noorema põlvkonna heliloojatega, kes sel ajal samuti Eesti Raadios helirežissööridena töötasid. Raadios töötas ta 1967. aastani. 1968. aastal langes Pärt sügavasse loomingulisse kriisi, mis kestis kaheksa aastat. Umbes samal ajal pöördus ta õigeusku. Uuesti 1976. aastal heliteostega avalikkuse ette ilmudes oli ta välja töötanud uue isikupärase muusikastiili, nn tintinnabuli-stiili, ja tema uus looming oli kantud väga tugevatest, isiklikult läbi tunnetatud religioossetest motiividest. Jaanuaris 1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ja asus elama Austria pealinna Viini ja aasta hiljem 1981. aastal sai Arvo Pärt Saksa Liitvabariigi akadeemilise välisvahetusorganisatsiooni DAAD stipendiumi ja asus elama Lääne-Berliini. 2005. aastal naasis helilooja kodumaale Eestisse, kus elab tänapäevani. Arvo Pärdi tunnustused: 2007.
osalemata. Mõjutused toimuvad nende indiviidide kaudu, kellest laps sõltub, või nende sotsiaalsete institutsioonide kaudu, millega ta on kontaktis. Tähtsaimad ametlikud ja mitteametlikud ühiskonnainstitutsioonid kuuluvad eksosüsteemi (näiteks vanemate töökohad, kohalik sotsiaal- ja tervishoiusektori abinõude süsteem, haridussüsteem, meedia, jne). Makrosüsteem moodustub peret mõjutavatest etnilis-kultuurilistest, religioossetest ja sotsiaalmajanduslikest teguritest. Siin on olulisel kohal vanemate hoiakud ja väärtushinnangud, ideoloogilised suundumused, seadusandlus. Lapse heaolu sõltub sellest, millises keskkonnas ta elab, milliseks too keskkond seaduste ja kõikvõimalike toetus- ja abirahadega muudetud on.
vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. Juudid- ka heebrealased, on ühtsete etniliste ja religioossete tunnustega inimgrupp, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli elanikkonda. Antisemitismi erinevad viisid 1)Religioosne antisemitism ehk anti-judaism avaldus kuni 19.sajandini eelkõige religioosse sallimatuse vormis, peamiselt kristliku või islami taustaga maades. Judaism oli neis maades suurim vähemusreligioon ning seetõttu sattusid juudid sageli religioossetest ajenditest tulenevate rünnakute alla. 2) Rassiline antisemitism kui ksenofoobia või rassismi vorm sai valdavaks alates 19. sajandi teisest poolest. Usust sõltumatult hakati juute pidama rassiliselt võõraks grupiks ning neid tõrjuma. Koos rassilise antisemitismi esile-kerkimisega tekkisid mitmesugused vandenõu- teooriad juutide salajaste plaanide kohta maailma valitsemiseks, mis said muu hulgas alust teosest "Siioni tarkade protokollid", mis esitab väidetavaid juutide
Mängud said nime toimumispaiga järgi. Olümpiamängud Olümpiamängud olid Vana-Kreekas ühed tähtsamad rituaalid. Tänaseni pole päris täpselt teada, millal Olümpias esimesed spordivõistlused toimusid. On teada, et olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides, st iga nelja aasta järel. Uuemate uurimuste põhjal arvatakse, et olümpiamängud on välja kasvanud religioossetest pidustustest Zeusi ema Rhea auks. Olümpias oli Rhea altar. Tõenäoliselt said mängud alguse 2.aastatuhandel eKr. Aja jooksul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka roomlased. Mängude religioosse poole osatähtsus hakkas aja joosul kahanema ning sportliku poole tähtsus kasvas, kuni mängud muutusidki pelgalt
edaspidigi palju erinevaid religioone. Enamik usundeid õpetab, et inimesed peaksid elama täisväärtuslikku elu ja käituma teatud ettekirjutuste järgi. Religioon toimub, kuna inimestel on vaja uskuda midagi püha. Usundis on olemas olnud kogu aeg ja jäävad alles ka edaspidi, vähemalt nii kaua kui inimesi maakeral leidub. Hetkel pole teada ühtki rahvast või kultuuri, kel puuduksid religioossed uskumused või kombed. Usk mõjutab maailmapoliitikat, kultuuri ja kombeid. Religioossetest teksitdest on alguse saanud ja edasi kandunud kirjakeeled ning kirjaoskus. Meie ühiskond just välja kujunenud selle põhjal. Usun, et usk mingil määral puhastab meid pattudest ja aitab meid elus. Kui tänapäeval keegi ütleb, et ta on usklik, siis inimesed vaatavad teda natuke teistmoodi. Kõik püüavad mõelda ja käituda ,,teistmoodi", olla mingil viisil erinev. Kardetakse seda, mis teised inimesed arvavad. Minu meelest suhtuvad paljud eestlased negatiivselt usklikesse
Usk inimeste mõjutajana Religioon ehk usund, rahvapäraselt usk, on inimese suhtumine temast absoluutselt üle olevasse ja tema olemist määravasse tegurisse, mida käsitletakse kas umbisikulise väena või kujutletakse isikustatud kujul Jumalana, kelle põhitunnused on pühadus ja kõikvõimsus. Usk on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga. Religioossetest tekstidest on alguse saanud ja edasi kandunud kirjakeeled ning kirjaoskus. Religioon on ajaloos olnud ja on ka praegu tihedas seoses hariduse, teaduse, meditsiini, filosoofia, ajaarvamise, kunsti, kirjanduse, muusika ja paljude muude valdkondadega. Paljud maailma suurimad ehitised, näiteks templid, püramiidid, sakraalehitused on rajatud religioossel otstarbel. Usku on vaja, et inimestel oleks midagi püha ja puhast, kuhu rasketel aegadel toetuda. Läbi aegade on usundid muutunud
erinevad õigused, kuna naistel praktiliselt puudusid kodanikuõigused ning iseseisvus ka muus elus. Nimelt tegelesid mehed põllunduse, küttmise ning purjetamisega ning meelelahutuseks võisid nad nautida joomapidusid, maadlust, olümpiamänge ning hobustega ratsutamist. Naisi sellistele avalikele üritustele ei lubatud, kuna nemad pidid tegelema peamiselt koduse majapidamisega ning laste kasvatamisega. Naised võisid osa võtta vaid pulmadest, matustest ning mõnedest religioossetest festivalidest ning nad võisid vaid piiratud ajaks külastada naissoost naabreid. Meelelahutuseks võisid naised tegeleda kas laulmise, tantsimise või palli mängimisega. Algupäraselt ei kuulunud Vana Kreekas kodanike hulka naised, orjad, välismaalased, alla 30aastased mehed ega need, kes polnud võimelised relva kandma, samuti puudus Vana Kreekas hääleõigus naistel, lastel, orjadel ning võõramaalastel (kes moodustasid 90% elanikkonnast)
