Arengubioloogia (0)

ARENGUBIOLOOGIA
Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks .
Mittesuguline paljunemine algab eose lagunemisest ( eoseline ), emasorganismi eraldumisest ( vegetatiivne ).
Parentogenees (neitsisigimine)- arenemine vilastumata munarakust. Nt: võilill, lehetäi, mesilane, sipelgas , herilane, raagritsikad .
Viljastumine – munaraku- ja seemneraku ühinemine:
1) Kehaväline- munarakk ja seemnerakk ühinevad väljaspool keha. Nt: kalad , kahepaiksed, karbid .
2) Kehasisene- viljastumine keha sees. Nt: inimene, madu , kalmaar, kärbes.
Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. Rasestumisvastased vahendid ja nende toime:
Kondoom - spermid ei satu naise organismi.
Spermitsiidid – spermid kaotavad liikumis-ja viljastamisvõime.
Pessaar - takistab spermide liikumist munajuhasse.
Hormonaalsed vahendid: kombineeritud tabletid - pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist. Minipillid toimivad emakaseinale. Hormoonsüstid, hormoonkapslid.
Spiraal - takisab embrüo kinnitumist emakaseinale.
Hormoonspiraal- takistab embrüo kinnitumist emakaseinale ning pidurdab ovulatsiooni.
Suguühtejärgsed vahendid: hormoontabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale, spiraal- takistab embrüo kinnitumist emakaseinale.
Steriliseerimine- mehe seemnejuhade sulgemine või läbilõikamine. Naise munajuhade sulgemine või läbilõikamine.
Bioloogiline- välditakse suguühet ovulatsiooniperioodil.
Embrüogenees- looteline arenemine.
Viljastumisjärgselt:
1) Teised seemnerakud ei pääse enam munarakku
2) Kiireneb ainevahetus
3) Taastub liigile iseloomulik kromosoomide arv
Muna- ja seemnerakk ühinevad meioosi teise jagunemise metafaasis .
Lõigustumine- jagunemine ilma kasvamiseta. Taastab: 1) hulkraksuse
2) tuuma ja tsütoplasma suhe 1:10
a) kujuneb kobarloode ehk moorula, munajuhas 3 päeva
b) embrüo rakud paigutuvad ümber, areneb bastotsüst ja moodustub seest tühi põisloode ehk blastula.blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar - embrüoblast, millest areneb loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta- kõldkesta ehk koorioni . Järgneva arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta: kusekott (ehk allantois ) ja vesikest (ehk amnion ).
Umbes 6.-7. päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta .
Karikloote ehk gastrula moodustumine. Algselt koosneb embrüoblastist arenev karikloode kahest rakukihist. Neid rakukihte nimetatakse ka lootelehtedeks. Varase karikloote staadiumis on eristatavad välimine looteleht ehk ektoderm ja sisemine looteleht ehk entodrem. Peagi moodustub välimise lootelehe rakkudest embrüo välispinnale vagu , mida nimetatakse ürgjutiks. Ürgjutt muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea-ja seljaaju . Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub välimise ja sisemise lootelehe vahele ning moodustab keskmise lootelehe.
Organogenees - lootelehtedest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Välimine looteleht paneb aluse närvisüsteemile, meeleelunditele ning naha ja suu epiteelkoele, samuti kujunevad sellest küüned, karvad ja hammaste vaap . Keskmine looteleht moodustab tugi- ja liikumiselundkonna ( luud ja lihased), vereringeelundid , eritus- ja sigimiselundkonna. Sisemise lootelehe rakkudest kujunevad seede- ja hingamiselundkond .
Biogeneetiline reegel: seega läbitakse ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid.
Loote väärarengu põhjused: ravimid , alkohol , narkootilised ained, olmemürgid, raseda haigestumine .
Postembrüogenees- lootejärgne arenemine.Toimuvad protsessid:
1) Kasvamine- massi ja mõõtmete suurenemine.
a) rakud lähevad suuremaks (lihaskude, rasvkude )
b) rakke tekib juurde
2) Taastumine
a) loomulik- surnud rakkude asemele, vigastustest paranemine
b) regeneratsioon- kaotatud kehaosa taastamine (sisalik, vähid, ritsikad ), mass taastub, kuju ei taastu (maks)
3) Arenemine- millegi uue tekkimine, täiustumine
a) Otsene arenemine- järglane vanema moodi ( roomajad, imetajad , linnud)
b) Moondeline arenemine- järglane erineb vanemast, täiskasvanuks saamiseks toimub moone (kahepaiksed)
* Täismoone. Muna – vastne – nukkumine – täiskasvanu (liblikas, mardikad , kahe-ja kiletiivalised )
* Vaegmoone. Muna – vastne (kestub ja kasvab) – täiskasvanu (ritsikad, prussakad , lutikad, kiilid )
Toimuvad järjestikused staadiumid ehk elujärgud:
1. Juveniilne staadium ehk noorjärk. Algab organismi sünniga ja kestab sigimisvõime saabumiseni. Juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Sel perioodil hõlmavad muutused peaaegu kõiki elundkondi: tugevneb tugi- ja liikumiselundkond, areneb edasi närvisüsteem, muutub sisesekretsiooninäärmete töö.
2. Sigimisvõimeline ehk generatiivne elujärk. Toimub järglaste saamine.
3. Vananemise staadium (raugastumine). Kõik elutalitlused hakkavad aeglustuma.
Kliiniline surm – lakkab südame- ja hingamistegevus, elustamine on võimalik.
Bioloogiline surm- aju- ja närvisüsteem ei tööta, elustamine pole enam võimalik.
Taime areng.
Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Embrüogeneesis kujunevad välja vegetatiivsete organite algmed: idupung, idujuur , iduvars ja iduleht - või lehed.
Lootejärgne areng algab seemne idanemisega ning jabuneb vegetatiivseks ja generatiivseks arenguks.
Vegetatiivse arengu esimeseks staadiumiks on idand. Kujunevad välja taime vegetatiivsed organid .
Juveniilses staadiumis areneb välja taime juurestik, toimub varre pikku - ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed.
Sellele järgneb kasvuperiood, kus õisi veel ei moodustu.Õite väljakujunemisega saabub taime generatiivse arengu periood. Tolmukapeas tekivad tolmuterad ja emaka sigimikus areneb munarakk.
Vananemisperioodil aeglustub rakkude ja kogu taime ainevahetus ning rakud ja koed hävivad järk-järgult.