igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseen). Kaasaegsete stseenide kujutamisel hakati kasutama seni ainult ajaloomaalile omast suurt formaati. Populaarsed olid jutustava süeega ühiskonnakriitilised maalid. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Tavaliselt valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Kes panid aluse prantsuse realistlikule kunstile? Rühm maalikunstnikke(Barbizoni koolkond) hakkas peatuma linnalähistel metsakülades ja mõned neist, nagu näiteks T.Rosseau, jäid püsivalt metsa elama. Vahetu side loodusega ja talurahva eluoluga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida hakati nimetama realismiks. Mida nimetatakse Barbizoni koolkonnaks? Barbizoni koolkonda kuulusid kunstnikud, kes püüdsid reaalsust ilma seda moonutamata või ilustamata edasi anda
Kõige enam tunnustust toonud ja paarikümnes trükis ilmunud ajalooline jutustus “Tasuja” (1880) on kirjutatud 17-aastase noormehe poolt. Teos algatab eesti kirjanduse ajaloolise romaani. Rahvuslikku võitlusvaimu õhutavad ka “Villu võitlused” (1890) ning “Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad” (1892). Raamat “Tallinna narrid ja narrikesed” (1892) naeruvääristab järelromantismile omast ellusuhtumist ja tähistab kirjaniku üleminekut realistlikule kujutamisviisile. Bornhöhe realistlikud teosed ei ole saavutanud ta romantiliste ajalooaineliste raamatutega võrreldavat menu. Tähelepanuväärsemad neist on jutustused 1880-te aastate Tallinna elust “Anni neitsipõlv” ja “Kollid” (1902). Bornhöhe reisikirjad on hoogsad ja kujundlikud. Lugu “Usurändajate radadel” jutustab kirjaniku 1898 sooritatud reisist Palestiinasse ja Egiptusesse, Itaaliasse ja Kreekasse. Bornhöhe on avaldanud tõlkeid saksa ja vene keelest.
2) Klassitsist 3) Teosed stiililt teravmeelsed ja elavad Diderot (1713-1784) 1) Toimetas suurt valgustuslikku ,,Entsüklopeediat". 2) Pidas ilukirjanduslikku tööd meelelahutuseks ega rutanud neid avaldama. Romaanid ilmusid pärast tema surma. 3) Realist Inglise valgustuskirjandus · Eesrindlikud ideed pääsesid mõjule proosas · Juhtivaks zanriks kujunes romaan. Daniel Defoe (1660-1731) Romaan ,,Robinson Crusoe" jt seiklusromaanid. Defoe pani aluse inglise realistlikule proosale. Jonathan Swift (1667-1745) Kuulus inglise satiirik, kes piitsutas ühiskondlikke pahesid. Romaan ,,Gulliveri reisid". Henry Fielding (1707-1754) romaan "Tom Jones" Samuel Richardson (1689-1761) kiriromaanid "Pamela" , "Clarissa". Saksa valgustuskirjandus Gotthold Ephraim Lessing (1729-1781) rajas saksa uueaegse draama "Naatan Tark", "Emilia Gallotti" Friedrich Schiller (1759-1805) ajalooline tragöödia "Don Carlos". Ballaadid. Triloogia
põhjuse ja säält maailma alluse juurde". Teisal kirjutab Enno : ,,Ikka sügavamale sissepoole, ikka ligemale iseendale. Seal astub vastu valguse säda sellest tulest ja valgusest, mis kõige aluseks on". Filosoofiliste arusaamade kõrval on Enno luulet mõjutanud ka sümbolism, eriti selle belglasest esindaja M. Maeterlinck. Sümbolism tekkis 19. sajandil prantsuse kirjanduses. Nagu impressionism, vastandus ka sümbolism realistlikule ja naturalistlikule suunale. Sümbolistide teenäitaja oli Ch. Baudelaise, esindavaid autoreid on P. Verlaine, A. Rimbaud ja S. Mallasmi, kelle tõlkeid leidub ,,Noor Eesti" väljaannetes. Tee: · ..tee nii pikk ja tolmune (,,Kojuigatsus") elutee on vaevaline, mälestetee · ..ja läks siis oma teed (,,Ta tuli") arvamused lähevad lahku · ..ma läksin oma teed (,,Ta tuli") arvamuste lahkuminek · .
· Haridusseltside loomine · Taastatakse peaaegu kogu eestikeelne alamaastme koolide võrk · 1906 asutati esimene eestikeelne keskkool Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasium Tartus Kultuur · Eesti tearti professionaliseerimine · 1906 avati Vanemuise maja Tartus · 1911 valmis Pärnu Endla · 1913 avati Estonia teatrimaja Tallinnas Kultuur · Kirjanduses toimus üleminek rahvusromantiliselt ajalt realistlikule lähenemisviisile · 1905 Noor-Eesti · kerkisid esile sellised nimed nagu J. Liiv, O. Luts, M. Under, A. H. Tammsaare · Pandi alus ka eesti spordile Kultuur · 1906 toimus esimene eesti kujutava kunsti ja skulptuuri näitus · 1907 loodi Eesti Kirjanduse Selts · 1909 avati Tartus Eesti Rahva Muuseum (ERM)
Ükski neist iseloomustustest eraldi võttes ei suuda tema isiksust seletada. Isegi siis, kui Petsorin räägib iseendast, ei maksa arvata, et see on täielik, lõplik tõde: ta on mõnikord ebasiiras, isegi enese ees, ja kas ta end lõpuni mõistabki? Teda iseloomustavad kõik hinnangud kokku. Lermontovi romaan on polüfooniline- autor ega ükski tegelastest ei ütle teose peamist mõtet otse välja, vaid see kujuneb paljude häälte kooskõlas. Säärane ülesehitus on omane realistlikule romaanile. Realismi jooneks on veel see, et romaanis ei ole ,,positiivseid" ja ,,negatiivseid" kangelasi. Lermontov loob elavate inimeste psühholoogilised tõepärased portreed, kellest igaühes on köitvaid ja liigutavaid jooni. Ent mis peamine- tegelased on keerulised, nagu on keeruline elugi. Aga kesksel kohal on ,,oma aja kangelase", haige ajastu poja Petsorini vastuoluline kuju, kes ühteaegu veetleb ja tõukab eemale.