Keskaja inimesed olid alasti inimkeha kujutamist sajandeid vältinud , Kreeka ja Rooma kunstis oli see aga peaagu rõhutatult esile toodud ning see sobis hästi humanistliku ettekujutusega inimese täiuslikkusest. Kunsti kaudu jõuti anatoomia tundmaõppimiseni, näiteks lahkas kuulus Itaalia renessanssikuntsnik Leonardo da Vinci (1452-1519) keha täisliku kujutamisel laipu. XVI sajandil sai Itaaliast alguse uue maailmavaate kujunemine. Üha enam eemalduti religioossetest väärtustest , hindama hakati inimkesksemat maailma (humanism). Taasavastati ja ausse tõsteti antiikkultuuriga seonduv (renessanss). Jõukast ja kultuurilembesest Põhja-Itaaliast levis renessansskultuur mujalgi Euroopas. Uus maailmavaade pani ka kriitiliselt suhtuma teaduslikesse, ühiskondlikesse ja kiriklikesse autoriteetidesse. Senisest enam asuti tegelama loodusteadusega . Varauusajal avardus tänu suurtele maadeavastustele oluliselt eurooplaste ettekujutus maailmast
1.3. Mõned kaasaegse humanismi esindajad John Stuart Mill Friedrich Nietzsche Sir Julian Huxley Bertrand Russell 8 1.4. Kokkuvõte nüüdisaja humanismist (Raeper, Smith 2003:105) Humanism on veendumus, et praegune elu on ainus elu, mis meil on, mistõttu on tähtis, et see oleks hea. Humanism põhineb agnostitsismil ja ateismil. Humanistid peavad inimmõistust elu juhtivaks jõuks. Nad on ilmalikud ja soovivad ühiskonda vabastada religioossetest uskumustest, mis nende arvates vaid pärsivad inimprogressi. 9 Humanistid on materialistid, kes ei usu vaimsesse maailma; nad on empiirikud tunnetusküsimustes, arvates, et teadmiseni me jõuame meelte kaudu. Erinevalt kristlastest ei näe humanistid erilist väärtust ei usus, alandlikkuses, allumises Jumala käskudele ega enesesalgamises. Humanistlik kõlblus on inimlik kätumiskoodeks, mille inimene on koostanud iseenda hüvanguks.
Usk inimeste mõjutajana Religioon ehk usund, rahvapäraselt usk, on inimese suhtumine temast absoluutselt üle olevasse ja tema olemist määravasse tegurisse, mida käsitletakse kas umbisikulise väena või kujutletakse isikustatud kujul Jumalana, kelle põhitunnused on pühadus ja kõikvõimsus. Usk on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga. Religioossetest tekstidest on alguse saanud ja edasi kandunud kirjakeeled ning kirjaoskus. Religioon on ajaloos olnud ja on ka praegu tihedas seoses hariduse, teaduse, meditsiini, filosoofia, ajaarvamise, kunsti, kirjanduse, muusika ja paljude muude valdkondadega. Paljud maailma suurimad ehitised, näiteks templid, püramiidid, sakraalehitused on rajatud religioossel otstarbel. Usku on vaja, et inimestel oleks midagi püha ja puhast, kuhu rasketel aegadel toetuda. Läbi aegade on usundid muutunud
mis on iseenesest küllaltki suur protsent. Ennast ma nende inimeste hulka ei pea, vaid pigem välistaks oma elust religiooni. Kirjutama hakates avastasin, et mul ei olegi kujunenud otseselt oma arvamust religioonist. Selle essee vältel üritan seda kujundada ning need sellega seonduvad asjad enda jaoks selgemaks mõelda. Usk on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga. Religioossetest tekstidest on alguse saanud ja edasi kandunud kirjakeeled ning kirjaoskus. Religioon on ajaloos olnud ja on ka praegu tihedas seoses hariduse, teaduse, meditsiini, filosoofia, ajaarvamise, kunsti, kirjanduse, muusika ja paljude muude valdkondadega. Paljud maailma suurimad ehitised, näiteks templid, püramiidid, sakraalehitused on rajatud religioossel otstarbel. Tänu religioonile on kõik inimesed seotud teineteisega usu läbi. Iga päev jõuab meieni maailmapoliitika
Kõige suuremad kujud laskis endast raiuda kuulus sõjapealik vaarao Ramses II, Abu-Simbeli templi ehitaja. Egeuse mere piirkond oli laevasõiduks sobiv juba siis kui laevad olid veel väga algelised. Kõige rikkalikum oli kunst Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaare asulates, millest tähtsaim oli Mükeene linn. Kreetalastel polnud vaja karta vaenlasi, kuni nende laevad valitsesid merel, seepärast ei ehitanud nad ka kaitsvaid linnuseid. Tõendeid kreetalaste religioossetest uskumustest (jumalad vms) pole leitud, ka suuri templeid polnud. Mingeid jumalannasid kujutavad madusid käes hoidvate naiste figuurid. Kreeta ehituskunsti tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid ( Knossos, Phaistos, Hagia Triada). 20. saj. alguses kaevati nende säilinud osad välja, need konserveeriti ja osaliselt restaureeriti. Lossid koosnesid paljudest väikestest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue.
Samuti tegutsevad terroristid, kes korraldavad pommirünnakuid Iisraelile tappes nii mitmeid süütuid inimesi ja hävitades linnu. Iisraellased vastavad sellisele tegevusele karistussalkade ja sõjalise vastupanuga. Ma leian, et mõlemad osapooled on süüdi vaenuliku õhustiku püsimajäämises, aga ise süüdistavad nad ikkagi teineteist. Lähis-Ida kriisini on viinud mitmed erinevad asjaolud, mis järk-järgult olukorda on pingestanud. Põhiliselt ajaloolistest ja religioossetest erinevustest alguse saanud vastuoludesse andsid oma panuse ka välisriigid. Pidev sõjategevus ja terror Iisraeli ja Palestiina vahel pole rahu leidnud juba pool sajandit. Nagu ajalugu näitab, pole rahulepingud ega läbirääkimised edu saavutanud, seega ma arvan, et nende vahendite kasutamine kestvat kriisi ei lõpetaks. Kui kumbki rahvas oma kangekaelsusest ei tagane, siis ei ole kriisi lahenemist oodata niipea.
