Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia kontrolltöö küsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on paljunemine?
  • Mille poolest erineb suguline paljunemine mittesugulisest?
  • Millised on mittesugulise paljunemise erinevad viisid?
  • Millised on vegetatiivselt paljunemise viisid?
  • Mille poolest erineb regeneratsioon paljunemisest?
  • Mis on mittesugulise paljunemise bioloogiline tähtsus?
  • Paljunemise võimet?
  • Milleks on vajalik organismide rakkude jagunemine?
  • Mis moodustuvad lähteraku jagunemisel?
  • Milliseid faase eristatakse eukarüootse raku jagunemisel?
  • Millistest osadest koosneb rakutsükkel?
  • Millest sõltub rakutsükli pikkus?
  • Mis toimub karüokineesis mitoosis?
  • Mis toimub tsütokineesis?
  • Mida nimetatakse interfaasiks?
  • Mis toimub interfaasis?
  • Millised on kromosoomid interfaasi alguses?
  • Millised on kromosoomid interfaasi lõpus?
  • Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi?
  • Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena?
  • Millisteks faasideks jaotatakse mitoos?
  • Milline on kahekromatiidilise kromosoomi ehitus?
  • Milline on ühekromatiidilise kromosoomi ehitus?
  • Mis toimub profaasis?
  • Mis toimub metafaasis?
  • Mis toimub anafaasis?
  • Mis toimub telofaasis?
  • Millised rakud jagunevad ja millised mitte?
  • Mis on rakkude diferentseerumine?
  • Milleks on meioos vajalik?
  • Kuidas on seotud organismi haploidne ja diploidne kromosoomistik?
  • Millisteks faasideks jaotatakse meioos?
  • Mis toimub interfaasis enne meioosi?
  • Kuidas toimub kromosoomide ristsiire ehk krossingover?
  • Millal toimub kromosoomide ristsiire?
  • Millised rakud moodustuvad meioosi tulemusena?
  • Miks meioosil moodustuvad tütarrakud on geneetiliselt erinevad?
  • Mille poolest erineb mitoos meioosist?
  • Kuidas nimetatakse erinevate sugude sugurakke?
  • Kus moodustuvad isassugurakud inimesel ning kus emassugurakud?
  • Mille poolest erinevad emas-ja isassugurakud inimesel?
  • Mille poolest erinevad spermatogenees ja ovogenees inimesel?
  • Mis toimub valminud munarakuga inimesel?
  • Mis on paljunemine?


    Paljunemine on elule omane tunnus, mis seisneb endasamaste või endasarnaste järglaste tekitamises liigi säilimise eesmärgil.
  • Mille poolest erineb suguline paljunemine mittesugulisest?


    Mittesugulise paljunemise on järglased vanemaga identsed, muutlikkus on väiksem. Sugulise paljunemise puhul on vaja nii emas, kui ka isassugurakku.
  • Millised on mittesugulise paljunemise erinevad viisid?


    4.Nimeta suguliselt paljunevaid organisme

    5.Nimeta eostega paljunevaid organisme.


    6.Nimeta vegetatiivselt paljunevaid organisme


    7.Millised on vegetatiivselt paljunemise viisid?

    8.Mille poolest erineb regeneratsioon paljunemisest?

    Regeneratsiooni puhul organismi osad uuenevad või taastuvad , uusi organisme ei teki.

    9.Mis on mittesugulise paljunemise bioloogiline tähtsus?


    Üks vanimaid paljunemise viise. Vaja vaid ühte vanemorganismi.

    10.Kuidas inimene kasutab ära erinevate organismide mittesugulise paljunemise võimet?

    • Seente puhul mütseeli külvamine erinevatele kasvukeskkondadele (austerservikud, šampinjonid
    • Loomadel kloonimine ja embrüode jaotamine ning siirdamine
    • Taimedel kõige laiemalt levinud; erinevate sortide paljundamine (meristeemmeetodil, pookimine silmastamise ja oksastamisega, tütarsibulate, mugulate , risoomide, pistokste, pistikute jne. paljundamine)

    11.Milleks on vajalik organismide rakkude jagunemine?

    • Surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks
    • Paljunemiseks
    • Kasvamiseks
    • Tagatakse organismi samasuse püsimine.

    12.Mis moodustuvad lähteraku jagunemisel?


    Geneetiliselt identsed tütarrakud

    13.Milliseid faase eristatakse eukarüootse raku jagunemisel?

    14.Millistest osadest koosneb rakutsükkel?


    15.Millest sõltub rakutsükli pikkus?

