XX sajandi I poole kunstisuundumused (0)

XX sajandi I poole kunstisuundumused
Essee
Viimase saja aasta jooksul on elu Maal muutunud kiiremini kui kunagi varem. 20. sajand on peamiselt kuulsaks saanud oma sõdade ja tööstuse kiire arengu poolest. Vähe on inimesi, kes kujutaksid oma elu ette ilma interneti või mobiiltelefonita, samuti on elementaarseteks muutunud olmetehnika, sõdu peetakse tankide ja lennukitega. See kõik on alguse saanud viimase saja aasta jooksul.
Tormiline areng toimus ka kunstis, mis muutus 50 aasta jooksul nii palju, kui seda oli enne teinud pea 400 aasta jooksul. Looduslähedasele ja realistlikule maailmavaatele tekkis juurde teine, kunstniku eneseväljendusele, tema tunnetele ja meeleoludele toetuv vool.  Juba 19. sajandi mõned kunstivoolud , eriti postimpressionism oli murdnud seniseid kunstilisi tõekspidamisi. Postimpressionistide kunst on justkui vahelüli vana ja niinimetatud moodsa kunsti vahel ( http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005 Mariliis Neubauer). 20. sajandi algupoolel aga pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama . Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism , kubism, abstraktsionism , ekspressionism, futurism , dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks (prantsuse keeles tähendab avant garde eesminevat, eesrindlikku) ( http://www.paideyg.ee ). Teine sageli kasutatav mõiste on modernism, mis tuleneb prantsusekeelsest sõnas moderne ’, mis tähendab uudset, nüüdisaegset. Põhimõtteliselt võib iga teost, mis on uudne, kaasaegne ja vastandub konservatiivsele, traditsioonilisele nimetada modernseks, modernismiks.
1905. aasta Sügissalongis esines oma maalidega rühm noori kunstnike, kelle metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid peaaegu skandaali tekitasid. Kunstikriitikud ristisid rühmituse kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves, hääldub 'lö foov') (www. pelgulinna .tln.edu.ee). Fovismi võib tinglikult pidada 20. sajandi esimeseks kunstivooluks, mis mõjutas nii otseselt kui kaudselt kogu selle ajaperioodi kunsti, kuna nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine.
Rääkides kunstist 20. sajandil ei saa üle ega ümber sõdadest. Esimene ja teine maailmasõda mõjutasid kogu maailma. Ülikiirelt arenev sõjatööstus sai hiljem kaasaegse tööstuse aluseks. Ka sellised kuulsad autofirmad nagu Renault ja Škoda olid algselt tankide valmistamisega tegelevad tööstusettevõtted.
Kõige otsesemalt mõjutas sõda sellist kunstivoolu nagu ekspressionism. Selle voolu nimetus tuleneb prantsuse keelesest sõnast expression (väljendus). Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust. Ekspressionismi esimese laine lõpetas üpris jõhkralt 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda. Sõja üle elanud kunstnikud nägid varasemas loomingus lausa prohvetlikku ettekuulutust ja nii ongi ekspressionismi teine laine väga ühiskonnakriitiline. Ränga paine alla sattusid ekspressionistid natsismi (1933-1945) ajal. Moodsa kunsti vaba vaim ei sobinud kuidagi kokku totalitaarse ideoloogiaga. Ekspressioniste (aga ka teisi moderniste mujal totaliteersetes riikides) kiusati julmalt taga, paljud neist põgenesid üle ookeani Ameerikasse (www.pelgulinna.tln.edu.ee).
Totalitaarsetes riikides oli kunst vägagi olulisel kohal, kuna kuulus väga hästi toimivate propaganda vahendite hulka. Siiski ei olnud nende riikide kunst mitte kunagi vaba, vaid oli alati läbinud tsensuuri ja pidi teenima diktaatorite huve. Samuti eelistati vana ja traditsioonilist kunsti, kuna uus võis rahvale sisendada mässumeelsust. Neis riikides tegutses küll kunstnikke, kes püüdsid ka halval ajal tegeleda endale loomuomasega, kuid samuti ei saa jätta tähelepanuta fakti, et väga suur osa kunstnikest põgenes demokraatlikesse maadesse. Tundub, et 20 sajand on ainuke ajaperiood, kus maailmas toimuv mõjutab nii ekstreemselt kunsti arengut ja suundumusi. Samas aga pole ka keelatud luua niinimetatud traditsioonilist kunsti. Samuti ei vaadata mööda klassikutest ja nende saavutustest ja pärandist.
Tööstuse areng andis kindlasti tõuke kunstnikele, kes tahtsid pääseda raamidest välja. Enam ei olnud kunst puhtalt maal, skulptuur või arhitektuur . Kunst on ka fotograafia , kino ja performantsid. Kunsti eesmärgiks sai šokeerida, panna mõtlema ja olla omanäoline. Ilu teisenes tagaplaanile ja kulunud mõttesse: “Ilu on vaataja silmades”. Pole ühtegi sajandit või ajaperioodi, mil kunst oleks nii kiiresti muutuv ja ekstravagantne , kui 20. sajandil.
Kasutatud kirjandus

http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/index.ht m

http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/20sajipoole_kunstivoolud_mariliisneubauer.ht m

www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/20.ppt