Milliste vööndite taimi on näha? 2.1. Kaldataimed • Tavaliselt tihe ja lopsakas taimestik. • Taimede juured kalda niiskes pinnases. • Veetaseme tõustes jäävad kaldataimed tihti vee alla. • Puudest kasvavad seal pajud ja sanglepp. • Rohttaimedest tarnad, kollased võhumõõgad ja varsakabjad. Kaldataimestik on enamasti tihe Autori Paju • Liigirikas taimeperekond. • Eestis 20 liiki. Nt. Hõberemmelgas, raudremmelgas, vesipaju, raagremmelgas, mustjas paju, hundipaju jne. Paljudele paju perekonda kuuluvatele liikidele on eestlased nimeks pannud hoopis remmelgas. Kas tunned ära, kus on see hõberemmelgas pildistatud? Vesipaju Autori foto Sanglepp Autori foto
12 kallist välismaa puud – hobukastanit, piirasid kahest küljest kanalid. Park on väga liigirikas, seal kasvab 281 liiki puid ja põõsaid, võõrliike on 244. Ilusaid puudegruppe moodustavad lehised, sanglepad, hõberemmelgad, jalakad, saared ja vahtrad. Weizenbergi tänavat ääristavad vanad harilikud pärnad ja noored suurelehised pärnad, Kaarna alleel on tammed, Mere alleel hobukastanid.Haruldastest liigid on nt kaukaasia tiibpähklipuud, valge mänd, noor hõlmikpuu, hõberemmelgas , Engelmanni kuusk Pargis on kolm kaitsealust rändrahnu: Põhjakivi, Lõunakivi ja Lastepargi kivi. Kadrioru pargis asuvad mitmed muuseumid, näiteks KUMU, Kadrioru kunstimuuseum, Mikkeli muuseum ning monumendid kultuuritegelastele, näiteks skulptor Amandus Adamsonile, kirjanik F. R. Kreutzwaldile ning kunstnik Jaan Koortile. Pargi populaarseimad jalutuskohad on Luigetiigi lillepeenardega kaunistatud ümbrus ning sealt lossi juurde viiv promenaad.
Puu võra on suur, tüvi peenike ja okslik. Teiste puude varjus raagremmelgas hukkub ja soodsateski oludes ei ela ta üle 40–50 aasta. Ta talub varju teistest lehtpuudest paremini ja on nooruses kiire kasvuga. Erinevalt teistest pajudest ei saa raagremmelgat paljundada pistvaiadega. Palki remmelgast ei saa ja tema puit pole kvaliteetne. . Seda kasutatakse parkainete tootmiseks, samuti saadakse koorest musta värvi. Hõberemmelgas Hõberemmelgas kasvab Kesk-ja Lõuna-Euroopas ning Aasia lääne- ja edelaosas. Eelistab kasvukohana niiskeid või liigniiskeid pindu, näiteks veekogude kaldavööndit. Hõberemmelga nimi tuleb sellest, et tema lehtede alaküljed (mõnikord ka ülaküljed) on hõbedased ja sageli siidkarvakestega, mis on asetunud pearooga paralleelselt. Hõberemmelgas kasvab 25-30 meetri kõrguseks ja ta tüve läbimõõt on kuni 3 meetrit. Hõberemmelga lehed on kuni 12 cm pikad, peensaagja servaga,
kääbusseedermänd dwarf stone pine 18. vaher maple 17. must mänd European black pine 19. saarvaher box elder 18. ranniksekvoia coast redwood 20. kastan chestnut 19. siberi seedermänd Siberian pine 21. hobukastan horse chestnut 20. atlase seeder Atlas cedar 22. paju, remmelgas willow 21. liibanoni seeder cedar of Lebanon 23. hõberemmelgas white willow 22. jaapani nulg Veitch silver fir 24. raagremmelgas goat willow, sallow 23. korea nulg Korean fir 25. vitspaju osier 24. siberi nulg Siberian fir 26. hanepaju creeping willow, dwarf willow 25. euroopa nulg European silver fir 27. pöök beech 26. värdnulg bracted balsam fir 28. sanglepp black alder 27. hiigelnulg grand fir, giant fir 29
