sademete hulk oli ennustatavast väiksem/suurem temperatuur sama Liustikud sandurtasandik, moreeniväljad Vatnajökull - Islandi jäämüts, oskulaarliustik, toitub Islandi mandrijääst Sólheimajökull Lõuna-Islandil Tundra keskkond valdavalt külm ilm, vähe sademeid rannikul lähisarktiline merekliima Taimestik taimi väga vähe, kattetaimed peamiselt samblad, puhmad, samblikud, rohttaimed, kidurad Islandi käokõrv puud taimekasvu takistavad tegurid: igikelts, lühike õitsemisperiood Islandi käokõrva kohastumused - madal, lehtjas, õitseb ja paljuneb lühikese aja jooksul, kidur Loomastik palju vaala-ja hülgeliike maismaal vähe loomi, peamiselt linnud, närilised polaarrebane: paks karvkate, talvel valge, suvel hallikas karvkate elutseb pimeduses, õõnsustes lihasööja, võib ka tormide tõttu mereelukaid süüa,...
On kasutatud õllelisandina. Hobumadar on ka hea meetaim, õied sisaldavad kollast, juured punast värvainet. Heina hulgas on koduloomadele heaks söödaks. Sobib kasutada kattetaimena kuivadel nõlvadel ja teeservadel, aedades muutub kergesti umbrohuks. Sambla- ja samblikurinne: esinevad lood-jõhvsammal (K), loodehmik, metsakäharik, põdra- samblikud, islandi käokõrv . LOOD-JÕHVSAMMAL Tume või pruunikasroheline tihemurusalt või padjanditena kasvav sammal ( 6-7 cm pikkune). Vars tihedalt kaetud pruunide risoididega, lehed kuni 4mm pikkused, ühtlaselt aheneva pika ja peene tipuosaga. Harjas 1,5-3 cm kõrgune, punakas, ülaosas kollakas. Sammal on väga sage lubjarikkal pinnasel, paljakutel, harvem kividel. LOODEHMIK Tume, rohekaspruun, okste tipud kollakasrohelised, korrapäraselt lihtsulgjas sammal...
· Põhjapolaarjoone lähedal 63 ja 66 põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Kliima · Island asub lähispolaarsel laiuskraadil. · Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja. · Suvi on vilu ja lühike, keskmine temp. on +10 kraadi. · Talv on pehme, keskmine temp. on -10 kraadi. · Sademeid toovad Islandile lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Taimestik · Islandi loodusvööndiks tundra loodusvöönd, seetõttu on Islandile iseloomulikud puhmad, samblad ja samblikud, rohttaimed,kidurad puud ja põõsad. · Tavaliste puude kasvamist takistab madal õhutemperatuur, igikelts ja lühike vegetatsiooniperiood. · Taimed on madalad. · Juurestik on pinnapealne. Pohl Villpea Islandi Käokõrv Mullastik · Islandil on maapind sügavalt läbi külm...
Ravimtaimede kontrolltöö konspekt 2011 Droog kuivatatud või värsked terved, fragmenteeritud või peenestatud taimeosad, vetikad, seened, samblikud töötlemata kujul. (Droogide hulka loetakse ka raviks mittemõeldud eksudaate.) Drooge defineeritakse kasutatava taimeosa alusel ja botaanilisele süstemaatikale vastava botaanilise nimega (perekond, liik, varieteet ja autor). Koguda: kuiva ilmaga; taimi, mida hästi tuntakse; taimi, mida leiukohas on massiliselt; juuri ei tohi kiskuda, kõiki taimi ühest kohast täielikult mitte ära korjata; korjata neid taimeosi kus toimeaine sisaldus kõige suurem; korjata kohtades mis pole saastatud; terveid ja ilusaid; õhku läbilaskvasse anumasse. Ravimtaimede kogumine kogutakse: pungi, lehti, ürti, õisi, vilju, koort, juuri, risoome, mugulaid. Koguda ei tohi looduskaitse all olevaid liike. * Sookail; droog, toime, kasutamine? Droog Noored võrsed. Toime Tugevaim rögavastane...
kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maa...
