Tükeldused: Milliste omadustega relatsioon on ekvivalentsisuhe? Binaarushet ehk relatsiooni nimetatakse ekvivalentsisuhteks, kui ta on refleksiivne, sümmeetriline ja transitiivne. Mis on ekvivalentsiklass? Ekvivalentsisuhte alushulga sellist osahulka, mille kõik elemendid on omavahel relatsioonis, nimetatakse ekvivalentsiklassiks. Mis on hulga tükeldus? Hulga tükeldus on selle hulga mittelõikuvate osahulkade hulk, millel on kindlat omadused. Millest tükeldus koosneb? Tükeldus kui hulkade hulga elementideks ehk mittelõikuvateks osahulkadeks on ekvivalentsisuhte kõik ekvivalentsiklassid. Mis on tükelduse plokk?
Osalised järjestussuhted Mis on osaline järjestussuhe? Osaline järjestusuhe on relatsioon, mis on antisümmeetriline ja transitiivne. Milline on range osaline järejstussuhe? Milline on mitterange? Kui osaline järjestussuhe on samas ka antirefleksiivne, siis ta on range osaline järjestussuhe.< Kui osaline järjestussuhe on samas ka refleksiivne, siis ta on mitterange osaline järjestussuhe <= Mis on järjestuskriteerium? Järjestussuhet määravat reeglit võib nimetada ka järjestuskriteeriumiks. Millist hulka nimetatakse osaliselt järjestatuks`? Sellist hulka, kus vähemalt 2 elementi pole omavahel vaadeldavad järjestuskriteeriumiga võrreldavad, nimetatakse osaliselt järjestatud hulgaks. Kuidas esitatakse järjestussuhet lühidalt tema alushulga ja järjestuskriteeriumi abil? (alushulk; järjestuskriteerium)
28.09.2015 Jarvis, D. S. L. (2007) Risk, Globalisation and the State: A Critical Appraisal of Ulrich Beck and the World Risk Society Thesis, Global Society, 21(1), 23-46 Tekst toob välja, et moderniseerunud ühiskond on liikumas järgmisesse faasi, mida U. Beck nimetab ’refleksiivseks modernsuseks’ (ingl. k reflexive modernity)? Refleksiivne modernsus on kaasajastamise protsess, mis on välja arenenud tööstuslikust modernsusest, sellele on omane, et ei toimu enam nii suurt tööstuslikku arengut, kui see oli tööstusliku modernsuse ajal. Refleksiivse modernsuse ühiskonnas väärtustatakse inimeste produktiivsust ning seda, mis on juba ühiskonna poolt kasutuses. Sellele on omane riskiühiskond. Kuidas on selliste muutustega ühiskonnas seotud järgmised protsessid:
Nt võrratused. Maatriksi iga väljaspool peadiagonaali asuva elemendi 1 suhtes on sümmeetriline element 0, suunatud graafis pole kahte vastassuunalist kaart. e. transitiivseks, kui (x, y) R ja (y, z) R korral alati (x, z) R. Nt võrratused ja alamhulgaks olemised. Maatriksis peab olema kahe 1 ristumiskohas ka 1, graafis, kui pääseb kahe servaga ühest tippu teise, siis peab pääsema ka ühe servaga. 23) a. Relatsiooni, mis on refleksiivne, sümmeetriline ja transitiivne, nimetatakse ekvivalentsiks. Nt samasusrelatsioon; olgu X kõigi lausearvutusevalemite hulk. Loeme, et kaks valemit on relatsioonis R parajasti siis, kui nad on samaväärsed. Niisugune relatsioon on ekvivalents; fikseerime täisarvu n, olgu täisarvude hulgal määratud relatsioon R, mis kehtib kahe täisarvu a ja b puhul parajasti siis, kui need arvud on annavad arvuga n jagades sama jäägi. b
x pakub? Millisesse kahte suurde gruppi on need diagrammitüübid jagatud? 7+7, struktuur ja käitumis(3+4) Millisesse nimetatud kahest grupist kuulub kasutusjuhtude (use case) diagramm? käitumis Mis vahe on (UML keeles) Mudelil ja Diagrammil (skeemil) ? Kuidas on need mõisted (Mudel ja Diagramm) omavahel seotud? mudelit (analoogia andmebaasiga) ja diagramme kui vaateid mudelisse (analoogia ekraanivormidega). UML on ,,iseennast kirjeldav" (refleksiivne keel) s.t. tema standard (UML metamudel) on kirjeldatud UML keele enda vahendeid (peamiselt klassidiagramme) kasutades. Miks me teeme kasutusjuhtude diagramme? Mis on kasutusjuhtude diagrammi tegemise põhieesmärgiks? Kasutusjuhtude diagramm võimaldab modelleerida SÜSTEEMI ,,musta kastina" lähtudes temaga seotud tegutsejate ROLLIDEST ja EESMÄRKIDEST süsteemiga seoses, millest tuletatakse süsteemi (kasutusjuhtudena käsitletavad)
OK RELATSIOONID Binaarne relatsioon on vastavuse erijuht, kus nii lähtehulk kui ka sihthulk on üks ja sama hulk („Relatsioon hulgal M“) 𝐷(𝜑) = 𝑀 𝑅(𝜑) = 𝑀 𝜑 ⊂ 𝑀𝑥𝑀 . Hulka, millel relatsioon on määratud, nim binaarsuhte alushulgaks. Kuna relatsioonid on vastavused, kehtivad ka nende juures täiend, pöördvastavus, kompostitsioon. Omadused 1. refleksiivsus (𝛼1 ): ∀𝑎 ∈ 𝑀(< 𝑎, 𝑎 >∈ 𝑅) – binaarne suhe on refleksiivne, kui alushulga iga element on relatsioonis iseendaga. 2. antirefleksiivsus (𝛼2 ): ∀𝑎 ∈ 𝑀(< 𝑎, 𝑎 >∉ 𝑅) – binaarne suhe on antirefleksiivne, kui alushulga ükski element pole relatsioonis iseendaga. Kui relatsioon pole ei refleksiivne ega antirefleksiivne, siis nim teda mitterefleksiivseks. 3. sümmeetria (𝛼3 ): ∀𝑎, 𝑏 ∈ 𝑀[(𝑎 ≠ 𝑏) ∧ < 𝑎, 𝑏 >∈ 𝑅 →< 𝑏, 𝑎 >∈ 𝑅] Kui R on sümm, siis 𝑅 −1 = 𝑅 4
