MIS ON ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG? (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut
MIS ON ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG ?
Referaat
Tallinn 2014
Sisukord

Sissejuhatus 3
1. Ökoloogilise jalajälje mõõtmine 4
2. Eesti ökoloogiline jalajälg 6
3. Säästlikuma tuleviku poole 7
Kokkuvõte 8
Allikad 9

Sissejuhatus

Üks eetikateooria – utilitarism – toetab hüvede tootmist suurele hulgale. Teatavasti on see suunatud tarbimisühiskonna vajaduste rahuldamisele. Kuid milleni võib viia lõputu ja üha kasvav  tarbimine? Kui kauaks meile jätkub piiratud loodusressursse? Kui jätkusuutlik on kaasaegne tarbimisühiskond ? Meie maailmapilti avardab siinjuures teadmine, mis inimeste kui tarbijate vajaduste rahuldamine ühiskonnale globaalses plaanis maksma läheb. Sellele küsimusele püüab vastust pakkuda meie ökoloogilise jalajälje suurus. 
Ökoloogiline jalajälg on meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside (näiteks soojusenergia , mootorikütus või toiduained) tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Võimalik on mõõta nii üksikindiviidi , organisatsiooni kui ka mingi regiooni keskkonnakasutust. Kui ressursikasutus ja jäätmeteke ületab maakera eluslooduse kandevõime piirid, siis ei käitu inimkond enam jätkusuutlikult. [1]
Wikipeedia defineerib ökoloogilist  jalajälge  kui mõõdupuud, millega mõõdetakse tegevuseks vajaliku loodusressursi kasutamist. Ökoloogiline jalajälg hindab toote või teenuse elutsükliga kaasnevat ruumikasutust ja on mõõdetav hektarites aasta kohta (ha/a). Ökoloogilise jalajälje indeks näitab, kui palju viljakat maad ning vett on hõivatud tarbitavate materjalide tootmiseks, kasutamiseks ja absorbeerimiseks.

1. Ökoloogilise jalajälje mõõtmine

Ökoloogilise jalajälje meetodi töötasid välja professor William Rees ja doktor Mathis Wackernagel 1990. aastate algul. Nüüdsel ajal ülemaailmselt kasutatav meetod arvestab ligikaudselt maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside toomiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks.
Ökoloogilist jalajälge väljendatakse globaalsetes hektarites inimese kohta aastas (gha/in aastas). Üks globaalne hektar on tingühik, mis vastab maakera keskmise bioloogilise tootlikkusega hektarile. Lihtsas keeles lahti seletatuna, jagati maakera viljakas pind ära kõikide inimeste vahel ja arvutati välja, et keskmiselt on meil ühe inimese kohta 2 hektarit. [2]
Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind kui piiratud ressurss, mida inimesed kasutavad oma vajaduste rahuldamiseks. Maakera pind on jagatud kategooriateks:

• haritav maa (põllu-, karja- ja metsamaa );
  
• bioproduktiivne meri (kalapüügiks vajalik territoorium);
  
• energiamaa (energia tootmiseks ja jaotussüsteemideks vajalik maa-ala);
  
• täisehitatud maa (hooned, teed jms);
  
• bioloogilise mitmekesisuse jaoks jäetud maa.
  

Maakera pinna erinevatel tüüpidel on ökoloogilise jalajälje seisukohalt erinev väärtus. Kõige väärtuslikumateks peetakse põllumaad ja ehitiste all olev maad, mille tootlikkuse näitaja on 2,2. Kõige madalama väärtusega on aga bioproduktiivsed veepinnad, mida hinnatakse näitajaga 0,36. Keskmise maapinna väärtuse hinne on 1.
Organisatsiooni ökoloogilise jalajälje arvutused põhinevad kahel lihtsal tõsiasjal.

Enamikku ettevõtte tarbitavatest ressurssidest ning tekitatavatest jääkainetest on võimalik jälgida ja identifitseerida.

Ressursi- ja jäätmevooge on võimalik ümber arvutada bioloogiliselt tootlikuks alaks, mis on vajalik nende ressursside tootmiseks ja jäätmete kõrvaldamiseks ning kahjutuks tegemiseks. [3]