Kui täiuslikult mainitud protsess ühes või teises mullas kulgeb, sellest sõltubki kultuuride saagikus, mis on ühtlasi ka mullaviljakuse näitaja. Mulla kvaliteedi näitajaks on viljakus. Eristatakse kahte liiki viljakust : a) looduslik- tekib looduslike tingimuste mõjul b) efektiivne inimese kaasabil tekkinud mulla viljakus (kuivendamine, metsaraie, väetamine, muldade harimine) Mullaviljakus on muutuv näitaja. Eesti muldi hakati hindama tootmisnäitaja järgi 17.sajandi teisel poolel, tänapäeval eristatakse Eestis 10 erinevat mulla koniteedi klassi: 1) klass 91-100 hindepunkti, 2) klass 81-90 hindepunkti(h.p.), 3) 71-80 h.p., 4) 61-70 h.p., 5) 51-60 h.p., 6) 41-50 h.p., 7) 31-40 h.p., 8) 21-30 h.p., 9)11-20 h.p., 10) 1-10 h.p. Keskmine on 35-50 hindepunkti. Looduslikel...
Suvel kõrgem kui talvel, keskmine temp. +25C, keskmine sademete hulk aastas 2000mm. Riigid: Brasiilia, Indoneesia, Libeeria. Mullad: ferralliitmullad Taimed: kolm rinnet: 1)30-40m, väiksed lehed, vihmavarjukujuline võra 2)20-30m, suuremad lehed, varju- ja niiskuslembelised 3)lehepuru, rohttaimestik puudub, kõik on kaetudd epifüütidega. Tüüpilised taimed: kakaopuu, hiidbambus, viigipuu, amasoonase viktooria, mangroov taimed, kautsukipuu. Loomad:mitmekesisus Tüüpilised loomad: aara(papagoi), gorilla, tõmmukaiman, kapibaara, jaaguar, anakonda, taapir. Inimeste tegevusalad: küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, maaviljelus. SAVANN: Kliimavööde: lähisekvatoriaalne Kliima: kaks aastaaega (niiske, kuiv), Temp. Talvel madalam, kui suvel, talvel sajab vähem. Riigid: Austraalia, Indi...
Liblikas Liblikaliste selts on üks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes 2 200 liiki liblikaid, kuid tegelik liikide arv on ilmselt 2 400 - 2 500 piires. Liblikaliste selts jagatakse kolmeks alamseltsiks: lõugadega liblikad e. pisisamasoonelised (Laciniata s. Microjugata), samasoonelised e. suursamasoonelised (Jugata s. Macrojugata) ning erisoonelised (Frenata). Selle jaotuse aluseks on suiste ja tiibade ehitus. Tuntakse veel ka liblikate jaotamist suur- ja pisiliblikateks, kuid see jaotus on suvaline ja ei järgi liblikate süsteemi. Liblikaliste selts on suhteliselt noor, vanimad fossiilsed liblikad on leitud tertsiaari lademetest. Süstemaatiliselt on liblikalistele lähimaks putukaseltsiks ehmestiivalised (Trichoptera). L...
Kuuluvad seeneriiki. On liitorganismid, mille moodustavad seeneniidid ja üherakulised vetikad, mis paiknevad kihtidena. Võivad paljuneda vegetatiivselt, võivad ka suguliselt paljuneda. Samblikke uurivad lihhenoloogid. (Harilik seinakorp, pikk habesamblik, islandi käokõrv , harilik põdrasamblik, alpi põdrasamblik) Harilik seinakorp Pikk habesamblik Islandi käokõrv harilik põdrasamblik Alpi põdrasamblik SAMBLAD Samblad on taimed. Sammaldel on lehed ja vars, mida samblikel pole. Samblad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Aitavad palju kaasa selleks, et metsades oleks muld viljakas. (Karusammal, palusammal, harilik laanik, harilik lehviksammal) Karusammal Palusammal harilik laanik Harilik lehviksammal EESTI KAKUD...
9 · Harilik põdrasamblik (Cladina rangiferina) erineb teistest tavalistest põdrasamblikest talluse värvi poolest: usiinhappe puudumise tõttu pole tallus kahvatukollase tooniga, vaid on selgelt hall, tihti sinaka varjundiga.Tippharud on pruunid, enam vähem ühes suunas alla käändunud. · Islandi käokõrv (Cetraria islandica) kergesti äratuntav tänu oma pruunile põõsasjale tallusele, püstisele kasvule ja võrdlemisi kitsastele lapikutele harudele. Harude üla ja alapool on enam vähem ühtlaselt pruunid või on alapool heledam. 5.5 Järeldused tehtud uurimustööst. Harku järve mets on väga saastunud võrreldes Änglema rabaga. Änglema rabas oli mitmeid põõsaslikke samblikke ning palju rohkem samblikke liike, kui Harku järve metsas...
Põõsarinne · Põõsarinde moodustavad madalad puud ( pihlakad, toomingad) ja põõsad ( sarapuud, magesõstrad, kuslapuud jne) 3. Puhmarinne · Puhmarinde moodustavad puitunud varrega taimed ( kanarbik,mustikas,pohl, leesikas, sookail jne) 4. Rohurinne · Rohttaimed ( leseleht, mets tähthein, karvane piiphein, maikelluke, kõrvenõges) 5.Samblarinne ja Samblikurinne · Karusammal, laanik, palusammal, turbasammal, põrdasamblik, islandi käokõrv jne) Puhma-, rohu-, sambla- ja samblikurinnet kokku nimetatakse alustaimestikuks. Metsakasvukohatüübid: · Igale metsas kasvavale taimele sobib teatava viljakuse ja niiskusega muld. · Metsakasvukohatingimustega metsamaa kogum. Metsatüübid rühmitatakse: · Arumetsad- mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või on kuni 30cm paks · Soometsad- metsad, kus turba tüsedus kuivendamata alal on üle 30cm, kuivendatud alal üle 25cm...
Ussilakk Sambla- ja samblikurinne Sambla- ja sambliku rinne on esimene rinne. Sambla- ja samblikurinne koosneb sammaldest ja samblikest. Paljudes metsatüüpides katab maapinda tihe samblavaip. Islandi käokõrv Samblad lepivad tavaliselt vähese valgusega ja saavad seetõttu hakkama isegi nii hämarates paikades, kus rohttaimed hakkama ei saa. Sambla- ja samblikurindes kasvavad näiteks: Islandi käokõrv, palusammal. Palusammal Kasutatud materjalid http://www.nurgapuukool.ee/pic/mand1.JPG http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/1eesti/mustikas.jpg http://koolielu.edu...
Väga tavaline kõikjal Eestis Kasvab maapinnal Värvuselt valkjas või kollakashall Põdrasamblik Narmassamblik Mõned liigid on väga tavalised kõikjal Eestis Kasvab okas ja lehtpuude koorel, puidul Põõsjas, rippuv, peenikestest harudest Narmassamblik koosnev talles Islandi käokõrv Tavaline kõikjal Eestis Kasvab maapinnal Kasutatakse ravimina köha ja kurguhaiguste ravimiseks Islandi käokõrv Kokkuvõte Samblikud on värvuselt hallid, pruunikad, rohekad ja ka kollakad Puuduvad lehed, juured ja varred Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Samblikud http://www.google.ee/ R. Kuresoo, H. Relve, I. Rohtmets, 2001, Eesti Elusloodus, lk 156 160 Aitäh kuulamast...
Tolmu, samuti rohke lämmastiku indikaatoriteks onseinakorp (erekollane samblik) näiteks (endiste!) kruusateede lähedal, suurte lautade ümbruses, linnukolooniate lähistel. Harilik korpsamblik (Xanthoria parietina) viitab lämmastikuühendite rohkusele õhus 10. Samblike kasutamine. 1. Ravimid sisaldavad antibiootilisi aineid: · islandi käokõrv (Cetraria islandica) ravitee, preparaadid "Islamint", "Islamoos" · habesamblikud (Usnea) usniinhape ja selle preparaadid 2. Mürgid - väheseid samblikuliike (nt. Letharia vulpina) on Kesk- Euroopas ja Skandinaavias kasutatud metsloomad (huntide- rebaste) mürgitamiseks 3. Toit ja loomasööt samblikud sisaldavad süsivesikuid (nn samblikutärklist e lihheniini), seega samblikud on söödavad, kuid nende toiteväärtus on madal...
Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik. Rohurinne paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest (lamba-aruhein jne.). Sambla-samblikurinde moodustavad peamiselt hajusalt kasvavad samblikud põdrasamblikud ja porosamblikud Kukemari Lamba- Kanarbik aruhein Leesikas Pohl Alpi põdrasamblik Harilik põdrasamblik Islandi käokõrv Mahe põdrasamblik Palumetsad Kuivad ja valgusrikkad männikud. Parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe...
