ja surmkindlalt väita, et usk jätaks inimesi vaimsetest rikkustest ilma on veidi liialdav. Inimese usk on otsing. Ja kui inimene otsib või pürgib millegi poole, siis ta on isegi nagu sunnitud enda poolt end täiendama, ja uskliku jaoks ma arvan ongi eelkõige tähtsad vaimsed väärtused. Küll aga olen ma nõus sellega, et religioossuse teatud vormid, dogmad või teatud rituaalid või kui inimene on need pimedalt vastu võtnud ja neid järgib(ilma et ta oskaksi ise, oma mõistusega neile mingit tähendust anda) või on kindel näiteks selles, et kirik on läbi aegade näidanud end heast küljest ja käitunud hästi (millega ma olen nõus, et ei ole) võivad tal takistada nägemast teistsuguseid väärtuseid, mis on tema umber või mida hindavad teistsugused inimesed.
Nantes´i edikt 1598 Millega katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks Prantsusmaal. Vestfaali rahu 1648 Kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid ja tunnustati ka kalvinismi katoliiklus keskajal katoliiklaseks olemine tähendas keskaja ühiskonda kuulumise esmast ja vältimatut tingimust. Vaimseks sisuks oli jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus iga kristlase hinges. Keskaeg kujutas endast sügava religioossuse ajastut. Katoliiklus polnud mitte ainult usk, vaid ka ideoloogia, mis mõjutas igapäevaelugi. Feodalism keskajal võib määratleda, kui ühiskonda korraldavat normistikku, mis reguleeris kahe vaba inimese, lääniisanda ja vasalli suhteid. Feodalismi iseloomustas killustatuse, konflikide ja ebakindluse olukorras tekkinud kollektiivne ringkaitse. MIKS NIMETATI FEODAALÜHISKONNAKS? Euroopa oli jagatud paljudeks kuningriikideks, hertsogiriikideks, piiskopkondadeks jm. riikideks
kalduvustele ja oamdustele ning tagab talle õnne, mida ta väärt on. Türm ja mahalaskmise ootus muutsid Dostojevski vaateid küll väga vähe, kuid sunnitöö ja asumisel oldud aastad said pöördepunktiks tema maailmavaate arengus. Sealt avastas ta enda jaoks oma aja sotsiaalse tegelikkuse kontuurid, sunnitöömaailm sai talle kogu vene reaalaelu mudeliks ja sellest said alguse tema paljud veendumused ning eelarvamused. Dostojevski vastandas "mässule" religioossuse kui vene rahva põlise loomuomaduse. Sunnitöö aastatest ilmus kirjaniku loomingusse ka sunnitöölise põhitüüp kriminaalkurjategija, mõrvar, kelle iseloomus kirjanik pidi vahel paratamatult täheldama ka liigutavat inimlikkust. Dostojevski loobus utoopilise sotsialismi inimesekonseptsioonist ("inimene on loomu poolest hea") ja vastandas sellele inimloomuse komplitseeritud ja vastuolulise olemuse idee. Jutt on nimelt
Vahekeskaeg -11. saj algus -14. saj II pool, õitsenguperiood. 13. saj - kõrgkeskaeg. Vahekeskaja lõpp - kliima halvenemine, Saja-aastase sõja puhkemine, katk Must Surm, reformatsioon, läänekristluse lõhenemine - läbi hiliskeskaja kulgenud teekond varauusaega. Religiooniks katoliiklus; feodalism, feodaaltsivilisatsioon. Feodaaltsivilisatsioon. Katoliiklus - vaenulikkus ülejäänute vastu, Jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus iga kristlase hinges, sügava religioossuse ajastu, ideoloogia, mis mõjutab tänapäevaelugi. Feodalism - ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid. Vasalli sõjaliste teenete eest andis lääniisand kaitset, toetust (maavaldus). Killustatuse, konfliktide, ebakindluse olukorras tekkinud kollektiivne ringkaitse. Struktuur: oratores, bellatores, labratores - preestrid, sõdurid, talupojad. Kristlane ei tohi olla teise kristlase ori. Jagunes sõdijaiks ja neiks, kes sõdijaid ülal pidasid