ning Marguse armastate Maie, kes juhuslikult sattub ohvrisurma. Tegelastest võimsam on maastik. Põlistammedega Jumala saar asub soo keskel. Kõik pildid on unenäolised, sisemonoloogid ja dialoogid katkendlikud. 1913.a ilmus novellikogu "Õhtu taevas". Seal ilmusid eelmise kogu parimad novellid ja uued impressionistlikud tööd. 1914-1925 on kirjaniku loomingu kõrgaeg. Siis ilmus romaan "Felix Ormusson", mis oli kirjutatud vastukaaluks realistlikule romaanile. See on eesti kirjanduses esimene päevikromaan ja ehe impressionistlik teos. Romaan on lüüriline: olulised pole sündmused, vaid tegelaste tunde- ja mõttemaailm. Teategelane Felix on tüüpiline nooreestilik esteet, kellesse autor suhtub irooniaga. Felix saabub Pariisist võõra nime all. Ta on esteet, kirjanik ja poliitiline pagulane. Ta puhkab suvekodus Lõuna-Eestis. Seal on ka teisi suvitajaid. Felix jälgib neid ja kirjutab kõik üles oma päevikusse, mis ongi romaan
veel järske kontraste ja dünaamikat, siis teises domineerib kubismile omane saatika, geometriseeritud kujundite rahulik kontuuride rütm. Ka Tartu töödes, eriti maalikompositsioonides näeb vormide tugevat, ent rahulikku stilisatsiooni. Kubistlik geometriseeritud vormikõne avaldus ilmekalt ta tollases raamatugraafikas (Johannes Barbaruse luulekogu "Geomeetriline inimene", 1924). Kümnendi teisel poolel ilmneb vabaloomingus stiililist ebajärjekindlust, kümnendi lõpul aga lähenemist realistlikule looduslähedusele koos kerge stilisatsiooniga ja koloriidi pehmenemisega. Sellises vormikõnes lõi Vahtra õnnestunud maastikke, natürmoorte ja portreid ("Vana talumees", õli, 1930). Õieti oli see suundumine natuuritruuduse poole üleeuroopaline nähtus ja tähistas üldist avangardismi vaibumist ning neokonservatismi võidukäiku. 1930. aastate teisel poolel viljeles J. Vahtra taas innukalt raamatugraafikat ja mitmesuguseid graafilisi tehnikaid
August Gailit · Eluaastad 18911960 · Sündis Valgamaal. Üles kasvas Laatre mõisas · Õppis Valgas, Tartus, töötas Riias, Tallinnas · Novellist, romaanikirjanik ja följetonist · Rühmituse "Siuru" asutaja Looming · Tegevuskohtadeks on ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad · Tegelased on iseäralikud, ebamaised · Novellid on täis õudu, kuritegusid, tõbesid. Gailit läheneb realistlikule kujutluslaadile · Iseloomulik: karakterite ja harukordsete psüühiliste seisundite kujutamine romantilises laadis Teosed · Romaanid "Toomas Nipernaadi" (1928) "Isade maa" Vabadussõja aineil (1935) "Ekke Moor" nipernaadiliku tegelaskujuga (1942) · Proosasari "Kas mäle Kas tad, mu arm?" I III · Följeton "Sinises tualetis daam" Marie Under · Eluaastad 18831980 · Sündinud Tallinnas · Hariduse sai Tallinna saksa
*kõikvõimsuskujutus-kujutatakse ebarealistlikke asju.Arenenud kaitsevõtted:*tõrjumine-teadvusest neg.välja tõrjumine,*reaktsiooni kujundamine vastupidiseks-ei näidata neg.asju välja, *ratsionaliseerimine-loogiline suhtumine,võetakse arvesse ,,+" ja ,,-".*regressioon-taandumine, tagasiminek lapsearengusse.Tänapäeval enamlevinud psüühikahäired: I ärevushäired: tunnused: pinge,närvilisus.Foobiad-hirmus.Foobia-hirm ei vasta realistlikule olule.Foobia on tugev hirm tegevuse,objekti ees.N:avalikkuse hirm,veehirm.II paanikahäire-tekib siis kui kaotame kontrolli situatsiooni üle N:nõrkus,higistamine,südamekloppimine.III üldistatud äravushäire: Inimene tunneb suuremat ärevust kui tegelikult on. Ärevuse kõrge tase-närveerimine; ärevuse õigustatus ; ärevuse tagajärjed-mõtlemisvõime kaob.Psüühikahäirete diagnoosimine:Et saada paremat ülevaadet siis jagatakse nad kategooriatesse.Diagnostikakategooriate ülevaade:
Ta püüdis klaasimaali värvipindade hõõguvust üle kanda tahvel- maali. Kirkaid värvilaike ümbritsesid tumedad, rasked ja jõulised kontuurid nagu keskaegsetel kirikuakendelgi. Rouautist kujunes üks silmapaistvamaid 20. sajandi kirikukunstnikke.Ta jõudis foovidega küllalt sarnaste tulemusteni ja tegi ajutiselt ka koostööd nendega. ALBERT MARQUET (1875-1947) / albäär markee / oli foovide hulgas kõige lähemal realistlikule traditsioonile. Ta maalis meelsasti merd ja teisi veekogusid, tema piltide koloriit oli suhteliselt tagasihoidlik, valitsevad mahedad, piimjad toonid, mida elustab mõni tume kontuur või telliskivipunane laik, ta joonistus oli visandlik, kuid väga ilmekas. KORDAMISKÜSIMUSED 10KORDAMISKÜSIMUSED 11. KLASSILE KUNSTIAJALOOS KÜSIMUSED. 1. Kus ja millal sai alguse renessanss? 2. Tähtsamad renessanssajastu arhitektid ja ehitised. 3
Maurice Maeterlink Kirjandusse tuli lüürikuna(luulekogu ,,Kasvuhooned"). Samal aastal kirjutas 1. draama- ,,Printsess Maleine". ,,Sinilind"(püüd ja tahe teistele õnne anda ja selle läbi ise õnnelikuks saada) Marionett näidend-ühevaatusteliste näidendite tsükkel Aleksis Kivi Pani aluse Soome realistlikule proosale. Elu saatus sarnane Juhan Liivi omale. LOOMING: 12 näidendit: ,,Nõmme kingsepad" ,,Kullerva" ,,Kihlus" ,,Kanarbikumaa" ,,Luule"- luulekogu Peateoseks on romaan ,,7 venda" Ideestik 19. sajandi Soome külaelu. Peategelased on orvuks jäänud vennad. Vanusevahemik 16-25
Kubism ja Pablo Picasso 20. Sajand on kunstiajaloos omamoodi revolutsiooniline murdepunkt. Kunst arenes tormiliselt ning muutus 50 aasta jooksul nii palju, kui seda oli enne teinud pea 400 aasta jooksul. Looduslähedasele ja realistlikule maailmaatele tekkis juurde teine, kunstniku eneseväljendusele, tema tunnetele ja meeleoludele toetuv vool. Sellisele väljendusrikkusele panid aluse postimpressionistid, kes olid omamoodi vahelüliks vana ja nn moodsa kunsti vahel. Sellist progressi kunstivallas vöib seletada tohutute muudatustega inimüõhiskonnas- kirik oli taandumas oma juhtpositsioonilt, teadusele oli avatud köik teed, ühiskond urbaniseerus ja moderniseerus peadpööritava kiirusega,
20. sajand on peamiselt kuulsaks saanud oma sõdade ja tööstuse kiire arengu poolest. Vähe on inimesi, kes kujutaksid oma elu ette ilma interneti või mobiiltelefonita, samuti on elementaarseteks muutunud olmetehnika, sõdu peetakse tankide ja lennukitega. See kõik on alguse saanud viimase saja aasta jooksul. Tormiline areng toimus ka kunstis, mis muutus 50 aasta jooksul nii palju, kui seda oli enne teinud pea 400 aasta jooksul. Looduslähedasele ja realistlikule maailmavaatele tekkis juurde teine, kunstniku eneseväljendusele, tema tunnetele ja meeleoludele toetuv vool. Juba 19. sajandi mõned kunstivoolud, eriti postimpressionism oli murdnud seniseid kunstilisi tõekspidamisi. Postimpressionistide kunst on justkui vahelüli vana ja niinimetatud moodsa kunsti vahel (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005 Mariliis Neubauer). 20. sajandi algupoolel aga pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal
Tolstoi kirjeldab selle epohhi hiilgust ja teadvust ülima täpsusega. Olgu see siis metsik jooming, sõdurid lahingus, saanisõit või peenutsev prantsuskeelne konversatsioon dineel Tolstoi haarab oma kirjeldustes iga nüanssi, ükski detail ei jää tähelepanuta. Romaanis on juttu peale kõrgema seltskonna ka lihtsate inimeste maailmast: käsitöölistest, teenijatest ja talupoegadest, ja kõike seda selges, rahulikult voogavas keeles, mis jätab mulje, nagu pajataks siin elu ise. Lisaks realistlikule jutustamiskunstile on Tolstoi kujutatud ja tõlgendatud suured ajaloolised seosed need, mis teevad romaanist vene rahvuseepose. Napoleoni lüüasaamine tähendab vene hinge võitu ennasttäis võimu üle, kes usub, et ainult tema üksi vormib ja suunab ajaloo käiku. Selline ülbus viib paratamatult sõjani ja see oli Tolstoi jaoks kõige hullem kuritegu. Ta osales ohvitserina Krimmi sõjas ja pärast sõja lõppu sai temast veendunud patsifist, kes eitas kuni elu lõpuni igasugust vägivalda
juhivad üleloomulikud jõud ja juhtumused. Nende novellide maailm on täis õudu, kuritegusid ja tõbesid. Tegelased heitlevad ja prassivad elu agoonias ning moonduvad seeläbi elajateks, sinisteks kuraditeks või mustadeks kassideks, neid hävitavad fosfortõbi ja kollane hullumeelsus. Toetudes Spengleri Euroopa allakäigu filosoofiale, ennustab kirjanik inimkonna peatset hukkumist. Gailiti hilisemates novellides väheneb fantastilisus ja grotesk. Ta läheneb realistlikule kirjutuslaadile, loobumata siiski täiesti oma loomingu romantilisisümbolistlikust põhialusest. Kirjaniku följetoniloomingu kõrgaeg jääb 20.-tesse aastatesse. Paremik sellest on koondatud kahte kogumikku: "Klounid ja faunid" ning "Aja grimassid". A. Gailiti vestelooming käsitleb peamiselt kirjandus-, kunsti ja kultuurielu probleeme. Ühes oma kuulsamas följentonis "Sinises tualetis daam" pilab ta Marie Underit ja Artur Adsonit ning nede läbi ilutsevat ja boheemitsevat kirjandust.
Sügisball,Mati Unt, romaan Mõtesta lahti teose pealkiri. Kas pealkiri annab mingi viite teose mõistmisele? Ball- see on inimeste üksteisest eraldatud tants, mis lõpus kokku põimub. Nii on ka raamatus, inimesed kes on ühes linnaosas, kes üksteist suurem jagu ei tunne, kuid neid ühendab üks ja sama õhkkond, kus hiljem seoseid saab leida. 2. Teose tegevusaeg, sündmuskohad. Mati Unt paigutas oma teose tegevuse 1970-ndate halli ja melanhoolikusse Mustamäele. 3. Miljöö Realistlikule miljöö iseloomustab linna lähedal rajatud lagedat maastiku. Kuigi linnaosa oli vaikne, oli siiski tänavaid rahvast täis, kes üksteist ei tundnud. Korterid on lihtsalt laotud üksteise peale, nagu paneelmajas ikka kombeks. Majad ise on kompaktsed ning maa küljes kõvasti kinni, nii ei sõltu nad keskkonnast. Nende majade seinu ei raputa tormid. Äikeseiilid ei kanna minema nende katuseid. Millest võib järeldada, et Llinnaosa tegelased tundsid ennast oma kodudes turvaliselt. 4
inimesele nagu pehme tugitool mõjub füüsiliselt väsinud inimesele. Matisse oli ainuke kes jäi kogu eluks oma laadile enam-vähem truuks. Teistest rühma liikmetest olid tähtsiamad Dufy, Marquet, Derain, Vlaminck ja Rouault. Raoul Dufy(1877-1953) oli oma loomingu põhimeeleolult Matisse'ile kõige lähedasem. Tema maalide värviilu on siiski õrnem, võib-olla magusam, pintslitehnika visandlikum, närvilisem. Albert Marquet (1875-1947) oli foovide hulgas kõige lähemal realistlikule traditsioonile, tema piltide koloriit on suhteliselt tagasihoidlik, valitsevad mahedad piimjad toonid. Nii nagu teistelgi foovidel on ta joonistus visandlik, napp, kuid väga ilmekas. Andre Derain (1880-1954) sattus aga Cezanne'i mõju alla ja lähenes mõõdukale kubismile. Hiljem hakkas tema laad muutuma vormikindlamaks ja looduslähedasemaks . Maurice de Vlamincki (1876- 1958) suureks eeskujuks oli aga van Goghi looming. Hilisemates töödes hakkaski
I "Siuru"-aastad Novellikogud "Saatana karussell" 1917 "Rändavad rüütlid" 1919 Jutustus "August Gailiti surm" 1919 II 1920. aastatel "Idioot" 1924 "Vastu hommikut" 1926 "Ristisõitjad" 1927 Gailiti lühiproosa sarnaneb Tuglase loominguga. Tegevuskohtadeks on ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad. Tegelased on iseäralikud, ebamaised. Novellid on täis õudu, kuritegusid, tõbesid. Hilisemates novellides fantastilisus väheneb. Gailit läheneb realistlikule kujutluslaadile. Ülevaate Gailitist novellistina annab "Kogutud novellid" I III ( 1940 1942) Följetonilooming: 2 kogumikku: "Klounid ja faunid" 1919 "Aja grimassid" 1926 Üks tema kuulsamaid följetone on "Sinises tualetis daam" 1919. Romaanid 1928 "Toomas Nipernaadi" 1935 "Isade maa" Vabadussõja aineil 1938 "Karge meri" kalurite ja hülgeküttide elu 1942 "Ekke Moor" nipernaadiliku tegelaskujuga 1945 "Leegitsev süda" elu ja kunsti suhted, emaarmastus
20.sajandi I poole suundumused kunstis 20. sajand on kunstiajaloos omamoodi revolutsiooniline murdepunkt. Kunst arenes tormiliselt ning muutus 50 aasta jooksul nii palju, kui seda oli enne teinud pea 400 aasta jooksul. Looduslähedasele ja realistlikule maailmavaatele tekkis juurde teine, kunstniku eneseväljendusele, tema tunnetele ja meeleoludele toetuv kunst. Sellisele väljendusrikkuselepanid aluse postimnressionistid, kes olidki omamoodi vahelüliks vana ja niinimetatud moodsa kunsti vahel. Sellist progressi kunsti vallas võib seletada tohutute muutustega inimühiskonnas- kirik oli taandumas oma juhtpositsioonilt, teadusele oli avatud kõik teed, ühiskond urbaniseerus ja
,,Eluhelbed" (1971), ,,Lendav linn" (1979) ja ,,Korallid Emajões" (1986). Proosavormilistest töödest on B.Alver avaldanud paar laastu ja pikema novelli ,,Kõmpa", millele andti F.Tugalase novelliauhind. ( 2, 402-403) Tänavu tähistatakse Jõgevas Betti Alverile pühendatud luulepäevi ,,Tähetund". 6 KOKKUVÕTE Üldine arengutendents näitab liikumist minakeskselt lüürikalt ühiskonnakesksele, romantiliselt häälestuselt realistlikule kujutusele, kitsama tähendusega kujundilt avaramalt üldistavale, semantikalt paljutähenduslikumale, klassikaliselt kirjanuduslikult traditsioonilt individuaalsemale ja rahvaomasemale väljendusele, luulekeele võimaluste erakordselt rikkale kasutamisele. 7 KASUTATUD KIRJANDUS : 1. http://www.annaabi.com/Betti-Alveri-elu-ja-looming-m60181.html 20.11.2012 2. AILI PAJU ,,Betti, kibuvist õitseb" Tartu, 1992 3. ANNUS, E., EPNER L
tundmatud maakohad; tegelasteks iseäralikud, haiglaste kalduvustega, müütilised või poolfantastilised olevused, keda juhivad üleloomulikud jõud ja juhtumused. Ning kui toetuda Spengleri Euroopa allakäigu filosoofiale, ennustab kirjanik inimkonna peatset hukkumist. 1920ndatel aastate lõpu poole jõudsid lugejateni kogud "Vastu hommikut" ja "Ristisõitjad", kus väheneb fantastilisus ja grotesk võrreldes varasemate teostega. A. Gailit läheneb realistlikule kirjutuslaadile, loobumata siiski täiesti oma loomingu romantilisi sümbolistlikust põhialusest. Neis novellides on selgesti tajutav 20-ndate aastate pettumusmeeleolu vastikust ja masendavast maailmast. Kuna neil aastatel viibis Gailit perekonnaga välismaal, siis ma arvan, et just sealt sai ta oma inspiratsiooni väljendamaks pettumusmeeleolu. Kirjaniku följetoniloomingu kõrgaeg jääb 20ndatesse aastatesse. Paremik sellest on
vammus. Liiderlik ilme näol ja kasimata hambad paljastatud, tõstab ta klaasi vaatajate terviseks, kobades samal ajal teise käega naise pihta. See kõik räägib pillavast ja uhkeldavast iseloomust. ,,Danae" Danae oli vanakreeka mütoloogias Peloponnesosel asuva Argose kuninga Akrisiose tütar ja ainus laps.Kompositsioon on teostatud nn itaalia stiilis, aga akti kujutatakse hollandi stiilis, mis vastab Põhja-Euroopa meistrite realistlikule traditsioonile. ,,Iisaki ohverdamine" ,,Öine vahtkond" Maali täpsem nimetus oleks: "Frans Banning Cocqi ja Willem van Ruytenburchi kompanii". Maalitellimus esitati 1639. aasta lõpu poole ning maal valmis 1642. aastaks. Kuna tellijad ei oodanud mitte kunstiteost, vaid tõendit oma väärikuse kohta, ei oldud maaliga rahul. Põhjuseks võib tuua selle, et osa maalil kujutatutest olid jäetud
6 4. Ado Vabbe Ado Vabbe on üks Eesti kuulsaim futuristlik kunstnik. Ta sündis 19. märtsil 1892. Tapal raudteeametniku peres. Olles lõpetanud Narva linnakooli läks ta 1908. aastal Riiga tutvuma dekoratsioonimaaliga. Suurenenud huvi kunsti vastu viis ta Münchenisse õppima A. Azbe kunstikooli, kus pandi suurt rõhku realistlikule joonistusele ja maalitehnilistele küsimustele, tänu millele sai ta hea professionaalse kunsti hariduse. Vabal ajal tegeles ta anatoomiaga. Peale kooli lõpetamist sooritas ta matka Itaaliasse. 1914. aastal jõudis ta tagasi Narva, siirdudes aga varsti Petrogradi ning sealt Helsinkisse. Hiljem täiendas ta end maali vallas Moskvas, töötades samal ajal tehases töölisena. 1917. aastal tuli ta Eestisse, jäädes esialgu Narvasse kooliõpetajaks. 1918. oli üks kunstikooli "Pallas" asutajates
SAJANDIL 20. sajandi kirjanduslugu on suurel määral selle perioodi juhtivate kirjanike lugu. 20. sajandile oli omane kirjanike rohkus: sel ajaperioodil oli tunduvalt rohkem kirjanikke kui varem. Sama kehtib ka kirjandusvoolude kohta, kuigi 19. sajandil alguse saanud modernismi ja realismi ning 20. sajandi lõpu poole kujunenud postmodernismi peetakse kogu sajandi hiiglasteks. Realism pidas kõige olulisemaks päriselus toimuvaid probleeme. Realistlikule kirjandussuunale on omane stabiilsus, kord, argipäevasus. Kõrvale jäävad suured igavesed väärtused ja idealistlikud unistused, mis vastandab realismi varem populaarsele romantismile. Realismi populaarsemateks zanriteks kujunesid romaan, novell, jutustus. Luule ja draama tõusid esile alles sajandi lõpu poole. 20. sajandi kultuuripärandisse võib lugeda proosa- ja draamakirjaniku Anton Tsehhovi, kelle enamik teoseid jäi
olevused, keda juhivad üleloomulikud jõud ja juhtumused. Nende novellide maailm on täis õudu, kuritegusid ja tõbesid. Tegelased heitlevad ja prassivad elu agoonias ning moonduvad seeläbi elajateks, sinisteks kuraditeks või mustadeks kassideks, neid hävitavad fosfortõbi ja kollane hullumeelsus. Toetudes Spengleri Euroopa allakäigu filosoofiale, ennustab kirjanik inimkonna peatset hukkumist. Gailiti hilisemates novellides väheneb fantastilisus ja grotesk. Ta läheneb realistlikule kirjutuslaadile, loobumata siiski täiesti oma loomingu romantilisi sümbolistlikust põhialusest. Kirjaniku följetoniloomingu kõrgaeg jääb 20.-tesse aastatesse. Paremik sellest on koondatud kahte kogumikku: "Klounid ja faunid" ning "Aja grimassid". A. Gailiti vestelooming käsitleb peamiselt kirjandus-, kunsti ja kultuurielu probleeme. Ühes oma kuulsamas följentonis "Sinises tualetis daam" pilab ta Marie Underit ja
vabatahtlikult, kuna ta ei saanud laeva uue kapteniga hästi läbi, ja talle anti eluks vajalik kaasa. Robinson Grusoe sattus sinna laevahuku tagajärjel ning kõik asjad sai ta tõusuga ranna lähedale karile kantud laevalt. Veidike autorist Daniel Defoe (1660 26.04.1731) oli inglise kirjanik. Ta tegutses mitmel alal, kaupmehena läks ta pankrotti, ajakirjandustöös oli aga edukas. Peale rohkete pamflettide ja satiiride avaldas ta jutustusi ja romaane, mis panid aluse inglise realistlikule proosale. Tema kuulsaim romaan ,,Robinson Grusoe", mis ilmus 25. aprillil 1719. a-l, jutustab inimtühjale saarele sattunud merehädalise julgest ja edukast heitlusest loodusega. Romaani sünnist See sündis väga kiiresti kõigest kolme kuuga. Uurijate arvates kasutas D. Defoe ennekõike W.Dampieri ja W.Rodgersi, kes on otseselt kokku puutunud romaani peategelase prototüübiga, päevikuid. Nähtavasti kasutas ta aga ka inglise meresõitja, admirali, kirjaniku
Ernst Josephssoni meisterlikud õliportreed. Tema tööd inspireerisid hilisemat modernismi. Portreekunstiga tegelesid Richard Bergh ja Nils Kreuger. 1885. aastal, soovides uuendada rootsi maalikunsti, moodustasid kunstnikerühma Oponendid. 1890.aastal asutasid Bergh ja Kreuger koos Karl Nordströmiga nn ,,Varbergikooli", mille stiil võrris eeskujuks Paul Gauguini tööd ning vastandus realistlikule maastikumaalile. Eriti mõjutatud Prantsuse impressionistidest oli Nordström ja tema sõber, multitalent August Strindberg. Ühtlasi hakkasid kunstimaastikul esile tõusma naistkunstnikud Eva Bonnier ning Hanna Pauli. (realistlikud portreed) Modernism Modernism saabus Rootsi 1909. Abstraktselt maalisid Hilma af Klint, Nils von Darel, Gösta Adrian Nilsson. 1920-ndate teisel poolel levib rootsi kunstis sürrealism (Sven Jonson või Stellan Mörner),
interjööri, kus on 1 kuni 2 figuuri. Oluline on see, kui meisterlikult annab asju edasi. Peamiselt kasutas kargeid ja külmi toone aga selliseid, mis ei torka silma. Olulisel kohal on ka valgus. NTKS: „Piima tüdruk“; „Hollandi tütarlaps“; „Härrasmees ja veini joov daam“; „Delfi vaade“; „Kunstnik oma ateljees“. Natüürmort oli uus žanr. Seal kujutatakse kõike, mis annab edasi rikkust ja jõukust. Kujutatakse palju erinevaid materjalle. Hollandlased panevad aluse realistlikule maastikumaalile. Kujuneb täiesti iseseisvaks žanriks. Suurimaid maalijaid Jakob von Ruisdael, kes seob loodusvormid romantilise meeleoluga. Näha on heleduse ja tumeduse efekte „Metsavaade“. Ta sureb tundmatune. Hoppeman oli Ruisdael’i õpilane, kes maalib loodust, külavaateid jne. Varmistid ehk meremaalijad. Paulus Potter oli loomamaalija. Rembrandt oli Hollandi kuulsaim maalikunstnik ja elas oma ajast nö ees. Erines
Neile üldrahvalike korjanduste toel püstitatud esinduslikud hooned said juba ise rahvuslike kultuuripüüdluste sümboleiks; ja hoonete planeerimine ,,rahvamajadena", kus toimusid ka muud avalikud üritused, kinnitas eesti kultuuri, sealhulgas teatri demokraatlikku loomust. Jätkuvalt oli suunaandev eeskätt ,,Vanemuise" tegevus, nüüd Karl Menningu juhtimisel (1906-14). Sellega pandi süstemaatilisele näitlejakoolitusele, ansamblimängule ja realistlikule esituslaadile tõhusad alused. 5 Teatrielu areng aastatel 1918-1940 Eesti iseseisvumine 1918. aastal kaotas senised tsensuuripiirangud ning andis teatritele siiamaani puudunud riigi- ja omavalitsustepoolse ainelise toetuse. Järgneva kahekümne aasta peamiseks vaieldamatuks saavutuseks oli kutselise teatri arvuline ja geograafiline laienemine, nii et umbes kümnekonnast teatrist koosnev võrk kattis ühtlaselt kogu maa, jõudes ka mõnede
Eesti rahvusromantilist kirjandust iseloomustab: isamaalisus, igatsus, romantilisus, ajaloolisus, mütoloogia kasutamine ja rahvuslik eneseteadvus. 44. Kes algatas eesti kirjanduses romantilis-ajaloolise jutustuse? Eesti kirjanduses algatas romantilis-ajaloolise jutustuse E. Bornhöhe. 45. Nimeta kolm E. Bornhöhe olulisemat teost. E. Bornhöhe kolm olulisemat teost on: ,,Tasuja", ,,Villu võitlused" ja ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". 11. klass 1. Tooge viis realistlikule kirjandusvoolule omast joont. Viis realistlikule kirjandusvoolule omast joont on: sotsiaalsus, ühiskonna kriitiline käsitlemine, objektiivsus, kangelasteks harilikud inimesed, tavaline keel. 2. Millal ja kus pannakse alus realismile? Realismile pannakse alus 1831. aastal, Prantsusmaal. 3. Nimeta viis tuntumat realisti maailma kirjandusloost. Viist tuntumat realisti maailma kirjandusloost on Stendhal, Balzac, Flaubert, Dickens ja Dostojevski. 4. Mida nimetatakse kriitiliseks realismiks?
Ükski neist iseloomustustest eraldi võttes ei suuda tema isiksust seletada. Isegi siis, kui Petsorin räägib iseendast, ei maksa arvata, et see on täielik, lõplik tõde: ta on mõnikord ebasiiras, isegi enese ees, ja kas ta end lõpuni mõistabki? Teda iseloomustavad kõik hinnangud kokku. Lermontovi romaan on polüfooniline- autor ega ükski tegelastest ei ütle teose peamist mõtet otse välja, vaid see kujuneb paljude häälte kooskõlas. Säärane ülesehitus on omane realistlikule romaanile. Realismi jooneks on veel see, et romaanis ei ole ,,positiivseid" ja ,,negatiivseid" kangelasi. Lermontov loob elavate inimeste psühholoogilised tõepärased portreed, kellest igaühes on köitvaid ja liigutavaid jooni. Ent mis peamine- tegelased on keerulised, nagu on keeruline elugi. Aga kesksel kohal on ,,oma aja kangelase", haige ajastu poja Petsorini vastuoluline kuju, kes ühteaegu veetleb ja tõukab eemale. M. Lermotov- Meie aja kangelane.
Lermontovi kirjanduslike tegelaste ja deemonite maailm, fantaasiarikkus) Nikolai Roerich rahvusromantist Norra: Edvard Munch vormi poolest juugendlik, sisult ekspressionistlik, sümbolistlik. Omapäraseim, suurim tundekujutaja. (karje) 5 Skulptor Auguste Rodini 3 tööd. Eesti keeles ilmunud raamat ,,Alasti tulin ma" Toob skulptuuri näilise viimistlematuse! (vastandub sellega klassitsistlikule ja realistlikule kuivusele) 6 Calais` kodanikud (1884-86) Calais` linna kodanikud annavad linna võtmeid üle vallutajatele. 7 Mõtleja (1879-1900) pronks 8 Põrguväravad (1886-1917) natuke juugendlik reljeefikompositsioon 9 Juugendi olemus. Riik. Miks tekkis? On inspireeritud 19. saj. II poolel Euroopa kunstiturgu vallutanud Jaapani puugravüüridest ja keskaegst Ornamentikast, taimemotiividest. Dekoratiivset külge rõhutav kunstivool. Spetsiifiline
Tuntumad on ereda vene rahvusliku koloriidiga ,,Oleg", ,,Litvinka". Looming aastatel 1836- 1841:lõpetamata romaan ,,Vürtsinna Ligovskaja" ja draama ,,Maskeraad". Sama perioodi luules võib eristada: 1. oraatorlikku, deklamatsioonilist laadi(,,Surev gladiaator") 2. luuletusi, mis meenutavad lüürilisi novelle(,,Vang", ,,Naaber") 3. allegoorilisi peisaaze(,,Pilved", ,,Mänd", ,,Kalju") Lermontovi psühholoogilise analüüsi meetod rajas teed vene XIX vajandi teise poole realistlikule proosale. Walter Scott(1771- 1832) Scott on inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani zanri looja. Ta kirjutas enam kui 25 maailmakuulsat ajaloolist romaani. Walter Scott sündis Sotimaal Edinburgh's. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil (1814-1832) läheb W. Scott üle
TEOSE SISU ,,Isa Goriot" tegevus toimub Pariisis proua Vauquer´ ,,perekondlikus" pansionis. Pansioni elanikkond on pärit erinevatest ühiskonnakihtidest, siin on vaesunud mõisnikke ja aadlikke, ülalt alla pudenenud kõrgema seltskonna daame, ametnikke, üliõpilasi, endisi kaupmehi, on ka üks põgenenud sunnitööline. Seda kirevat seltskonda ühtlustab ainult üks parameeter-nad kõik on vaesed, sest muidu nad siin ei elaks. Rahapuudus on nad proua Vauqer´ majja kokku viinud. Realistlikule romaanile tunnuslikult käsitletakse teoses nii pansioni sisemist kui välimist ilu ja majas asuvate esemete põhjalikku ekspositsiooni. Juba tegevuspaikade välimus ise peab lugejas vastumeelsust esile kutsuma: määrdunud ja veiniplekilised siidrätikud, vastikud gravüürid, roheline ahi, seinalambid, millel tolm seguneb õliga, mööbel mis on: pragunenud, praakunud, logisev, puretud, käsitu, jalutu, vigane, hingevaakuv.
agulisse, kus peaks asuma mingisugune kohtuinstitutsioon, kes K-d teadmata asjaoludel süüdistab, võiks ta oma süütuses kindel olles pöörduda hoopis politsei või keisrivõimu poole. Tegelaste taoline ootamatu käitumine teebki Kafkast Kafka. Tegemist on ühe modernistliku uuenduse ehk võõrandumise protsessiga realismis. Võõrandumisele on iseloomulikud realistlikud tegelased, sündmused ja sündmuspaigad, kuid samas ka elemendid, mis annavad realistlikule teosele kummalise või lausa maagilise efekti. K. on realistlik tegelane, kes käitub osades olukordades ettearvamatult. Seetõttu ei vasta ka kirjeldatavad sündmused ootustele. Autor kasutab unenäoloogikat ehk ebaloogikat. Siiski ei ole ,,Protsessile" ega Kafka teistele romaanidele iseloomulik fantastiliste kujundite või uuenduslike keeleliste elementide kasutamine. Maagilisus on loodud pigem sellega, et tegevustik on välja kistud füüsilis- ajaloolistest seostest.
klassitsistlikus tragöödias ülepea kohta ega aega. Teiselt poolt tähendas aga see, et kogu sündmustik pidi mahtuma tegelaste kõnesse kasvas monoloogide osa. Tegelaste pikad arutlused, mõtisklused ja sisekõned aitasid kaasa analüütilise ja psühholoogilise suuna arengule klassitsistlikus teatris. Üleloomulikkuse ja liiga keerulise sümboolika vältimine lähendas klassitsistlikku teatrit mõneti ka draama realistlikule arengusuunale. Kuid pärast seda kui Richelieu ja kuningas peaaegu ühel ajal surid, tsentraliseerimise protsess mõneks ajaks pidurdus. Klassitsism kui kunstistiil kujunes kogu oma hiilguses ja täiuslikkuses Louis XIV valitsemisajal. Usutavasti ei olnud kultuuripoliitika kunagi nii teadlik, hästi läbi mõeldud ja kontrollitud. Kuningas hindas ja armatas kunsti siiralt, kuid veelgi enam mõistis ta, et ilma
prolepsis). Jutustajatüübid (heterodiegeetiline, homodiegeetiline ja autodiegeetiline jutustaja). Kõiketeadev jutustaja. NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev. Ebausaldusväärne jutustaja. Fokuseerimine. Autori mõiste. Autori ja jutustaja eristus. Tekstuaalne autor. Tegelane. Sügav ja lame tegelane (mille järgi saab lugeja aru, mis tüüpi tegelasega on tegu?) Süžee – sündmuste esitamine tekstis Faabula – sündmuste ajalis-põhjuslik järjekord Skeem – realistlikule romaanile omane, (post)modernistlik ei järgi : 1) Sissejuhatus 2) Sõlmitus 3) Pinge tõus 4) Kulminatsioon 5) Pööre 6) Lõpp-pinge 7) Lahendus Loo korrastatus Anakrooniad – prolepsis ja analepsis Sündmuste kestus (kiirus, rütm) o Stseen, kokkuvõte, paus ja hüpe o Loo ja teksti vaheline ajaline suhe Jutustamissagedus – loo kordumine tekstis – ühekordne, kordav ja koondav Jutustajatüübid
10. Petsorinit peategelasena kohtame mitmesugustes olukordades. Mida märkasid tema arengus? Ta hakkas ajapikku nagu teistest inimestest hoolima või vähemalt nende peale mõtlema ja kaasa tundma. Kuigi jah paraku mitte naiste suhtes. 11. Mis kirjandusvoolu teos esindab? Nimeta tunnused, lisa näited. Lermontovi romaan on polüfooniline- autor ega ükski tegelastest ei ütle teose peamist mõtet otse välja, vaid see kujuneb paljude häälte kooskõlas. Säärane ülesehitus on omane realistlikule romaanile. Realismi jooneks on veel see, et romaanis ei ole ,,positiivseid" ja ,,negatiivseid" kangelasi. 12. Mis võis olla Lermontovi eesmärk seda teost luues? Lermontov loob elavate inimeste psühholoogilised tõepärased portreed, kellest igaühes on köitvaid ja liigutavaid jooni. Ent mis peamine- tegelased on keerulised, nagu on keeruline elugi. Aga kesksel kohal on ,,oma aja kangelase", haige ajastu poja Petsorini vastuoluline kuju, kes ühteaegu veetleb ja tõukab eemale.
Sageli esitab kõiketeadev jutustaja tegelaste lühiiseloomustusi, võtab mõnesse lausesse kokku tegelase olulisemad iseloomujooned. Selline jutustaja suudab tavaliselt ka tegelaste mõtteid lugeda. Kõiketeadva jutustaja romaani vaatepunkt on tavaliselt liikuv - erinevad tegelased saavad õiguse loo maailma oma silmadega vaadata. Nii tekib olukord, kus sündmusi näidatakse mitme nurga alt. Selline olukord on tüüpiline realistlikule romaanile. Siirdkõne on kaudne sisemonoloog, kus jutustaja vahendab tegelase kõnet. Liikuvat vaatepunkti võib leida ka romaanides, kus kõiketeadev jutustaja puudub. See on eriti tüüpiline modernistlikule romaanile. Vastupidiselt ühe vaatepunktiga romaanile näeb lugeja loos aset leidvaid sündmusi eri vaatepunktidest. Sellises romaanis tekib sisemine pinge vaatepunktide lahknemise kaudu. Kõiketeadev jutustaja on tegelikult seesama mis tekstuaalne autor: kõiketeadva jutustaja
seoses olema, sel on seesama eksistentsi alus, seesama tähendus Jumala ees. (218) Kummatigi pole liiga kahtlustäratav see tees, et radikaalne nominalism polnud kunagi miskit muud kui vastuhoovus, kui reaktsioon ja opositsioon, ja et noorem ning mõõdukam nominalism tuli ainult vastu teatavaile filosoofilistele kahtlustele äärmusliku realismi suhtes, kuid ei pannud midagi teele ette kogu keskaja vaimukultuuri olemuslikult realistlikule mõttesuunale. (218) Kogu realism keskaja mõttes on lõppkokkuvõttes antropomorfism. (218) Allegooria muudab nähtuse mõisteks, mõiste pildiks, kui nii, et pildis tuleb mõistet ikka veel hoida ning omada piiratuna ja täielikult ning tema enda varal välja öelda. Sümboolika muudab nähtuse ideeks, idee aga muudab pildiks, ja seda nii, et idee jääb pildis alati otsatult mõjusaks ja kättesaamatuks ning isegi kõigis keeltes väljaöelduna jääb ometi väljaöeldamatuks. (219)
hästi hakkama saada · Tähendab valvsust ja · Võtab paanika, terrori, õuduse, foobiate, ärksust, mis hoiatab sind hirmuvärinate, soki, kangestumise ja võimaliku ohu eest igat sorti kehaliste ja psühhosomaatiliste hädade kuju, mis samuti ohust märku annavad, kuid ei aita ohuga toime tulla. · Toetub alati realistlikule ja · Moondab meie silmis ohtlikuks mõistuspärasele hirmule tegelikult täiesti ohutud sündmused · · Vähendab su tegevuse tulemuslikkust, raiskab su energiat ja surub all su loovuse. · · Hakkab meid hävitama ning
Võib nõustuda kirjanduskriitik V. Belinskiga: "Venemaal ilmus uus võimas anne Lermontov. Seni veel ei nimeta me teda ei Byroniks, ei Goetheks, ei Puskiniks ega ütle, et temast aja jooksul tuleb Byron, Goethe või Puskin, sest me oleme veendunud, et temast ei tule ei see ega teine ega kolmas, vaid tuleb Lermontov." Lermontovi loomingu omapära on see, et ta säilitas realistina kõrgromantismi jooned, rajades teed vene XIX sajandi teise poole realistlikule proosale. 12 MIDA MINA ARVAN LEMONTOVIST Mihhail Lermontov aitas märgatavalt kaasa Vene luule arengule, mis oli tol ajal liiatigi toppama jäänud. Nagu ka eelpool on mainitud, oli ta oma ajast eest ning ta ei mahtunud kuidagi tollastesse ajapiiridesse ära. Olgugi, et ta oli geniaalne suleinimene, mõjutas teda suuresti tema eluajal
Faktoloogilised – tõestisündinud, fiktsionaalsed - väljamõeldud Mis on tekst ja lugu? Lugu (faabula,story) – sündmuste kronoloogiline järjestus. Tekst (süžee, plot) – loo kunstikavatsuslik esitus mistahes märgisüsteemis (kiri,pilt,tants) ning sündmuste ajalisest järgnevusest tingimata kinni pidamine; loo narratiive struktuur. Mis on süzee ja faabula? Vt eelmist küsimust. Klassikaline (suletud) narratiiv ja kõrvalekalded sellest. Suletud narratiiv on omane eelkõige realistlikule romaanile. Modernistlik ja postmodernistlik romaan ei järgi sarnast skeemi. Nt romaanis on avatud algused ja lõpud, sissejuhatus ja lõpplahendus puuduvad (traditsioonilisel kujul). Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm? Vorm ja sisu käivad käsikäes, nende eraldamine on kunstlik, sest lugu, mida romaan vahendab, pole eristatav viisist, kuidas seda vahendatakse. Loo korrastatus. Anakrooniad (analepsis ja prolepsis).
Etendusi antakse kord nädalas. Repertuaar järgis suures osas Saksa Käsitööliste Seltsi suveteatrit (Molière, Shakespeare + eesti algupärandid). 9. Kutselise teatri loomine. Vanemuine ja Estonia kaks professionaliseerumise mudelit. Vanemuise side Wiera teatriga katkestati. Uueks teatrijuhiks valiti Karl Menning, kes saadeti Saksamaale õppereisile. Ta õppis Max Reinhardti reziiklassis. Sellega pandi süstemaatilisele näitlejakoolitusele, ansamblimängule ja realistlikule esituslaadile tõhusad alused. Kutselise Vanemuise tekkis 1906. aastal koos uue maja avamisega, avalavastuseks August Kitzbergi "Tuulte pöörises". Näitlejatetruppi tuumiku moodustasid: Ants Simm, Hans Rebane, Amalie Konsa, Leopold Hansen, Olly Västrik. Estonias pani kindlama aluse näitemängule Andres Pert 1890. aastate keskel. 1894. aastal valiti Estonia seltsile uus juhatus ja üüriti maja Väike-Tartu maanteel (nn vana Estonia)
Rikas lokaalkoloriit, särav huumor, pajatuslikkus. Stalinistliku diskursuse jäigale ofitsiaalsusele ja pateetikale vastandudes manifesteerib Smuuli huumor mõtte- ja loomevabadust. Panoraamromaan, kus püütakse üksikasjalikult välja joonistada ajastutaust ja anda läbilõige eri sotsiaalsetest kihtidest. Poeetikat iseloomustavad paljudesse liinidesse hargnev aeglane tegevus, detailiküllus, kirjelduslikkus. Teosemaailma ja tegelaste pindmine elusarnasus viiab realistlikule printsiibile, mida aga lüngad ja võltsingud ajaloosündmuste esituses tunnukse tähistavat. Selline on Rudolf Sirge "Maa ja rahvas", mis keskendunud maa ja võimu ümberjagamisele eesti külas. Aadu Hindi epopöa "Tuuline rand". Ühe suguvõsa saaga ajaloosündmuste taustal. Köitest köitesse loovutab ajastumaaling ruumi hingeelulistele vaatlustele.tetraloogia. 1. Osa panoraamromaan, teised edendataks süvapsühhologiliseks kujunemisromaaniks ning
Vahendav lugu ilmutab e näitab maailma korrastatust, loovad lood loovad midagi sõnade/kujunditega , käivitavad sündmusi. 13. Narratiivi mõiste. Süžee on nii nagu sündmusi tekstis esitatakse; faabula on sündmuste ajalis-põhjuslik järjekord (luuakse tavaloogika alusel).Klassikalise (suletud) narratiivi skeem. Kasvavas joones: sissejuhatus, sõlmitus, pingetõusja kolmnurga tipus on kulminatsioon, siit edasi kahanevalt: pööre, lõpp-pinge ja lahendus; omane eelkõige realistlikule romaanile. Modernistlik ja postmodernistlik romaan sellist skeemi ei järgi. Romaani teemad ei ütle iseenesest midagi, neid hakatakse pidama heaks või halvaks, põnevaks või igavaks selle põhjal, kuidas kirjanik neist teemadest sõnade abil [uue] reaalsuse loob. ... vormi ja sisu (või teemade, stiili ja narratiivse ülesehituse) eraldamine on kunstlik ... kuna lugu, mida romaan vahendab ei ole eristatav viisist, kuidas seda vahendatakse. Loo korrastatus. Anakrooniad –
Süžee – sündmused tekstis esitatud järjekorras. Faabula – sündmuste ajalis-põhjuslikus järjekorras. Klassikalise narratiiviskeemi rutiinne kordumine on turvaline aga igav. Igasugused katsed seda struktuuri lõhkuda lähtuvad siiski ala esitatud konventsionaalsest mudelist. Klassikalise (suletud) narratiivi elemendid: sissejuhatus, sõmitus, pinge tõus, kulminatsioon, pööre, lõpp-pinge, lahendus. Suletud narratiiv on eelkõige omane realistlikule romaanile. Modernistlik ja postmodernistlik romaan ei järgi sarnast skeemi. Näiteks. Modernistlikus romaanis on avatud algused ja lõpud, sissejuhatus ja lõpplahendus traditsioonilisel kujul puuduvad. Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm? Ükski kirjanduslik teema ei ole iseenesest hea ega halb.... oluline on see, mis juhtub kui teema vormub jutustamisstiili ja struktureerimise abil romaaniks. Romaani teemad ei ütle iseenesest midagi, sest neid hakatakse pidama heaks või
korrastamine, inimelu tähenduse uurimine. Loob > lugu on millegi loomine sõnade/kujunditega > käivitab sündmused & teod pärismaailmas Süžee- nii nagu sündmusi tekstis esitatakse (teose kunstiliselt organiseeritud faabula) Faabula- sündmuste ajalispõhjuslik järjekord (luuakse tavaloogika alusel) Klassikalise (suletud) narratiivi skeem. (5. Loengu slaidil skeem) Millist tüüpi proosateosele on see omane? Realistlikule romaanile. Kas modernistlik ja postmodernistlik romaan järgivad tüüpiliselt suletud narratiivi skeemi? Ei järgi. Nt. mod. romaanis avatud algused ja lõpud, sissejuhatus ja lõpplahendus (traditsioonilisel kujul) puuduvad.(nt kafka protsess) Postmod. romaan mängib sageli realistliku romaani normidega.(Fowles prantsuse leitnandi tüdruk). Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm? Ükski kirjanduslik teema ei ole iseenesest hea ega halb. ..
järvega). - Väikseformaadilised mägimaastikud kadunud, säilinud Eesti teemalised tööd. - ,,Vaade Võru linnale" (taga paistab Tamula järv), 1880ndad. - Köleri mõjul hakkas end uuesti eestlaseks pidama. O. Hoffmann - 19.saj. Eesti maalikunstnik - Sündis 1851 - Pärit Tartust Eesti soost käsitööliste perekonnast. - Õpib Düsseldorfi kunstiakadeemias - Pöördus Venemaale, pühendas end realistlikule maalile, tema tööd populaarsed 19.saj. lõpus - Veetis suved Eestis, palju maale Tartu ümbrusest. - Elu lõpul hakanud tundma end eestlasena. - Elu lõpul maalinud rahvusromantilisi töid ,,Kalevipoja" ainetel, pole säilinud. - Püüdnud oma portreedes eesti talupoegi iseloomustada. Tööd väikseformaadilised (50x60 cm). - ,,Kihelkonnakohtunik" portree - ,,Jüripäev" eriti tuntud, maalinud eesti talupoegi õlut joomas, piipu suitsetamas, 19.saj.
annaabi.ee 