2. Eesti ökoloogiline jalajälg

Enamiku arenenud riikide ökojalajälg ületab märkimisväärselt inimese kasutuses oleva ökoloogilise potentsiaali. Tarbimine on ülikiirelt kasvanud, kuna vaid pool sajandit tagasi (1961. a.) moodustas inimkonna tarbimishulk 50% maakera taastootmise võimest.
Joonis 2. Euroopa riikide võrdlus ökoloogilise jalajälje alusel [3]
Kui meie tarbimine ületab maakera võimalused, siis ei käitu me enam jätkusuutlikult, vaid tekitame ökoloogilist defitsiiti. Meie kulutused eluasemele, transpordile, söögile ning igapäevastele kaupadele ja teenustele loovadki ökoloogilise jalajälje, mille me endast maha jätame.
Ökoloogiliseks jalajälge võib mõista ka kui meie koduplaneedi võimekust . Et inimkond oleks jätkusuutlik, ei tohiks inimeste ökojalajälg ületada keskmiselt kahte globaalset hektarit aastas. Eesti elaniku keskmine ökojalajälg on aga 6,4 gha/in a. See tähendab, et kui kõik elaksid nii nagu meie, oleks meil vaja kolme maakera. Siit tulebki vajadus säästvama eluviisi järele, sest meie käsutuses on siiski ainult üks planeet ja me ei tohiks seda kõike ära kasutada, sest nii ei jää ju midagi tulevastele põlvedele.
Eestlaste ökoloogiline jalajälg on Maailma Looduse Fondi (WWF) raporti „Elav planeet 2008“ kohaselt üheksanda koha vääriline. 2010 aastal oleme edetabelis kõrgemale roninud ja jõudnud kaheksandale kohale 7,9 globaalse hektariga inimese kohta aastas. Meis eespool on veel Belgia ja USA 8 hektari, Taani 8,3, Katari 10,5 ja esikohal Araabia Ühendemiraadid 10,6 ühikuga. [4]
Eesti ökoloogilise jalajälje suuruse peamine põhjus seisneb põlevkivis. Põlevkivi on äärmiselt ebaefektiivne ehk selle energeetilisest väärtusest kättesaadav osa jääb maagaasile kahekordselt alla. Suures jalajäljes mängivad oma osa ka meie kliima ning tarbimisharjumused. [2]

3. Säästlikuma tuleviku poole

Vaatame lihtsamaid näiteid – vee- ja elektritarbimine . Kui paljud keeravad kraani kinni hammaste pesemise ajal või kui paljud käivad duši all kauem kui 10 minutit? Need on kõik väga lihtsad näited, mis üksikinimese tasandil ei näita suurt tulemust, kuid suurel skaalal on nende väikeste ja lihtsate sammude mõju looduskeskkonnale ning selle läbi meile endile väga oluline. Jätame elektroonilised seadmed ootel -režiimile, sageli teadmata, et ka sel ajal tarbivad nad elektrit või jätame pesast välja tõmbamata akulaadijad. Eesti on energeetiliselt eripärane riik ning kindlasti olete kuulnud meie energeetilist tulevikku puudutavate arutelude kohta – kas tuuma-, tuule- või põlevkivienergia? Praegu ei ole selliseid lahendusi, mis looduskeskkonda oluliselt mõjutamata suudaksid tagada meie poolt soovitava energia koguse. Seetõttu peame olema säästvad ja seda mitte ainult majanduslikus, vaid ka eetilises plaanis.
Enne kui ostad, küsi endalt:

• Kas ma vajan seda asja?
  
• Kas ma saaksin seda osta korra kasutatuna või saan ma seda laenata, rentida, liisida või jagada?
  
• Kas me võime osta selle kamba peale?
  
• Saaksin ma selle ise valmistada?
  
• Kus või kui kaugel on see toodetud või kas ma saaksin selle asendada sarnase kohaliku tootega?
  
• Kas ma suudan hinnata selle toote terviklikku keskkonnamõju, sealhulgas tootmine, energia- ja materjalikasutus, transport, reklaam , pakendamine ja jäätmete ladustamine ?
  
• Kas see toode kestab niikaua kui võimalik või saan seda ainult korra kasutada? On see uuendatav, taas- või korduvkasutatav?
  
• Kas selle toote tootja lubab toote pärast kasutust tagasi võtta ja selle eluea lõpul taaskasutada (eriti oluline ressursimahukates toodetes nagu külmikud , pesumasinad, telekad, muusikakeskused, autod jne)?
  
• Kas tootmisel on jälgitud keskkonnanõudeid ja püütud neid arendada ( ökomärgised , sertifitseeritud tooted)?
  
• Kas tegelikud tootjad ( farmerid näiteks) saavad oma töö eest õiglase tasu? Kas nende töö- ja elutingimused on sama turvalised kui sinul? [3]
  

Kokkuvõte

Maailma Looduse Fondi raporti järgi on eestlastel ära elamiseks vaja lausa nelja maakera. Kas peame käituma stiilis “Peale mind tulgu või veeuputus!” või peaksime jätma samasuguse planeedi maha ka oma järeltulevatele põlvkondadele ning õpetama neile väärtusi, säästlikku eluviisi vastukaaluks praegusele pillavale tarbimisühiskonnale? [4]
Kui kõik inimesed igapäevaselt paneksid tähele imepisikesi kuid väga olulisi aspekte (kui kaua laseme veel joosta, kas võtsime adapteri pistikust välja peale laadimist, kas kustutame ruumist lahkudes alati kõik tuled jms), oleksid muutused meie ökoloogilises jalajäljes ja maakera jätkusuutlikkuses juba vägagi arvestatavad.

Allikad

[1] Ökojalajälje kalkulaator
http://www.ut.ee/mobility/jalajalg/
[2] Lipp K. (2011). Mis on ökoloogiline jalajälg?
http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-9107/Mis-on-%C3%B6koloogiline-jalaj%C3%A4lg -
[3] Trapido T., Zahharov A. Ökoloogiline jalajälg ja seljakott .
http://www.maailmakool.ee/oppematerjalid/saastev-areng/okoloogiline-jalajalg-ja-seljakott/
[4] (2014). Kui suur on sinu ökoloogiline jalajälg?
http://www.hingepeegel.ee/noppeid/kui-suur-on-sinu-okoloogiline-jalajalg/