kaalutlev infotöötlusrežiim? ilmselt töömälu - sellest sõltumatu ehk autonoomne infotöötlus moodustab vaistliku režiimi ja töömälu abil saavutatav hüpoteetiline mõtlemine kaalutleva. Vaistlik infotöötlusrežiim- Refleksiivne, mitteteadvustatid, tähelepanuväline, automaatne. Representatsioonid: assotsiatsioon. Sisetunde põhjal. Mälu: implitsiitne. Kaalutlev infotöötlusrež.- Pingutust nõudev. Refelektiivne, kontrollitud, tähelepanuline, teadvustatud,
x2 y R = {(x, y) : 2 = } y x on ekvivalents. 2 Lahendus. Võrdus xy2 = xy on samaväärne võrdusega x3 = y 3, sest põhi- hulga elemendid on positiivsed reaalarvud. Järelikult võib relatsiooni esitada kujul R = {(x, y) : x3 = y 3 }. Kontrollime ekvivalentsi omaduste kehtivust. · Relatsioon on refleksiivne, sest iga positiivse reaalarvu x korral kehtib x3 = x3 , st (x, x) R. · Relatsioon on sümmeetriline, sest kui x3 = y 3, siis ka y 3 = x3 , st kui (x, y) R, siis ka (y, x) R. · Relatsioon on transitiivne, sest kui x3 = y 3 ja y 3 = z 3 , x3 = z 3 , st kui (x, y) R ja (y, z) R, siis ka (x, z) R. Seega see relatsioon on ekvivalents. Materjal õpikus. Lk 9092 (ekvivalentsirelatsioon). Lk 9495, ülesanded 510, 1924.
(a , c ) R . Märkused · Sümmeetrilisus ja antisümmeetrilisus ei ole teineteise vastandid. · Samuti ei ole refleksiivsus ja irrefleksiivsus teineteise vastanditeks. Ülesanne Olgu A={1,2,3 } ja olgu antud hulgal A seosed R1={(1, 1) ,(2, 1) ,(2, 2),(3, 3)} ja R2={(1,1),( 2,1),(1,2),( 3,3)} . Siis seos R1 on refleksiivne, sest ta sisaldab kõiki paare kujul (a , a) ; nimelt, (1,1) ,(2, 2) R2 ja (3, 3) . Seos ei ole refleksiivne, sest ta ei sisalda (2, 2) . Seos R2 (1,1) paari ei ole samas ka irrefleksiivne, sest ta sisaldab paare ja (3, 3) . Näide:
*Shaftesbury:"Me kõik püüdleme õnne poole,ent kõsimus on milles seda otsitakse" -kas tõelise loomuse allasurumises ja ihade koondumises ainult iseendale -või loomuse järgimises ning ühiskondlikes tunnetes ja tegudes *tunnete harmoonia hinges Shaftesbury hinge harmooniast -hinge harmoonia peegeldub ka naudingutes.Harmoonilisel inimesl on: 1.mõõduka suurusega meelelisi naudinguid 2suur nauding ühiskondlikest tunnetest ja suhetest 3. ülimalt suur refleksiivne nauding-oma ühiskondlike tunnete sisekaemus ja neist tulenevad vooruslikud teod. -Voorus on õnne paratamatu tingimus.Tunneme valu: *nähes sisekaumuses inetuid tegusid -meenutades halba Shaftesbury jätab lahtiseks millist rolli mängivad välised asjad õnnes Ent on kindel et õnnelik elu on elu õhiskonna teenistuses Ka filosoof teenib oma teostega ühiskonda Jean Jaques Rousseau (1712-1778) tsivilisatsioonikriitika Moodsa aja probleemid -arutlus teadustest ja kunstidest
kaalutlev infotöötlusreziim? töömälu - sellest sõltumatu ehk autonoomne infotöötlus moodustab vaistliku reziimi ja töömälu abil saavutatav hüpoteetiline mõtlemine kaalutleva. Vaistlik infotöötlusreziim- Refleksiivne, mitteteadvustatid, tähelepanuväline, automaatne. Representatsioonid: assotsiatsioon. Sisetunde põhjal. Mälu: implitsiitne. Kaalutlev infotöötlusrez.- Pingutust nõudev. Refelektiivne, kontrollitud,
o Antisümmeetrilise relatsiooni graafis pole kahte vastassuunalist kaart. Transitiivsus o DEF: Hulgal X määratud relatsiooni R nimetatakse transitiivseks, kui (x,y)∈R ja (y,z)∈R korral alati (x,z)∈R o Kui on olemas paar (y,z) ja (x,y), siis peab olema ka (x,z). 24. Ekvivalentsirelatsioon. Tähtsamad näited. Ekvivalentsiklassid. Näited. [2] Teoreem hulga jaotumisest ekvivalentsiklassideks. [3] Ekivalentsirelatsioon o Relatsioon, mis on refleksiivne, sümmeetriline ja transitiivne o Võrdus on ekvivalentsirelatsioon, võrratused ja mittevõrdus ei ole. Ekivalentsiklassid o DEF: Hulgal X määratud ekvivalents jagab selle hulga klassideks, seejuures on klassid omavahel lõikumatud ja üheskoos katavad nad kogu hulga X. Ühte klassi kuuluvad elemendid on kõik omavahel ekvivalentsed. o Olgu X lausemuutujatest A ja B moodustatud lausearvutuse valemite hulk ja FRG tähendagu valemite F ja G samaväärsust
tingimuse esitada ka kujul () (). Erijuhul, kui ja mõlemad on seosed hulgal , on ka nende korrutis seos samal hulgal . Lause 1. Kui ×, × ja ×, siis i. ()-1=-1-1; ii. ()=(). Tõestus. Tõestuseks on järgmised samaväärsuste ahelad: i. (,)()-1 (,) (,)(,) (,)-1(,)-1 (,)-1(,)-1 (,)-1-1. ii. (,) () (,)(,) (,)(,)(,) (,)(,) (,)(). Ekvivalentsusseos Olgu suvaline mittetühi hulk. Seost hulgal nimetatakse ekvivalentsusseoseks, kui ta on i. refleksiivne, s.t. kui ; ii. sümmeetriline, s.t. kui ; iii. transitiivne, s.t. kui . Kui on ekvivalentsusseos ja , siis öeldakse, et elemendid ja on ekvivalentsed (seose järgi). Sageli väljendatakse ekvivalentsiseost kirjutades ka . Näide 6. Võrdsusseos = on ilmselt ekvivalentsuseos suvalisel hulgal . Tegemist on ühikseosega =={(,) | }×, mida mõnikord nimetatakse ka hulga 2 diagonaaliks. Ühikseos ehk võrdusseos on kõige kitsam ekvivalentsusseos, sest ta on iga
Tükeldused:
Ekvivalentsisuhe on relatsioon kus kehtib ref, süm ja trans.