Juutluses on naised meestega võrdsed. Nad võivad teha kõiki töid. Tavaliselt ei võta naised osa rituaalidest vaid jälgivad neid kõrvalt. Nad ei püüa ei miimikaga ega ka muul viisil sümboliseerida mõnd jumalust või esivanemat, nagu seda teevad mehed. Juadismis on alati väärtustatud haridust ja seetõttu ei ole neil viimase kahe tuhande aasta jooksul esinenud kirjaoskamatust. Juudid on alati hoolitsenud vaeste ja õnnetute eest, mitte heategevusest ajendatuna, vaid religioossetest põhimõtetest lähtudes. Lõppu tahaksin lisada Gunnar Aarma mõtte judaismist. ,,Moosese loodud religioon oli omamoodi sünkretism, milles segunesid iidsed pariarhide ajastu heebrea uskumised, midjanlaste sõjajumala kultus ja egiptlaste religioossed tavad ja kujutlused. Unustada ei tohi ka tõsiseid mesopotaamia ja kaanani mõjusid. Mooses lõi sellest kõigest sünteesi, mis sai loominguliseks aluseks juudi prohvetite hilisemale eetilisele monoteismile"2 Kasutatud kirjandus
alla jookseks, suunasid inkad vee igalt astmelt eraldi alla. Veel rajasid nad avedukte, et vajadusel vett ühest kohast teise kanda. Inkad ja loomapidamine Inkad pidasid laamasid, biisamparte, alpakaid, koeri, merisigu ja vikunjasid. Religioon Polüteistlik Viracocha oli jumala looja. Kõige tähtsam jumal oli päikesejumal, Inti. Inimohverdused olid osa religioossetest rituaalidest. Tihti toodi inimohvriteks lapsed. Päikesejumal Ohverdus toimus vaid väga olulise sündmuse puhul. Inkad pidasid pidu, viisid ohvri/d mäetippu ja andsid ohvritele midagi nende joovastamiseks. (vahel ka kägistati, löödi millegagi pähe või jäeti lihtsalt surema). Inkad uskusid erinevatesse jumalatesse:
usundiga, mida defineerija ise eelistab. Oletatakse, et religioon on sama vana kui inimkond. Kirjalike allikate puudumisel või nende kõrval võib varasemate uskumuste kohta informatsiooni saada arheoloogilise materjali (sealhulgas näiteks matusekommete, hauapanuste põhjal), samuti võrdleva mütoloogia ja keeleteaduse abil. Pole teada ühtki rahvast või kultuuri, kel poleks mingisuguseidki religioosseid uskumusi. Religioon on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga. Religioossetest tekstidest on alguse saanud ja edasi kandunud kirjakeeled ning kirjaoskus. Religioon on ajaloos olnud ja on ka praegu tihedas seoses hariduse, teaduse, meditsiini, filosoofia, ajaarvamise, kunsti, kirjanduse, muusika jpm valdkondadega. Paljud maailma suurimad ehitised on rajatud religioossel otstarbel (sakraalehitused, templid, püramiidid). Religioon annab järgijaile kindla maailmavaate (elu mõtte, juhised õigeks tegutsemiseks ja
Ülevaade loetud kirjandusest. 14.02.2018 1)Aune, Kristin. 2011. Much less religious, a little more spiritual: the religious and spiritual views of third-wave feminists in the UK. Feminist Review No. 97, religion & spirituality, 32-55 Sekulariseerumist käsitlevaks artikliks valisin Kristin Aune uurimuse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi feministide religioossetest vaadetest. Konteksti lisamiseks lugesin ka Neitzi (2014) ja McPhilipsi (2016) artikleid, mis muuhulgas annavad ülevaate feminismi rollist ja seostest sekulariseerumisprotsessiga. Kuigi naiste ja religiooni teemal on palju uurimusi kirjutatud, sealhulgas ka läbi feministliku vaatenurga, on üllatavalt vähe uuritud feministide endi vaateid religioonile ja spirituaalsusele. Kristin Aune uurimuse eesmärgiks ongi see lünk täita ja uurida end kolmanda laine feministidena määratlevate
com/images/uploads/A_Jewish_Family_2.JPG) Heebrealaste jaoks oli perekond väga olulisel kohal. Perekond on juudi religiooni ja elu aluseks. Perekonna tähtsaim funktsioon oli laste õige kasvatamine. Esmajärjekorras lasus laste kasvatamise ja harimise kohustus isal, sest vana heebrea perekond oli patriarhaalne Igapäevaelus valitses perekonnas range distsipliin. Haridus säärases situatsioonis oli eelkõige osavõtt igapäevaelu praktilisest tegevusest ja religioossetest rituaalidest Heebrea haridus algas varases eas. Lapsele tutvustati pühakirja juba enne kooliminekut. Kooli läks poiss juba nelja aastaselt. Peamine ülesanne koolis oli seaduste pähe õppimine, lisaks õpetati muidugi ka teisi aineid, näiteks lugemist, kirjutamist ja aritmeetikat. Tüdrukud said haridust kodus. Ema osaks pidasid juudid ennekõike kõlbeliste aluste kujundamist lastes. Esmase käitumisõpetuse said lapsed emalt. 12- 13 aastaseks saades ütles isa piduliku tseremooniaga
selgusele, et tegemist pole pelgalt ajutise nähuga. Religioossetes perekondades pöördutakse Jumala poole ning palvetatakse, et Jumal aitaks lapsel muutuda tagasi ,,normaalseks" ning leiaks oma õige tee tagasi. Tihti ollakse segaduses kirikus õpituga, sest homoseksuaalsus on Piibli järgi patt, kuid jällegi oma last on loodud armastama tingimusteta. Kuidas peaks siis toimima? Kas siis lapsevanemal lasub kohustus olla usu poolt ja hüljata oma järglane või öelda lahti oma religioossetest põhimõtetest. Üsna tavaline on ka vanematel häbi tundmine, kas siis sugulaste, kolleegide, naabrite või sõprade ees ning pettumuse tunne, sest lapsevanematest ei saa kunagi vanavanemad ning enne on oldud ootuses, et nende järglane abiellub siiski vastassoost inimesega nagu nende arvates oleks tavaline ja aktsepteeritav. Siiski vaid mõningates riikides on seaduslik abielluda ja koos adopteerida laps samasoolise isikuga. Frederick W
vahetusega. Teiseks, tekitab igas elavas inimeses vähemalt senikaua, kuni tekib harjumus, hirm ja vastikus surnud inimese keha vastu. Loodusreligioonid leidsid lahenduse surmahirmu vastu jõuteguri, mille abil surmahirmule vastu seista ja seda maha suruda. Loodusinimene seadis surma tõsiasjale vastu veendumuse, et elu on ühtne, katkematu ja hävimatu tervik. Tervik, mida tuleb hoida ja säilitada järjekindlate maagiliste rituaalide läbiviimise ja religioossetest tavadest kinnipidamise teel (totemism). Kristlus oma kolmainsuses, astudes algselt loodusreligiooni asemele (et teenida võimu inimeste üle, kuigi mitte ainult), pidi samuti surmahirmu vastu tõhusat droogi pakkuma. Selleks sai nn Jumala arm ja igavene elu. Palve osatähtsus on sõnal, mida inimene saab välja öelda. Põhimõtteliselt on jällegi tegu autosugessiooniga usk ja mõttejõud suudab inimest kannustada peaaegu võimatuteks tegudeks ja religioosseteks veendumusteks.
