TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut MIS ON ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG? Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................................3 1. Ökoloogilise jalajälje mõõtmine....................................................................................................4 2. Eesti ökoloogiline jalajälg.............................................................................................................6 3. Säästlikuma tuleviku poole............................................................................................................7 Kokkuvõte..........................................................................................................................................8 Allikad............................................................................................
Jätkusuutlik areng Referaat Koostaja: Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................... 3 Jätkusuutliku arengu tagamine...............................................................................................................4 Ökoloogiline jalajälg.................................................................................................................................5 Kokkuvõte..................................................................................................................................................8 2 Sissejuhatus
Umbes pool sellest prügist arvatakse olevat laevadelt ja umbes pool maismaalt. Üks suuremaid ujuvaid prügimägesid, nn Trash Vortex asub Vaikses ookeanis Hawaii saarestiku lähistel. See on umbes 680 tuhande ruutkilomeetri suurune ehk suurem kui Prantsusmaa. Igal aastal hukkub prügi söömise või sellesse takerdumise tõttu vähemalt miljon merelindu ja 100 000 merelooma. Hiljuti näiteks leiti Soti rannikult surnud ja kaldale uhutud vaal, kelle kõhus oli 800 kilo plasti ja kilet. Plast ei biolagune, ei ühine loodusega. Aastate jooksul laguneb ta väikesteks tükkideks, mis meenutab kalade toitu planktonit. Uuringud näitavad, et ujuvate prügimägede ümbruses on plasthelveste osakaal kuus korda suurem kui planktoni oma. Plasti söövad kalad hukkuvad. Plasthelbeid uurides on kindlaks tehtud, et need sisaldavad mitmeid vähki tekitavaid aineid. On selge, et ühel või teisel viisil jõuavad nad 4 ookeanidest ka inimeseni
Ökoloogiline jalajälg Ökoloogilise jalajälje mõiste võeti kasutusele, et hinnata planeedi seisundit ja inimtegevuse mõju sellele. Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind, kui piiratud ressurss, mida mõõdetakse globaalsetes hektarites. See näitab toidu, toodete ja energia tarbimist piirkonnas võrrelduna bioloogiliselt produktiivse maa või mere pindalaga ehk võimalike ressursside hulgaga, mida on vaja tarbimise rahuldamiseks ja elanikkonna tekitatud reoainete absorbeerimiseks.
Tallinna Teeninduskool Inimese ökoloogiline jalajälg Referaat Juhendaja: Tallinn 20xx Inime se ökoloogiline jalajälg Sisukord SISSEJUHATUS………………………………………………………………… ……………………………….3 1.MIS ON ÖKOOLOGILINE JALAJÄLG…………………………………………………………………4 1.1.Kuidas ökoloogilist jalajälge väljendatakse..……………….. …………………………….4 1.2.Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi ja nende hindamine…………………………………4 1.2.1.Haritav
Koolinimi õppetool Õpperühma kood () Ökoloogiline jalajälg Iseseisev ainetöö Juhendaja: Linn (aasta) 1 Sisukord SISUKORD.................................................................................................................................2 ,,KELLELE ON VAJA KESKKONNAARUANNET?"............................................................3 1. KESKKONNAARUANDE KOOSTAMINE.........................................................................4 2
Et probleeme lahendada, selleks on ääretult oluline rahvusvaheline koostöö, kuna keskkonna kaitsmine on kulukas ja aeganõudev. Mingi globaalprobleemi seletusNäiteks happesademed-on happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasilise väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiiskades. Happesademeteks peetakse enamasti sademeid, mille pH on madalam kui 5. Happesademete tekkepõhjused on inimtegevus nt fossiilsete kütuste( nafta, kivisüsi, põlevkivi) põletamine, metallide sulatamine ja metsatulekahjud. Samuti mõjutavad looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus ja äike.Happesademed hävitavad okkaid katva vahakihi-suureneb aurumine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. Samuti kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, raudesemed roostetavad kiiremini. Mullad muutuvad happelisemaks. Mõjutab ka inimese tervist- sagenevad hingamisteede haigused.