Ekvivalentsiklassid on suhted, mispole omavahel seotud.
Tükeldus koosneb klassidest.
Tükelduse omadused: ükski plokk pole tühi hulk, plokid ei oma ühisosa,
plokkide ühend on hulk ise.
Osaline järjestussuhe:
Osaline järjestussuhe on antisümmeetriline ja transitiivne relatsioon.
Range osaline js on antirefleksiivne.
Mitterange on refleksiivne.
Järjestuskriteerium – järjestamise reegel.
Täielik järjestussuhe – kõik elemendid võrreldavad.
Hasse diagramm – osalise js illustratiivne esitus. Kui a
Mittesensoorsed – kommunikatsioon/mittekommunikatsioon, mesi/tubakas .. Neoevolutsionism, kulruurimaterialism – kultuuri evolutsioon väljendub töösse rakendatud energia suurenemisega ajaloos, tehnoloogia määrab kultuuri. Leslie White. Interpreteeriv antropoloogia e sümbolanalüüs – Nähtustele omistatud kultuurilised tähendused omavad ühiskondlikku mõju. Victor Turner Representatsioonikriis – Keskendumine kirjelduspraktikatele Refleksiivne pööre – kuidas uurija saab kaasa aidata sellele, et tema uurimust saaks adekvaatselt mõista. Positivism – 19.saj arvati, et ühe teadusliku meetodiga saab uurida kõiki reaalsuse valdkondi. Autoetnograafia – enda uurimismeetodi uurimine Osalev vaatlus/Osalusvaatlus – uurija osaleb uuritava grupi elus, teeb kaasa igapäevategevustes. Läbi osaluse toimub kogetu kirjeldamine, dokumenteerimine. (B. Malinowski pärand)
26. Millised on relatsioonide omadused? Relatsioonide omadused: a. Refleksiivsus – alushulga iga element on relatsioonis iseendaga. b. Antirefleksiivsus – alushulga ükski element pole relatsioonis iseendaga. c. Sümmeetria d. Antisümmeetria e. Transitiivsus f. Antitransitiivsus 27. Milline relatsioon on mitterefleksiivne? Mittesümmeetriline? Mittetransitiivne? Mitterefleksiivne funktsioon pole refleksiivne ega antirefleksiivne. Mittesümmeetriline funktsioon pole sümmeetriline ega antisümmeetriline. Mittetransitiivne funktsioon pole transitiivne ega antitransitiivne. 28. Mis on relatsiooni kaugus mingi konkreetse omaduseni? Relatsiooni kaugus omaduseni on järjestatud paaride arv, mis tuleb relatsiooni lisada või sellest eemaldada, et omadus kehtima hakkaks. 29. Mis on relatsiooni transitiivne sulund? Milline on tema tähis? Relatsiooni transitiivne sulund on
2. Relatsioonid. Ekvivalentsi- ja järjestusseosed. Relatsioon ehk seos hulkade A ja B vahel on alamhulk A x B-le. Seos hulgal A on alamhulk A x A-le. Pöördrelatsioon R-1 on relatsiooni täiend. aRb -> Elemendid a ja b on seoses R Refleksiivsus - iga a korral aRa (a on iseendaga seoses) Sümmeetria iga a korral aRb => bRa (kõik seosed on vastastikused) Transitiivsus iga a korral aRb && bRc => aRc (põhimõtteliselt järjestusseos) Ekvivalentsiseoseks nimetatakse seost, mis on refleksiivne, sümmeetriline ja transitiivne. Elemendiga a (A element) ekvivalentsete elementide hulka nimetatakse a ekvivalentsiklassiks (hulgal A). Elemendiga a ekvivalentsete elementide hulka tähistatakse [a] = {b | aRb}, kus R on ekvivalentsiseos. Teoreem 1: Ekvivalentsiseos R hulgal A. Iga elemendipaari a ja b korral kehtib seos [a] = [b] või [a] ühisosa [b] on tühihulk. Tõestus: Kuna R on sümmeetriline ja transitiivne, näitame, et kui aRb ja suvaline element
tasandil: Infoühiskonna areng; suurendab nii avatust kui ebakindlust; Individualiseerumine :• Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid • Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena • Individuaalne vastutus oma valikute ees Aja ja ruumi lahutatus: • Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; • Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Riskiühiskond („teine“, refleksiivne modernsus): – Toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine – „(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele“ Riskid on seotud muutustega sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes: muutuv töökäitumine, • töö garanteerimatus • enesemääratluse ebatraditsioonilisus • isiklike
kasutanud, kuidas on oma loomingu konstrueerinud nii, et see räägiks meile loo. Seega, narratiiv põhineb refleksiivsusel, ühelt poolt, ja teiselt poolt põhineb see konstruktsioonil. See, kui me kõik nähtused, faktid ja asjad kõrvuti ritta paneme, et moodustuks tervik, siis esiteks me oleme need reflekteerinud (ehk teinud refleksiivse, tunnetusliku valiku); ja viis kuidas me need kokku paneme, on konstruktsioon. Ühesõnaga, narratiiv, mis tundub nii lihtne, on refleksiivne konstruktsioon. Selleks, et inimene, kui ta tahab midagi lugeda, vaadata ja tõlgendada, peab ta üles leidma koodid, mis ,,hakkavad tööle", aitavad märke tõlgendada. Koodid... ka tekst on sageli omakorda kodeeritud. Konstrueerimine on võimalik siis, kui on olemas teatud koodid ja märgid. Kui märgis avame tema tähenduse, siis see ,,reegel", kuidas ma selle märgi tähenduse avan, on kood. Kood on reeglite süsteem märkide avamiseks.
