Urie Bronfenbrenner (0)

Tallinna Pedagoogiline Seminar - Pedagoogika - Eelkoolipedagoogika

1 Hindamata

Urie Bronfenbrenner

1917-2005
Urie Bronfenbenner oli Vene-Ameerika psühholoog, kes pidas tähtsaks arengu ökoloogia uurimist ning pakkus välja ühe mõjuka arengukästiluse
Ta rõhutab vajadust uurida “arengut kontekstis” ehk arengu ökoloogiat. “Ökoloogia” tähendab keskkonnatingimusi, mida inimene või organism kogeb või millega on otseselt või kaudselt ühendatud. Bronfenbrenner kujutleb seda ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees oleva süsteemi kogumit ning kui interaktsiooni inimese isiksuse, protsesside, konteksti ja aja vahel.
Mikrosüsteem on esmane keskkond (kodu, lasteaed , kool, mängu-ja koolikaaslased), milles laps või noor areneb, saab kogemusi ning loob isikliku reaalsuse. Kodu füüsiline vorm ja sisustus (nagu ka kooliklassi vorm ja sisustus) moodustab lapse tegemistele ja kogemustele teatava raamistiku . Need võivad olla innustavad ja avastamisvõimalusi pakkuvad, kuid need võivad samuti olla arengut pärssivad. Lapse individuaalse arengu tase sõltub ka vanemate taustast, sh nende lapsepõlvekogemustest, kasvuümbrusest, tervislikust seisundist jne. Olulisem kvaliteedifaktor on kodus valitsev emotsionaalne kliima, kus laps saab normaalselt areneda, mängida, õppida, armastust pakkuda ja vastu võtta ning teisi põhivajadusi rahuldada.
Mesosüsteem kujutab endast lapse ja keskkonna laienenud seoseid: kodu seos lasteaiaga, kooliga. Mesosüsteemis laieneb lapse suhtlusring kodunt kaugemale, selles etendavad olulist osa sõbrad, tuttavad ning mõnevõrra naabridki. Siia alla kuuluvad ka einevad hobid, harrastused , huviringid. Mesosüsteem tekib siis, kui laps liigub ühest mikrosüsteemist teise ning ökoloogilise ülemineku ajal on ta kergelt haavatav. Vahetatakse nii oma rolli kui keskkonda. Ülemineku sujuvuse määravad lapse tunded, mida üleminek endaga kaasa toob, kaasosalised ja ülemineku toimumise kulg
Eksosüsteemi moodustavad keskkonnastruktuurid, mis mõjutavad lapse arengut selles ise otseselt osalemata. Mõjutused toimuvad nende indiviidide kaudu, kellest laps sõltub, või nende sotsiaalsete institutsioonide kaudu, millega ta on kontaktis . Tähtsaimad ametlikud ja mitteametlikud ühiskonnainstitutsioonid kuuluvad eksosüsteemi (näiteks vanemate töökohad, kohalik sotsiaal- ja tervishoiusektori abinõude süsteem, haridussüsteem, meedia, jne).
Makrosüsteem moodustub peret mõjutavatest etnilis-kultuurilistest, religioossetest ja sotsiaalmajanduslikest teguritest. Siin on olulisel kohal vanemate hoiakud ja väärtushinnangud, ideoloogilised suundumused, seadusandlus . Lapse heaolu sõltub sellest, millises keskkonnas ta elab, milliseks too keskkond seaduste ja kõikvõimalike toetus- ja abirahadega muudetud on.

.DOC Laadi alla originaalfail 1 lk · .doc · 38 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

38 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MaiLiiis Õppematerjali autor

Urie Bronfenbrenner arengukäsitlus

mikrosüsteem makrosüsteem eksosüsteem mesosüsteem areng

Sarnased õppematerjalid

doc

Keskkond lapse arengu mõjutajana asendusperes

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merilin Võikar KESKKOND LAPSE ARENGU MÕJUTAJANA ASENDUSPERES Diplomitöö Juhendaja: Magister Gerta Sooserv Tallinn 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1 LAPSE KASVUKESKKOND......................................................................................... 5 1. 1.1 Kodu........................................................................................................................ 5 2. 1.2 Erinevad asenduspere liigid..................................................................................... 9 3. Eestkoste........................................................................