72 Künnapuu Ulmus laevis 73 Harilik jalakas Ulmus glabra PAJULISED SALICACEAE 74 Harilik haab Populus tremula 75 Ameerika haab Populus tremuloides 76 Hõbepappel Populus alba 77 Palsamipappel Populus balsamifera 78 Kanada pappel Populus x canadensis 79 Berliini pappel Populus x berolinensis 80 Raudremmelgas Salix pentandra 81 Rabe remmelgas Salix fragilis 82 Hõberemmelgas Salix alba 83 Vesipaju Salix triandra 84 Kahevärvine paju Salix phylicifolia 85 Raagremmelgas Salix caprea 86 Tuhkurpaju Salix cinerea 87 Hundipaju Salix rosmarinifolia 88 Vitspaju Salix viminalis 89 Halapaju Salix acutifolia Nr. Eesti keeles Ladina keeles BERBERIDACEAE 1 Berberis vulgaris 2 Berberis thunbergii
72 Künnapuu Ulmus laevis 73 Harilik jalakas Ulmus glabra PAJULISED SALICACEAE 74 Harilik haab Populus tremula 75 Ameerika haab Populus tremuloides 76 Hõbepappel Populus alba 77 Palsamipappel Populus balsamifera 78 Kanada pappel Populus x canadensis 79 Berliini pappel Populus x berolinensis 80 Raudremmelgas Salix pentandra 81 Rabe remmelgas Salix fragilis 82 Hõberemmelgas Salix alba 83 Vesipaju Salix triandra 84 Kahevärvine paju Salix phylicifolia 85 Raagremmelgas Salix caprea 86 Tuhkurpaju Salix cinerea 87 Hundipaju Salix rosmarinifolia 88 Vitspaju Salix viminalis 89 Halapaju Salix acutifolia Nr. Eesti keeles Ladina keeles BERBERIDACEAE 1 Berberis vulgaris VÄÄR
Puud ja põõsad Jaana Koplimaa Agnes Möldre Ea51 LEPP • Leppasid Eestis on kahte liiki: HALL LEPP SANGLEPP Hall lepp • Varjutaluv võsapuu • Kõrgus – 15-25m • Kasvab kiiresti, sageli mitmevõsaline • Eluiga – 50-70a • Kasvukoht- metsaservades, kuuse- segametsades ja endistel lagendikel • Leht – terava tipuga ja matt • Mullasuhtes pole nõudlik ja ise rikastab mulda. • Ei ole haljastuses palju kasutatav Õied Hall lepp õitseb märtsis või aprillis Emasõied Isasõied on on palju urvakujulise väiksemad d ja ja punakad rippuvad, käbikesed – punakaspru valmides on unid ...
alus on hobuseraua kujuline. 6. Must lepp pung musta värvi, jämedam palja koorega oks Pungaroots on pikk 3-5 mm 7. Hall lepp koor on karvane, pung on natuke halli kattega 8. Arukask koor on alati kare, pungad on võrdlemisi väikesed (vahamuhud teevad karedaks) 9. Sookask pehmed ja karvased oksad. 10. Hõberemmelgas karvane Pungad on nagu pardinokad, liibuva kujuga 11. Leinaremmelgas painduv, kollane vars 12. Harilik pärn kollakaspruun, koor on paljas Oks on võnklik, pung on punakaspruun 13. Suureleheline pärn karvane oks, koor on pruunikam,
Okastest koos värskete jõhvikatega tehakse C- vitamiinirikast külmatõmmist. * Pärn Droog Õied (äsjapuhkenud, 10 päeva) Toime Põletikuvastane ja higileajav, palavikku alandav, uriinieritust soodustav. Kasutusvõimalused Vesitõmmisea higileajava toime tõttu kuumalt parim palaviku alandamiseks külmetushaiguste ja gripi puhul. Pärnaõietee koos meega on rahustav. (Hea kõrge vererõhu puhul, mida on põhjustanud ateroskleroos või ärevus.) Hea meetaim. * Hõberemmelgas Droog Koor. Sisaldab salitsiini, mille sünteesides saab aspiriini. Toime Tugevalt põletikuvastane, desinfitseeriv, palavikuvastane, higileajav. Kasutamine Peenestatud koorest valmistatud tõmmisena või mitmesuguste teesegudena higistama ajamiseks ja palaviku alandamiseks. Bronhiidi ja läkakoha korral. Leotist reumavalude leevendamiseks. * Tamm - ! Droog Koor. Kogutakse varakevadel mahlade liikumise ajal noortelt puudelt ja okstelt, ettevaatlikult muidu võib puu hukkuda.