5 R: 4 sümmeetriline binaarsuhe 6 5 Kui R on sümmeetriline, siis R-1 = R refleksiivne binaarsuhe 4. antisümmeetria ( α4 ) : ∀a,,b∈ ∈R → < b, a >∉R] ∈M [(a ≠ b) ∧ < a, b >∈ Kui R on refleksiivne, siis E ⊂ R 3
· d(R,i ) - suhte R kaugus omaduseni i , s.o. seoste arv, mis tuleb minimaalselt lisada
suhtesse R (või eemaldada suhtest R), et saavatada omadust i.
· Suhte täiend - R = ( A x A ) R
· Pöördsuhe - R -1 = { < ai , a j > < a j , ai >R}
· Suhte R transitiivseks sulundiks nimetatakse minimaalset transitiivset suhet R , mis
sisaldab suhet R.
· Osaline mitterange järjestussuhe ( ) on refleksiivne, antisümmeetriline ja transitiivne.
· Osaline range järjestussuhe ( < ) on antirefleksiivne, antisümmeetriline ja transitiivne.
· Lineaarne järjestussuhe - ( a,bA) [ (a
o. seoste arv, mis tuleb minimaalselt lisada
suhtesse R (või eemaldada suhtest R), et saavatada omadust i.
Suhte täiend - R = ( A x A ) R
Pöördsuhe - R 1 ai , a j a j , ai R
Suhte R transitiivseks sulundiks nimetatakse minimaalset transitiivset suhet R , mis
sisaldab suhet R.
Osaline mitterange järjestussuhe ( ) on refleksiivne, antisümmeetriline ja transitiivne.
Osaline range järjestussuhe ( < ) on antirefleksiivne, antisümmeetriline ja transitiivne.
Lineaarne järjestussuhe - ( a,bA) [ (a
(psühholoogiline) , kusjuures viimane on olulisem. Schle i ermacher tegeles vanade sakraalsete tekstidega, sellest lähtub tema väide, et arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Alati on lugeja ja autori vahel erinevus, mida ei saa ületada. Paul Ricoeur (1913-2005) Mõjutatud fenomenoloogiast ja psühhoanalüüsist, temjaoks ei ole arusaami ne täiel määral teadlik protsess. Igasugune mõista püüdev analüüs on alati refleksiivne (enesekohane). Märke interpreteerides interpreteerib subjekt ka iseennast. Äratundmine leiab aset: Leiab aset, kui objekt või sündmus, kas looduslikult või inimese tegevusega loodud, satub interpreteerija vaatevälja. Tüübid: Jälg, jäljend (imprint ), nt looma jalajälg Sümptom, nt inimnahal avalduvad haiguse jäljed Juhtlõngad (clues ), nt äratuntavad objektid mõrvapaigal (CSI) 16. Biosemiootika 17. Tähenduse liigid 18. Kultuurisemiootika
(heaolu) saavutamiseks. (4 lk 13) Kreatiivseks, ehk loovaks kirjaoskuseks nimetame sellist kirjaoskust, millele tänu suudab inimene luua ja fikseerida uusi mõttekonstruktsioone, mõelda, avastada, korrastada, sõnastada ja mõtestada mõeldut. (4 lk 13) 5 2. Kriitline mõtlemine ehk arutlev ja analüüsiv mõtlemine. (arukas mõtlemine) Kriitiline mõtlemine on ratsionaalne refleksiivne mõtlemine, mis keskendub otsuste (mida teha, mida uskuda) tegemisele. Kriitilise mõtlemise oskused on vajalikud mistahes eluvaldkonnas, kui on vaja lahendada erineva mastaabiga probleeme, alates isiklikest ja lõpetades globaalprobleemidega. (5 lk 41) Kriitiline (arutlev) mõtlemine võimaldab meil luua mitmekesiseid, põhjendatud tõlgendusi, teha sõltumatuid, mõttekaid otsuseid ja genereerida uusi, mõtestatud küsimusi. Kriitiline
• Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Riskiühiskond: • Eelindustriaalne (traditsiooniline) ühiskond: - looduslikud ohud • Industriaalne ühiskond („esimene modernsus“): - Looduslikud ohud - Toodetud, inimtekkelised riskid, mida tajutakse kontrollitavana (nt tervishoiusüsteem) • Riskiühiskond („teine“, refleksiivne modernsus): - toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine - „(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele“ Töö muutmine, ettevõtlus ja firmad Traditsiooniline töökäsitlus – omaette eesmärk, kutsumus, moraalne kohustus, eneseväärikuse allikas, pikaajaline töö ühe tööanda juures.