Peale usku pöördumist loobus ta ka suhetest vastassugupoolega. Oma 35. eluaastal, pöördus Augustinus tagasi oma vanasse kodukohta Põhja-Aafrikas. Umbes samal ajal suri ka tema poeg Adeodatus. Kaks aastat hiljem võttis Augustinus vastu preestrikutsumuse, hiljem määrati ta Hippo linna piiskopi abiliseks. Augustinus jäi kogu oma ülejäänud eluks Hipposse, kus ta suri 34 aastat hiljem, olles 76 aastane. Selle aja jooksul võttis Augustinus osa paljudest religioossetest ja usulistest vaidlustest. Augustinus oli ka väga usin kirjutaja. Tänaseni on tema kirjutistest säilinud 113 raamatut. Kaks olulisemat teost "Pihtimused" ja "Jumala Linn" on andnud olulise panuse mitte ainult kristliku teoloogiasse aga ka psühholoogiasse ja poliitilisse filosoofiasse. Teost ,,Pihtimused" peetakse maailmaajaloo esimeseks tõeliseks autobiograafiaks. Raamatus käib Augustinus samm-sammult läbi selle tee, mille ta pidi läbima jõudmaks oma Jumalani. 2. Õpetused .
inimtegevuse arenguga maavarade kaevandamine ning tööstussaaste ja olmejäätmete kasv, mis on paljude liikide hukatuslikuks osutunud. Ka osad majandusharud (kalandus ja jahindus) ohustavad teatud liike. 5) Looduskaitse, nimeline kaitse, kaitseala, programmid, projektid, rahvusvahelised kokkulepped Looduskaitse eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Selle tulemuslikkus sõltub iga riigi seadustest, elanikkonna teaduslikkusest ning kohalikest kultuurilistest ja religioossetest iseäratusest. Nimeline kaitse on seaduste sissekirjutamine, et mingi liik on kaitse all. Nimeline kaitse jagub omakorda kolme kategooriasse. I. Liigid, mis on Eestis harvaesinevad, esinevad piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritud või väga hajusate asurkondadena; liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus, elupaigad ja kasvukohad on inimtegevuse mõjul vähenenud. Kõik elu-või kasvukohad tuleb kaitse alla võtta! II
kuni 8000 maavärinat. Jaapan on sademeterohke maa. Eriti palju sajab suvise vihmaperioodi ajal. Jaapani saarestiku mitmekesine kliima on tinginud ka äärmiselt mitmekesise loomastiku. Tuntumad loomad : korallkalad, merilõvid,nokisvaalad,pruunkaru jne Vaatamisväärsused Jaapanis Kui soovid Jaapani kunagi külastada, siis tuleb sul kindlasti ära vaadata järgmised Jaapani vaatamisväärsused. Mägi Fuij, mis on Jaapani kõrgeim, Tokyo imperaatori palee ehk Kokyo, Kamakura üks religioossetest ja kultuurilistest keskustest, kust leiab 65 budistlikku templit ning 11 meetri kõrguse Buda kuju Daibutsu, Ueno park, kus võid külastada muuseume ja imeilusat aiakest, Harajukut, mis on siis shoppamiskoht, Asakusa, kus võid näha imeilusat templit,Shibuya, mis on Tokyo kõige säravam koht,Kyoto, mis oli siis ennist Jaapani pealinnaks. Geisa Sõna geisa tähendab jaapani keeles "kunstnik". Geisad on elukutselised
Tänu tugevale perekondlikule institutsioonile, mis oli juudi religiooni ja elu alus, säilitasid juudid oma traditsioonid väga rasketes tingimustes. Vana heebrea perekond oli patriarhaalne isa oli perekonna pea, juht, käskija. Isa oli laste esimene õpetaja ning pidev teadmiste see tähendab seaduse tundmise kontrollija. Haridus antud kontekstis tähendaski eelkõige osavõttu igapäevaelu praktilistest tegevustest ja religioossetest rituaalidest, mis kätkes endas karmi distsipliini. Hariduse andmine algas varakult, kui laps oskas rääkida õpetati talle esimesed palved, õpetussõnad jne. Kooli läks poiss enamasti 4aastaselt, kus õpetati lugemist, kirjutamist, artimeetikat. Ning peamine ülesanne oli seadused pähe õpida. Suursündmuseks noore juudi elus oli: poistel bar mitzva, tüdrukutel bat mitzva, kus noor tunnistati iseseisvaks ja võimeliseks ise otsustama, mis on õige ja mis on vale. Juudi naine ja ema
Tänu tugevale perekondlikule institutsioonile, mis oli juudi religiooni ja elu alus, säilitasid juudid oma traditsioonid väga rasketes tingimustes. Vana heebrea perekond oli patriarhaalne isa oli perekonna pea, juht, käskija. Isa oli laste esimene õpetaja ning pidev teadmiste see tähendab seaduse tundmise kontrollija. Haridus antud kontekstis tähendaski eelkõige osavõttu igapäevaelu praktilistest tegevustest ja religioossetest rituaalidest, mis kätkes endas karmi distsipliini. Hariduse andmine algas varakult, kui laps oskas rääkida õpetati talle esimesed palved, õpetussõnad jne. Kooli läks poiss enamasti 4aastaselt, kus õpetati lugemist, kirjutamist, artimeetikat. Ning peamine ülesanne oli seadused pähe õpida. Suursündmuseks noore juudi elus oli: poistel bar mitzva, tüdrukutel bat mitzva, kus noor tunnistati iseseisvaks ja võimeliseks ise otsustama, mis on õige ja mis on vale. Juudi naine ja ema