    Raku ning organismi tüübist.

    16.Mis toimub karüokineesis (mitoosis)?

    17. Mis toimub tsütokineesis?


    keskelt kokku (tänu tsütoskeleti valkudele )
    • Kestaga rakkudel moodustub vahe-
    lamell ja siis mõlemalt poolt kujunevad
    rakukestad .

    18.Mida nimetatakse interfaasiks?

    Aega kahe jagunemise ehk mitoosi vahel.

    19.Mis toimub interfaasis?

    • intensiivne raku mõõtmete ja –struktuuride kasv ( rakk töötab)
    • sünteesifaas(DNA süntees, lõpuks tuum 10% suurem sünteesi kontroll)
    • vahetu ettevalmistus mitoosiks: nn liikuvate valkude süntees, ATP ja RNA süntees

    20.Millised on kromosoomid interfaasi alguses?

    Haploidsed

    21.Millised on kromosoomid interfaasi lõpus?

    Diploidsed

    22.Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi?

    Tagatakse kromosoomide arvu püsivus ja kahe tütarraku geneetiline identsus.

    23.Mis on mitoos?

    Päristuumse raku jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus ja kahe tütarraku geneetiline identsus.

    24.Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena?

    Geneetiliselt identsed tütarrakud.

    25.Millisteks faasideks jaotatakse mitoos?

    • Profaas
    • Metafaas
    • Anafaas
    • Telofaas

    26.Milline on kahekromatiidilise kromosoomi ehitus?

    Koosneb kahest kromatiidist, mille ühenduskohas on tsentrosoom .

    27. Milline on ühekromatiidilise kromosoomi ehitus?

    Koosneb ühest kromatiidist, tsentrosoom puudub.

    28.Mis toimub profaasis ?

    • Kromosoomide kokkupakkimine transpordiks
    • Tuumakesed ja tuumaümbris kaovad
    • Moodustub mitoosi kääv

    29.Mis toimub metafaasis?


    30.Mis toimub anafaasis?

    • Kahekromatiidiliste kromosoomide lahknemine (kõik paarid üheaegselt – siit aja kokkuhoid )

    31.Mis toimub telofaasis?

    • Kromosoomid pakitakse lahti
    • Kujunevad tuumaümbrised
    • Taastuvad tuumakesed
    • Rakk valmistub tsütokineesiks

    32.Millised rakud jagunevad ja millised mitte?

    • Loomadel – vöötlihaskoe, närvikoe, silmaläätse rakud (ei jagune)
    • Maksarakud jagunevad üliharva
    • Taimedel on enamus rakke mitoosivõimetud. Jagunevad ainult meristeemrakud (näiteks juure ja varre tippudes kasvukuhikutes või jämedamaks kasvab vars kambiumirakkude jagunemise arvel).

    33.Mis on rakkude diferentseerumine?

    Rakkude arengus esinev protsess, mille käigus rakk/kude kujuneb ümber teise funktsiooniga rakuks/koeks.

    34.Mis on meioos?

    • Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus kromosoomide arv väheneb poole võrra ning moodustuvad pärilikult erinevad rakud.

    35.Milleks on meioos vajalik?

    • Väldib ploidsuse kahekordistumist põlvkondade vaheldumisel (liigiomase kromosoomide arvu säilimine)
    • Tagatakse pärilik kombinatiivne muutlikkus (1. profaas ja 1. anafaas)
    • Suureneb rakkude arv 1st 4-ni
    • Ovogeneesi puhul saab likvideerida pärilikke vigu (paigutades vigased geenid polotsüütidesse

    36.Kuidas on seotud organismi haploidne ja diploidne kromosoomistik ?


    37.Millisteks faasideks jaotatakse meioos?

    • Toimub kaks järjestikust jagunemist ja mõlemas 4 faasi (pro-, meta -, ana- ja telofaas). Kahe jagunemise vahel lühike vahepaus (interfaas), kus kontrollitakse esimese jagunemise õigsust.

    38.Mis toimub interfaasis enne meioosi?

    • DNA kahekordistumine
    • Mitokondrite pooldumine
    • ATP, RNA süntees
    • Raku suurenemine

    39.Kirjeda meioosi 1.Pro-,meta-,ana- ja telofaasi


    40. Kirjeda meioosi 2. Pro-,meta-,ana- ja telofaasi


    41.Kuidas toimub kromosoomide ristsiire ehk krossingover ?

    • Kromosoomid kahekordistuvad
    • Kromosoomid põimuvad
    • Vahetavad võrdses koguses pärilikkusainet.