Lisaks veel arengupotensiaali tunnetamise olulisus (in areneb omal käel teatud tasemele, kuid edasi õppimiseks on vaja teiste-targemate- toetust ja sekkumist) · Ameerika filosoof ja kasvatusteadlane John Dewey rõhutas õppijate kogemuse osatähtsust õppimises ja iga inimese kogemuse unikaalsust. Peamine on õppijate reflekteerimisele innustamine · David Kolb- kuidas sobib aktiivne kogemus õpitsükklisse kogemus; refleksiivne vaatlus; analüüs/refleksioon; kogemuse rakendamine · Inimesed kasutavad samas tegevuses erinevaid strateegiaid (nt. mõned eelistavad projekti kavandamiseks minna inspireerivale jalutuskäigule, teised süüvivad raamatutesse.) Sellest tulenevat liigitatakse kognitiivne õpiteooria kahte dimensiooni Analüütiline-holistlik dimension- See kirjeldab kaht vastandit informatsiooni või mõiste töötlemisel
• Teaduskraadid, akadeemilised kraadid • Avatud teadusruum: publitseerimine, retsenseerimine, konverentsid • Teaduskeeled • Teaduse regionaalne jaotus • Üliõpilasteadus TEADUS JA POLIITIKA • Teaduspõhine ühiskond/majandus, teaduspõhine riigivalitsemine? • Teadlase poliitiline sõltumatus • Poliitilised uuringud • Teaduse rahastamine • Teadus: üks paljudest viisidest maailma tunnetada. Ainsana refleksiivne, enesekriitiline, rõhutatult avatud, tõe poole püüdlev? TEADUSLOO KLASSIKUD nt Thomas Kuhn, Ulrich Beck SOTSIAALTEADUSED: INIMESE JA ÜHISKONNA UURIMINE Inimese ja ühiskonna uurimise iseärasused: – Osalus ja vaatepunkt. Uurija on uuritavas osaline – Nähtuste mõõdetavus. Kui täpselt saab mõõta väärtuseid, organisatsioonikultuuri, eelarvamusi, hirme … – Kultuurispetsiifilisus
· teemadest · globaalne tööjaotus · globaalse ja lokaalse segunemine · erinev globaliseerituse ,,aste" Riskiühiskonna mõiste: · Eelindustriaalne (traditsiooniline) ühiskond: - looduslikud ohud · Industriaalne ühiskond (,,esimene modernsus"): - Looduslikud ohud - Toodetud, inimtekkelised riskid, mida tajutakse kontrollitavana (nt tervishoiusüsteem) · Riskiühiskond (,,teine", refleksiivne modernsus): - toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine - ,,(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele" 3. loeng Majandus ühiskonnas 1) Põhimõisted: kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur.
teadmisi. Samas pole teoreetilised teadmised ebavajalikud. 6 Kriitikud on Bennerile ette heitnud toetumist intuitsioonile: oluliste otsuste jaoks peab olema ratsionaalne (või põhjendatud) põhjendus ning intuitiivne kaemus ei ole selleks piisavalt legitiimne. Hooldamine õenduses Kavatsuslik/sihipärane (intentional) hooldamine Õenduses on hooldamine keskse tähendusega. Kuigi abistamine võib olla refleksiivne, on see sageli siiski kavatsuslik ja sihipärane. Kolm kriteeriumi hoolduse identifitseerimisel: 1) see on kavatsuslik/sihipärane; 2) see on teistega suhtestuv; 3) see on suunatud teiste vajaduste täitmisele. Kriitikana olgu märgitud, et hooldus saab lähtuda ka harjumusest, rutiinist (vs 1. punkt) ja võib olla suunatud ka endale, enda eest hoolitsemisele (vs 2. ja 3. punkt). Hooldus on vaadeldav ka skaalal, kus ühes otsas puudub igasugune emotsionaalne kaasahaaratus ja
uute tingimustega, elu muutub) Individualiseerumine Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena Individuaalne vastutus oma valikute ees Aja ja ruumi lahutatus Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu (inimeste suhtlemine järjest enam läbi interneti) Vähenev usaldus, usalduse leidmine nt. Finantssüsteemid jne Riskiühiskond ("teine", refleksiivne modernsus) Risk ilmneb olukorras, kus teatava sündmuse toimumine on ebakindel ja neil ei ole riigipiire Eelindustriaalne- looduslikud ohud ehk tormid, maavärinad Industriaalne ühiskond looduslikud ohud, toodetud, inimtekkelised riskid, kontrollitud Riskid on seotud muutustega sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes, nt muutuv töökäitumine, töö garanteerimatus, enesemäärtluse ebatraditsioonilisus, isiklike suhete demokratiseerumine
Mina - väljastpoolt tulnud hinnanguid tõlgendamine hinnanguna iseendale (nt kiidetakse riietuseset ja inimene võtab seda kui positiivset hinnangut temale endale). George Herbert Mead: peegelmina teooria Pilt, mis inimesel iseendast on, on suures osas mitte isiklikult loodud, vaid selle peegeldus, kuidas teised inimesesse suhtuvad. Erving Goffman: mina presenteerimineSpontaanne ja refleksiivne käitumine. Eneseesitluse funktsioonid. Spontaanse käitumise puhul inimene ei pane tähele, kuidas ta käitub. Refleksiivne vastupidi. Mida edasiarenenud ühiskond, seda rohkem inimesed ennast presenteerivad. Funktsioonid: 1) tunnustus (peegeldamine)
Ta käis Althusseri loengutes ja huvitus Levi4. loeng-Kultuurisotsioloogia II. Andreas Ventsel 9 Straussi strukturalistlikest kultuuriteooriatest. Samas koges Bourdieu Alzeerias välitöödel, et Levi-Straussi üldistused sugulussidemete jm reeglite kohta ei ole üldkehtivad. Edaspidi pühendus oma kaasaegse Prantsuse ühiskonna uurimisele. Nagu Goffmangi oli väga interdistsiplinaarsete huvidega ja on mõjutanud väga paljusid hilisemaid kultuurteooriaid väga erinevates distsipliinides. Refleksiivne sotsioloogia. Võiks öelda, et Bourdieu tähtsus sotsioloogiale on sama mis Geertzi tähtsus antropoloogiale. Bourdieu oli kriitiline strukturalistlike ühiskonnakäsitluste suhtes, mis asetasid indiviidi, s.h. kultuuriuurija, justkui kultuurist/ühiskonnast väljapoole. Kritiseerib väljaspoololija, võõra uurija positsiooni uuritava kultuuri suhtes nii on kerge üldistusi konstrueerida. Peamine oht väita, et sotsiaalne elu on determineeritud mingite koodide
