Kesk- ja Lõuna-Ameerika kõrgkultuuride areng - Inkad (0)

Kesk- ja Lõuna-Ameerika 
kõrgkultuuri
 
de areng
Inkad
 
 
Koostas: Merilyn Meeder
Asukoht
●  Andid . Lõuna-Ameerikas.
● Lõuna- Ameerika läänerannik. Colombia , Peruu, 
Ecuador , Tšiili ja  Argentiina .  
 
 
Aeg
●  Elasid umbes 12. sajandist kuni 16. 
sajandi keskpaigani
● Viimane  inkade  linnus vallutati 
hispaanlaste  poolt aastal 1572
 
 
Ühiskond
● Riigikeeleks oli ketšua keel. 
●  1527 . aastaks oli  populatsioon  umbes 20 miljonit
● Juhtimisvorm: Monarhia
● Ülemvalitseja  tiitel oli  Sapa   Inka  - "Püha Inka", teda 
peeti päikesejumal  Inti otseseks järeltulijaks.
Sapa Inca
 •   1438 – 1471  Pachacuti
 •  1471– 1493  Túpac Inca Yupanqui
 •  1493–1527 Huayna Capac
 •  1527–1532 Huáscar
 •  1532–1533 Atahualpa
 
 
 
 
Pildil: Inkade riigi 
üheksas valitseja 
Pachacútec Yupanqui, 
kes oli võimul aastail 
1438–1471.
 
 
Ühiskond
●
Rikas ja kõrgelt arenenud  impeerium . 
●
Keskuseks  Cuzco
●
Neil olid suurepärased ehitusoskused. 
●
Elasid müüridega kaitstud linnades. 
●
Oskasid hästi niisutussüsteeme ja sillutatud teid rajada
●
Ehitasid ka  ripp - ja kivisildu
●
Välimusest: Mehed olid keskmiselt 1.57m ja naised 1.45m 
pikad, tume nahk, tumedad silmad, tumedad juuksed.
 
 
Sillad ja teed
 
Kivist ja puidust sild  Machu  Picchu´s Tee Aguascalientesest Machu 
Inkade köissild Cuscos, 
Picchu´sse
Peruus . 
 
 
Veel fakte
● Inkad õpetasid arvepidamiseks välja erilised 
ametnikud (quipucamayoc), kes töötasid sõlmkirjaga 
( quipu ). 
● Inkade sidepidamisvahendiks oli tihedalt asetsevate 
postijaamade (tampu) vahel korraldatud kulleritega 
ja transport käis kandjatega teatepulga üleandmise 
põhimõttel. Sidet peeti ka suitsu- ja valgussignaalide 
abil kuna inkad ei kasutanud ratasveokeid ega 
ratsaloomi.
 
 
Sotsiaalsed kategooriad
●
Aadelkond koosnes kolmest  kihist . Kõrgeimal astmel inkad ehk ketšua-
indiaanlaste põlisaristokraatia, kes oli piisavalt arvukas, et hoida riiki oma 
kontrolli all. 
●
Järgmisel astmel olid segaverelised inkad panacad, aga ka Cuzco nn inkad 
eesõiguse poolest. Cuzcos ja selle ümbruses oli  muistne  külakogukond ayllu 
muutunud panacaks. Panacasse kui nn eesõigustega ayllusse kuulusid mitmete 
keisrite tuhanded järglased, sisuliselt aadlipäritoluga inimesed, kelle seast 
värvati riigiametnikke ja muid ametikandjaid. 
●
Kolmandal astmel oli inkade suhtes lojaalne alistatud rahvaste ülemkiht, 
kellekellel oli privileege ja kellele oli  kohalikes  asjades jäetud teatud 
otsustusõigus.
●
Suurem osa rahvastikust, kes külades põldu harisid, karja kasvatasid või 
käsitööd tegid, olid töötegijad – hatunruna
 
 
Põllumajandus
●
Inkad tegelesid väga palju põllumajandusega. Eriti palju kasvatasid nad 
maisi. Mais oli neile kõige püham toit ja isegi kalendri tegid nad maisi 
külvamise-kasvatamise-korjamise järgi.
●
Veel kasvatati  puuvilla , tomatit, avokaadot, pipart, maasikaid, pähkleid, 
kabatšokki, magusat  kartulit , ube, ananassi, banaani vürtse ja kokalehti, et 
valmistada šokolaadi (nad kasutasid neid ka narkootikumidena). Ning 
inkad  pidasid  ka  mesilasi . 
●
Inkad ei kannatanud kunagi nälga – nad kasvatasid isegi rohkem toitu kui 
neil vaja oli ja ülejäänud toidu said nad hõlpsasti kuivatada kuna Alpides 
on selleks head võimalused. 
●
Majandus põhines kõplapõllundusel, viljeldi põhiliselt maisi ja kartulit, 
loodi terrasspõllundus ja niisutussüsteem .
 