aastate algul) (Autor, aastaarv). Nüüdseks juba ülemaailmselt kasutatav meetod arvutab välja ligikaudse maa-ala suuruse (hektarites), mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kuna USA ja Euroopa loodusvarade kasutamise kiirus ületab 2,2 korda looduslikku taastumisvõimet, siis tähendab nende piirkondade elanike keskmiselt 9 ha/a suurune jalajälg seda, et loodusvarasid kasutatakse ära 2,2 korda kiiremini, kui need taastuvad (PM Online, 2005). Samas kui Euroopa Liidus elab 7% maailma elanikkonnast, tarbivad selle elanikud 17 protsenti maailma loodusvaradest, selgub Maailma Looduse Fondi (WWF) raportist (Autor, aastaarv). ELi ökoloogiline jalajälg on looduskaitsjate andmeil alates 1961. aastast kasvanud koguni 70%. Eesti ökoloogiline jalajälg on aga omakorda üks Euroopa suurematest, mille
kujunemisele, alates kodde ja tööpaikade või koolide kütmisest, valgusstamisest ja kasutatavate seadmete energiaga varustamisest. Oluliselt panustavad meie jalajälge ka kaupade ja teenuste tootmine, töötlemine, transport ja hilisem käitlemine. Süsiniku ringlust on täiesti võimalik kontrolli alla saada, kui igaühe ökoloogilise jalajälje näitaja oleks mitte rohkem kui 1,5 tonni. 2011 seisuga on Eesti ökoloogiline jalajälg 5 ja 6 vahel, võrdluseks on Soomel see 4.8 ________________________________________________________________________ Meil kõigil on võimalus jalajälge oluliselt vähendada. Iga 2 minuti jooksul annab Päike Maale rohkem energiat kui me aasta jooksul tarbime. Klaasuste paigaldamine kaminale võib vähendada korstna kaudu väljuvat soojuskadu 50%. Lääneriikides moodustab keskküte 60% kodude CO2 emissioonist.
Looduskaitse Ökoloogiline jalajälg Ökoloogilise jalajälje meetodi töötasid välja professor William Rees ja doktor Mathis Wackernagel 1990. aastate algul. Nüüdsel ajal ülemaailmselt kasutatav meetod arvestab ligikaudselt maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside toomiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Ökoloogiline jalajälg on kujundlik termin ja ühtlasi meetod, mis võimaldab kvantitatiivselt väljendada inimtegevuse ökoloogilist mõju Maa ökosüsteemidele. Ökoloogilise jalajälje indeks näitab, kui palju viljakat maad ning vett on hõivatud tarbitavate materjalide tootmiseks, kasutamiseks ja absorbeerimiseks. Kui maakera viljakas pind jagada ära kõigi maakera inimeste peale, siis saame tulemuseks umbes 2 hektarit.
Ökoloogiline jalajälg Mari Poom 8.a Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilise jalajälje meetodi töötasid välja professor William Rees ja doktor Mathis Wackernagel 1990. aastate algul. Nüüdsel ajal ülemaailmselt kasutatav meetod arvestab ligikaudselt maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside toomiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui suur on maakera elanike keskmine ökojalajälg? Maakera elanike keskmine ökojalajälg on 2
Ökoloogilise jalajälje analüüs 1. Määratle ökoloogilise jalajälje mõiste; kuidas erineb see nt süsiniku jalajäljest? Ökoloogiline jalajälg on summaarne näitaja, mis väljendab inimeste keskkonnakasutuse suurust võrreldes Maa ökosüsteemide taastootlikkusvõimega. Ökoloogilise jalajälje arvutamisel lähtutakse inimtegevuse nõudlusest selliste ökosüsteemi toodete ja teenuste järele, mis tulenevad maakera pinna suutlikkusest kasvatada elusaine. (Wikipedia) Süsiniku jalajälg on kvantitatiivselt väljendatud kasvuhoonegaaside heite koguhulk, mis tekib