Ei ühel, teisel, ega ka kolmandal viisil. Sest teaduses peab olema võimalik mõelda nii, nagu keegi varem veel mõelnud ei ole, vastasel korral ei sünniks ühtegi teaduslikku avastust. Ainult, et kuidas seda saavutada? Teatavasti on teadlane kõigest oma ebamaisusest hoolimata ikkagi inimene, ja seega, nagu me juba eespool vaatlesime, religioosne olend. Parimal juhul võib tal endal olla illusioon, et tema mõtlemine on vaba igasugustest religioossetest mõjutustest. Või siis ikkagi halvimal juhul. Olen kuulnud öeldavat, et religiooni puhul võib mõtlemine esineda madalamas, mittemõistelises, mittefilosoofilises vormis. Aga kes ütleb, et mittefilosoofiline mõtlemine on madalam? Kas see, et lääneliku haridusega inimene ei saa aru, kuidas saab mõelds ilma aristootelliku loogika ja süllogismideta, ei näita hoopis mitte lääneliku hariduse enda piiratust. "Kas Jumal suudab teha nelinurkset kolmnurka
Pelops abiellus printsessiga, kuid enne mõrvas ta Myrtilose, kelle needus tõi hiljem kaasa Atreuse dünastia languse ja Oidipuse kannatused. Zeusi templi viilul Olümpias on kujutatud kaarikute võiduajamine, millel Pelops Oinomaost pettusega võitis. Pelops olevat mängud rajanud selleks, et puhastuda veresüüst kuninga surmas. Ajalugu Uuemate uurimuste põhjal arvatakse, et olümpiamängud on välja kasvanud religioossetest pidustustest Zeusi ema Rhea auks. Olümpias oli Rhea altar. Tõenäoliselt said mängud alguse 2. aastatuhandel eKr. Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. 8
RELIGIOONITEADUSE ALAHARUD: I Religiooniajalugu aluseks on võetud kirjalikud dokumendid, tekstid, ürikud, mille abil püütakse elgitada usundi kronoloogiat, ajaloolist algupära ja arenguetappe. II Usundifenomeloogia e. võrdlev usundiõpetus võrdlev õpetus religioossetest ettekujutlustest ja väljendusvormidest. Materjal on võeetud religiooniajaloost. III Usundipsühholoogia Siin võib eristada individuaal- ja sotsiaalpsühholoogilist aspekti. Esimene jälgib uskliku inimese hingeelu, usulisi elamusi ja nende tekkimist. Huvitavaks objektiks on usuelu juhid (prohvetid). Sotsiaalpsühholoogiliselt võib vaadata nt. usukogukonna mõju indiviidile, juhtide mõju kogukonnale jne.
Tavaliselt kirjutati surnuteraamat papüüruserullile ning see asetati kirstu või lahkunu hauakambrisse. Mitmed loitsud, millest raamat koosneb, kirjutati ka hauakambri seintele ning sarkofaagidele. Raamat koos teiste rituaalidega nagu nt mumifitseerimine pidi aitama surnul jõuda Duat'i (Egiptuse allmaailm) või hauatagusesse ellu. Polnud olemas ühte normatiivset Surnuteraamatut. Säilinud papüürused koosnevad mitmekülgsetest religioossetest ja maagilistest tekstist ning varieeruvad illustratsioonitelt. Surnuteraamat oli pika evolutsiooniprotsessi tulemus, mis sai alguse Vana Riigi Püramiiditekstidest ja Keskmise Riigi Sargatekstidest. Umbes üks kolmandik Surnuteraamatu peatükkidest on tuletatud varasematest Sargatekstidest. Surnuteraamat ise mugandati Hilis-Egiptuse ajal
pärineb just sellest ajast. Selles teoses ta ründab manilasi, sekti, mille liikmeks ta oli ise pikka aega olnud. 393. aastal tehti Augustinusele ettepanek kirja panna oma jutlused. Kaks aastat hiljem (395) suri Hippo linna piiskop. Samal aastal pühitseti Augustinus piiskopiks ja ta määrati Valeriuse, Hippo linna piiskopi abiliseks. Augustinus jäi kogu oma ülejäänud eluks Hipposse, kus ta suri 34 aastat hiljem. Selle aja jooksul võttis Augustinus osa paljudest religioossetest ja usulistest vaidlustest. Tema vaimuliku tee on täidetud erinevate eksiõpetuste vastu seismisega. Kuid sellelegi vaatamata oli Augustinuse enda peamiseks huviks ja eesmärgiks liturgia. Liturgia õppimise läbi lootis Augustinus võidelda korraga kolmel rindel. Esimene nendest oli kiriklikud (eklesioloogilised) raskused oma kodukoguduses. Tema teiseks eesmärgiks ja sooviks oli Rooma Impeeriumi ristiusustamine. Ja kolmandaks püüdis Augustinus oma kirjutistes leida vastust lunastuse
või religioossed ühendused. Neid võis sageli leida palverännakukirikute läheduses ja roomlaste kaubateede ääres. Et Vana-Rooma impeeriumi kodanikele ei olnud tundmatud Alpid oma hüvedega (värske õhk, looduse ilu, kuuma- ja terviseallikad), siis rajati hospiitse ka Alpi teede kõrgeimate ja raskeimate läbipääsude juurde. Läbisõitjaid teenindasid mungad, külalistele pakuti ka võimalust osa võtta religioossetest üritustest. Selliste öömajade andmine oli puhtalt heategevuslik. 13. sajandil tekkisid ka Kesk-Euroopa maades võõrastemajad ja trahterid, mida saab käsitleda kui hotelli eelkäijatena. Võõraste rändurite (peamiselt kaupmeeste) majutamise vajadus käis käsikäes kaubanduse arenemisega, kaubanduskeskuste kujunemisega. Trahter oli koht, kus võis leida öömaja ja saada süüa (nii endale kui ka hobusele). Turisminduses kutsutaksegi 13.-15. sajandit rändkäsitööliste ajastuks.