Bell ütleb, et see on omamoodi traagiline paradoks. Kapitalismi majandusloogika on kunsti mingil määral suunanud. Teine allikas on temale Weberi sotsioloogia. Usk ei ole enam nii võimas, teiselt poolt on majanduse loogika see, et on vaja müüa ja müüa saab siis, kui seda tarbitakse. Bell ütleb, et Parsonsi süsteem ei kehti enam, kehtis siis, kui usk oli tugev. Nüüd kunst õõnestab usku. Bell viitab religioossuse taassünni vajadusele. Kunstisotsioloogias vb kõige olulisem on Bourdieu „Sotsiaalsete otsuste kriitika“. Põhiteema identsuse kujunemise teed tänapäeva ühiskonnas. Inimene ei ole mitte kultuuriallikas, vaid produkt. Ühsikonnas on erinevaid mõtlemisrežiime.Olemasolev sturkuur on primaarne üksikisiku suhtes. Räägib, et ühiskonnas toimub võitlus erinevate jõudude vahel. Väli on nagu sotsiaalne ruum, milles tegutsevad sarnaste staatust ega inimesed
aines ning ka suuline informatsioon ja osalusvaatlus. Religioonisotsioloogia töövaldkonna eesmärgiks on inimeste religioossete hoiakute uurimine kasutades sotsioloogilisi meetodeid. (Religioonisotsioloogia, EKN koduleht) Sel juhul on peale tekstide oluliseks allikaks erinevad küsitlused ja andmestikud ning nende tulemuste omavaheline võrdlemine. Religioonisotsioloogide poolt kogutud andmed tänapäeva inimeste religioossuse ja kirikute olukorra arengutest ja muudatustest on tänuväärne materjal, mis avab uued vaatenurgad ja võimalused teema põhjalikumaks käsitlemiseks ja uurimiseks (nt suhtumine kirikusse, ootused kirikule jmt küsimused). Religioonisotsioloogilise osa moodustab töös kvantitatiivsete meetodite kasutamine Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) andmebaaside (eelkõige uuringusari ,,Elust, usust, usuelust", EUU), aga ka EELK
eelsoodumuse patriarhaalsetele ning konservatiivsetele illusioonidele. Üheksa aastaselt viis koolitee Haava Pataste saksa eraalgkooli kadakasaksikusse miljöös , kus lapsed tuli läbi teha mittemõistmine ja umbusalduse kibe katsumus. Tartu kõrgemas Tütarlaste koolis omandas Haava aastail 1880-1881 tütarlapse tol ajal võimaliku hariduse ülemmäära. Kuid koos hariduse viljadega vahendas kool ka valitsevate ideoloogiat. Vaiksesse maalapsesse jättis oma jälje religioossuse ja leplikkuse sisendus. Kooli saksameelsus lõikas läbi sidemed Tartu elava rahvusliku liikumisega, ent isa mõju hoidis tütres alles passiivse vastupanu ümberrahvustamisele. Positiivset osa Haava arengus etendas saksa kirjanduse kursus, mis koondas tähelepanu klassikale ja varasemaile romantikuile. Enda tähtsaima mõjutaja H. Heine ,, Laulude raamatu" juurde aga jõudis Haava väljaspool kooliprogrammi, muusika vahendusel.Loomingulise tee algus
ideede levik (demokraatia, eraomanduslik majandus, isikuvabadus) Tehnika Majandus Ühiskondlik elu Konveiertootm Transporditeenuste ja –liinide areng Töölisklassi kujunemine ja ine esiletõus Lennundus Konkurentsi teke (Inglismaale hakati järgi Religioossuse tähtsus vähenes jõudma) Sidetehnika Rahvusvahelised majandussidemed Töölisliikumised (vene (globaliseerumine) enamlased) Värvitoodang Uued tööstusharud Laevaehitus Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul ANTANT KOLMIKLIIT Venemaa Norra Saksamaa (1879 Sk. – A. U.) (algselt V. j Pr
olelusvõitlusele, suurtele näljahädadele ja epideemiatele ning pidevale sõjaohule, ei olnud Euroopa talupoeg ideaalide ja eesmärkideta mühkam. Kas või kirjaoskamatus, mida on peetud väga üldiseks. Ometi oli siin mõningaid erandeid. Eriti majanduslikult arenenumates ja suurte linnade mõjusfääri jäävatel aladel. Talupoeglike arusaamade ja meelelaadi mõistmine näib olevat tihedamalt seotud rahvaliku religioossuse ning talupoegade maailma ja kiriklike hierarhiate, aga ka väärõpetuste vaheliste kontaktide tundmaõppimisega. Paljud talupoegade uskumused pärinevad eelkristlikust ajast või igal juhul ei ole kristlikku päritolu. Nende silmis olid paljud kiriku tegemised otseselt seotud põllumajanduslike tsüklite kordumistega. Jumalustele annetati, et need tagaksid korraliku saagi ja taeva armulikkuse ning annaksid tervist inimestele ja loomadele. Inimeste suhtumine loodusesse oli puhtalt tarbijalik