(6) Kolm protsenti maailma põllumajandusest toodab puuvilla, kuid neljandik maailmas kasutatavaist putukamürkidest kulub puuvilla kaitsmiseks. [10] Kahjuritõrjevahendite kasutamine kindlustab madalad hinnad ning kõrge tootlikkuse. [4] 8 Pidevalt on kasvanud ka tehismaterjalide tarbimine. Sünteetilise kanga tootmisprotsess on väga energiakulukas protsess. Kiirmoe riided on puuvilla kõrval enamasti nafta baasil valmistatud polüestrist: selle nõudlus on viimase 15 aasta jooksul kahekordistunud. [4] Kahjuks aga laguneb see mitusada korda aeglasemalt oma eeldatavast kasutusajast see kõduneb prügimäel kuni 500 aastat. [2] Polüestri tootmisega on seotud ka teised negatiivsed keskkonnamõjud: suur toorõli kulu, vee reostamine, lenduvad ühendid ning kasvuhoonegaaside (näiteks happeline vesinikkloriid) tekkimine. Lenduvad monomeerid,
Inimese ökoloogiline jalajälg Sisukord Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi Eesti ökoloogiline jalajälg Inimeste ökoloogiline jalajälg Keemiline energia Tuumaelektrijaam Tšornobõli katastroof Fukushima tuumaõnnetus Tuumapommid ja - relvad Hiroshima Kasutatud kirjandus Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilist jalajälge võib mõista ka kui meie koduplaneedi võimekust ennast taastada saastamisest. Ökoloogilist jalajälge väljendatakse globaalsetes hektarites inimese kohta aastas (gha / in a). Selle arvutamiseks jagati maakera viljakas pind ära kõikide inimeste vahel ja arvutati välja, et keskmiselt on meil ühe inimese kohta 2 hektarit. Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi Ökoloogilise jalajälje maapinda saab jagada kuueks
Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilise jalajälje mõiste võeti kasutusele, et hinnata planeedi seisundit ja inimtegevuse mõju sellele. Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind, kui piiratud ressurss, mida mõõdetakse globaalsetes hektarites. See näitab toidu, toodete ja energia tarbimist piirkonnas võrrelduna bioloogiliselt produktiivse maa või mere pindalaga ehk võimalike ressursside hulgaga, mida on vaja tarbimise rahuldamiseks ja elanikkonna tekitatud reoainete absorbeerimiseks. Globaalseid hektareid arvestatakse 2002. aasta andmete põhjal, kuna uuemaid koondandmeid ei ole. Et saada aru ülemaailmse jätkusuutliku arengu sihtidest ja võimalustest, on meil vaja näha ökoloogilist jalajälge nii globaalsel (terve planeet), lokaalsel (ettevõte, kogukond, riik jne) kui ka üksikindiviidi tasandil. Üksiku inimese ökoloogilise jalajälje hindamine on lihtsam, kui näiteks terve ettevõtte tegevuse hindamine. Näiteks ettevõttele annab ö
Taimekaitsevahendite atmosfääri sattumisel tekivad happevihmad, mis alla sadades tekitavad organite ja ainevahetuse häired, geneetilist mutatsiooni, nahakahjustusi ning allergiad. Aastaid tagasi algatasid New Yorkis haigete laste emad kohtuasja, kus süüdistasid prügimäe lähedust oma laste haigustes. Kõik oli õigustatud, kuid tasub veidi järele mõelda. Kui kodude lähedusse prügimägesid ei taheta, siis metsa keskele ei ole ka mõeldav neid rajada. Epp Petrone teoses ,,Roheliseks kasvamine" rõhub inimeste südametunnistusele, et nad mõtleksid looduse kui elava peale ega risustaks seda ülemäära. Tasub mõelda taaskasutusele ning võimalikult minimaalse prahi saatmisele prügimäele. 2007.aasta ajalehe ,,Kortsleht" artiklis avaldas Tallinna Laulväljak idee jäätmete taaskasutusest. Määrdunud pakenditest toodeti jäätmekütust, mida kasutas As Kunda Nordic Tsement. See oli hea uudis