probleemiks on kirjutamata õiguse kestev säilitamine, selle mälus säilimise tagamine. (Rosentau 2004, lk 245-246) Mario Rosentau seisukohtade tutvustusi leiate käesolevast kogumikust ka edaspidi. Nüüd aga tõdeme, et nüüdisaja õiguse mõiste määratlemisel tuleb lähtuda õiguse sellistest tunnustest, mis eristavad teda tänapäeva ühiskonna teistest regulatsioonivahenditest (tavast, moraalist, korporatiivsetest ja religioossetest normidest ja nende süsteemidest), ning määratleda õiguse mõiste nende õigust iseloomustavate tunnuste kogumis. Õiguse argimõiste. H. L. A. Hart on visandanud haritud inimesele intuitiivselt tajutava skeemi õigusest oma 1961.a. avaldatud teoses “The Concept of Law.”(Hart, H. L. A. (1961) The Concept of Law. The Clarendon Press, Oxford, lk 3.), mis eesti keeles on esitatud Mario Rosentau poolt alljärgmiselt.
kuhu võis siseneda vaid ülempreester, täpne asukoht teada. Seeläbi kehtib piirang terve Templimäe kohta. Siiski usuvad mõned rabid, et kaasaegsed arheoloogilised ja muud tõendid on lubanud neil tuvastada piirkonnad, kuhu võib julgelt siseneda ilma juudi seadusi rikkumata. Religioosne tähtsus Kaljukuppel, olles osa hoonete kompleksist Templimäel (teine on Al-Aqsa mosee), on üks islami pühamatest paikadest. Selle olulisus tuleneb religioossetest tõekspidamistest, pidades silmas kaljut selle südames. Islami traditsiooni kohaselt on see kalju koht, kust Muhamed tõusis taevasse koos ingel Gabrieliga. Judaismis hoitakse selle kivi asukohta au sees kui kõige pühamat paika Maal, kui Tabernaakli siseruumi asukohta Templite perioodi ajal. Kristluses usutakse, et Bütsantsi keisririigi ajal oli koht, kuhu Kaljukuppel hiljem ehitati, kohaks, kuhu Constantinus I Suure ema rajas väikese kiriku, nimetades selle Püha Küürose ja Johannese
Pelops abiellus printsessiga, kuid enne mõrvas ta Myrtilose, kelle needus tõi hiljem kaasa Atreuse dünastia languse ja Oidipuse kannatused. Zeusi templi viilul Olümpias on kujutatud kaarikute võiduajamine, millel Pelops Oinomaost pettusega võitis. Pelops olevat mängud rajanud selleks, et puhastuda veresüüst kuninga surmas. Ajalugu Uuemate uurimuste põhjal arvatakse, et olümpiamängud on välja kasvanud religioossetest pidustustest Zeusi ema Rhea auks. Olümpias oli Rhea altar. Tõenäoliselt said mängud alguse 2. aastatuhandel eKr.Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine.8. sajandil eKr
Armastuse märgi all pandi alguses toime kohutav genotsiid oma rahva suhtes ja hiljem suunati see ka teiste rahvaste vastu. Kommunismi mõju kultuurile oli ilmselt sama laastav kui natsionalismil. Haritlased ja kultuuri tegelased tapeti või sunniti avaldama armastust juhtide vastu. Ülistama kurjategijaid. Kuid ma ei taha jätta muljet, et religioonil ja temaga seotud sümbolitel on kultuurile ainult negatiivne mõju. Seda kindlasti mitte. Kui otsida religioossetest maalidest või ükskõik millistetst teostest sümboleid, siis kahtlemata neid ka leiab. Kunstivool, mis hakkas tähelepanu pöörama just spirituaalsusele ja kujutlusvõimele saigi nimeks sümbolism. Tavaliselt on kunstnik osavalt need pildi sisse maalinud (nt: ,,Madonna ja laps" Domenico Veneziano), vahel on need ka juhuslikud (mitte sümboismi puhul), kuid igaljuhul on nende üle arutlemine ja maalide analüüsimine huvitav töö.
Osama kasvas Medinas ja Hijazis. Peale kooli lõpetamist Jeddahis abiellus ta ema sugulasega ning hiljem astus ülikooli majandust ja juhtimist õppima, et hiljem liituda pereäriga. Ta oli eriti huvitatud valitsusest ja rahvusvahelisest poliitikast, kuid lahkus kolmanda aasta ajal. Ülikooli ajal õpetas Osamale islamiõpetusi Muhammad Qurb, Sayyid Qurbi vend, Moslemi Vennaskonna ideoloogia rajaja. Bin Ladeni isa oli alati tungivalt soovitanud oma lastel hoiduda poliitikast ning religioossetest debattidest, kõik ülejäänud lapsed seda ka tegid austusest oma isa vastu, kuid Osama mitte. Perekonnaäriga paralleelselt fokusseeris bin Laden oma energia ja ressursid islami ning islamismi edendamisele. Sel ajal ta toetas Saudi põhiseid islamiste Lõuna-Jeemenis, kes tõrjusid kommuniste, kuigi on teada väga vähe Osama rollist selles võitluses, siis oli Osama siiski pea kaks kümmet võtmemängija selles kokkupõrkes.3 2 www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=443; 10.05.2011
kes korraldas Oinomaose surmasaamise. Pelops abiellus printsessiga, kuid enne mõrvas ta Myrtilose, kelle needus tõi hiljem kaasa Atreuse dünastia languse ja Oidipuse kannatused. Zeusi templi viilul Olümpias on kujutatud kaarikute võiduajamine, millel Pelops Oinomaost pettusega võitis. Pelops olevat mängud rajanud selleks, et puhastuda veresüüst kuninga surmas. Ajalugu Uuemate uurimuste põhjal arvatakse, et olümpiamängud on välja kasvanud religioossetest pidustustest Zeusi ema Rhea auks. Olümpias oli Rhea altar. Tõenäoliselt said mängud alguse 2. aastatuhandel eKr. Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. 8
