ARENGUBIOLOOGIA (0)

ARENGUBIOLOOGIA
1.Nimeta rasestusmisvastaseid vahendeid ja selgita nende toimet.
Kondoom- spermid ei satu naise organismi
Spermitsiidid- spermid kaotavad liikumis- ja viljastumisvõime
Pessaar - takistab spermide liikumist munajuhasse.
Spiraal- takistab embrüo kinnitumist emakaseinale
Hormoonspiraal- takistab embrüo kinnitumist emakaseinale ning pidurdab ovulatsiooni.
Steriliseerimine - mehe seemnejuhade sulgemine või läbilõikamine. Naise munajuhade sulgemine või läbilõikamine.
Bioloogiline- välditakse suguühet ovulatsiooniperioodil.
SUGUÜHTEJÄRGSED VAHENDID:
Hormoontabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale
Spiraal- Takistab embrüo kinnitumist emakaseinale
HORMONAALSED VAHENDID:
Kombineeritud tabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale
Minipillid
Hormoonsüstid
Hormoonkapslid
2.Ontogenees - isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel - vanemorganismist eraldumisest surmani
3. Viljastumine - muna- ja seemneraku tuumade ühinemine, mille käigus taastub liigile iseloomulik (diploidne) kromosoomistik . Alus uue organismi tekkele ja arengule. Kehaväline (mittesuguline) viljastumine- viljastumine toimub väljaspool keha, (eoseline, vegetatiivne - eraldub emasorganismist) nt kalad , kahepaiksed (konnad), karbid , käsnad, ussid veekogus. +: tehakse palju sugurakke , võrreldes suguli
sugulisega on palju järglasi, -:viljastumise tõenäosus on väike, paljud surevad, satuvad kellegi söögiks, hävivad vees kiiresti.
Kehasisene (suguline)viljastumine-viljastumine toimub keha sees. Nt linnud , imetajad , roomajad, kiilid , kärbsed, putukad, ämblikud, +: sugurakke vaja vähem toota, viljastumise tõenäosus on suurem, sugurakud väliskekkonna eest kaitstud, -: korraga viljastuvad vaid üksikud vaid üksikud munarakud (või üks), järglasi vähem. Partenogenees - uus organism areneb viljastamata munarakust, nt mesilased , vesikirbud, lehetäid, kortslehed, võililled. + : pole vaja otsida paarilist paaritumiseks.
4. Kirjelda loote arenemise etappe.
Lõigustumine- 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema. Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas. Moodustub kobarloode.(loomariigis osaline lõigustumine, inimestel täielik lõigustumine)
Blastotsüsti arenemine- blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, selle ühel poolusel on tihedam rakukobar - embrüoblast, millest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta. Järgnevad arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta: kusekott ja vesikest .
Platsenta moodustumine- 6.-7. päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ju moodustus platsenta.
Karikloote moodustumine- algselt koosneb embrüoblastist arenev karikloode kahest rakukihist. Neid nim. lootelehtedeks. On eristavad välimine ja sisemine looteleht . Peagi moodustub välimise lootelehe rakkudest embrüo välispinnale vagu , mida nim ürgjutiks. Ürgjutt kasvab närvitoruks ja hiljem areneb sellest pea- ja seljaaju . Moodustub ka keskmine ürgjutt, ürgjuti ümbruses olevatest rakkudest.
5. Sõnasta biogeneetiline reegel.
Ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. ( imetaja embrüo sarnaneb algselt kala lootega, seejärel kahepaikse ja roomaja omaga ning alles lõpuks omandab imetajale omased tunnused.
6. Loote väärarengute põhjused.
Mitmed ravimid , alkohol, teised narkootilised ained ja olmemürgid, aga ka raseda haigestumine võivad viia loote ulatuslike väärarenguteni.
7..Lootejärgne arenemine ehk postembrüogenees toimub etappide kaupa. Kasvamine, arenemine, taastumine. Kogu elu kasvavad kalad, bakterid , seened, taimed, protistid. Mingi aja kasvavad linnud ja imetajad. Toimub kas otsene või moondega arenemine. Otsene: vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega, kuid võib olla väiksem ja karvutu . Nt roomajad, linnud, imetajad.
Moondega: järglane erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanust ja muutub tolle sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Nt kalad, kahepaiksed, selgrootud.
Täismoone: muna-> vastne >nukk> valmik (täiskasvanu), nt liblikad , kahetiivalised, mardikad , kiletiivalised.
Vaegmoone : muna>vastne>valmik, nt ritsikad , lutikad, kiilid. Taastumine on kas normaalne- vana raku asemele tekib uus, või vigastusjärgne- haava paranemine, regeneratsioon - kaotatud kehaosa taastamine.
8.Noorjärku e. juveniilne staadium – kasvab organism, elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad.
Sigimisvõimeline ajajärg e. generatiivne staadium - imetajad enam ei kasva, kalad kasvavad, organismid paljunevad, taastuvad, enamik organisme ei jõuagi sigimisvõimelisest elujärgust edasi, kõige kauem kestab postembrüogenees taimedel ~1000-2000a, kilpkonnad 120-130a
Vananemisperiood – elundkondade talitused häiruvad, sellega kaasnevad haigused, elutegevusprotsessid aeglustuvad, muutub looma välisilme