(Võib kasutada ka muid allikaid selle kohta info korjamiseks) Kliimamuutus. Defineeri, mis on kliimamuutus. Mis on kliimamuutuse peamine põhjus? Milliseid tagajärgi arvatakse sel olevat? Miks on kliimamuutus globaalne probleem? Mis on Kyoto protokoll? Miks kliimamuutust ei tahtea tunnistada ja mis on peamised argumendid selle vastu ehks miks on see ,,ebameeldiv tõde"? Analüüsi, millised võimalused on sinul oma käitumisega kliimamuutust mõjutada või mitte, põhjenda. 4. Ponting, Clive. 2002. Maailma roheline ajalugu. Keskkond ja suurte tsivilisatsioonide kokkuvarisemine. Tallinn: Varrak. Ptk 1, 2, 17. (pdf-id ÕISis) Selgita, milles seisneb Lihavõttesaare õppetund? Milles seisnes lihavõttesaarlaste peamine eksimus? Miliste looduslike protsesside tulemusena on Maal välja kujunenud elu ja inimese arenguks sobivad tingimused? Mida tähendab väide, et Maa on suletud süsteem? Milline on peamine ökoloogiline seaduspära, mida inimkond rikub
saabuma käesoleval, 2010.nendal aastal, seega inimkond ja loodus peavad kannatama veel umbes 100 aastat ebanormaalselt õhukese osoonikihi ja tavapärasemast suuremal hulgal maapinnale jõudva ultraviolettkiirguse käes. See tuleneb asjaolust, et freoonid on väga püsivad ained ja nende hävimiseks kulub varieeruvalt mõnest aastas kuni aastakümneteni. Esiteks kahjustab osoonikihi hõrenemine fütoplanktonit, mis on kõigi maailmamere toiduahelate aluseks. (Ponting 2009) Väheneb toiduteraviljade, näiteks riisi, saak. Lisaks on sellel kõigel oluline roll inimese tervisele, nagu igal teisel inimese poolt tekitatud keskkonnakahjustusel, sest osooni kahanemise igale protsendile vastab sama suur protsent pahaloomuliste kasvajate ja silmakae esinemissagedust. Immuunsüsteemide kahjustamise tõttu võivad hakata levima nakkushaigused. Freooonid Freoonid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku ja fluori, paljudel juhtudel ka muud
kahandades sellega järve pindala kümnendiku võrra. 1970. aastatel sooviti kasutada vett juba 7 miljoni hektari niisutamiseks. 1980. aastate lõpuks oli kaks kolmandikku merest kuivanud ja paljastanud enam kui 30000 ruutkilomeetri ulatuses merepõhja. Eelnevalt jõudsalt kasvav kalatööstus kukkus kokku ja umbes 60000 inimest kaotasid töö, kui järve soolsus tõusis ning 38-st järves elavast kalaliigist 34 suri. (Ponting 1991) Kuivanud merepõhi tekitas tolmutorme, milles leidus rohkelt ohtlikke kemikaale intensiivsest maaharimisest ja pestitsiididest. See vähendas omakorda õhu- ja veekvaliteeti, mis kahjustas saake kuni 1000 km kaugemal. Piirkonnas hakkasid levima vähk, hingamisteede haigused, aneemia, nurisünnitused ja neeru- ning maksahaigused. Tuhanded inimesed olid sunnitud oma kodud hülgama. Tänapäeval on Araali meri jagunenud põhja ja lõunaosaks, mis on omavahel eraldatud tammiga. Põhjas on
Tsiteerides Oshot, on tänapäeva-inimestel raske viia tasakaalu tööalased, perekondlikud ning ühiskonna poolt pealesurutud nõudmised ning vajadus puhata ja lõõgastuda. Liiga sageli piirduvad meie oskused stressiga toimetulekul vaid õhtuse dringi või kergesti kättesaadavate unerohutablettidega. (Osho, 2004) Globaalne soojenemine on ülemaailmse ulatusega näide elutähtsate ökoloogiaseaduste eiramisest, mida paiksed ühiskonnad on teinud peaaegukogu oma ajaloo vältel. (Ponting, 1991) Kuidas toimida, kui loodus meie ümber nutab? Kuidas vältida olukordi, kus võetakse maha maad ja metsad, rajatakse uusi ehitisi ning paari aasta pärast hakatakse taas metsa rajama? Kas tõesti on tegu nõiaringiga, mis ei lõppe iial ning kas loodus on viimaks inimkonna jalge all alla andmas? Proovime seda järgnevas mõista. 3 Ülevaade maailma rohelisest ajaloost
Ehitustööd jätkusid eriti suurejooneliselt pärast Mingi dünastia astumist Hiina troonile 1368. aastal. Kartes mongolite ja teiste põhjas elavate hõimude järjekordset rünnakut, pikendati müüri 6700 kilomeetrini ja tugevdati vahitorne ning kindlusi. Lisaks eelmainitule varustati vahti pidavad sõdurid kahuritega. Toona koosnes müüri kaitsemeeskond hinnanguliselt miljonist sõjaväelasest. Suur Hiina müür 1907. aastal. Fotograaf Herbert Ponting. Pildil näha olev müürilõik ehitati Mingi dünastia ajal (13681644). Hiina müür jagati Mingi ajastul üheksaks kaitsetsooniks, millest igaühe kaitsmise eest vastutas kohalik garnisoniülem. Et müüri ehk tollast riigipiiri efektiivselt kaitsta, rajati müüri lähedusse hulgaliselt sõjaväelinnakuid, kus oli vajadusel võimalik kiiresti abijõudusid tuua. Sõjaväelinnakute lähedusse kerkisid
Selle esmaseks väljenduseks oli inimeste järk-järguline levimine üle kogu maakera ning selliset strateegiate kasutuselevõtt, mis võimaldas inimesel tõusta maismaa ökosüsteemides domineerivaks.Insigne areng oli võimalik tänu suuremast ajumahust johtunud spetsiifiliftele oskustele- kõnele, võimele teha koostööd ning luua mitmesuguseid (esmaslt väga lihtsaidd ) strateegiaid, mis soodustasid erinevate elupaikade kohanemist.....Milliseid keskkonnaprobleeme peab Ponting kõige põletavamateks ja milliseid vähemoluliseks?...Keskkonnaprobleemid pole midagi uut. Ent koos Euroopa ekspantsiooniga ja kogu maailmas domineerivaks tõusmisega, koos rahvaarvu kasvuga ning haritavate maade laienemisega looduslike ökosüsteemide arvel, koos tugevalt industrialiseerunud ühiskondade esilekerkimiesega on keskkonnaprobleemide ulatus kasvanud ning nende olemus keeruliseks muutunud