mugavuseks või näiteks paremaks väljanägemiseks. Usun, et riik peaks rohkem korraldama erinevaid säästvale tarbimisele suunavaid kampaaniaid, et inimesi teavitada ja mõtlema panna. Näiteks Eestimaa looduse fondi algatusel ettevõetud prügikoristuspäeva ,,Teeme ära 2008" saatis ootamatu populaarsus. Projekti eesmärgiks ei olnudki metsaalused ühekordse aktsiooniga puhtaks teha, vaid muuta inimeste mõtteviisi. Mind pani mõtlema Epp Petrone vanapaberil välja antud teos ,,Roheliseks kasvamine". Läbi oma naljakate püüdluste pisikeses Tartus ja hiigellinnas New Yorkis jääda oma roheliste eluviiside juurde, käsitles autor kõikvõimalikke teemasid: mida süüa, kuidas remonti teha, üüratud eeslinnad, nafta- ja energiakriis kuni jõulukuuskedeni välja. Pea igalt leheküljelt leidsin midagi lõbusalt harivat ning hiljem tabasin ennast kodus üleliigseid tulesid kustutamas
biomass suureneb ligikaudu 50 kg võrra; kui haugid söövad 50 kg ahvenaid, suureneb nende biomass umbes 5 kg). ökoloogiline seljakott (mõiste ja näide): “nähtamatu” materjalikulu toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks. Näiteks arvuti ökoloogiline seljakott on hinnanguliselt 200 kg taastumatuid materjale lõpliku toote 1 kg kohta. ökoloogiline ületamine: et inimkond oleks jätkusuutlik, ei tohi inimeste ökoloogiline jalajälg ületada keskmiselt 2,1 globaalset hektarit aastas. ökoloogiline tasakaal: ökosüsteemi püsiv seisund, milles süsteemi liigiline koostis, ruumiline struktuur ning aine- ja energiabilanss kõiguvad püsiva keskväärtuse ümber; bioloogilised interaktsioonid: organismide ja liikide vahelised suhted. Interaktsioonid ehk funktsionaalsed suhted võivad olla eluks möödapääsmatud ehk obligatoorsed (nt. mutualism) või mitte tingimata vajalikud ehk fakultatiivsed (nt. muud sümbioosi vormid).
kogu mehhanism enam normaalselt. Näiteks kui tappa põllult kõik kahjurid, peavad varem neist toitunud loomad leidma endale uue toidu ning kolivad linna. Samuti kaovad ära neist kahjurite looduslikest hävitajatest toitunud loomad, näiteks röövlinnud. Muidugi on looduse kaitsmisel ka piirid. Võiksime ju kõnelda sellest, et loodusesse ei tohi midagi jätta ega sealt võtta. Kuid kogu meie elu ju kasutab loodusressursse. Meil ei oleks elektrit, kui me põlevkivi ei kaevandaks ega kütaks. Elektrit saaks ju toota ka hüdroelektrijaamades. Kuid autode kütus? Meil küll puuduvad kivisöekaevandused ja naftamaardlad, kuid seal, kus need on, neid ka kasutatakse. Siinkohal ei saa me rääkida looduse kaitsmisest, sest kui me seda tuliselt üksnes kaitseks ja hoiaks, jääks inimkonna areng seisma ja hakkaks taandarenema. Me peame kasutama kõike, mida loodus annab, ratsionaalselt ja heaperemeheliklt
riigiteataja.ee/akt/13148461 TRANSPORT (sõiduautod) Keskkonnaseire seadus (KSS) PÕLLUMAJANDUS (väetised, mürgid, võõrliigid) RT I 1999, 10, 154, jõustumine 15.02.1999 LOODUSKAITSE (vääriselupaigad) https://www.riigiteataja.ee/akt/13315995 METSAD (lageraie, võõrliigid) Keskkonnavastutuse seadus (KVS) MAAVARAD (ületarbimine) RT I 2007, 62, 396, jõustumine 06.12.2007 SOOD (kuivendamine) https://www.riigiteataja.ee/akt/121122011016 MERI (reostusoht, võõrliigid) Jäätmeseadus (JS) http://www.ngo
