Kaljukuppel (Dome of the Rock) (0)

Kaljukuppel
Kaljukuppel (Masjid Qubbat As-Sakhrah) on islami pühapaik ja peamine maamärk Haram al-Sharifi mäel Jeruusalemmas. See valmis aastal 691 ning on seega vanim alles olev islami ehitis maailmas.
Asukoht, konstruktsioon ja mõõtmed
Kaljukuppel asub muistse inimeste poolt ehitatud platvormi, mida juudid kutsuvad Templimäeks ja moslemid Haram al-Sharifiks (Ülim Pühamu), visuaalses keskpunktis . Platvorm, mida laiendati suurel määral Herod Suure valitsusajal, on olnud asukohaks Teisele templile, mis hävitati Jeruusalemma piiramisel roomlaste poolt aastal 70. Aastal 637 vallutas Jeruusalemma islami sissetungi käigus Bütsantsi impeeriumi Rashiduni Kalifaadi armee .
Kaljukuppel püstitati vahemikus 685 kuni 691. Juhtivate arhitektidena on mainitud Yazid Ibn Salam Jeruusalemmast ja Raja Ibn Haywah Beit She’anist. Ummayyadi kaliif Abd al-Malik ibn Marwan, kes algatas hoone ehitamise, lootis, et see pakub moslemitele varjupaika külma ja leitsaku eest ning tahtis, et see täidab aset pühapaigana palveränduritele, mitte mošeena avalikuks jumalateenistuseks. Ajaloolased hoiavad seisukohta, et kaliif soovis luua ehitise, mis võistleks linnas juba olemasolevate teisi usundeid esindavate ehitistega.
Professor Shlomo Dov Goitein Jeruusalemma Heebrea Ülikoolist teatab , et Kaljukupli eesmärgiks pidi olema eemale peletada fitna või ’pahameel’, mida tekitas mitmete uhkete teiste usundite kummardamiseks püstitatud ehitiste olemasolu. Qubbat as-Sakhrale antud rotundi kujuga, kuigi see oli islamile võõras, kavatseti rivaalitseda arvukate ristiusu kirikutega linnas. A.C. Cresswell märgib oma raamatus Origin of the plan of the Dome of the Rock, et pühapaiga ehitajad lõikasid kasu Püha Hauakambri kiriku mõõtmetest. Pühapaiga kupli läbimõõt on 20 m 20 cm ja kõrgus 20 m 48 cm, samal ajal kui Püha Hauakambri kiriku kupli diameeter on 20 m 90 cm ja kõrgus 21m 5 cm. Mark Crinson, imperialismi arhitektuuri õpetlane, näeb Kaljukuplit kui “arhetüüpset usukuulutuslikku ja imperaatorlikku hoonet, mille eksterjöör on kaetud kohalikus kristlikus elanikkonnas moslemitest valitsejate poolt määratud kaunistuste ja pealiskirjadega.”
Eksterjöör
Kaljukupli kuju on sarnane Bütsantsi martüüriumile, ehitisele, mille eesmärgiks oli pühade reliikviate hoidmine ja sügav lugupidamine nende vastu, seega on Kaljukuppel suurepärane näide Kesk-Bütsantsi kunstist. al-Maqdisi kannab ette, et 100 000 dinaari kuldmündist koosnenud ülemäärased rahavarud sulatati ja valati hoone väliskülgedele, “mis tol ajal säras nii tugevasti, et ükski silm ei saanud sellele otse peale vaadata.” Suleiman I Toreda valitsusajal kaeti Kaljukupli välisküljed Izniki keraamika stiilis plaatidega. Töö võttis aega seitse aastat. Haj Amin Al-Husseini, kes oli määratud brittide poolt vanemmuftiks, koos Yacoub al Ghusseiniga viis läbi Kaljukupli ja Al-Aqsa mošee restauratsiooni Jeruusalemmas.
Aastal 1955 algatati Jordaania valitsuse poolt ulatuslik renovatsiooniprogramm, mida toetasid rahaliselt ka Araabia valitsused ja Türgi. Töö hõlmas ka paljude Suleiman I Toreda valitsemisajast pärinevate plaatide, mis olid tugeva vihma tõttu kohalt nihkunud, väljavahetamist. Aastal 1960 kaeti selle restauratsiooni käigus hoone kuppel Itaalias valmistatud vastupidava alumiiniumi ja pronksi sulamiga. Restauratsioon viidi lõpule 1964. aasta augustis. Aastal 1998 poleeriti üle kuldne kuplikate pärast 8,2 miljoni dollari suurust annetust Jordaania kuningas Husseinilt, kes müüs maha ühe oma majadest Londonis, et rahastada vajamineva 80 kilogrammi kulla hankimist.