79) Salix pentandra raudremmelgas Lehed elliptilised/süstjad/munajaselliptilised. Paljas. Lühikese ja harva terava tipuga. Näärmeliselt peensaagjas serv. Leherootsul 3-5 paari näärmeid. 80) Salix fragilis raberemmelgas Lehed süstjad. Pika terava tipuga. Paljas. Laiem koht lehelaba alaosas. Serv näärmeliselt saagjas. Pealt rohelised, alt hallikad. Lehelaba alusel üksikud näärmed. Haprad lehed. 81) Salix alba hõberemmelgas Lehed süstjad. Pika terava tipuga. Serv peensaagjas. Siidkarvased. Alusel rootsu läheduses 2 musta nääret. 82) Salix triandra vesipaju Lehed piklik-elliptilised/süstjad. Paljas. Lühidalt teritunud tipuga. Serv tömpjate, näärmeliste hammastega. Alt sinakashallid. Pearood pealküljes silmatorkavalt kollane. Külgroodusid rohkesti, need väljuvad peaaegu täisnurga all. Leherootsul 1-2 paari näärmeid. 83) Salix phylicifolia kahevärviline paju
A) vegetatiivsed e kasvupungad B) generatiivsed e õiepungad C) segapungad Asukoha järgi: Uinuvad pungad Adventiiv e lisapungad Leht Lehelaba Leheroots Abilehed Leherood (pea- ja külgrood) Leht on kaetud kattekoega, mille kitiiniga läbi imbunud kihti nimetame kutiikulaks Lehtede pind võib olla kaetud vahakihiga või karvadega Otstarbe ja ehituse alusel eristatakse katte-, haake- ja näärmekarvu Kattekarvade jaotumine Siidkarvad n hõberemmelgas Viltkarvad n Douglase enelas Karekarvad n harilik jalakas Soomuskarvad n astelpaju Tähtkarvad n deutsiad Kattekarvade jaotumine Haakekarvad on tugevad kõverdunud või terava tipuga karvad n lõhnav vaarikas Näärmekarvad on elusrakkudega ja toodavad eeterlikke aineid Lehtede jaotumine Lihtleht koosneb ühest lehelabast ja leherootsust, sügisel langeb leht tervikuna n arukask Liitleht koosneb pearootsust ja sellele üksikult
Laiem koht lehelaba alaosas Näärmeliselt saagja servaga Pealt rohelised Alt hallikad Lehelaba alusel 1-2 nääret 7...15 cm pikad 1...3 cm laiad · Rabe remmelgas · Salix fragilis Lehed süstjad Pika terava tipuga Peensaagjad Abilehed süstjad Näärmelise servaga ja mõlemalt küljelt siidkarvased Varisevad varakult 5...12 cm pikad 1...3 cm laiad · Hõberemmelgas · Salix alba Piklik-elliptilised Lühidalt teritunud tipuga Tömpjate näärmeliste hammastega Alt sinakashallid Pearood peal väga kollane, Külgroodusid rohkesti Pea-aegu täisnurga all, Rootsul 1-2 paari näärmeid. Leheroots kuni 1 cm pikk Lehe pikkus on 7-14 cm Laius 1,5-4 cm Paljad Abilehed suured Südajad kuni neerjad Saagja servaga, püsivad kaua
