Usk inimeste mõjutajana Religioon ehk usund, rahvapäraselt usk, on inimese suhtumine temast absoluutselt üle olevasse ja tema olemist määravasse tegurisse, mida käsitletakse kas umbisikulise väena või kujutletakse isikustatud kujul Jumalana, kelle põhitunnused on pühadus ja kõikvõimsus. Usk on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga. Religioossetest tekstidest on alguse saanud ja edasi kandunud kirjakeeled ning kirjaoskus. Religioon on ajaloos olnud ja on ka
· diskrimineerimine, · ebaõiglus ja ebavõrdsus, · inimõiguste rikkumine, · illegaalne immigratsioon, · põgenikud, · puudega inimesed, · HIV/AIDS jm epideemiad, · olenevalt riigist / piirkonnast negatiivne iive või vastupidiselt rahvastiku liigne juurdekasv, · terrorism, · jne. Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Religioon annab järgijaile kindla maailmavaate (elu mõtte, juhised õigeks tegutsemiseks ja suhtlemiseks, tõekspidamised surma, saatuse, tuleviku, maailma alguse ning lõpu küsimustes jms). Religioon on saatnud inimest aegade algusest saadik, oletatakse, et religioon on sama vana kui inimkond. Pole teada ühtki
Religioon Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikud sünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. Sõna "religioon" pärineb ladina sõnast religio (rlgo), mille põhitähendused klassikalises ladina keeles olid 'jumalakartus' ja 'vagadus'. Üks võimalik tõlgendus on 'taassidumine'. Oletatakse, et religioon
Nii püha kui ka rüve ja neetu on eraldatud profaansest tabudega. Tabu on üleloomuliku tähendusega keeld, mis on seotud püha või rüveda nähtuse, objekti, sõna või isikuga. Religiooni saab jaotada ka institutsionaalseks religiooniks ning individuaalseks, isiklikuks religiooniks. Mõningad religioonikäsitlused: W. Cantwell Smith - religioon kui kumulatiivne traditsioon, individuaalne usk (isiklik, mida inimene usub) ja kollektiivne (kuhjuv) traditsioon. Inimese usk liidab ta teatud traditsioonidega. Clifford Geertz (religiooniantropoloog) religioon kui sümbolite süsteem, mis tekitab tugevaid ja kauakestvaid meeleolusid ja motivatsioone eksistentsi üldise korralduse kohta ümbritsedes need arusaamad sellise tõsiasjadele vastavuse auraga, et need meeleolud ja motivatsioonid näivad ainulaadselt elulähedased. Ninian Smart religioon kui maailmavaade.
Fenomenoloogia püüdleb universaalsuse poole: kirjeldab kindlat fenomeni kõigi religioonide ulatuses ning üritab võrrelda. 1 Kreeklased pidasid Egiptust iidse tarkuse maaks ja ennast iidse tarkuse pärijaks. Tollased haritlased külastasid võimalust mööda Egiptust. 3) Religioonisotsioloogia uurib religiooni seoseid ühiskonnaga. Ka ajalooline religioonisotsioloogia. 4) Religioonipsühholoogia on veendunud, et religioonis toimib inimese psüühika. 5) Religioonifilosoofia on kõige vaieldavam distsipliin. See püüab religiooni filosoofiliselt tõlgendada. Teised väidavad, et see võiks olla filosoofia haru. Religioon on ajaloos tekkinud ja kultuuriga seotud nähtus. Lähenemine religioonile on ajalooline. Uurimismeetodid on nagu ajaloo uurimiselgi. Abiteadused: ajalugu, filoloogia, sotsioloogia, kultuuriteadus (sõna laiemas mõttes) ja psühholoogia, arheoloogia, antropoloogia jne.
Maailma usundid Religiooni kujunemine Religioon on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühades ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et
Suur osa inimestets on õppinud ja bioloogiat ja lähevad edasi religiooniga. Lahe ise uurib Rooma keisri riigi usundilugu, praegu uurib idamaise päritoluga jumalannasid, nende kultust. Religioon ja usund on sünonüümid. Usuõpetus on kiriklik ja konfesionaalne. Religiooni sõna on tulnud kreeka keelest religio, mis on tuletatud kas 1) religare ehk siduma (inimese side jumalaga) 2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele). Religioon on inimese kohustu austada jumalaid. Cultus on tulnud religiooni mõiste alla, aga pole sünonüüm. Kultus on ühe kindla jumala austamine ja uskumused selle jumalaga seoses. Teise võimalusega saab kultust kasutada ka teise küljena ehk religiooni üks külg. Roomlaste arvates sõltub inimeste käekäi jumalata käekäigust. Pilt Rooma kultuurist on muutunud, ene arvati, et see oli külm, aga nüüd on arvamus hoopis teine. Ristiusk on ainus tõeline religioon, kuid see on vale arusaam.
Kõik kommentaarid