Tähtsaimad pühad: jõulud, ülestõusmispühad ning nelipühad (kiriku sünnipäev, Püha Vaimu väljavalamine). Kristlik Piibel sisaldab Heebrea Piiblit (Vana Testament) ning Kristuse elu ja õpetusi (Uus Testament). JUDAISM Üks maailma vanemaid usundeid. Juudid usuvad, et 4000 a tagasi andis Jumal Moosesele Siinai mäel kümme käsku ja Toora (,,seadus") ning rajas nii maailma esimese monoteistliku religiooni. Judaism rõhutab rohkem praktikat kui usku: inimese religioossuse määrab tema eluviis. Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tuginebTanahile (eriti Toorale). Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Iisraellaste vastupanu juhiks tõusis Mooses. Tema juhtimisel põgenesid iisraellased Egiptusest Palestiinasse. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema
kõlblusetuse külvajaks. Selle vastu asuski Jansenius. Vastumürgiks jesuiitide religioossele variserlikusele ja kombelõtvusele pidas Jansenius Augustinuse karmi õpetuse taastamist selle algkujus. Selle õpetuse poole pöördusid ka reformatsioonitegelased.erinevalt protestantidest ei soovinud Jansenius katkestada suhteid ametliku kiriku ja katolitsismiga, ning säilitas oma õpetuses paljud seisukohad, mis käisid kiriku vahendajarolli, püha pärimuse, religioossuse väliste elementide jm kohta. Ideede võitlus ei olnud ainus asi, mis õhutas jesuiitide viha jansenistide vastu. Jansenistid konkureerisid nendega koolihariduses ja tekitasid neile sellega majanduslikku kahju. Alates 1643 a hakati Port Royalis avama ,,väikesi koole" , kus igal õpetajal oli 5-6 last. Seetõttu said lapsed seal hea individuaalse kasvatuse, mis oli teadlikut rajatud jesuiitide süsteemile vastandlikele printsiipidele
10. Jaan Kaplinski looming. Ühekülgne kirjanikuroll, kuid tal on segadusi, mida tahab nimelt aeg-ajalt juurde toota. Tema tekste on palju tõlgitud. Loomingus tähtis esseistlik pool (hakkas esseesid kirjutama juba 1960ndatel). Ilme huvi filosoofia ja religiooni vastu. Varases loomingus kristlikud motiivid. 1960ndates saadik Uku Masingu mõjutusel idamaalised taustad (zen- budistlik, taoistlik kihistus, judaism). Erinevad mõttevoolud ja usundid saavad kokku. Religioossuse müstiline külg. Müstiline tunnetus või sõnade taguse maailma aimamist võib leida ka tema luulest. Luulet lugedes on tugevamalt näha tungi või suunda impersonaalsuse suunas. Oma mina ära kaotamine suures maailmas, seda mina sinna sisse sulatada. Luulekogu ,,Jäljed allikal" (1965) hoovõtt, ettevalmistus suureks läbimurdeks, mis saab kahe järgmise koguga: Tolmust ja värvidest (1967) esteetilises plaanis, kus klassikaline
60 aastat tagasi usklikumad kui praegu. Probleemi hüpotees on, et 1929.- 1930. aasta Pärnu tütarlaste gümnaasiumi vilistlaste seas on rohkem originaalsete piiblinimedega tüdrukuid kui 2009.- 2011. aasta Sütevaka vilistlaste seas. Samuti uuritakse leitud piiblinimede tausta ja tähendust ning tutvustatakse mõne levinuma nime tegelase tähtsamaid esinemisi piiblis. Kuna nimede valik ei ole kaugeltki ainus religioossuse näitaja, käsitleb töö esimene peatükk eestlaste religioossust ning ristimist, mis seob kristlust ja lapsele nime panemist. 4 Teises peatükis on juttu vanemate põhjendustest oma lastele nime valimisel, nimeseadusest ja selle muutumisest aja jooksul. Kolmandas peatükis võrreldakse klassinimekirju kolmekümnendatest ning tänapäevast.