rahvastikurühmade palgavõimalustele on suhteliselt väike. Jarvis, D. S. L. (2007) Risk, Globalisation and the State: A Critical Appraisal of Ulrich Beck and the World Risk Society Thesis, Global Society, 21(1), 23-46 – vt. ka lisamaterjali ’U. Beck – Riskiühiskond’ 1. Tekst toob välja, et moderniseerunud ühiskond on liikumas järgmisesse faasi, mida U. Beck nimetab ’refleksiivseks modernsuseks’ (ingl. k reflexive modernity)? Refleksiivne modernsus on kaasajastamise protsess, mis on välja arenenud tööstuslikust modernsusest, sellele on omane, et ei toimu enam nii suurt tööstuslikku arengut, kui see oli tööstusliku modernsuse ajal. Refleksiivse modernsuse ühiskonnas väärtustatakse inimeste produktiivsust ning seda, mis on juba ühiskonna poolt kasutuses. Sellele on omane riskiühiskond. 2. Kuidas on selliste muutustega ühiskonnas seotud järgmised protsessid:
vastandid nii looduses kui kunstis), esteetiline (sh esteetiline hoiak, esteetilised omadused), kunst (laias mõttes, sh kunstikriitika): 5. Analüüsige filosoofilise esteetika ja ,,esteetilise" filosoofia vahekorda! Filosoofiline esteetika on kunstikriitika ja teiste uuringuite, nagu kunstipsühholoogia, mõistete ja printsiipide analüüs... sel on nende tegevuste suhtes ettevalmistav, kriitiline, refleksiivne roll. See tegeleb eelkõige nende eelduste selguse, väidete tähenduse ning nende meetodite iseloomuga kõige sellega millest nad ise sageli teadlikud ei ole. Filosoofiline esteetika kui metakriitika. Esteetika kui ,,esteetiline" filosoofia tegeleb: esteetilise kogemuse, esteetilise hoiaku/suhtumise, esteetilise objekti, esteetiliste omaduste (vastandina mitteesteetilisele ja väärtusomadustele ,,hea" ja ,,ilus"), esteetilise väärtuse, esteetilise maitseotsustuse ja
o Toodetud, inimtekkelised riskid, mida tajutakse kontrollitavana (nt o Toodetud, inimtekkelised riskid, mida tajutakse kontrollitavana (nt tervishoiusüsteem) tervishoiusüsteem) Riskiühiskond („teine“, refleksiivne modernsus): Riskiühiskond („teine“, refleksiivne modernsus): o toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine o toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine
Küsimus on selles, kuidas seda tehakse. Kas tõelist loomust alla surudes ja koondades ihad vaid iseendale või loomuse järgimises ning ühiskondlikes tunnetes ja tegudes. Tunnete harmoonia hinges kutsub esile voorusliku tegutsemise ja ühiskondlik harmoonia tagab õnneliku elu. Hinge harmoonia peegeldub ka naudingutes. Harmoonilisel inimesel on: - mõõduka suurusega meelelisi naudinguid; - suur nauding ühiskondlikest tunnetest ja suhetest; - ülimalt suur refleksiivne nauding oma ühiskondlike tunnete vaatlemisest sisekaemuses ja neist tulenevatest vooruslikest tegudest. Voorus on õnne paratamatu tingimus. Tunneme valu: nähes sisekaemuses inetuid, ebaloomulikke tundeid, meenutades oma halbu tegusid 9. Rousseau moodsa (ühiskondliku) inimese hingehaigusest Vastandab loomuliku ja ühiskondliku inimese. Loomulik inimene Ühiskondlik inimene Enesearmastus - põhivajaduste Eneseimetlus e uhkus. Mure oma staatuse
struktuuriga film, püütakse anda edasi, kuidas antropoloogid tegelikult töötavad (näevad sündmust, jälgivad seda, tulevad lagedale esialgsete hüpoteeside, selgitustega), alguses oli must materjal, pärast arutletakse, mis tegelikult juhtus (uuritakse, mis juhtus). Diagrammidega seletatakse ära, kuidas konflikt on seotud küla koosseisuga (mis suhted on võõrustajate ja küllatulijate vahel), lõpuks näidatakse monteeritud filmi. Refleksiivne lähenemine, ei kirjeldata ainult sündmust ennast, vaid ka seda, kuidas antropoloogid filmitegijatena ise töötavad (eesmärgiks oli ikkagi saada õpetlik video). Asch hiljem oli pettunud selles, et tema kui filmitegija eesmärk oli kultuuridevahelist mõistmist suurendada, kuid hiljem tehti uuring tudengite peal ja avastati, et sellised filmid kinnistavad negatiivset suhtumist sellisesse kultuuri. Asch
- kultuurikollaaz puhtaid kultuurierinevusi enam ei ole. - ,,unconnected tribes" · Ulf Hannertz - kreoliseerumine, nö maailmakultuuri teke, mis ei ole ühesugune: see on paiguti muundunud kujul üle võetud või poole peale jäänud; enda kultuuri eksootilisus on nö ära lörtsitud. - Toimub ühtesulamine (,,maailmaküla") ja samas barjääride kasv Postmodernistliku antropoloogia tunnused: · Kultuuri mõiste ümberdefineerimine · Refleksiivne analüüs · Ainele ja meetodile orienteerumine · Hüpoteeside kontrollimine · Pmst anything goes. :S Etnograafilised välitööd · Etnoloogia, kultuuri- ja sotsiaalantropoloogia nurgakiviks. · Enne peaks üldise seisukoha järgi uurima rahva/piirkonna tausta, vältimaks segadusi, mis võivad tuleneda suurest erinevusest. · Mingis mõttes soodne minna ilma eelnevaid teadmisi omamata eelarvamus puuduks, vahetu kogemus.