Männid on selles metsas kiduramad ja muid puuliike praktiliselt ei leidu. Palude samblavaipa asendavad samblikud. Näiteks põdrasamblikud ning kohati isegi islandi käokõrv . Nõmmemetsades on võimalik leida pohli, siiski kõige sobivamad on need metsad leesikatele ja kanarbikkudele. 9 July 22, 2012 Footer text here 10 July 22, 2012 Footer text here Lodumetsad Enamasti leidub neid metsatüüpe orgudes ja lammidel. Valitsevaks puuliigiks on sanglepp. Märja kasvupinnasega alustaimestikule...
Kuivendamata sood Kuivendatud sood Kõdusood Nõmmemetsad Sambliku kasvukohatüüp (mahe ja harilik põdrasamblik, alpi põdrasamblik, harkjas porosamblik, islandi käosamblik, mets- põdrasamblik, pohl, kanarbik, palusammal, lainjas kaksikhammas, nõmme-kaksikhammas, palu-karusammal, liiv-karusammal, nõmm-liivatee, leesikas, kukemari, palu-härghein, kassikõpp, nõmmtarn, mets-vareskold) Kanarbiku kasvukohatüüp (kanarbik, pohl, kukemari, mustikas, palusammal, lainjas kaksikhammas, islandi käokõrv , põdrasamblik, liiv-karusammal, palu-härghein, võnk-kastevars, lamba-aruhein, nõmmtarn, jäneskastik) Palumetsad (palumännik, palukaasik) Pohla kasvukohatüüp: (pohl, palusammal, laanik, lainjas kaksikhakkam, lehviksammal, kanarbik, mustikas, palu-härghein, leseleht, võnkvars, karvane piiphein, metskastik, jäneskastik, kilpjalg) -jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp...
Ligikaudu 80% samblikuliikidest. b) lehtsambliku - lehekujulise talluse servad on jagunenud ja ta kinnitub substraadile talluse allküljel olevate spetsiaalsete moodustise abil. Näiteks kopsusamblik ja seinakorp. c) põõsassamblikud - koosnevad tugevasti harunenud tallusest, mis võib kasvada püstiselt või ka rippudes. Näiteks põdrasamblik, islandi käokõrv , puuhabe. Tähtsus: Ökoloogiliselt on samblikud mitmes mõttes oluline organismide rühm. Samblikku moodustava seene poolt produtseeritakse sadu erinevaid aineid samblikuaineid. Osa neist ainetest mängib tähtsat rolli kivimite murenemisel, mis on mullatekke esimene etapp. Seetõttu peetakse samblike elutegevust üheks maismaataimede tekke eelduseks. Paljud organismid kasutavad samblikke toiduks. Osa samblikke on väga tundlikud inimtegevusest tulenevate keskkonnatingimuste muutuste suhtes...
Error: Reference source not found Olulisemaid Eesti samblikuid.................................................Error: Reference source not found Harilik hallsamblik.............................................................Error: Reference source not found Alpi põdrasamblik..............................................................Error: Reference source not found Islandi käokõrv ...................................................................Error: Reference source not found Harilik kirisamblik..............................................................Error: Reference source not found Harilik korpsamblik............................................................Error: Reference source not found Kibe lumisamblik...............................................................Error: Reference source not found Kollane lõhnasamblik...
Sissejuhatus mükoloogiasse Mükoloogia – seeneteadus Jäämees, Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi Ta kasutas seeni: Piptoporus betulinus-kasekäsn, Fomes fomentarius-tuletael keskaegsed teadmised seentest, -seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem: -taimede ja pinnase eritised(exanthema) -seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon (1761-1836) kui termini mükoloogia looja, Elias Fries (1794-1876), - Laiahaardeline seente süsteem Anton de Bary (1831-1888) (jt mükoloogia rajajad) - Eksperimentaalne mükoloogia, Seente ontogenees, morfoloogia, füsioloogia Hans Kniep - Tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel Alexander Flemming (1881-1955) penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 7000 liigi. Seente iseloomustus. Tüüpiliselt mitteliikuvad. Toituvad absorbtsiooni teel. Heterotroofsed organismid (m...