Pedagoogika aluste referaat (0)

Tartu Ülikool
Sotsiaal- ja haridusteaduskond
PEREKONNA ARENGULOOST
ERINEVATE RAHVASTE
JUURES
Referaat
Juhendaja : Karmen Trasberg
Koostas: Kadri Mugu
Tartu 2010

Sisukord

Sissejuhatus 3
Kreeklased 4
Juudid 5
Venelased 6
Jaapanlased 7
Kokkuvõte 8
Kasutatud kirjandus 9

Sissejuhatus

Antud referaadi eesmärgiks on tutvustada lähemalt erinevate rahvaste perekonna ja kasvatuse arengulugu. Kitsendasin teemat, valides välja neli kultuuri, mis tundusid minu jaoks kõige rohkem huvipakkuvamad.
Põhieesmärgiks olen seadnud eri ajalooperioodide eri rahvaste kõrvutamise. Samuti püüan välja tuua seda, mida on ajaloost üle võetud või õpitud ning kasutusel veel tänapäevalgi.
Oma töös annan ülevaate neljast erinevast kultuurimudelist- kreeklaste, juutide, venelaste ja jaapanlaste perekonnast ja kasvatusest .

Kreeklased

Kuni seitsme aastaseks saamiseni kasvas poiss ema ja hoidjate käe all. Vastsündinud ja natuke vanemad lapsed olid tavaliselt naistepoolel, kuid võis juhtuda ka seda, et lapse isal polnud lapse jaoks aega ning lapse ema oli veel liiga kogenematu ja noor. Sellisel juhul kasvas laps hoidjate valve all.
Kreeka poisi õpingud algasid juba seitsme aastaselt ning juba varakult õppis ta käsitsema relvasid. Poissi valmistati ette praktilisele elule: ta õppis näiteks , kuidas juhtida majapidamist ja jälgida põllutöid. Tütarlapsi hakati samuti juba eriti varases eas harjutama majapidamise eest hoolitsema, ema aitama ja kõiki muid perenaise oskusi omandama.
Kreeka perekond ei saanud olla oma lastele hariduse andjaks. Emal lasti lapse eest hoolitseda ainult kuni lapse seitsme aastaseks saamiseni, siis võeti ta ema käest ära. Samuti ei olnud ka isal võimalust pojaga tegeleda, sest tal oli niigi seoses avalikust elust aktiivse osavõtuga hõivatud. Isa oli eelkõige kodanik ja poliitik ja alles seejärel perekonnapea.
Naine oli Kreeka ühiskonnas mehe võimu all ja pidi hoiduma tahaplaanile. Naine oli alati mehest sõltuvuses, olgu selleks siis isa, abikaasa vend või poeg. Oma mehe naisena oli kreeklanna peamiseks ülesandeks sünnitada terveid lapsi ja anda neile kõige esimene kasvatus. Poisid, nagu juba ka mainitud , jäid ema kasvatada esimesel seitsmel eluaastal , tüdrukud aga seni, kuni läksid mehele.
Joonis 1- Kreeka perekond ( http://www.metmuseum.org/toah/images/hb/hb_11.100.2.jpg )

Juudid

Joonis 2- juudi perekond ( http://judaica-art.com/images/uploads/A_Jewish_Family_2.JPG )
Heebrealaste jaoks oli perekond väga olulisel kohal. Perekond on juudi religiooni ja elu aluseks.
Perekonna tähtsaim funktsioon oli laste õige kasvatamine . Esmajärjekorras lasus laste kasvatamise ja harimise kohustus isal, sest vana heebrea perekond oli patriarhaalne
Igapäevaelus valitses perekonnas range distsipliin . Haridus säärases situatsioonis oli eelkõige osavõtt igapäevaelu praktilisest tegevusest ja religioossetest rituaalidest
Heebrea haridus algas varases eas. Lapsele tutvustati pühakirja juba enne kooliminekut. Kooli läks poiss juba nelja aastaselt. Peamine ülesanne koolis oli seaduste pähe õppimine, lisaks õpetati muidugi ka teisi aineid, näiteks lugemist, kirjutamist ja aritmeetikat. Tüdrukud said haridust kodus.
Ema osaks pidasid juudid ennekõike kõlbeliste aluste kujundamist lastes . Esmase käitumisõpetuse said lapsed emalt. 12- 13 aastaseks saades ütles isa piduliku tseremooniaga poja eest vastutamisest lahti ning sellest hetkest alates vastutas poeg seaduse ees ise.
Juudid on ainuke rahvas, kes pole tuhandete aastate vältel kaotanud oma religioosset ja kultuurilist järjepidavust. Lisaks on väga tähelepanuväärne ka vana heebrea keele ivriidi elustamine ja kasutuselevõtt tänapäeva Iisraelis.