Oletatakse, et religioon tekkis kiviajal või et religioon on sama vana kui inimkond. Kirjalike allikate puudumisel või nende kõrval võib varasemate uskumuste kohta informatsiooni saada arheoloogilise materjali (sealhulgas näiteks matusekommete, hauapanuste põhjal), samuti võrdleva mütoloogia ja keeleteaduse abil. Pole teada ühtki rahvast või kultuuri, kel poleks mingisuguseidki religioosseid uskumusi. Religioon on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga. Religioossetest tekstidest on alguse saanud ja edasi kandunud kirjakeeled ning kirjaoskus. Religioon on ajaloos olnud ja on ka praegu tihedas seoses hariduse, teaduse, meditsiini, filosoofia, ajaarvamise, kunsti, kirjanduse, muusika jpm valdkondadega. Paljud maailma suurimad ehitised on rajatud religioossel otstarbel (sakraalehitused, templid, püramiidid). Religioon annab järgijaile kindla maailmavaate (elu mõtte, juhised
2 Naiste olümpiamängude avamine. 6 2. OLÜMPIAMÄNGUDE AJALUGU Tänaseni pole päris täpselt teada, millal Olümpias esimesed spordivõistlused toimusid. Igal juhul on teada, et olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel. Uuemate uurimuste põhjal arvatakse, et olümpiamängud on välja kasvanud religioossetest pidustustest Zeusi ema Rhea auks. Olümpias oli Rhea altar. Tõenäoliselt said mängud alguse 2. aastatuhandel eKr.Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine.8
maailma alguse ning lõpu küsimustes jms). Religioon on saatnud inimest aegade algusest saadik, oletatakse, et religioon on sama vana kui inimkond. Pole teada ühtki rahvast või kultuuri, kel poleks mingisuguseidki religioosseid uskumusi. Religioon on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga. Religioossetest tekstidest on alguse saanud ja edasi kandunud kirjakeeled ning kirjaoskus. Religioon on ajaloos olnud ja on ka praegu tihedas seoses hariduse, teaduse, meditsiini, filosoofia, ajaarvamise, kunsti, kirjanduse, muusika jpm valdkondadega. Paljud maailma suurimad ehitised on rajatud religioossel otstarbel.
Segiajavaks sellepärast,et eksperimentaator ei saa olla kindel,et tulemused võlgnevad``tänu`` sõltumatule või välisele muutujale või mõlemale korraga.Seega on tulemused ebaveenvad ja eksperimenti tuleb korrata sel moel, et ellimineerida sõltuvust välisest muutujast. Seega võiks segavaks muutujaks lugeda ehk seisukohta, mida võis omada testis osaleja, kelle jaoks oli juba eeldatud hoiak juhuvahekorra kohta, mis võis tuleneda tema kasvatusest või religioossetest tõekspidamistest 12. Kas on täheldada või karta eksperimentaatori kallutatust ? Kui lähtuda sellest, et eksperimendi läbiviijad olid juba oma varasemate uurimistööde põhjal eeldanud ja püstitanud teatavaid hüpoteese, siis võiks seda kaudselt ka kallutatuseks nimetada, pealegi oli küsimustele vastuste andmise variandid koostatud ka uurijate kohaselt, mis on ka alati selliste nn.valikvastuste häda. Ise arvan, et
Üldiselt on absolutismi põhjendatud sellega, et kui võim on koondatud ainult ühe isiku kätte, saab ta tunduvalt efektiivsemalt valitseda, kui pidevalt üksteise soove arvestama pidav kollegiaalne võimuorgan. Samuti osutatakse, et absolutistlikku võimu omava monarhi näol on tegu inimesega, keda sünnist saadik on kasvatatud valitsejaks, mistõttu saab tema sellega ka kõige paremini hakkama. Kriitikat on ainuisikulisele valitsemisele olnud alati, kas demokraatlikest, seisuslikest või religioossetest printsiipidest lähtudes. Kõige levinum ja ajaliselt pikimat aega kasutusel olnud vastuväide on aga ilmselt see, et ainuisikulist võimu omav monarh võib seda kuritarvitada ehk muutuda türanniks. Samas ei levinud absolutism kõikjal, kuna absoluutse monarhia mudel 3 sobis kõige paremini tsentraliseeritud valitsuskorraga rahvusriikidele ning mitmel
sisemine liigendus, mis vabariigiaedsetes hoonetes väga ratsionaalne oli. Võtame vaatluse alla või Pompeji linna termi (pilt 4), kus ruumide paigutus oli äärmiselt loogiline ja otstarbekohane. Laiad väravad ja arvukad sissekäigud ning garderoobid lubavad vastu võtta rohkelt inimesi. Küttesüsteemi abil oli võimalik reguleerida temperatuuri erinevates teineteise järgi asuvates ruumides, vastavalt pidevalt tõusvale soojusele. Religioossetest vabariigiaegsetest ehitistest rääkides tuleb ka Rooma puhul mainida templeid. Vabariigi ajal võis Roomast leida vanema pärandina põhiplaanilt ringikujulisi nn itaalia poodiumile ehitatud templeid, mis olid vana pärismaalaste traditsioonide pärand, ja nelinurkse põhiplaaniga jumalakodasid, mille eeskujuks olid kreeklaste ja etruskide pühakojad. Üks hilisest vabariigiaegsest perioodist säilinud templis, mida kutsutakse Fortuna Virilise templiks (pilt 5), on viimasest
alustel. Liikmeks valitu annab pidulikul kombetalitusel vande kogu jõuga hoogustada olümpialiikumist. Vande tekst sisaldub olümpiahartas: ,,Saanud au osaliseks olla ROK-i liige ja tema esindaja oma kodumaal, tunnetan vastutust, mille paneb mulle see kahekordne nimetus. Ma kohustun teenima kogu jõuga olümpialiikumist ning austama olümpiaharta põhiprintsiipe sellistena, nagu need kavandas parun Pierre de Coubertin, laskmata end mõjustada poliitilistest, ärilistest, rassilistest või religioossetest kaalutlustest." ROK lahendab olümpialiikumise küsimusi oma istungjäkudel. Need toimuvad vähemalt kord aastas. Olümpiamängude aastal peetakse kaks istungjärku: esimene tali-, teine suveolümpiamängude ajal. ROK-i esimeseks istungjärguks peetakse Pariisis 1894. aastal toimunud rahvusvahelist kongressi, millel ROK asutati. Kõik istungjärgud on kinnised, neist võtavad osa ainult ROK-i liikmed ja auliikmed.