2 faasi: 1. Kultuur kasvu, arengu, progressi faas. Inimesed on spontaansed, loovad uusi asju jne. 2. Tsivilisatsioon languse, allakäigu faas. Inimesed kaotavad spontaansuse, tegutsemise asemel mõtisklevad oma tegevuse üle; ei loo enam uut, vaid taas-avastavad vanu asju jne. · Kultuuritsüklid, mis ühiskondade arengus korduvad: o ideatsiooniline vaimsuse, religioossuse väärtustamine o meeleline füüsiliste vajaduste väärtustamine ja rahuldamine o idealistlik e. segatsükkel üleminekuetapp kummagi eelneva tüübi vahel · Diffusionism teooria mille järgi ühiskond areneb järgmiste etappide kaupa o Innovatsiooni levik e. difusioon. Ühiskonna arengus ei esine regulaarseid arenguetappe nagu evolutsionistid väitsid, ühiskonna areng sõltub innovatsioonide tekkest. Viimast on raske ette ennustada.
1550: puudub. 30 1550: puudub. 31 1550: puudub. 1 Machiavelli Valitseja 8. Valitsejal tuleb niisiis näidata üles suurt hoolt, et tema huulilt ei kostaks eales midagi, mis poleks eelnimetatud viiest omadusest pilgeni ning näida kuuljaile ja nägijaile läbinisti halastuse, {kohusetundlikkuse}32, lahkuse, erapooletuse ja religioossuse kehastusena. Ja pole tarvilikumat asja, mida tuleks näida omavat, kui just see viimane omadus. Inimesed langetavad üldiselt otsuseid rohkem silmade kui kätega, sest nägemiseni jõuab igaüks, äranägemiseni vähesed. 33 Igaüks näeb, kellena sa paistad, vähesed saavad aru, kes sa tegelikult oled; ja need vähesed ei söanda end vastandada paljude arvamusele, kelle taga on neid kaitsva võimu majesteetlikkus. 9
vastavalt sellele, kuidas saatuse tuuled ja asjaolude muutumine talt seda nõuavad - võimalusel mitte eemaldudes heast, kuid tarvidusel osates siseneda halba, nagu eespool öeldud. 8. Valitsejal tuleb niisiis näidata üles suurt hoolt, et tema huulilt ei kostaks eales midagi, mis poleks eelnimetatud viiest omadusest pilgeni ning näida kuuljaile ja nägijaile läbinisti halastuse, {kohusetundlikkuse}, lahkuse, erapooletuse ja religioossuse kehastusena. Ja pole tarvilikumat asja, mida tuleks näida omavat, kui just see viimane omadus. Inimesed langetavad üldiselt otsuseid rohkem silmade kui kätega, sest nägemiseni jõuab igaüks, äranägemiseni vähesed. Igaüks näeb, kellena sa paistad, vähesed saavad aru, kes sa tegelikult oled; ja need vähesed ei söanda end vastandada paljude arvamusele, kelle taga on neid kaitsva võimu majesteetlikkus. 9
1550: puudub. 30 1550: puudub. 31 1550: puudub. 11 Machiavelli Valitseja 8. Valitsejal tuleb niisiis näidata üles suurt hoolt, et tema huulilt ei kostaks eales midagi, mis poleks eelnimetatud viiest omadusest pilgeni ning näida kuuljaile ja nägijaile läbinisti halastuse, {kohusetundlikkuse}32, lahkuse, erapooletuse ja religioossuse kehastusena. Ja pole tarvilikumat asja, mida tuleks näida omavat, kui just see viimane omadus. Inimesed langetavad üldiselt otsuseid rohkem silmade kui kätega, sest nägemiseni jõuab igaüks, äranägemiseni vähesed. 33 Igaüks näeb, kellena sa paistad, vähesed saavad aru, kes sa tegelikult oled; ja need vähesed ei söanda end vastandada paljude arvamusele, kelle taga on neid kaitsva võimu majesteetlikkus. 9