 
Terrasspõllud
●
Inkad leiutasid terrasspõllunduse. Nad elasid mägedes ja seega 
oli tasane  maa  haruldane . Nii tegid nad ise maad tasaseks, 
ehitades mäeküljele  astmed . See oli ka heaks niisutussüsteemiks 
(ka vee ära uhtumiseks). Selle asemel, et vihmavesi mäeküljelt 
alla jookseks, suunasid inkad vee  igalt astmelt eraldi alla. Veel 
rajasid nad avedukte, et vajadusel vett ühest kohast teise kanda. 
 
 
Inkad ja loomapidamine
● Inkad pidasid laamasid, biisamparte, 
alpakaid, koeri , merisigu ja vikunjasid. 
 
 
 
Religioon
●
Polüteistlik
●
Viracocha oli jumala looja. 
●
Kõige tähtsam jumal oli päikesejumal, Inti.
●
Inimohverdused olid osa religioossetest rituaalidest.
●
Tihti toodi inimohvriteks lapsed. 
Päikesejumal
●
Ohverdus toimus vaid väga olulise sündmuse puhul.
●
Inkad pidasid pidu, viisid ohvri/d mäetippu ja andsid ohvritele midagi nende joovastamiseks. (vahel ka 
kägistati, löödi millegagi pähe või jäeti lihtsalt surema).
●
Inkad uskusid erinevatesse jumalatesse: 
Viracocha (aka Pachacamac) – Lõi kõik elava
Apu Illapu – Vihma jumal, palvetati kui vajati vihma
Ayar Cachi – Kõrgelt karastatud jumal, põhjustab maavärinaid
Illapa – Äikese ja kõu jumalanna (aka Yakumama vee jumalanna)
Inti – päikesejumal ja patroonlinna  Cusco jumal (päikese kodu)
Kuychi – Vikerkaare jumal, ühendatud viljakusega
Ema Kilya – Inti naine, kutsutud ka Kuu Emaks
Ema Occlo – Tarkus tsiviliseerida inimesi, õpetas naistele kudumist, riiete tegemist ja majade ehitamist
Manco Cápac – tuntud tema  julguse  poolest, saadetud maale, et saada inkade esimeseks kuningaks, õpetas inimestele kuidas kasvatada taimi, valmistada  relvi , 
tegema koostööd, jagada ressursse ja kummardada jumalaid
Pac  
hamama – Maa jumalanna ja Viracocha naine, inimesed tegid talle pakkumi  si -  kokalehtedes ja õlles ning palvetati, et tuleks hea  viljasaak
Qochamama – Mere jumalanna
Sachamama – Tähendab Emand Puud, jumalanna kujutab välimuselt kahe peaga madu
Yakumama – Tähendab Emand Vett, esindatud maona, kui ta Maale tuli, muutus ta suureks jõeks (samuti Illapa)
Macchu Picchu
● Macchu Picchu on hästi säilinud Inkade kindlustatud 
asula peruus, mis arvatavasti ehitati valitseja 
Pachacuteci juhtimisel, 15. saj.
● Macchu Picchus on säilinud enam kui 200 hoonet, 
see on inka kultuuri tuntuim mälestis ja oluline 
sümbol.
● Pärast inkade impeeriumi vallutamist 1532. aastal, 
enam linnas ei elatud .
 
 
Inkade  kunst
 
 
 
Kasutatud allikad: 
●  https://et.wikipedia.org/wiki/Inkad
●  https://en.wikipedia.org/wiki/Inca_Empire
●  http://www.folklore.ee/tagused/nr33/kulmar.pdf
●  http://incas.homestead.com/inca_domestic_animals.html
●  http://www.history.com/topics/inca
●  http://ngm.nationalgeographic.com/2011/04/inca-empire/pr i
ngle-text
●  http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.as
p?historyid=ac84
● Pildid: Google´i pildiotsing. 
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16