- leht servast sageli voltis (pikk roots, tuhm, munajas, tipust terav, külg tõmbub pruuniks (täpid, laik) * Salix fragilis - rabe remmelgas - lehed süstjad, pika terava tipuga - näärmeliselt saagja servaga - pealt roheline, alt hall - leht paljas * Salix pentandra raudremmelgas - elliptiline süstjas, munajas elliptiline - terava tipuga - tumeroheline pealt, leht paljas, nahkne - näärmeliselt peensaagja servaga * Salix alba hõberemmelgas - siidkarvane - süstjas, peensaagja servaga - pealt terva tipu osaga (hõbedane) * Salix triandra vesipaju - piklik elliptiline või süstjas - teritunud tipuga - näärmelised hambad - pealt tumeroheline - näärmed 1-2 - keskrood paistab silma, külgrood 90 nurga all * Salix phylicifolia - kahevärviline paju - plajas, elliptiline või äraspidise kujuga - lainelise saagja servaga - lühikese teritunud tipuga - pealt tumeroheline ja läikiv, alt üleni sinakas hallikas roheline
Dendroloogia praktikumid PRAKTIKUM1 Gymnospermae- paljasseemnetaimed PINACEAE-MÄNNILISED Picea abies harilik kuusk (luubiga vaadates on okastel valged mullikesed, võrse peal pisikesed valged karvad) Picea glauca kanada kuusk (võrsel pole karvu, okastel palju õhulõhesid, okkad lühemad kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun) Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu, käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad) Picea pungens torkav kuusk (võrse pole karvane, teravad okkad, hästi helepruunid, väga pehmed) Pseudotsuga menziesii harilik ebats...
..15 cm pikad, 1...3 cm laiad Salix triandra– vesipaju e. loogapaju Lehed paljad, piklik-elliptilised, lühidalt teritunud tipuga, tömpjate näärmeliste hammastega, alt sinakashallid, pearood pealküljes silmatorkavalt kollane, külgroodusid rohkesti, need väljuvad pea-aegu täisnurga all. Leheroots kuni 1 cm pikk, leherootsul 1-2 paari näärmeid. Lehe pikkus on 7-14 cm, laius 1,5-4 cm. Abilehed suured, südajad kuni neerjad, saagja servaga, püsivad kaua. Salix alba– hõberemmelgas e. -paju Lehed süstjad, pika terava tipuga, peensaagjad, siidkarvased, 5...12 cm pikad, 1...3 cm laiad. Abilehed süstjad, näärmelise servaga ja mõlemalt küljelt siidkarvased, varisevad varakult. Salix phylicifolia– kahevärviline paju Lehed elliptilised või äraspidised, lainelised saagja servaga, lühidalt teritunud yipuga, pealt tumerohelised, asgeli läikivad, alt sinakasrohelised, paljad, 5...9 cm pikad ja 2...3,5 cm laiad
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Jõhvi 2012 Juuste väljalangemine, kõõmatekkimise põhjused ja psoriaas Maria Bogdanova Õpetaja: Ulvi Aro Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................2 2. Juuste väljalangemine....................................................3 3. Kõõma tekkimise põhjused............................................5 4. Psoriaas........................................................................7 5. Lisa info......................................................................10 6. Taimravimite retsepte..................................................11 7. Juuste raviks kasutatavad ravimtaimesegud...................13 1. Sissejuhatus Suurlinna...