Tähtsamaks funktsiooniks on anda inimelule mõte. 87. Nimeta religiooni põhielemendid? Religiooni 5 põhielementi on: 1) Religioon eeldab grupi sellesse uskujate olemasolu. 2)Religioon seostub mõistetega, mida loetakse pühadeks 3)Religioon on mõtestatud teatud uskumuste kogumine 4)Religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit (armulaud) 5)Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust 88. Nimeta ja kirjelda näidete abil religioossuse 5 dimensiooni? 1) kogemuslik (müstilised kogemused: tunne, et ollakse päästetud, ärganud, jumaliku valgustuse pälvinud jms); 2) rituaalne (jumalateenistusel osalemine, palvetamine, sakramentide saamine jne); 3) ideoloogiline (uskumuste sisu ja ulatus, mille järgimist mingi usuühenduse liikmeilt oodatakse); 4) intellektuaalne (religioossete teadmiste ulatus teatud grupi pühakirja, usudogmade ja rituaalide osas);
Valitsusvälised organisatsioonid (Lamborn ja Lepgold, 2003) ● TSA - trans-state actor ● INGO: - Agenda loomine -> agenda to topic (teema teemaks) ehk sotsiaalne probleem tuuakse üles poliitilisele arutelule, et sellega tegeletaks - Teenusepakkumine -> Piirideta Arstid, Punane Rist, Piirideta Ajakirjanikud ● Trans-state business enterprise - TSBO ● Religioossed organisatsioonid -> tegevus inspireeritud religioonist, tiirleb religioossuse ümber, peamine idee on oma religiooni levitamine, aga selle kõrval ka vaeste aitamine, headuse jutustamine jne. Kõige kuulsam on katoliku kirik. Hetkel levib jõuliselt Ida-Aasias (2017 oktoober). Kõrvalmõjud paistavad välja erinevatel tasemetel, nt Päästearmee aitab vaeseid, on tugevad ka seadusandlikul tasandil (samasooliste kooselu, abort), kristlik-demokraatlikud erakonnad (konservatiivsed).
käitumistele nn Maailma jaatavad grupid kultused, mis aktsepteerivad ühiskonda nii nagu see on ning pakuvad indiviididele võimalust olla edukas eksisteerivate väärtuste ja tingimuste raames, pakkudes selleks hingelist ja üleloomulikku jõudu, võimu. 79. Kas religioon kaob ühiskonnast? Tänapäeva ühiskonnas on sekularisatsioon kahesuguse iseloomuga: 1. ühiskonna moderniseerumine toob kaasa religioossuse vähenemise ja sekularisatsiooni tugevnemise ühiskonna kõikides sfäärides; 2. religioon jääb ühiskonna struktuuride ja ühiskonna korralduse ning isiksuse struktuuri tagajaks ja toetajaks; otsitakse uusi religioosse tegevuse vorme, tuntakse huvi uute religioonide vastu (nt Idamaiste religioonide vastu).Uued uskumused aiatavad leida elule uut tähendust, mida üldlevinud religioon pakkuda ei suuda Lisaks eelpool toodule toetavad sekulariseerumist ühiskonnas veel:
(1) ühendav sots kapital - suhtevõrgustike intensiivsus ja kontaktide arv oma lähiringis (perekond, sõbrad), (2) sildav sots kapital - suhtevõrgustike intensiivsus väljaspool oma lähiringi, kodanikeühendustesse kuulumise määr, Instrument: küsitlus Mõõduühik: protsendid, sots kapitali tugevuse skoorid Mõtle, kuidas operatsionaliseerida Inimeste maailmavaade parem-vasakskaalal Riigi religioossuse määr Erakonna sisedemokraatia Probleeme mõõtmise juures Mõõtmistäpsust võivad mõjutada mingid kõrvalised muutujad, mida me ei saa elimineerida. Võib mõjutada küsimuse sõnastus. Võib mõjutada vastaja tuju/tervis, küsitleja sugu/vanus/välimus... Küsitlejad või andmetöötlejad teevad vigu Vastajad saavad skaaladest ja instruktsioonidest erinevalt aru Üldjoontes on eristatavad kahte tüüpi mõõtmisvead:
ümbritseva kosmosega. Filosoofiline ehk intellektuaalne hedonism – Ülim hüve on tarkus ja õnneni viivad targad naudingute valikud. Religioosne hedoism – Ülim hüve on taastada oma õndsus, jumalaga katkenud side. Niiviisi oma pärispattu lunastades on võimalik saavutada õnn. Religioosne hüpe – Õnn peitub inimese maisest kestast loobumises, egoismi seljatamises, et teha nn „hüpe“ kõrgemale jumala ja religioossuse poole. Romantismi eetika – Õnn on saavutatav läbi loominguliste hüvede. Vaid läbi eneseteostuse on võimalik tuua esile oma hinge erilised omadused. Eksistentsialistlik eetika – Õnn ja ülim hüve on oma tahte poolt valitud eesmärgi teostamine ehk vabadus. Sotsiaalse hüve eetika – Õnn peitub sellistes sotsiaalsetes hüvedes nagu kodumaa teenimine, armastus, perekond, ühiskonna austamine, tunnustus jne.
100% erinevad isik, individuaalsus-,,subjektiivse, unikaalsete ,,tajude/tõdemuste/kogemuste"", MINA valdkond. 50% sarnased ja 50% erinevad kultuur, sotsiaalsus, erinevad grupid, jagatud arusaamd; MEIE valdkond. Religioon hõlmab kõiki neid arusaamu. Looduse seisukohalt bioloogiline religioon. Indiviidi seisukohalt religioossed biograafiad. Sinna vahele jääb religioosne sotsioloogia. RELIGIOONI JA RELIGIOOSSUSE PSÜHHOLOOGILISTEST ALUSTEST 17. veebruar 2010 - Roland Karo Vanarahva tarkus ütleb, et kui miski näib kahtlane,siis parim viis selgust saada on asi oma silmaga üle vaadata. Sellestsamast printsiibist lähtub ka empiiriline teadus. Tänast teadust eristab keskaegsest paljuski just see, et kui te küsinuks keskaegselt teadlaselt, mis ilm täna on, siis selle asemel, et aknast välja vaadata, süüvinuks ta vastuse leidmiseks nt Aristotelese teostesse või Piiblisse
interpersonaalse usalduse määr mittelähiringi kuuluvate inimeste suhtes (2) sildav sots kapital - suhtevõrgustike intensiivsus väljaspool oma lähiringi, kodanikeühendustesse kuulumise määr, interpersonaalse usaldusemäär mitte- lähiringi kuuluvate inimeste suhtes. 4. Instrument: küsitlus 5. Mõõduühik: protsendid, sots kapitali tugevuse skoorid Mõtle, kuidas operatsionaliseerida… • Inimeste maailmavaade parem-vasakskaalal • Riigi religioossuse määr • Erakonna sisedemokraatia Probleeme mõõtmise juures • Mõõtmistäpsust võivad mõjutada mingid kõrvalised muutujad, mida me ei saa elimineerida – nt. mõõtes inimeste maailmavaadet tekib alati küsimus, kas me ei mõõda samaaegselt ka inimeste poliitilist teadlikkus • Võib mõjutada küsimuse sõnastus – nt. “Kas te osalesite viimastel valimistel?” • Võib mõjutada vastaja tuju/tervis, küsitleja sugu/vanus/välimus…
ööst kevadesse ja hommikusse. Naer, rõõm, ja loodus puud, väiksed lilled, liblikad, kiilid on Sommeril alati väga ühemõttelise tähendusega märkides neid olekuid, mida igatsetakse ja kuhu mõnel hetkel jõutaksegi. "Sina" päris ühemõtteline pole, kuid enamasti peitub pürgimuste keskpunkt just selle asesõna taga. Kõneleja pilgu kinnistatus ühte punkti, "Sinusse", on korraga kirgliku armastusluule ja andunud religioossuse märgiks see on luule, mis taotleb tõelisi kontakte ja tungib pidevalt peale retooriliste pöördumistega. Kontakt kõige üldisemas mõttes ongi see, mida oodatakse. Tundub, et isikliku religiooni otsinguil on peamiseks toetuspunktiks ikkagi kristlus, millele annavad lisamustreid müstika ja Ida-usundid. Aga kõigi teede algus on sügavamal, naha ja sõnade all. Maarja Pärtna - Ivaski luule taust on tema puhul oluline. ,,Saamises" (2015) toimub muutus
