Astacus astacus (1)

Astacus astacus
Jõevähk, väärisvähk, laiasõraline vähk
Mihkel Tibar
2007
Kuuluvus
Riik: Animalia Loomad
Hõimkond: Arthropoda Lülijalgsed
Klass: Malacostraca Ahasvähilised
Selts: Decapoda
Kümnejalalised
Sugukond: Astacidae Jõevähklased
Perekond: Astacus Jõevähklane
Välisehitus
Välisehitus
· keha koosneb 19 lülist
· Igal kehalülil on paar lülilisi jätkeid
· Kehalülidest moodustub kaks kehaosa ­ pearindmik ja
tagakeha (lakk)
· Pearindmikku katab selja poolt seljakilp
· Seljakilbi servad kaarduvad alla ja kaitsevad külgedel
paiknevaid lõpuseid
Välisehitus (2)
· Käimisjalgu on viis paari: esimesed neist on suured ja
võimsate sõrgadega, keskmised väikeste sõrgadega ning
viimased kaks paari ilma sõrgadeta.
· Tagakehal asetsevad pisikesed ujujalad. Viimane
jalapaar on tugevasti laienenud ja moodustab koos
tipulüliga sabauime. Vähk kõnnib pea ees, aga ujub
saba ees.
Välisehitus (3)
Vähi keha katab kaltsiumisooladega (CaCO3)
tugevdatud ogaline ja köbruline kitiinkoorik, millel on
ka välisskeleti ülesanne ­ sellele kinnituvad lihased.
Välisehitus (4)
· Vähil on kolm paari lõugu ja kolm paari nn lõugjalgu, mis on
lõugadele abiks.
· Vähil on liitsilmad, mis paiknevad lühikestel liikuvatel
varrekestel. Ohu korral saab ta need Seljakilbi alla tõmmata.
· Tundlaid on kaks paari (lühikesed eesmised ja pikad
tagumised). Nendega ta haistab, tunneb maitset ja kombib.
Siseehitus
Siseehitus
· Peaaju on väike, kuid kõhtmine närvikett üsna pikk
· Jõevähil on mao seintes kitiinist hambakesed, millega
toit lõplikult peenestatakse (lõugadega peenestatakse
toit ainult osaliselt)
· Sool on vähil lühike. Seedimiseks vajalikke nõresid
toodab maks.
Siseehitus(2)
· Tundlate juures asuvad nn rohelised näärmed (eritavad
rohelist nõret)
· Vereringe on avatud (nagu kõigil lülijalgsetel) ­ veri
voolab läbi kõhuõõne
· Vähid hingavad seljakilbi all asuvate lõpuste abil,
kuhu värske vesi pääseb pearindmiku alumise serva alt
Toitumine
· Peale koorumist: pistab nahka marjaterade ja
köidikute jäänused
· vetikaid, seenehüüfe ja samblaid
· Vesikirbulisi, putukavastseid, vesilestalisi jms
· sammalt, pehmeid taimelehti ja nende poolkõdunenud
osi, vetikaid, seenehüüfe, väikseid loomi.
Autotoomia ja regeneratsioon
Jõevähk on suuteline kehaosi loovutama ohust
pääsemiseks (autotomeerima) ja neid hiljem taastama
Taastab: antennulaid, antenne, silmi, suiseid, lõugjalgu,
käimisjalgu, sõrgu, ujujalgu, uimi
Vähikatk
Ohtlikem infektsiooniline vähihaigus, levides väga kiiresti,
nakatab peaaegu kõik vähid ja surmab nad u 8 päevaga,
hävitades lühikese ajaga praktiliselt kogu veekogu vähistiku
(järele jäävad vaid üksikud). Jõgedes levib taud ka vastuvoolu.
Vähikatk ilmnes esmakordselt 1870ndail aastatel Prantsusmaa
ja Belgia veekogudes ja on nüüdseks levinud üle kogu liigi
levila. Eesti veekogudesse jõudis nähtavasti vähikatk 1896.
aastal.
Lapihaigus
Tekitajaks parasiitseen, kahjustab esmalt koorikut ja
võib sealt edasi tungida muskulatuuri ja
siseorganitesse. Haiguse levik ei ole täpselt teada, kuid
Eestis on ta levinud üle kogu mandriala. Haiguskolded
jäsemeil võivad põhjustada nende äralangemist.