Koduloomadesttoituvate kiskjate (huntide) ja ohtlike mürkmadude tapmine, dekoratiivsete õistaimede korjamine. Mitmeid väikesearvulisi liike iseloomustab ka aeglane paljunemine ja vähene kohanemisvõime, mis omakorda suurendab nende väljasuremisohtu. Millega tegeleb looduskaitse? Looduskaitse üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Selle tulemuslikkus sõltub iga riigi seadustest, elanikkonna teadlikkusest ning kohalikest kultuurilistest ja religioossetest iseärasustest. Et tagada haruldaste ja hävimisohus liikidele soodsad elutingimused, võetakse arvele ja kaitstakse nende pesapaiku ja kasvukohti, vajadusel luuakse aga kaitsealad, kus inimtegevus on seadustega reguleeritud. Piiratakse taimede ja loomade sisse- ja väljavedu. Keskkonnakaitse on rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, muis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele,
Negatiivne sõnastus annab nõu, millest peaks hoiduma, toimib häiresignaalina, enne kui ollakse lausumas või tegemas midagi oskamatut. Positiivne sõnastus väljendab üldisi põhimõtteid, mille suunas pürgida, on laiahaardelisem ja neist kahest olulisem. 2.6 Ohud On olemas vähemalt kaks ohtu, mille puhul tuleb kõlbluse arendamisel ettevaatlik olla. Esimene neist on kuuletumise ja ,,patu" kontseptsioonide importimise oht teistest religioossetest traditsioonidest, mis võib sisendada süü- ja väärtusetuse tunnet. Teine on ebaloomulik karmus iseenda vastu. Käitumisjuhised kirjeldavad, kuidas käituks virgunud olend, kuid ise ei ole virgunud ning kuni selle seisundini jõudnud ei ole, on võimatu neist orientiiridest täht-tähelt kinni pidada. Juhiseid nimetatatkse mõnikord ,,treeningprintsiipideks" ning tähtis on näha neid selles valguses harjutustena, mis võimaldavad vastavat oskust aegamööda arendada
lastesõimed-ja aiad, hoolimatus) või kogenud palju negatiivseid emotsioone (vanemate jõhkrus, tülitsemine, joomarlus), kui tunnete väjendamist peetakse üldsegi sobimatuks moodsasse tehnitsistlikusse maailma, ei saa ju lastelgi tundemaailm täielikult välja areneda. Et me just sellisest ajastust tuleme, on paratamatu. Samuti on ateistlik kasvatus jätnud paljud noored ilma käitumise religioossest regulatsioonist ja religioossetest elamustest ilmutusest ja ekstaasist. Juhuslik on inimeste informeeritus narkootikumide toimemehhanismidest ja tagajärgedest. Kui puudub informatsioon narkootikumi hukatuslikest tagajärgedest ning tarbijad jutustavad ainult ülimast naudingust, ei saa tekkida psüühilist tõrksust. Sotsiaalses plaanis on paratamatu, et antud ajahetkel puudub Eestis miski kandev usk või idee, mis kumuleeriks positiivseid emotsioone. Kui kümme aastat tagasi haaras
mänginud nii suurt rolli sisemine liigendus, mis vabariigiaedsetes hoonetes väga ratsionaalne oli. Võtame vaatluse alla või Pompeji linna termi (pilt 4), kus ruumide paigutus oli äärmiselt loogiline ja otstarbekohane. Laiad väravad ja arvukad sissekäigud ning garderoobid lubavad vastu võtta rohkelt inimesi. Küttesüsteemi abil oli võimalik reguleerida temperatuuri erinevates teineteise järgi asuvates ruumides, vastavalt pidevalt tõusvale soojusele. Religioossetest vabariigiaegsetest ehitistest rääkides tuleb ka Rooma puhul mainida templeid. Vabariigi ajal võis Roomast leida vanema pärandina põhiplaanilt ringikujulisi nn itaalia poodiumile ehitatud templeid, mis olid vana pärismaalaste Page 7 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM traditsioonide pärand, ja nelinurkse põhiplaaniga jumalakodasid, mille eeskujuks olid kreeklaste ja etruskide pühakojad
keelekasutus/mõisted. Tüli, sest erinevate piirkondade kristlased mõistsid asju erinevalt. Kompromiss: usutunnistused. Institutsiooniline ja keeleline külg on inimlooming. Kombed, tavad, traditsioonid on inimlooming. Jeesus oli päriselt olemas; ka tema religioossed kogemused olid tõenäoliselt päris. Religioonisotsioloogia: 1. kõik ongi inimkonstruktsioon 2. religioonil on ka oma sfäär olemas Neuroloogia: osa religioonist, religioossetest tunnetest on meile sünnipäraselt kaasa antud. Võimekus usuks on meile teatud osas bioloogiliselt ette antud. On inimkogemusi, mis on kultuuriülesed. (Kultuurideülese kohta võime oletada, et see on bioloogilist algupära, mitte inimeste konstrueeritud.) Igas kultuuris on neid, kellel on kogemusi kohtumisest vaimolenditega (kogemuse sisu määrab juba kultuur). Kogemused selgeltnägemisest, telepaatiast ja paranormaalsest.
Oletatakse, et religioon tekkis kiviajal või et religioon on sama vana kui inimkond. Kirjalike allikate puudumisel või nende kõrval võib varasemate uskumuste kohta informatsiooni saada arheoloogilise materjali (sealhulgas näiteks matusekommete, hauapanuste põhjal), samuti võrdleva mütoloogia ja keeleteaduse abil. Pole teada ühtki rahvast või kultuuri, kel poleks mingisuguseidki religioosseid uskumusi. Religioon on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga. Religioossetest tekstidest on alguse saanud ja edasi kandunud kirjakeeled ning kirjaoskus. religioon on ajaloos olnud ja on ka praegu tihedas seoses hariduse, teaduse, meditsiini, filosoofia, ajaarvamise, kunsti, kirjanduse, muusika jpt valdkondadega. Paljud maailma suurimad ehitised on rajatud religioossel otstarbel (sakraalehitused, templid, püramiidid). religioon annab järgijaile kindla maailmavaate (elu mõtte, juhised õigeks
annaabi.ee 