Avaliku arvamuse poliitiline roll n Avalikkusfäär kui uute tähenduste ja seoste looja siit tekkivad kujutlused võimalikest valikutest n Avalikkus (kodanikeühiskond) kui riigivõimu testimise/refleksiooni keskkond n Avaliku arvamuse kaudne mõju otsustajate käitumisele isegi toodetud avaliku arvamuse ja autoritarismi puhul n Avaliku arvamuse ja valimiste seos: otsene ja refleksiivne Avalikkus n Avaliku arvamuse subjekt n Eristatakse kolme avalikkuse tüüpi: n ühe-teema avalikkus kõige tavapärasem avalikkuse tüüp. Tekib ja kaob koos probleemiga, võib esindada erinevaid osapooli. Vaadeldav massina: suur, juhuslik, struktureerimata, juhitav n organisatsiooniline avalikkus teatud spetsiifilise temaatika jälgijaskond, mis piirneb üldjuhul organiseerunud spetsialistidega
Maailm muutub kultuuriliselt integreeritumaks nt kõik teavad McDonald'sit, Pepsi Colat, jalgpalli jne. toimub pidev ühtesulamine. Moodustub maailmaküla, kus kõigil on ühesugused võimalused, saavutatakse üksteise mõistmine ja peaks saabuma maailma rahu kuid nii see ei ole, sest siiski ei saada maailmast üheti aru. Uus maailm rohkem kasvatab barjääre. Näiteks usus väga raske saavutada ühest mõistmist. See ei levi üle maailma. Kultuurimõiste ümberdefineerimine Refleksiivne analüüs uurimusse lisatud osa, kus teadlane analüüsib ka oma suhet kultuuri/inimestega (lisaks muule uurimisele). Kuidas ta tulemused saavutas (st kuidas pidi kohalikega suhtlema, et saada vajalikku informatsiooni). Ei kirjeldata ainult uurimuse asjaolusid, vaid ka tundeid, mis uurijal on. Need analüüsid kujunevad tihtipeale edulooks, kus alguses ei saavutata kontakti, kuid mingi nipi abil pannakse kohalikud end usaldama.
See muudetakse kohalikele oludele vastavaks. Kohalikud muudavad massikultuuri oma joontega. Kultuuri mõiste ümberdefineerimine on loobutud ühese kultuuridefinitsiooni otsimisest, vajadustele vastavalt võib kultuuri defineerida erinevalt. Ainele ja meetodile orienteerumine antropoloogia ei identifitseeri end enam läbi koolkondade, vaid uurimise kaudu. Hüpoteeside kontrollimine enam ei ole suuri teooriaid, uuritakse detailemalt. Refleksiivne analüüs uurijad kirjutavad lisaks uuritavatele ka iseendast, enda suhtest nende inimestega, et saaks teada, kuidas nad temasse suhtusid, kuidas tema neisse. Seda parem on ülevaade sellest, mida uurimus väärt on. Tänapäeval on see kohustuslik osa pea igas uurimuses. Aga pole selge piir, kus läheb vajalike mõjutajate piir. Sellest võib tekkida edulugu. Tüüpiline postmodernse antropoloogia juhtmõte: anything goes. Etnograafilised välitööd
Mina kujunemine- personaalne mina ehk spontaanselt kerkiv olemus ja sotsiaalne mina ehk mis sisaldab teiste omavahelisi suhtumisi. Laps ei oska algul end teise rolli panna, kui juba oskab, siis tuleb ka oskus 3nda inimese vaatevintsklist asju näha. Töövihiku harjutuste näited: kastid, kuhu kirjutatakse enda kohta head omadused ja siis aasta lõpus lasta teha sama ülesanne ja lasta võrrelda. + veel ülesandeid ülesandeid enda ja teiste kohta. Refleksiivne mina: inimesed peavad end sellliseks nagu nad arvavad, et teaised neid peavad. Peegelmina. Inimestel on tõepoolest teatud vaade enda kohta, kuid see toetub sellele, kuidas inimesed tajuvad..? W. james 1890 Reflected self- tulemuseks on sotsiaalne mina. sotsiaalse komponendi tähtsus, mina kui sotsiaalse elu reflektsiooni tulemus. Cooley, Mead, Goffman Cooley peegel- mina teooria: tema järgi inimesel 3 aspekti seoses endaga. 1) kujutlus endaga,
et luuakse iseennast. põhijooned: Selle kõige aluseks on refleksiivsus – teadlikkus – sotsiaalse elu kulgemise jälgitav omadus. “Olla inimene tähendab olla eesmärgistatud agent, kellel on oma tegevuse jaoks põhjused ja kes on suuteline, kui temalt küsitakse, diskursiivselt arutlema nende põhjuste üle (ja ka valetama nende kohta).” Tegevus – mitte tegevuste summa, vaid tähelepanu suunamine mingitele hetkedele meie tegevuse kontiiniumist. Stratifikatsiooni mudel: refleksiivne monitoorimine, ratsionaliseerimine ja motivatsioon on omavahel lahutamatult seotud (embedded). Tegevuse ratsionaliseerimine – millele viidatakse kui protsessi intentsionaalsusele – on pidev. Näiteks suhtlussituatsioonis hinnatakse suhtluse konteksti. Tegevuse ratsionaliseerimine on peamine kompetents, mille järgi inimesi hinnatakse. Põhjused ei ole siiski “normatiivne pühendumus” – me võime tegutseda ja ütelda, et me tegutseme hoopis erinevatel põhjustel.
et luuakse iseennast. põhijooned: Selle kõige aluseks on refleksiivsus teadlikkus sotsiaalse elu kulgemise jälgitav omadus. "Olla inimene tähendab olla eesmärgistatud agent, kellel on oma tegevuse jaoks põhjused ja kes on suuteline, kui temalt küsitakse, diskursiivselt arutlema nende põhjuste üle (ja ka valetama nende kohta)." Tegevus mitte tegevuste summa, vaid tähelepanu suunamine mingitele hetkedele meie tegevuse kontiiniumist. Stratifikatsiooni mudel: refleksiivne monitoorimine, ratsionaliseerimine ja motivatsioon on omavahel lahutamatult seotud (embedded). Tegevuse ratsionaliseerimine millele viidatakse kui protsessi intentsionaalsusele on pidev. Näiteks suhtlussituatsioonis hinnatakse suhtluse konteksti. Tegevuse ratsionaliseerimine on peamine kompetents, mille järgi inimesi hinnatakse. Põhjused ei ole siiski "normatiivne pühendumus" me võime tegutseda ja ütelda, et me tegutseme hoopis erinevatel põhjustel.
et luuakse iseennast. põhijooned: Selle kõige aluseks on refleksiivsus – teadlikkus – sotsiaalse elu kulgemise jälgitav omadus. “Olla inimene tähendab olla eesmärgistatud agent, kellel on oma tegevuse jaoks põhjused ja kes on suuteline, kui temalt küsitakse, diskursiivselt arutlema nende põhjuste üle (ja ka valetama nende kohta).” Tegevus – mitte tegevuste summa, vaid tähelepanu suunamine mingitele hetkedele meie tegevuse kontiiniumist. Stratifikatsiooni mudel: refleksiivne monitoorimine, ratsionaliseerimine ja motivatsioon on omavahel lahutamatult seotud (embedded). Tegevuse ratsionaliseerimine – millele viidatakse kui protsessi intentsionaalsusele – on pidev. Näiteks suhtlussituatsioonis hinnatakse suhtluse konteksti. Tegevuse ratsionaliseerimine on peamine kompetents, mille järgi inimesi hinnatakse. Põhjused ei ole siiski “normatiivne pühendumus” – me võime tegutseda ja ütelda, et me tegutseme hoopis erinevatel põhjustel.