· Jäätmekäitluse arendamine · Looduse mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamine · Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arendamine · Keskkonnaseire võimekuse parandamine · Keskkonna hädaolukordadeks valmisoleku parandamine · Välisõhu kaitse ja kliimamuutuste leevendamine 2.2 Keskkond ressursside allikana Peamisteks ressurssideks on vesi (pinnavesi, põhjavesi), õhk ja muld. Taastumatuteks loodusvaradeks Eestis on põlevkivi, fosforiit, liiv, kruus, ravimuda. Taastuvateks loetakse turvast, metsa, tuult, vett-hüdroenergiat, päikeseenergiat, kalavarusid. Tähtis on ka geneetiline ressurss: taimestik, loomastik, liigisisene geneetiline varieeruvus, ökosüsteemide mitmekesisus, maastike mitmekesisud. Ressursiks on ka kultuurimälestised arheoloogia, ajaloo, kunsti, arhitektuurimälestised; UNESCO kultuuripärand (UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mis on
keskmiselt 19 IE-d. Varieerumine riigiti väga suur: USA 93 IE-d, Bangladesh 4 IE-d (biomass). Kogu maismaa pindalast on urbaniseeritud või põllumaa (künnimaa) ca 15%, kultuurrohumaa-7%. Inimese poolt kasutatud (sh degradeeritud) maa osakaal maismaast 40- 50%. Reaalne oht jätkusuutlikkusele. 7. Loodus-ja keskkonnaressursside jagunemine. Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende võrdlus. Utilitaarsed ressursid eeldavad vahetut füüsilist tarbimist, näit nafta, põlevkivi, puit. Hind tekib turul ostu-müügi käigus. Mitteutilitaarsed ressursid ei eelda vahetut füüsilist tarbimist, näit maastiku esteetiline väärtus, bioloogiliste liikide olemasolu väärtus. Turul üldjuhul hinda ei teki, seetõttu võib neid nimetada ka turuvälisteks ressurssideks (non-market resources). Probleemiks on, kuidas omistada turuvälistele ressurssidele väärtus, et teha nad otsustusprotsessis võrreldavaks teiste, turul osalevate hüvistega. 8
Keskkonnamõju = f(Rahvastik,Rikkus,Tehnoloogia) Keskne võimalus on optimisti vaadetes asendada tulevikus loodusressursse inimeste poolt toodetud hüvistega. 7. Majanduse keskkonnamõju, keskkonnamõju tegurid. Millest sõltub majanduse mõju keskkonnale? See sõltub inimeste arvust, isiku tarbimisest, hüviste tootmise tehnoloogiatest, toodetud hüvistest. Mõõtmine= I≡ P * A * T Mõju (I) - ressursside ammutamine keskkonnast (süsi, põlevkivi, nafta, puit) või tootmis- ja tarbimisjääkide paiskamine keskkonda (CO2 atmosfääri, reovesi veekogudesse). Mõõdetakse vastavalt heitmete olekule (liitrid, tonnid jne). Indiviidide arv (P) - mõõdetakse loendades. ajanduse kaupade ja teenuste kogutoodang jagatuna indiviidide arvuga (SKP), Jõukus (A) - m mõõdetakse rahaühikutes. Tehnoloogia (T) - mõõdetakse kas ammutatud ressursside või heitmete hulgana ühe SKP rahaühiku (tavaliselt $) kohta. 8
