Renessanssi ,maadeavastuste ja reformatsiooni osa uue maailmapildi kujunemisel (0)

Renessanssi ,maadeavastuste ja reformatsiooni osa uue maailmapildi kujunemisel
Varauusajal arenes Euroopas rahvusriiklus. Tugev kuningavõim kujunes Inglismaal, Prantsusmaal ja Hispaanias . Saksamaal ning Itaalias säilis riiklik killustatus. Põhja-Euroopas kujunesid välja Taani ja Rootsi rahvusriik . Ida- ja Kagu-euroopas domineerisid Poola-Leedu , Venemaa ja Türgi. Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastuleandnud nimeks renessanss ja kuna ausse tõsteti kõik inimlik, siis nimetatakse seda ka humanismiks. Humanistlikele veendumustele leiti tuge antiikkultuurist. Ka keskajal oli kirik ja skolastika suhtunud antiikkultuuri lugupidavalt, toetades oma õpetust antiikautoritelt pärit seisukohtadega.Idealiseeriti antiikinimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nautivat elulaadi. Eeskuju võeti ka antiikkunstist . Keskaja inimesed olid alasti inimkeha kujutamist sajandeid vältinud , Kreeka ja Rooma kunstis oli see aga peaagu rõhutatult esile toodud ning see sobis hästi humanistliku ettekujutusega inimese täiuslikkusest. Kunsti kaudu jõuti anatoomia tundmaõppimiseni, näiteks lahkas kuulus Itaalia renessanssikuntsnik Leonardo da Vinci ( 1452 -1519) keha täisliku kujutamisel laipu.
XVI sajandil sai Itaaliast alguse uue maailmavaate kujunemine. Üha enam eemalduti religioossetest väärtustest , hindama hakati inimkesksemat maailma ( humanism ). Taasavastati ja ausse tõsteti antiikkultuuriga seonduv (renessanss). Jõukast ja kultuurilembesest Põhja-Itaaliast levis renessansskultuur mujalgi Euroopas. Uus maailmavaade pani ka kriitiliselt suhtuma teaduslikesse, ühiskondlikesse ja kiriklikesse autoriteetidesse. Senisest enam asuti tegelama loodusteadusega .
Varauusajal avardus tänu suurtele maadeavastustele oluliselt eurooplaste ettekujutus maailmast. Varauusaja alguseks oli eurooplastele tuntud umbes 1/5 maakera pindalast, varauusaja lõpuks juba neli viiendikku. Avastusretkede esirinnas olid Hispaania ja Portugal , neid motiveeris soov leida senisest lihtsam ja odavam ligipääs Aasia (India) rikkustele. Kulla ja vürtside jahil avastasid ning allutasid eurooplased XV- XVIII sajandil alasid Ameerikas , Aafrikas ja Aasias. On tähelepanuvärne ,et ajastu lõpuks tundsid eurooplased juba 90% maailmamerest, maismaast aga vaid 60%. Oluliselt suurenes väärismetallide sissevedu Euroopasse, õpiti tundma uusi taime-ja loomaliike . Alles XVIII sajandil jõudis kartul inimese toidulauale , pakkudes leevendust viljaikaldustest tingitud näljahädale. Tubakat peeti arstirohuks ja just kopshaiguste vastu . Kaubandustulusid kasutati ka töönduse ja panganduse arendamiseks .
Juba keskaja lõpul olid portugallased hõivanud Maroko rannikualad Aafrikas ja vahetanud seal kaupu araablastega. Portugali printsi Henrique Meresõitja (1394-1460) eestvõttel asuti piki aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse.
Katoliikluse pani tõsiselt proovile XVI sajandi algul Saksamaal Martin Luhteri algatatud usupuhastusliikumine . Katoliku kirikut kritiseeriti kõlbelise laostumise ja liigse ilmalikkuse tõttu. Mitmed Euroopa monarhiad soovisid oma riigis ise kirikut valitseda . Luhteri õpetus kogus poolehoidjaid Saksa kuurvürtside hulgas ning 1555. aastal oli keiser Karl V sunnitud augsburgis usurahuga kuulutama luteri usu katoliikluse kõrval teiseks religiooniks.
Trükikunsti leiutamise järel levisid usupuhastustuslikud ideed pea kõikjale Euroopas. Protestantlikud kirikud kujunevad Skandinaavias, Inglismaal, Madalmaades, šveitsis ja Saksa aladel . Võitlemaks reformatsiooniga , algatas katoliku kirik vastureformatsiooni . Paavstkiriku sisemise ühtsuse kindlustamisele aitasid kaasa jesuiitide ordu rajamine ja Trento kirikukogu otsused .