Interjöör
Hoone sisemus on külluslikult kaunistatud mosaiigi , fajansi ja marmoriga, millest suur osa lisati alles mitu sajandit pärast hoone valmimist. Leidub ka Koraaniteemalisi pealiskirju. Suura Ya- Seen on kirjutatud üle kogu plaadistiku, volitatud 16. Sajandil Suleiman I Toreda poolt. Selle kohale on kirjutatud al-Isra.
Professor Shlomo Dov Goteini sõnadel demonstreerivad hoone sisemust kaunistavad kirjutised selgelt poleemikavaimu kristluse vastu, samal ajal rõhutades Koraani õpetust, et Jeesus Kristus oli tõeline prohvet . Vormelit la sarika lahu ’Jumalal pole saatjat’ korratakse viis korda, samuti tsiteeritakse värsse suurast Maryam 16:34-37, mis rangelt eitavad Jeesuse pärinemise Jumalast, koos tähelepanuväärse palvega : Allahumma salli ala rasulika wa'abdika 'Isa bin Maryam – "Ainsa Jumala ( Allahi ) nimel palveta oma Prohveti ja Teenija Jeesuse, Maarja poja eest". Ta usub, et see näitab, et rivaliteet kristlastega ja islami usu kristlastele kuulutamise vaim olid päevakorras selle kuulsa hoone loomise ajal.
Ristisõdijad
Ristisõdade kestelanti Kaljukuppel augustiinlastele, kes muutsid selle kirikuks, Al-Aqsa mošeest sai aga aastal 1104 Jeruusalemma Baldwin I kuninglik palee. Templiordu , kes uskus, et Kaljukuppel asus kunagise Saalomoni templi kohal, kasutas lähedalasuvat Al-Aqsa mošeed oma peamajana suurema osa 12. sajandist. "Templum Domini ", nagu nad seda kutsusid, esines ordu suurmeistrite (nagu Evrard de Barres ja Regnaud de Vichier) pitsatitel ning sai arhitektuuriliseks eeskujuks templirüütlite kirikutele üle kogu Euroopa.
Ayyubidid ja mamelukid
Jeruusalemm vallutati tagasi reedel, 2. oktoobril 1187 Saladini poolt ning Haram pühitseti uuesti sisse islami pühamuna. Rist Kaljukupli tipus asendati kuldse kuusirbiga ja puust madal vahesein paigaldati ümber allpoolse kalju. Saladini õepoeg al-Malik al-Mu'azzam Isa (615-24/ 1218 -27) viis läbi ülejäänud restauratsiooni Haramil ja lisas varikatusega veranda Aqsa mošeele.
Haram oli sultanite ulatusliku patronaaži keskpunktiks mameluki perioodi vältel, mis kestis 1250 . kuni 1510 . aastani.
Osmanite impeerium 1517 - 1917
Laiaulatuslik renoveerimine võeti ette Mahmud II valitsusajal aastal 1817. Kaljukupli lähedale ehitasid osmanid 1620 . aastal eraldi asetseva Prohveti mošee.
Briti mandaat 1917 - 1948
Kaljukuppel sai kõvasti raputada Palestiinas esmaspäeval, 11. juulil 1927 toimunud maavärina käigus, mistõttu osutusid kasutuks mitmed eelnevate aastate jooksul aset leidnud parandustööd.
1948 kuni tänapäev
Jordaania valitsuse ajal keelati juutidel siseneda Jeruusalemma vanalinna. Iisrael hõivas Kaljukupli nende jaoks võiduka Kuupäevase sõja käigus aastal 1967. Postuumselt avaldatud intervjuu kohaselt ajalehega Haaretz teatas kindral Uzi Narkiss, et 7. juunil 1967, mõned tunnid peale Ida-Jeruusalemma langemist iisraellaste kätte, oli rabi Shlomo Goren talle öelnud, et "nüüd on aeg panna 100 kilogrammi lõhkeaineid Omari mošeesse, et me viimaks sellest lõplikult vabaneksime." Ta palvest keelduti; Goreni adjutandi Menahem Hacoheni väitel ei olnud ta teinud ettepanekut mošee õhkulaskmiseks, vaid lihtsalt teatanud, et "kui sõja käigus langenuks pomm mošee ja see oleks – mõistate – kadunud, siis oleks see olnud hea asi. " Hiljem sel aastal, kõnes sõjaväelise kokkutuleku ees, lisas ta: "Me oleks kindlasti pidanud selle õhku laskma . See on tragöödia mitmele põlvkonnale, et me seda ei teinud […] Mina ise oleks läinud sinna üles ja pühkinud selle täielikult maamunalt nii, et poleks ühtegi jälge, nagu oleks seal kunagi olnud Omari mošee." Shlomo Goren sisenes ka Kaljukuplisse Toora raamatu ja šofariga.