tugevneb) - Lääne-Euroopas kaob talupoegade sunnismaisus, Ida-Euroopas (Venemaal) areneb alles uusajal tõeline sunnismaisus Varauusaja rahvusriik on keskaegse universaalriigi vastand: Kohalik tsentralism kaalub üles universaalse detsenralismi Toimub pöördeline muutus Euroopa riigistruktuuris Uusaja olulised tunnused 1500-1800 - Euroopa identiteedi peamiseks kujundajaks jäi ristiusk: - Ühtse katoliku maailma lagunemine - Subjektiivse religioossuse tugevnemine protestantismis/sekulariseerumine vaid (osa) eliidi hulgas. - Olulised konfessionaalsed pinged kuni 1648 *Ristiusu ekspansioon koloniaalmaailma - Domineerib monarhistlik mentaliteet Dünastiline mõtlemine: --Pärilussõjad - Poliitlises elus domineerib absolutism - Seisusliku korralduse Püsimine Hierarhiline ühiskond loomulik, kuna inimesed on sünnilt ebavõrdsed, neil on erinevad õigused: härras- ja alamrahvas, mehed naised Kõrgemad seisused: privileegid
Religioossed uskumused kui tugev on inimese usk Religioosne kuuluvus, usulahk, islam, katoliiklus, protestantism, budism, maausk, ateism, puudub... Väline (extrinsic) religioossus usklik on usu teiste poolt vastu võtnud, pole seda ise läbi tunnetanud; pole religiooni internaliseeriunud. Religiooni väline aspekt. 40 Sisemine (intrinsici) religioossus usklik on oma usus tõeliselt veendunud. Religioossuse sisemine aspekt. Sekulariseerumine: tähendab religiooni tähtsuse vähenemist. 20.sajandil (ja ka ilmselt varem) toimus lääneriikides sekulariseerumine. Viimastel aastatel tundub see protsess olevat peatunud. Tsivilreligioon: Robert Bellah: ilmaliku võimu saamine religioosse austuse objektiks. Tsiviilreligioon sisaldab samu elemente, mis tavaline relisioon: rituaalid, püha tekst, suur juht, kõrgem olend, religioossed spetsialistid (vaimulikud). XV loeng 09.12 (ptk 23)
Kõik vallutatud alad pidi iga aasta andamit maksma. Andam oli suur hõbedas. Zuusa ehitati selleks, et oleks ligipääs läänepoolsetele teedele. Persepolise varakambri põletas Aleksander Suur maha. Säilmeid pole. Leitud savitahvleid ainult. Keel jäeti samaks (tark otsus), pärslased sallisid kõiki religioone. Pärslaste enda religiooni kohta raske öelda. Religiooni roll oli üleüldiselt suhteliselt väike, kuigi nt kuningas Xerxes oli ise kindlalt zoroastrist, eelmiste kuningate religioossuse kohta pole väga midagi teada. Oli siiski peajumal Ahura Mazda, kellele ahhemeniidid kõik pühendunud olid. Preestritel ja maagidel oli ühiskonnale oluline mõju, kuigi nende täpne roll on teadmata. Usupoliitika: oli äärmiselt liberaalne. Kohallike jumalaid loeti oma piirkonnas kehtivaiks ja valitsejad annetasid neile isegi ohvreid peale maa vallutamist. Seega uskusid pärslased ka teiste rahvaste jumalaid. Nt Kogu jeruusalemma templiehitust toetas pärsia kuningas