Harris leidis, et küllap on sellel mingi materiaalne põhjus. Kui islam tekkis, siis ta levis väga kiiresti, pärast enam mitte nii väga, jäid mingid islami tuumalad. Need olid kohad, kus sigu ei saanud kasvatada. Postmodernistlik antropoloogia Kultuuri mõiste ümberdefineerimine: kultuur pole terviklik ega stabiilne vaid avaldub otsingute tulemusena. Koolkondlikus kaob ja kultuuri mõistmine muutub üldpildis hägusemaks. Iseloomulik panus, mida on postmodern antropoloogia andnud: refleksiivne analüüs. Tähendab seda, et uurija kirjeldab oma isiklikku seost situatsiooniga, mida ta uurimuses käsitleb. Uurija kirjeldab oma seost selle grupiga, mida ta uurib. Teadlane peab täpsemalt analüüsima oma uurimiskäiku,et oleks võimalik lugejatel hinnata, kuidas on antropoloog selliste teadmisteni jõudnud. Kui uurija on üksi, võib ta äkki uuritavatest valesti aru saada. Kultuurikollaaž(James Clifford) – arusaam maailmast, kus toimib fragmenteerumine
iseendale b. või loomuse järgimises ning ühiskondlikes tunnetes ja tegudes Shaftesbury ja Leibniz: tunnete harmoonia hinges -> vooruslikule tegutsemine ja ühiskondlik harmoonia -> õnnelik elu Shaftesbury hinge harmooniast: Hinge harmoonia peegeldub ka naudingutes. Harmoonilisel inimesel on mõõduka suurusega meelelisi naudinguid suur nauding ühiskondlikest tunnetest ja suhetest ülimalt suur refleksiivne nauding a) oma ühiskondlike tunnete vaatlemisest sisekaemuses b) ja neist tulenevatest vooruslikest tegudest Voorus on õnne paratamatu tingimus. Tunneme valu: nähes sisekaemuses inetuid, ebaloomulikke tundeid valu meenutades oma halbu tegusid Shaftesbury õnneliku elu vormidest Jääb lahtiseks, millist rolli mängivad välised asjad õnnes Ent on kindel, et õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses
Mis ei ole teadmiste allikaks? Intuitsioon – kas õigustab teadmist? Rosentau on seisukohal, et ta ei õigusta teadmist, aga hüpoteesi kui teadmisseisundit iseloomustab. Intuitsioon: kogemusel põhinev vaistlik asjade, sündmuste, inimeste, tegude, samuti loomingu tulemuste ettenägev või ennetav aimdus, mis ennetab loogilist arutlust või empiirilist uurimist. Intuitsiooni allikad: - meeleline ja mõistelis-refleksiivne “maailmakogemus”; - tegutsemise ja tegemise (loomise) kogemus; - keelelise ja esemelise suhtlemise kogemus; - emotiivne (tundmise) kogemus, - empateetiline (“kaasatundmise”) kogemus. Intuitsioon on tõhus abivahend põhjenduse koostamisel, hüpoteeside ja uurimisülesannete püstitamisel, kuid nõrk või ebasobiv argument. 40. Mille poolest erinevad tõenäosus ja tõepärasus?
edaspidi vältida. Töökogemus ja õppimine Kogemus on oluline õppimise eeldus. Õppimiseks muutub kogemus alles pärast seda, kui õppija seda märkab, analüüsib ja annab sellele tähenduse. Kogemusele tagasivaatamist ja tähenduse andmist nimetatakse refleksiooniks* Kui käsitleda töötajat organisatsioonis kui täiskasvanud õppijat, siis õppija analüüsib ja mõtestab oma tegevust ja õppimisest saab refleksiivne protsess. Refleksioon: Ld. Reflexus, - peegeldus, oma mõtiskluste ja elamuste analüüs; kahtluste ja kõhklustega täidetud mõtisklus) Võõrsõnade leksikon, lk 843 Tallinn. Kirjastus Valgus 2000) Refleksiooni abil suudab õppija kogemuses sisalduvat teadmist mõista ja seda edaspidi teadlikult rakendada. Seega on kogemus alles siis tähenduslik, kui sellega kaasneb õppimine (Jarvis, 1998; Mezirow, 1995). Laine Simson, Ph
" Ent küsimus on, milles seda otsida: kas tõelise loomuse allasurumises ja ihade koondamises ainult iseendale või loomuse järgimises ning ühiskondlikes tunnetes ja tegudes. Tunnete harmoonia hinges - : vooruslik tegutsemine ja ühiskondlik harmoonia - : õnnelik elu. Hinge harmoonia peegeldub ka naudingutes. Harmoonilisel inimesel on mõõduka suurusega meelelisi naudinguid, suur nauding ühiskondlikest tunnetest ja suhetest, ülimalt suur refleksiivne nauding (oma ühiskondlike tunnete vaatlemisest sisekaemuses ja neist tulenevalt vooruslikest tegudest). Voorus on õnne tarvilik tingimus. Tunneme valu nähes sisekaemuses inetuid, ebaloomulikke tundeid, meenutades oma halbu tegusid. Õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses. 9. Rousseau moodsa (ühiskondliku) inimese hingehaigusest Ta on oma õnne nimel valmis teisi hävitama ja ei ole kunagi rahul, sest ei suuda
annaabi.ee 