17. Kirjeldage säästva arengu peamisi instrumente. Seadusandlikud (riigisisesed + rahvusvahelised); Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid); Teaduse, innovatsiooni areng, keskkonnateadlikkuse kasv; Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid); Survegrupid. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid (Greenpeace, WWF, Eesti ,,Teeme ära"); Isiklik vastutustunne! 18. Ökoloogiline jalajälg. Miks Eesti inimese ökoloogiline jalajälg on võrreldes teiste Euroopa riikidega (nt. Inglismaa, Rootsi) tunduvalt suurem? Ökoloogiline jalajälg - mõõdupuu, millega mõõdetakse kas inimese, ettevõtte, linna või riigi tegevuseks vajaliku loodusressursi kasutamist. Ökoloogiline jalajälg näitab, kui palju viljakat maad ning vett (gha/a) on vajalik tarbitavate ressurside pakkumiseks ja elanike tekitatud saaste absorbeerimiseks. 19
Kodune töö nr. 7 Mis saab pärast nafta lõppemist? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet
Põlluharimine on nagu traditsioon, mida antakse üle ühelt põlvkonnalt teisele higi, oskuste ja raske tööga, sest see on üks inimkonna ellujäämise eeldusi. Pärast pikka aega lihasejõust sõltumist, leidis inimkond ligipääsu maapõue maetud energiale. Need leegid tulevad taimedest. Neeldunud päikesevalgus. Puhas energia. Päikeseenergia, mille on talletanud miljonite aastate vältel miljonid taimed. Seda kõike sada miljonit aastat tagasi. See on kivisüsi ja maagaas, Aga ennekõike nafta. See neeldunud valgus vabastas inimesed rügamisest põllul. Nafta vabastas inimesed ajaahelast. Nafta tõi osale meist ennekuulmatud mugavused. 50 aastaga ehk ühe elu jooksul on maad muudetud äärmuslikumalt kui kõigi varasemate põlvkondade poolt kokku. Kiiremini ja kiiremini. Viimase 60 aastaga on maa rahvaarv peaaegu kolmekordistunud.Üle kahe miljardi inimese on kolinud linnadesse. Kiiremini ja kiiremini. Linn Hiinas Shenzhen oma
ainete looduslike ringete taastumisvõimega. Kasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puheverdusvõimet. Keskkonnaruum, on ühe kasutaja kohta arvutatud loodusressursside kasutamise piir, mis on määratud looduslike aineringete isetaastumisvõimega. Ökoloogiline defitsiit on ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikuis. Mida suurem on puudujääk, seda jätkusuutmatum on riik. Ökoloogiline jalajälg - mõõdab kogu maa-ala, mis läheb vaja ühe inimese toote, linna vee, toidu, energia ja jäätmete viskamise vajaduste rahuldamiseks. Wtf, mis seletus.. Näitab majandustegevuse mõju keskkonnale. inimkonna ökoloogiline jalajälg (I) = tarbijate arv (T) x keskmine kogus tooteid ja teenuseid keskmise tarbija kohta (K) x ressursitagavarade intensiivsus ja kasutamine (R) Ökoloogiline jalajälg koosneb: Süsiniku jalajälg Karjatamise jalajälg Metsa Kalastusalade
Paar kraadi soojem kliima toob endaga kaasa rohkem haigusi, tihedamini esinevad võimsad tormid ja jääliustike sulamise. Mageveest koosnevate liustike sulaveed on miljonitele inimestele üle terve Maa ainukeseks joogivee allikaks. Kui jää poolustel sulaks, hakkaksid need miljonid inimesed uut kodu otsima tekitades palju immigratsiooniga seotud probleeme. Kui temperatuurid tõuseks 5 kraadi võrra, jääksid vee alla paljud suurlinnad: London, Shanghai, New York ja Hong Kong. Kui kogu maailma jää ära sulaks, tõuseks veetase 68,8 meetri võrra ning selleks ei ole üldse palju vaja. Arvatakse, et kui temperatuur tõuseks 3 kraadi, sureks välja 50% kogu maailma liikidest. Seega on kliima soojenemine väga suur probleem, kuid tavainimesed usuvad, et selle peale tuleks mõtlema hakata alles tulevikus, sadade aastate pärast. Kui nii edasi läheb siis võivad kirjeldatud ohud kätte jõuda juba meie eluajal.
Uurimustöö Keskkond ja säästev areng Jõhvi 2011 Sisukord Keskkonnakorraldus · Eesti keskkonnapoliitika · Maailm ja keskkond Loodus · - Looduskaitse Säästev eluviis · - Kliimamuutus · - Kemikaalid ja keskkond · - Energia tarbimine Prügi Ohud keskkonnale Sissejuhatus Ostes poest banaane, võid jätta need kilekotti pakendamata. Minnes loodusesse piknikule, peaksid alati enda järelt prügi kokku korjama. Hambaid pestes, ei pea vesi ilmtingimata jooksma, sest Sul ei lähe seda vaja. Need ja paljud muud Sinu igapäevased tegevused mõjutavad meid kõiki ümbritsevat keskkonda. Rääkides keskkonnast, ei peeta ammu enam silmas vaid loodust, vaid meid ümbritsevat geograafilist, kultuurilist ja sotsiaalset keskkonda. Suhtudes keskkonda teadlikult, võid olla kindel, et ka tulevased põlved saavad endiselt nauti
puuduvad transpordivõimalused kooli pääsemiseks, selle tagajärjel ei saada korralikku haridust, ei pääseta ülikooli ja ei leita tasuvat tööd. Eesti ühiskonnas on ennast väga raske vaesusest välja rabeleda. Ökoloogilise tasakaalustatuse saavutamisel vaadatakse ökoloogilist jalajälge, mis on inimese tarbitud taastuvate loodusvarade hulk võrreldes nende taastumisvõimega. Keskmise eestlase ökoloogiline jalajälg oli 2005. aastal 6,4 globaalset hektarit ehk üle kahe korra suurem kui sama näitaja maailma keskmine ehk 2,7 globaalset hektarit. Siiski on Eesti jalajälg paranenud, sest 2003. aastal oli meie jalajälje suuruseks 6,5 globaalset hektarit. Üheks suureks põhjuseks, miks eestlase ökoloogiline jalajälg on nii suur, on põlevkivienergeetika kasutamine. Põlevkivi kuulub madalakvaliteediliste, palju tuhka sisaldavate kütuste hulka. Et 100 W-ne elektripirn
Ökoloogiline jalajälg Eestis, Rootsis ja Nepalis Kõige levinum tarbimisnäitaja on ökoloogiline jalajälg. Ökoloogiline jalajälg on meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja ühes aastas meie poolt kasutatavate ressursside (nt soojusenergia, kütus või toiduained) tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui inimkond kasutab liiga palju ressursse ning tekitab rohkelt jäätmeid, siis tulevaid põlvi ei pruugi oodata üldse selline elu nagu meil praegu on.
aga hoopis põuasemaks.Seega võib globaalne soojenemine tuua Põhja-Euroopasse ja Eestisse hoopis jahenemise perioodi. Iga kuues inimene planeedil kannatab puhta joogivee puuduses, aastas sureb sellest tingitud nakkushaigustesse keskmiselt 330 000 inimest, enamus nendest Aafrika arenguriikides. Metsad ja märgalad mängivad olulist rolli sademete- ja pinnasevee reguleerimises ning puhastamises, värsked uuringud näitavad, et troopilistel aladel, kus metsad on maha raiutud, kasvas malaariasse nakatumine pea poole võrra. 2008. aastal suri malaariasse üle 863 000 inimese, valdav osa Aafrikas.Vähenevad puhta joogivee varud initseerivad kokkupõrkeid ja konflikte. Näljahäda sunnib inimesi välja rändama suuremate linnade getodesse või illegaalsete immigrantidena Euroopasse ja Ameerika Ühendriikidesse. Globaalse soojenemise negatiivsed mõjud ei avaldu pelgalt kuival maal, vaid ohustavad tõsiselt merede ökosüsteeme
tasakaalus. Eesti pindalast 4 522 726 ha on moodustavad metsaga kaetud ja põllumajandusmaad kokku 81,3%, mis teeb süsinikku siduvaks pinnaks 3 676 976 ha, jagades selle rahvaarvuga 1 370 500 (Eesti inimarengu aruanne 2000), saame inimese kohta 2,68 ha produktiivset maad. Meil on looduslike tingimuste poolest eeldus olla ka ökoloogiliselt tasakaalus. Kuid millest tuleb siis maailma keskmise säästva taseme 2,18 tingliku pinnaühiku ületamine enam kui 3 korda (eestlase jalajälg on 7,12 tinglikku pinnaühikut)? Teadagi, see on meie kõigi "sõber" põlevkivi, mida primaarenergia tootjad "pühaks lehmaks" peavad (Randla jt 2001, 8). "Parim, mida me teha saame, on otsida ja analüüsida energeetikale ja maakasutusele teistlaadseid lahendusi. Eesti süsihappegaasibilanss on 20 miljoni tonniga kahjumis. Selles mõttes elame looduse poolt eeldatud tasakaalulisest võimalusest kuni kümme korda üle jõu. Meie kõnepruuki on jõudnud mõiste keskkonnaruum
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