See on tüüpiline näide kaasaegse vene aadliku saatusest. Ühtset tasakaalukat kasvatus- ja haridussüsteemi pole olnud. Lääneeuroopa kultuur kohtus vene inimesega see moonudtab saatust. Teise inimese saatus on Jelizaveta saatus. Liza puhul on tegemist 100% aadlipäritoluga tegelasega. T-i jaoks on oluline näidata ka religioosselt meelestatud tegelast. Me ei näe, mida Liza mõtleb religioosselt meelestatud inimese hinge ei ole võimalik süüvida. Püütakse näidata religioossuse päritolu. Räägitud on samuti Liza kasvatusest. 8 Lizalgi on ka olemas njanja (nagu Onegini Tatjanal), kelle nimi on Agafja. Agafja tutvustas Lizale pühakute elulugusid. Pühaku elulugu on üks olulisemaid zanre . Pühak on lapsest peale mõtlik ja tõsine, hakkab varakult palvetama. Pühak pühendab end jumalale, selleks et lunastada teiste patud. See jääbki Lizale meelde, teda kasvatatakse selles vaimus.
............................................................................. 398ȱ Halbȱravisoostumusȱ(00079)ȱ............................................................................ 400ȱ Nõrgenenudȱreligioossusȱ(00169).................................................................... 402ȱ Valmisolekȱküllaldaseksȱreligioossuseksȱ(00171).......................................... 405ȱ Nõrgenenudȱreligioossuseȱriskȱ(00170) .......................................................... 407ȱ Vaimneȱdüstressȱ(00066) ................................................................................... 410ȱ Vaimseȱdüstressiȱriskȱ(00067) ........................................................................... 412ȱ 11.ȱvaldkond:ȱturvalisus/kaitse ...........................................................................415ȱ 1.ȱklass:ȱinfektsioon ...........
Traditsiooniliselt ühiskonnal, mis põhineb religioonil ja milles kirik etendab olulist rolli, minnakse üle kaasaegsele teadusel, tehnoloogial ja mõistusel põhinaevale ühiskonnale. 139 Sekulariseerumine tähendab protsessi, kus religiooniga seotud uskumused, tegevused ja institutsioonid kaotavad sotsiaalset tähendust ühiskonnas. Tänapäeva ühiskonnas on sekularisatsioon kahesuguse iseloomuga: 1. ühiskonna moderniseerumine toob kaasa religioossuse vähenemise ja sekularisatsiooni tugevnemise ühiskonna kõikides sfäärides; 2. religioon jääb ühiskonna struktuuride ja ühiskonna korralduse ning isiksuse struktuuri tagajaks ja toetajaks; otsitakse uusi religioosse tegevuse vorme, tuntakse huvi uute religioonide vastu (nt Idamaiste religioonide vastu).Uued uskumused aiatavad leida elule uut tähendust, mida üldlevinud religioon pakkuda ei suuda enam
6%. Ülejäänud on kas usu suhtes ükskõiksed või pole ennast selles küsimuses määratlenud. 2005. aastal läbi viidud üleeuroopalise Eurobaromeetri uuringu andmetel usub Jumala olemasolu 16% Eesti elanikkonnast, 54% eestlastest usub teatava vaimu või kõrgema jõu olemasolu. Eestis on suhteliselt vähe neid, kes usuvad monoteistlikku ainujumalasse, mida õhtumaises ruumis võetakse nagu religioossuse määra ja mõõtühikut. Kirik on Eesti ühiskonnas nähtav. Kuid tõsise usuga on sel vähe pistmist. Täide on läinud Toomas Pauli ammune ennustus: „Paljud ei võta religiooniga tegelemist eriti tõsiselt, see on pigem n-ö igaks juhuks, umbes nagu liikluskindlustus – parem oleks, kui seda üldse vaja ei läheks, aga ei või iial kindel olla“. Samasugustel kaalutlustel naelutas Niels Bohr oma kabineti
annaabi.ee 