    42.Millal toimub kromosoomide ristsiire?

    Meioosi 1.profaasis

    43.Millised rakud moodustuvad meioosi tulemusena?

    Moodustuvad pärilikult erinevad rakud.

    44.Miks meioosil moodustuvad tütarrakud on geneetiliselt erinevad?

    Jagunemine toimub kaks korda.

    45.Mille poolest erineb mitoos meioosist?

    Mitoosi puhul toimub rakutsükkel ehk jagunemine igas faasis vaid ühe korra.

    46.Miks on sugulisel paljunemisel arenev järglane veidi sarnane oma mõlema vanemaga, mitte nende koopia?

    Kuna sugulisel paljunemisel arenev järglane saab mõlemalt vanemalt võrdselt kromosoome, mis mõjutavad tema geneetilist muutlikkust.

    47.Kuidas nimetatakse erinevate sugude sugurakke ?

    Meessugurakud ehk spermid ning naissugurakud ehk munarakud .

    48.Kus moodustuvad isassugurakud inimesel ning kus emassugurakud?

    Isassugurakud munandites ning emassugurakud munasarjades.

    49.Kuidas moodustuvad isassugurakud inimesel ning kuidas emassugurakud?


    50.Mille poolest erinevad emas-ja isassugurakud inimesel?

    Isassugurakkudel XY kromosoomid, emassugurakkudel XX kromosoomid.

    51.Mille poolest erinevad spermatogenees ja ovogenees inimesel?

    Spermatogenees toimub tavaliselt teismeeast elulõpuni, meesorganismis.
    Ovogenees toimub ovogoonist(munaraku eelasest) kuni munaraku küpsemiseni. Ovogoonide tootmine lõppeb naistel looteeas

    52.Mis toimub valminud munarakuga inimesel?



  • Vasakule Paremale
    Bioloogia kontrolltöö küsimused #1 Bioloogia kontrolltöö küsimused #2 Bioloogia kontrolltöö küsimused #3 Bioloogia kontrolltöö küsimused #4 Bioloogia kontrolltöö küsimused #5 Bioloogia kontrolltöö küsimused #6 Bioloogia kontrolltöö küsimused #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 57 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ForgetableGirl Õppematerjali autor
    Küsimused sugulise paljunemise ning mittesugulise paljunemise kohta.Mitoosi ning meioosi erifaasid.

    Sarnased õppematerjalid

    ORGANISMIDE PALJUNEMINE
    12
    docx

    ORGANISMIDE PALJUNEMINE

    ORGANISMIDE PALJUNEMINE Mõisted: 1. paljunemine-organismide üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks 2. mittesuguline paljunemine-kõige lihtsam ja kiirem viis. Taimedel ja alamatel loomadel. Võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka järglaskonna 3. suguline paljunemine-esineb kõikidel õistaimedel ja enamikel loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend 4. vegetatiivne paljunemine- mittesugulise paljunemiseviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast (nt: bakteritel, seentel, osadel selgrootutel, paljudel taimedel) 5. eoseline paljunemine- mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. (esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel) 6. interfaas- päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi ja meioosi) vahele

    Bioloogia
    Organismide paljunemine-mitoos-meioos-gametogenees
    8
    odt

    Organismide paljunemine, mitoos, meioos, gametogenees

    KT (Organismide paljunemine, mitoos, meioos, gametogenees) MÕISTED paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilimiseks mittesuguline paljunemine on paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. suguline paljunemine on paljunemisviis, kus uus organism saab enamasti alguse viljastatud munarakust. Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismidele. vegetatiivne paljunemine on mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb vanemorganismi mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. eoseline paljunemine on mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel. interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (meioosi v mitoosi) vahele jääv eluperiood DNA replikatsioon DNA süntees, mille tulemusena saadakse igast DNA molekulist 2 koopiat karüokinees ra

    Bioloogia
    ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG
    3
    doc

    ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG

    jKordamisküsimused ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG I osa 1. Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda nii ühel kui kahelt vanemalt. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, see võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. 2. Millised on mittesugulise paljunemise erinevad viisid? Eoseline ja vegetatiivne, fragmentatsioon 3. Nimeta suguliselt paljunevaid organisme. Inimene, kass, vaal, lest. 4. Nimeta eostega paljunevaid organisme. Maarjasõnajalg, pintselhallik, sirmik. 5. Nimeta vegetatiivselt paljunevaid organime. Kingloom, kolibakter, põdrasamblik. 6. Millised on vegetatiivse paljunemise viisid? Pungumine, otsepooldumine 7. Mis on mittesugulise paljunemise bioloogiline tähtsus?