kuivatatakse hästi tuulutavas paigas päikesevarjus, ravitoime tekib alles 1 aasta pärast ning kestab 5 aastat (teed joodi kõhukinnisuse vastu, abi ka maksa- ja sapihaiguste korral). 17) Pajud (Salix) Eestis kasvab vähemalt 20 looduslikku pajuliiki. Hanepaju kasvab läänesaartel, Pikalehis paju kagu- ja Ida Eestis. Hundipaju kasvab harva üle 1m. Rabe remmelgas võib kasvada kuni 20m kõrguseks(kõige pikem Hõberemmelgas looduslikult Lõuna-Eestis) Eesti kõgie kõrgem on Raasiku remmelgas ( 29m). Pajusid on kõige lihtsam teistest puudest, põõsastest eristada pungasoomsute järgi. Kaks pungasoomust näivat kokku kasvanud ja seetõttu paistab, nagu kataks punga vaid ühtne üks soomus. Üle saja aasta vanuseid remmelgaid leidub harva. Leplikud mulla suhtes, vajavad palju valgust. Kõige vareasemad pajutibud ilmuvad kevadel põõsastele, mis on veele kõige lähemal
Arukask (Betula pendula); Sookask (Betula pubescens); Liikide arv ca 60. Madal kask (Betula humilis); Vaevakask (Betula nana); Sanglepp (Alnus glutinosa); Hall lepp Liikide arv 30. (Alnus incana);Roheline lepp (Alnus viridis), Harilik valgepöök (Carpinus betulus); Harilik sarapuu (Corylus avellana); Hõberemmelgas (Salix alba); Raagremmelgas (Salix caprea); Rabe remmelagas (Salix Omadustelt on valgusnõudlikud, taluvad fragilis); Tuhkur paju väga hästi äärmustempetatuure, (Salix cinerea), Vitspaju kiirekasvulised, väga hea (Salix viminalis); regenereerimisvõimega, Paljud pole Kahevärviline paju pikaealised, kuna mitmed seeneliigid (Salix phylicifolia); tekitavad mädanikku neile. Vesipaju (Salix triandra); Halapaju
Metsaökoloogia ja majandamine 1. Eesti metsad ja metsandus Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis enam kui 85 aasta pikkune ajalugu. 2010. aasta andmetel oli Eestist metsasus 50,6% ja tõenäoliselt see näitaja lähitulevikus suureneb veelgi. Võrreldes Euroopa või maailma keskmise metsasusega on Eesti metsarikas maa. Kaugemas minevikus oli metsade pindala Eestis suurem, ligikaudu 3500-4000 a. tagasi oli Eesti territooriumist metsaga kaetud ligikaudu 85%. Kuid peamiselt seoses põllumajanduse arenguga ja põllumaade rajamisega hakkas metsade pindala vähenema. Metsade pindala hakkas Eestis uuesti suurenema pärast II maailmasõda (põllumaade arvel, ulatuslik metsamaade kuivendamine). Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda. Eesti metsade liigiline koosseis on mitmekesine, kõige levinum puuliik Eestis on mänd, teisel kohal on kask ja kolmandal kohal kuusk. Viimase p...
Perekond kontpuu (Cornus) · verev kontpuu (Cornus alba) Perekond kuusk (Picea) · harilik kuusk (Picea abies) Perekond lepp (Alnus) · hall lepp (Alnus incana) · sanglepp (Alnus glutinosa) Perekond lodjapuu (Viburnum) · harilik lodjapuu (Viburnum opulus) Perekond mänd (Pinus) · harilik mänd (Pinus sylvestris) Perekond paakspuu (Frangula) · harilik paakspuu (Frangula alnus) Perekond paju (Salix) · halapaju (Salix acutifolia) · hõberemmelgas (Salix alba) · härmpaju (Salix daphnoides) · kahevärviline paju (Salix phylicifolia) · mustjas paju (Salix myrsinifolia) · pikalehine paju (Salix dasyclados) 6 · punapaju (Salix purpurea) · raagremmelgas (Salix caprea) · rabe remmelgas (Salix fragilis) · raudremmelgas (Salix pentandra) · tuhkur paju (Salix cinerea) · vesipaju (Salix triandra) · vitspaju (Salix viminalis)
Eesti metsad ja metsandus Metsandus - majandusharu, mis tegeleb kõigega, mis seondub metsaga, tähtsal kohal on nii puidu raiumine ja töötlemine, kui ka metsa uuendamine, kasvatamine ja kaitse - teadus- ja haridusharu, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas paljusid kitsamaid valdkondi Metsanduses võib tinglikult eristada peam kolme valdkonda: metsakasvatus, metsakorraldus, metsatööstus 1. metsakasvatus • esindab biol suunda metsanduses. Metsakasvatust võime käsitleda, kui tegevust metsas toimuvate protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. 2. metsakorraldus • esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Tegeleb metsade korraldamisega e inventeerimise ja mõõtmisega, metsaressursi arvestamise ning metsadele majanduskava korraldamisega 3. metsatööstus • esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda. Tegeleb probleemidega, mis on seotud pu...
õitsemist. * Suurimaks üle 2000 liigiga perekonnaks on tarn. Eestis liike 77. Harilik tarn, hirsstarn teatav tähtsus loomasöödana. Õied tähkjateks osaõisikuteks koondunud, tolmlemine tuule abil. 41. EESTI PUITTAIMED * Kuuluvad hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, selts pajulaadsed, sgk pajulised, perek paju (21 liiki Eestis, rohkem seotud putuktolmlemisega, head meetaimed, kasut korvipunumisel, vanasti tehti lookasid, eelistavad niiskeid kasvukohti, hõberemmelgas ehk hõbepaju hõbedased lehed, raudremmelgas ehk raudpaju läikivad lehed, halapaju hõbevalged urvad vahastel tumepunastel võrsetel, tihti tuuakse tuppa) ja perek pappel (haab lühike eluiga aga kasut pargipuuna, hõbepappel ehk hõbehaab dekoratiivne puu, valgeviltjad lehed) * Kuuluvad hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi nõgeselaadsed. Sugukond jalakalised: jalakal õied kahesugulised, tolmlevad tuulega kevadel, pähklike laia kileja äärisega,
pihlakamarju ei kasuta. Pihlakas on tähtis toidutaim paljude liblikate jaoks. Sügisel ei kuku paljudelt pihlakatelt marjad maha, vaid jäävad puu külge. Talvel, kui lumi maha sajab, on pihlakamarjad paljude lindude jaoks tähtis toiduallikas. 7 3. Paju (Salix) Rahvakeeles pai, pao, remmelgas, raag, raid, lember Enamik pajusid lepib kõrge põhjaveetaseme ja pikaajaliste üleujutustega, samuti kehva ja happelise mullaga. Hõberemmelgas eelistab viljakamat pinnast ja edeneb paremini lubjarikkamal mullal, kuid kasvab sageli ka heal savimullal. Liiga soist pinnast ei talu ka vitspaju. Seisvas või nõrgalt liikuvas vees ja happelisel mullal suudab kasvada tuhkur paju. Kõige suurema ökoloogilise amplituudiga arvatakse meie pajudest olevat hundipaju, mis kasvab nii liival kui ka turbal. Paju on mitmeotstarbeline kasutustaim (ravim-, värvi- ja ilutaim, energiavõsa jne)
Lehed ca 10 cm pikad ja 2-3 cm laiad, elliptilised kuni süstjad, noorelt kleepivad, nahkjad, pealt tume-, alt kollakasrohelised. Leheserv peensaagjas, näärmeilne, leheroots näärmetega, ca 1 cm pikk. Abilehed piklikmunajad, neid on harva ja nad varisevad kiiresti. Õitseb pärast lehtimist juunis, olles üks hilisem õitseja pajude hulgas. Isasurvad 3-5 (10) cm pikad, emasurvad 4-5 cm pikad, viljad valmivad augustis ja jäävad kuni kevadeni puudele. Hõberemmelgas (Salix alba L.) [alba] Suurte mõõtmetega, kasvades 30 m kõrguseks ja 1-2 m tüveläbimõõduga puuks. Eestis kasvab oma areaali põhjapiiril, esinedes vaid Lõuna-Eestis jõgede üleujutatavatel aladel, soodes jne. üsna vähesel määral, rohkem kultiveerituna, üldareaal lai, kasvades Kesk- ja Lõuna-Euroopast kuni 48 Lääne-Siberini ja lõunas Põhja-Aafrikani
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi-...
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