Mõned tunnid pärast seda, kui Iisraeli lipp heisati Kaljukupli tipus Kuuepäevase sõja lõpetuseks aastal 1967, võtsid iisraellased selle kindral Moshe Dayani käsul alla ja volitasid islami Waqf-i (religioosse ühenduse) õigusega haldama Templimäge- Haram al-Sharifi, et "säilitada rahu".
Grupeeringud nagu Templimäe ja Iisraeli Usklik Liikumine soovivad Kaljukupli ümber paigutada Mekasse ja asendada see Kolmanda templiga. Kuna moslemid peavad maad Kaljukupli all pühaks, oleks see väga ähvardav lüke ja kutsuks esile vägivalda. Paljude iisraellaste tunded on vastakad selle liikumise soovidele. Palju usklikud juudid, kes järgivad judaismi tõekspidamisi, usuvad, et tempel tuleks üles ehitada ainult Messiaslikul ajastul ja see oleks inimestest järsk sundida Jumala käsi. Ometi peavad mõned evangeelsed kristlased seda eelduseks armageddonile ja Jeesuse teisele tulemisele. Säärane vaade on tulnud veendumusest, et kunagi toimub templi prohvetlik ülesehitamine Kaljukupli kohale.
Ligipääsetavus
Kaljukupli ametlik omanik ja ülalpidaja on Awaqafi ministeerium Jordaanias.
Kuni 19. sajandi keskpaigani oli mittemoslemitele see ala keelatud. Alates aastast 1967 on neile lubatud mõningane sissepääs, kuid nad ei tohi Templimäel palvetada.
Pärast seda, kui Ariel Sharon, toonane opositsiooni liider, külastas Templimäge aastal 2000, mida mõned nägid kui provokatiivset liigutust, mis päästis valla moslemite mässu, keelati mittemoslemitele sissepääs tervele Templimäele.
Aastal 2006 taasavati Templimägi mittemoslemitest külastajatele tasuta ajavahemikes suvel 7.30 kuni 11.30 hommikul ja 1:30 kuni 2:30 päeval ning talvel 7:30 kuni 10:30 hommikul ja 1:30 kuni 2:30 päeval. Mittemoslemid ei või kunagi siseneda sinna reedeti, laupäeviti ja islami pühadel. Sisse pääseb läbi varjatud puust läbikäigu lääneseina turvasissepääsu kõrval, mida kutsutakse Mugrabi või Maimonidesi väravaks. Sisenemise mošeedesse enestesse on mittemoslemitele keelatud, nagu ka ligipääs Templimäele läbi puuvillaturu. Külalised läbivad range turvakontrolli: esemed nagu heebrea palveraamatud või muusikainstrumendid ei ole lubatud.
Lisaks nendele Islami Nõukogu poolt kehtestatud piirangutele peavad paljud õigeusu rabid sissepääsu Templimäele juudi seaduste rikkumiseks . See piirang põhineb veendumusel, et kuna Jeruusalemma tempel hävitati sajandeid tagasi, pole Tabernaakli siseruumi, altariruumi, kuhu võis siseneda vaid ülempreester, täpne asukoht teada. Seeläbi kehtib piirang terve Templimäe kohta. Siiski usuvad mõned rabid, et kaasaegsed arheoloogilised ja muud tõendid on lubanud neil tuvastada piirkonnad, kuhu võib julgelt siseneda ilma juudi seadusi rikkumata.
Religioosne tähtsus
Kaljukuppel, olles osa hoonete kompleksist Templimäel (teine on Al-Aqsa mošee), on üks islami pühamatest paikadest. Selle olulisus tuleneb religioossetest tõekspidamistest, pidades silmas kaljut selle südames. Islami traditsiooni kohaselt on see kalju koht, kust Muhamed tõusis taevasse koos ingel Gabrieliga. Judaismis hoitakse selle kivi asukohta au sees kui kõige pühamat paika Maal, kui Tabernaakli siseruumi asukohta Templite perioodi ajal. Kristluses usutakse, et Bütsantsi keisririigi ajal oli koht, kuhu Kaljukuppel hiljem ehitati, kohaks, kuhu Constantinus I Suure ema rajas väikese kiriku, nimetades selle Püha Küürose ja Johannese kirikuks ning mida hiljem laiendati ja nimetati ümber Püha Tarkuse kirikuks. Kaljukupli seintel on kirjutised mosaiikfriisis, mis sisaldavad järgnevaid sõnu:
"Õnnista oma saadikut ja oma teenijat Jeesust, Maarja poega , ja olgu rahu temaga päeval, kui ta sünnib, päeval, kui ta sureb ja päeval, kui ta taas üles tõuseb. See on tõesõna, milles nad kahtlevad. Pole Jumala asi võtta poeg. Hiilgus langegu ta peale, kui ta määrab asja, millel käsib ainult olla ja see ongi."