Sissejuhatus kasvatusteadusesse

docx

Kursusetöö

1 Virge Nurk KIINDUMUSHÄIREGA NOORUKITE TOETAMINE MAARJAMAA HARIDUSKOLLEEGIUMI NÄITEL Kursusetöö Õppeaines: Sotsiaaltöö Tehnikainstituut Õpperühm: KST51/61 Juhendaja: Airi Mitendorf Tallinn 2021 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. teoreetilised lähtealused....................................................................................................................5 1.1 Kiindumusteooria.......................................................................................................................5 1.2 Kiindumussuhte liigid................................................................................................................6 1.4

Kategoriseerimata

docx

Arenguteooriad

Kolm tsooni 1. Vaba Liikumise tsoon ( VLT) lapsel vabadus valida on piiratud mingisuguste kitsendustega ; hetke tegevus ja hilisem mõtlemisstruktuur; hiljem teab kuidas ise teha; VLT muutub, ei ole permanentne 2. Soositud tegevuste tsoon (STT) on toetav. Objektid, mida lastele soovitatakse, see ei kohusta last. Kuid üldjuhul lapsed jälgivad vanemate soovitusi. 3. Lähima arengu tsoon (LAT) ( Laenatud Võgotskilt) Urie Bronfenbrenner (1917 2005) - Ühendab nii sotsiaal kui arengupsühholoogia - Hõlmab rohkem faktoreid, mis mõjutavad lapse arengut Ökoloogilise arengu mudel 1979): Indiviid on keskkonna looja kui ka produkt. Vaadelda tuleb loojat koos keskkonnaga. Arengut vaadeldakse ainult koos keskkonnaga. 1) Mikrosüsteem esmane keskkond, milles inimene areneb. Saab kogemusi ja loob isikliku reaalsuse. Vanemate taust mõjutab, samuti nende tervislik seisud jms.

Psühholoogia

docx

Arengupsühholoogia

Vaatles ka enda lapsi. Vaatles lapsi sünnist alates. Kolm kõigemõjukamat tööd: 1. 1936 ,,Intelligentsuse lätted lastel"- intelligentsuse progresseeruv areng imiku poolt korratavate tegevuste järgi 2. 1937 ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- Kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei ole teadvust enne , kui ta sün

Arengupsühholoogia

docx

Arengupsühholoogia loengukonspekt

Samaaegselt lapse tegevuse struktuur keskkonnas antud hetkel ja ka hilisem mõtlemise struktuur. Algselt on kindlad juhised aga hiljem ta teab ise kuidas ja mida tohib ja saab teha. · Soositud Tegevuse Tsoon- toetav. Objektid mida lapsele soovitatakse. Need ei kohusta last aga üldiselt vanemate soosinguid hakkavad lapsed ka ise jälgima. · Lähima Arengu Tsoon (Võgotski) Kõik omavahel seotud. Areng toimub seal, kus saavad kokku kolm tsooni. Urie Bronfenbrenner (1917-2005)- ökoloogilise arengu mudel (1979). Idee sai ta Venemaa matrjoska nukkudest. Ühe suure nuku sees on veel mitu samasugust väiksemat. Indiviid on nii keskkonnalooja kui ka produkt. Iga süsteem sisaldab endas rolli (mida inimene omab), norme, reegleid, mis võivad mõjutada arengut. Mikrosüsteem- esmane keskkond (kõige lähemal isikule- pere, kool, eakaaslased..). Ta areneb, saab kogemusi ja loob isikliku reaalsuse. Võib kodu füüsiline keskkond innustada või ka pärssida

Arengupsühholoogia

docx

Arengupsühholoogia

Algselt on kindlad juhised aga hiljem ta teab ise kuidas ja mida tohib ja saab teha. Soositud Tegevuse Tsoon- toetav; lazps tegutseb teatavate tegevuste piires (rangemalt piiritletud) ja teab, mida saab teha ning mida miite. Lähima Arengu Tsoon (Võgotski) Kõik tsoonid on omavahel seotud. Areng toimub seal, kus saavad kokku kolm tsooni. Urie Bronfenbrenner (1917-2005)- ökoloogilise arengu mudel (1979). Idee sai ta Venemaa matrjoska nukkudest. Ühe suure nuku sees on veel mitu samasugust väiksemat. Indiviid on nii keskkonnalooja kui ka produkt. Iga süsteem sisaldab endas rolli (mida inimene omab), norme, reegleid, mis võivad mõjutada arengut. Ta ei räägi ainult psühholoogilistest tingimustest vaid ka füüsilistest. Süsteemid väiksemast (sisemisest) suuremaks (välimiseks):

Arengupsühholoogia

odt

Nimetu

,,Laste arengu mõistmine" Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer täheldas mutuis selles, kuidas tän

Kategoriseerimata

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE

168

pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68

Eelkoolipedagoogika

Rohkem sarnaseid