Venelased

Alates 15.-16.sajandist sai venelaste põhiliseks kasvatusaluseks kogumik Domostroi . Domostroi põhimõtete järgi on ühiskond patriarhaalne ning mehel lasus naiste, laste ja majaliste üle suur võim, mida piirasid ranged õigeusu tavad ja reeglid. Naine oli alluv ning talt nõuti töökust ja allaheitlikust. Lapsed pidid vastuvaidlematult vanemate sõna kuulama .
Vägivald naiste ja laste kallal oli vene talupojaühiskonnas tavaline ja siiamaani on ju kasutusel sellest ajast pärit ütlus, et kui ei peksa, siis ei armasta…
Kõik õppimisega seonduv oli allutatud kirikule ja õigeusule. Õpetus seisnes kirikuraamatute lugemises ning seda oli vaja selleks, et mõista paremini kirikuteenistust. Kirikuharidus oli üldine ja ainus haridus, mis kehtis kõikide laste jaoks.
Vana- Vene ühiskonna pedagoogika tugines Vanale Testamendile, mille järgi valitses karm patriarhaat , kus mehel oli tohutu võim oma pereliikmete üle. Patriarhaalses vene ühiskonnas peeti õpetatud meestest lugu ning pereisad püüdsid igati oma poega kellegi juurde õppima anda, et nad paremale järjele jõuaksid.
Joonis 3- leheküljed kogumikust Domostroi ( http://people.pwf.cam.ac.uk/jrh11/Ru4New_files/image009.jpg )

Jaapanlased

Jaapani perekond oli eelkõige religioosne ühendus. Perekonnas valitses range hierarhia ning pere vaieldamatuks liidriks oli loomulikult isa. Lapsed pidid vastuvaidlematult alluma oma vanematele ja vanavanematele.
Erinevalt euroopa perest jäi jaapani perekond pikaks ajaks nö suurpereks, kuhu võisid kuuluda isegi kuni neli põlvkonda.
Jaapani tolleaegne haritus seisnes hiina raamatute uurimises.
Jaapanlased olid jaotatud rangelt seisustesse ning kõik see kehtis ka jaapani naise kohta.

Kokkuvõte

Võrreldes erinevate rahvaste kasvatusmudeleid, võib leida mitmeid jooni, mis on sarnased kõikide puhul. Kõigepealt näiteks see, et mees oli igal pool vaieldamatu pereliider ja talle pidid alluma kõik teised pereliikmed , naine oli aga kõikides peremudelites selleks pooleks, kes pidi end vaos hoidma ja mehe sõna kuulama ning tema rolliks peres oli suures osas laste sünnitamine ja kasvatamine.
Kõige muutumatuna on suutnud püsida juutide kasvatus- ja peremudel, mis on ainukesena suutnud säilitada enamuse oma ajaloolistest põhiväärtustest.
Tänapäeval on muidugi maailm edasi arenenud, kuid kindlasti on mingid mõjud veel ka tuntavad vanematest ajalooperioodideks.
Usun, et isegi kui me seda endale ei teadvusta, järgime me tegelikult siiski juba esivanemate poolt tähtsaks peetud tegevusi meie kõigi jaoks olulistes tegevustes…

Kasutatud kirjandus

• Patterson, C. (1998). The Family in Greek History. Harvard University Press, 286 lk
  
• Tilk, M. (2003). Kasvatus eri kultuurides 1.osa, 288 lk
  
• Tilk, M. (2004). Kasvatus eri kultuurides 2.osa, 512 lk
  
• Tilk, M. (2006). Kasvatus eri kultuurides 3.osa, 479 lk
  
• www.crystalinks.com/greekculture.htm [17.okt 2010]