    Bioloogia
    Kordamisküsimused teemal organismide paljunemine ja areng
    3
    doc

    Kordamisküsimused teemal organismide paljunemine ja areng

    Kordamisküsimused ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG I osa 1. Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda nii ühel kui kahelt vanemalt. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, see võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. 2. Millised on mittesugulise paljunemise erinevad viisid? Eoseline ja vegetatiivne. 3. Nimeta suguliselt paljunevaid organisme. Inimene, kass, vaal, lest. 4. Nimeta eostega paljunevaid organisme. Maarjasõnajalg, pintselhallik, sirmik. 5. Nimeta vegetatiivselt paljunevaid organime. Kingloom, kolibakter, põdrasamblik. 6. Millised on vegetatiivse paljunemise viisid? Pungumine, otsepooldumine 7. Mis on mittesugulise paljunemise bioloogiline tähtsus?

    Bioloogia
    Organismide paljunemine ja areng
    8
    doc

    Organismide paljunemine ja areng

    Organismide paljunemine ja areng Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. Suguline paljunemine Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühninevad sugurakud võivad pärineda ühelt (iseviljastumine) või kahelt vane- malt (ristviljastumine). Viimasel juhul ühendab järglane mõlemalt vanemalt pärit geneetilise info. Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu. Kui see juhtub, on järgased steriilsed. Näiteks: hobune + eesel = muul Sugulise paljunemise eripärad Järglased on geneetiliselt erinevad Järglaste mitmekesisus võimaldab uutes, erinevates keskkondades toime tulla ning nii kujunevad välja kohastumused ja toimub evolutsiooniline areng Taimede suguline paljunemine Õis on sugulise paljunemise organ. Selles on sugurakud: seemnerakud valmivad tolmukates, munarakud emakates. Paljasseemne- ja ?

    Bioloogia
    Organismide paljunemine-mitoos-meioos-sugurakkude areng
    7
    rtf

    Organismide paljunemine, mitoos, meioos, sugurakkude areng

    Lk 113-114-Organismide paljunemine- sugurakkude areng Kas esitatud laused on tõesed v6i väärad? Vale viite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Generatiivsel paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. Tõene 2. Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. Väär Karüokinees on rakutuuma jagunemine. 3. Kromatiidid lahknevad mitoosi anafaasis. Tõene 4. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on haploidne kromosoomistik. Väär Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenide vahetus 5. Katteseemnetaimed paljunevad eostega. Väär Katteseemnetaimed paljunevad suguliselt seemntega mittesuguliselt risoomide, mugulate, sibulate, varre-või lehetükikeste abil. 6. Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. Tõene 7. Kromatiidid lahknevad teise jagunemise anafaasis. Tõene 8. Viljastunud munarakku nimetakse ovogooniks. Väär Viljastunud munarakku nimetakse sügoodiks. Leidke kõige õigem vastus 9. Meioosiga

    Bioloogia
    ORGANISMIDE PALJUNEMINE
    4
    docx

    ORGANISMIDE PALJUNEMINE

    ORGANISMIDE PALJUNEMINE 1. MÕISTED 1) Suguline paljunemine- paljunemisviis, mille jaoks on vaja kahte vanemat kuna neil on nii isas- kui ka emassugurakud. Paljunemine sugurakkude abil. 2) Mittesuguline paljunemine- Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil. 3) Eoseline paljunemine-Toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. (Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad) 4) Vegetatiivne paljunemine- suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st. 5) Karüokinees- tuuma jagunemine (Karüokineesis eristatakse 4 faasi: profaas, meta-faas, anafaas ja telofaas) 6) Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine 7) Mitoos- keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku 8) Interfaas- kahe paljunemise vahele jääv eluperiood 9) Rakutsük

    Bioloogia
    Organismide paljunemine ja areng-11-klass
    4
    doc

    Organismide paljunemine ja areng (11. klass)

    Organismide paljunemine ja areng Organismide paljunemine · Paljunemine on üks elu olulisemaid eluavaldusi. · Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. · Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. · Iseviljastumine ­ viljastumisel ühinevad sugurakud pärinevad ühelt vanemalt. · Ristviljastumine ­ sugurakud pärinevad kahelt vanemalt, järglane ühendab mõlemalt vanemalt päris geneetilise info. · Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu. · Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. · Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. · Eosed võivad areneda kas eoskottides, eoskandadel või eoskupardes. · Eostega paljunevad sammal- ja sõnajalgtai

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun