LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MARTTI PALOHEIMO „LAPSEPÕLVE MÕJUD“ Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................. 3 1.TÕDE JA OLETUSED.................................................................................. 4 2.PSÜHHIAATRIA INIMESEKÄSITLUS............................................................
osalev nõrgem osapool end ebakindlalt, reageerides selle varjamiseks ka vastavalt ehk probleemselt. Samas nii õpilase kui õpetaja ägedama vastureaktsiooni põhjustab soov end kehtestada. Kui see ei õnnestu vaimselt, kasutatakse teisi vahendeid agressioonini välja, kus vastast tahtliku haavamise või alandamisega alistuma sunnitakse. Käitumishäiretest tulenevate probleemide korral on riskipere taustaga õpilase puhul vale temperamendi mõistega mängimine Eero Kalervo Paloheimo arvates liiga lihtne ja ohtlik. Tähelepanuta jäävad siis nii õpilase kui õpetaja toimetulematuse tegelikud põhjused. Bronfenbrenner (1979) juhib tähelepanu sellele, et kodukeskkonna kvaliteet ja elusündmused võivad oluliselt mõjutada õpilase enesekindlust ja oskuste puudulikkus, kohanemisraskused, umbusklikkus, kiindumus- ja käitumishäire jms. Õpilane, kes käitub halvasti on ebakindel. Tema halva käitumise taga võib peituda varjatud
Kirjastus: PreMark. Hirsijärvi, S. & Huttunen, J. (1998). Sissejuhatus kasvatusteadusesse. Tallinn: Medicina. Lindgren. H. C., Suter, W. N. (1994). Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas. Tartu Ülikooli kirjastus. Kera, S. (2004). Üheskoos teel. Lapse arengust ja kasvatusest. Tallinn: Ilo. Koolieelse Lasteasutuse Seadus. (1999). Riigi Teataja, 1999, I, 27, 387 Krull, E. (2001). Pedagooggilise psühholoogia käsiraamat. Tartu Ülikooli kirjastus. Paloheimo, M. (2002). Lapsepõlve mõjud. Tallinn: Varrak. Peegel, L., Solman, K. (2005). Käsiraamat lapsehoidjale 0-7a. Lapse areng ja kasvatus. Tartu: Proseminaritöö
vormides. Alustuseks rajatakse kõikides Euroopa maades katselised ökolinnad, mille rajamiskulud oleksid väikesed. Suurlinnade liiklus korraldataks ümber eespool mainitud viisil. Lisaks uuendataks veesüsteemi isepuhastuvale süsteemile ning kõik jäätmed leiaksid täieliku taaskasutuse. Vajaliku tööhulga- ja meeskonna osas leiaksid oma panuse kõik mitukümmend miljonit Euroopa töötut. Muu ei olegi algul oluline. (Paloheimo, 1996) 8 Kokkuvõte See, et meid uuega („New!” Hambapastatuubil) lausa üle ujutatakse, peab mingil moel sobima kokku millegi väga vana ja ürgsega meie loomuses. Kuid näitab ka selle loomuse keerulisust ja vastuolulisust: enamik maailmas elanud-olnud rahvaid on uuendusi kartnud ja vältinud. Euroopaski oli keskajal uudsus midagi paha. Seda, mida nimetati novitas rerum, peeti halvaks, mõisteti hukka
ongi nende suurim pluss. 10 Kasutatud materjalid: Internet: www.wikpedia.com www.tuumaenergia.ee www.miksike.ee www.google.ee/images www.yahoo.com/images http://www.insc.anl.gov http://www.insc.anl.gov/pwrmaps/map/world_map.php http://www.google.ee/search? hl=et&q=tuumaenergia+kasutamine&btnG=Google+otsing&lr= Paju, Venda. Pilk teaduse- ja tehnikamaailma. Koolibrii 2005. Paloheimo, Eero. Tuleviku Euroopa. ILO Kirjastus 2004. 11
Osaoskused võivad koosneda suhtlemistehnikatest. Suhtlemisoskused: verbaalsed ja mitteverbaalsed + tõlgendamisoskused(Mõista teiste kehakeelt ja silmsidet. Tunda ära "näha" teise emotsioone) ja sooritamisoskused(kasutada sobivat kehakeelt, silmsidet ja emotsionaalset reaktsiooni. Kuulata teisi, vestelda, olla teadlik nende seisukohast, mitte domineerida). NB! Suhtlemist õpetab lapsele rohkem tema vanemate käitumine kui vanemate rääkimine käitumisest. Martti Paloheimo (2002) väidab, et laps õpib ja areneb just selle kaudu, mida ta emotsionaalselt tajub ja kogeb. Miks mõned ei taha suhtlemist õppida? Isiksuse iseärasuste tõttu + Arvatakse ekslikult, et mingis ametis edukas olemiseks pole oluline mitte niivõrd oskus suhelda kui head teadmised või ametipositsiooni kõrgus. Suhtlemiskompetentsus - oskus sobituda juba kehtivatesse suhetesse ning seega kohaneda ümbritsevaga, s. t
4. A.Kaplan "Sünnitusabi" Tallinn 1957 5. K.Gross "Günekoloogia" Scripta medicorum, 1981 6. V.Kask "Lastegünekoloogia", Tartu 1984 7. "Sünnitusabi fantoom", Tartu Ülikool, 1992 8. A.Mõttus "Tüüpilised operatsioonid sünnitusabis ja günekoloogias", tartu 1994 9. loengud V kursuse üliõpilastele sünnitusabist ja günekoloogiast, www.ut.ee/ARNS 10. sünnitusabi ja günekoloogia praktikumide materjalid V kursuse üliõpilastele, 2000 11. Paloheimo jt. "Avameelselt abielust",Tallinn 1974 12. I.Soomere "Väike eesti seksiraamat", Tallinn 1990 13. "Eesti Pereplaneerimise Liidu Bülletään" nr.1, 1995 14. K.Gross "Sünnitusabi I", Tartu 1993 15. R.Tunell jt "Neonatoloogia", 1999 16. ajakirja "Pere ja Kodu" eriväljaanne lapseootel peredele "9 kuud" ,1999 17. I.Saarma jt."Pereks kasvamine", 1994 18. Ü.Liivamägi "Uue elu algus" ,1995 19. "Care in Normal Birth: Report of Technical Working Group", WHO 1996.a.;
8. Gopnik (2003) Kuidas beebid mõtlevad? 9. Gurian (2004) Poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt. 10. Lapse areng. 2005 11. Leppik, P. (2000) Lapse arendamise ja õpetamise probleeme koolis, A osa 12. Leppik, P. (2004) Lapse ja tema mõtlemise arendamine 13. Mangs Psühhoanalüütiline arengukäsitlus 14. Miller, P.H. 1983 15. Nõmme (2005) Hüpi lasteaias. 16. Ojala (2005) Mõista mind, teismelist. 17. Paloheimo (2002) Lapsepõlve mõjud. 18. Papalia Development psychology 19. Rogers jt. (2005) Kuidas aidata uimastiprobleemidega last 20. Roomeld jt.(2003) Hüperkineetiline laps. 21. Russell & Russell, 1952 22. Ruth Elamankaaren psykologia 23. Salo, O.Crescendo – hitaasti kasvaen 24. Sinkkonen (2002) Koos isaga 229 25. Soans (2005) Indigolapsed 26
annaabi.ee 
