* Pärn Droog Õied (äsjapuhkenud, 10 päeva) Toime Põletikuvastane ja higileajav, palavikku alandav, uriinieritust soodustav. Kasutusvõimalused Vesitõmmisea higileajava toime tõttu kuumalt parim palaviku alandamiseks külmetushaiguste ja gripi puhul. Pärnaõietee koos meega on rahustav. (Hea kõrge vererõhu puhul, mida on põhjustanud ateroskleroos või ärevus.) Hea meetaim. * Hõberemmelgas Droog Koor. Sisaldab salitsiini, mille sünteesides saab aspiriini. Toime Tugevalt põletikuvastane, desinfitseeriv, palavikuvastane, higileajav. Kasutamine Peenestatud koorest valmistatud tõmmisena või mitmesuguste teesegudena higistama ajamiseks ja palaviku alandamiseks. Bronhiidi ja läkakoha korral. Leotist reumavalude leevendamiseks. * Tamm - ! Droog Koor. Kogutakse varakevadel mahlade liikumise ajal noortelt puudelt ja okstelt, ettevaatlikult muidu võib puu hukkuda....
vaher maple 17. must mänd European black pine 19. saarvaher box elder 18. ranniksekvoia coast redwood 20. kastan chestnut 19. siberi seedermänd Siberian pine 21. hobukastan horse chestnut 20. atlase seeder Atlas cedar 22. paju, remmelgas willow 21. liibanoni seeder cedar of Lebanon 23. hõberemmelgas white willow 22. jaapani nulg Veitch silver fir 24. raagremmelgas goat willow, sallow 23. korea nulg Korean fir 25. vitspaju osier 24. siberi nulg Siberian fir 26. hanepaju creeping willow, dwarf willow 25. euroopa nulg European silver fir 27. pöök beech 26. värdnulg bracted balsam fir 28. sanglepp black alder 27. hiigelnulg grand fir, giant fir 29...
OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga Käbid Paljunemine nimetus igihaljas, laia püramiidja võraga; oksad pikad, Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, sihvakad, silinderjad 4- vananedes muutub see tumehalliks, Tolmlemine toimub Seeder Cedrus...
Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek...
MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat...
A) vegetatiivsed e kasvupungad B) generatiivsed e õiepungad C) segapungad Asukoha järgi: Uinuvad pungad Adventiiv e lisapungad Leht Lehelaba Leheroots Abilehed Leherood (pea- ja külgrood) Leht on kaetud kattekoega, mille kitiiniga läbi imbunud kihti nimetame kutiikulaks Lehtede pind võib olla kaetud vahakihiga või karvadega Otstarbe ja ehituse alusel eristatakse katte-, haake- ja näärmekarvu Kattekarvade jaotumine Siidkarvad n hõberemmelgas Viltkarvad n Douglase enelas Karekarvad n harilik jalakas Soomuskarvad n astelpaju Tähtkarvad n deutsiad Kattekarvade jaotumine Haakekarvad on tugevad kõverdunud või terava tipuga karvad n lõhnav vaarikas Näärmekarvad on elusrakkudega ja toodavad eeterlikke aineid Lehtede jaotumine Lihtleht koosneb ühest lehelabast ja leherootsust, sügisel langeb leht tervikuna n arukask Liitleht koosneb pearootsust ja sellele üksikult...
- leht servast sageli voltis (pikk roots, tuhm, munajas, tipust terav, külg tõmbub pruuniks (täpid, laik) * Salix fragilis - rabe remmelgas - lehed süstjad, pika terava tipuga - näärmeliselt saagja servaga - pealt roheline, alt hall - leht paljas * Salix pentandra raudremmelgas - elliptiline süstjas, munajas elliptiline - terava tipuga - tumeroheline pealt, leht paljas, nahkne - näärmeliselt peensaagja servaga * Salix alba hõberemmelgas - siidkarvane - süstjas, peensaagja servaga - pealt terva tipu osaga (hõbedane) * Salix triandra vesipaju - piklik elliptiline või süstjas - teritunud tipuga - näärmelised hambad - pealt tumeroheline - näärmed 1-2 - keskrood paistab silma, külgrood 90 nurga all * Salix phylicifolia - kahevärviline paju - plajas, elliptiline või äraspidise kujuga - lainelise saagja servaga - lühikese teritunud tipuga - pealt tumeroheline ja läikiv, alt üleni sinakas hallikas roheline...
72 Künnapuu Ulmus laevis 73 Harilik jalakas Ulmus glabra PAJULISED SALICACEAE 74 Harilik haab Populus tremula 75 Ameerika haab Populus tremuloides 76 Hõbepappel Populus alba 77 Palsamipappel Populus balsamifera 78 Kanada pappel Populus x canadensis 79 Berliini pappel Populus x berolinensis 80 Raudremmelgas Salix pentandra 81 Rabe remmelgas Salix fragilis 82 Hõberemmelgas Salix alba 83 Vesipaju Salix triandra 84 Kahevärvine paju Salix phylicifolia 85 Raagremmelgas Salix caprea 86 Tuhkurpaju Salix cinerea 87 Hundipaju Salix rosmarinifolia 88 Vitspaju Salix viminalis 89 Halapaju Salix acutifolia Nr. Eesti keeles Ladina keeles BERBERIDACEAE 1 Berberis vulgaris VÄÄR...
Paljas. Lühikese ja harva terava tipuga. Näärmeliselt peensaagjas serv. Leherootsul 3-5 paari näärmeid. 80) Salix fragilis raberemmelgas Lehed süstjad. Pika terava tipuga. Paljas. Laiem koht lehelaba alaosas. Serv näärmeliselt saagjas. Pealt rohelised, alt hallikad. Lehelaba alusel üksikud näärmed. Haprad lehed. 81) Salix alba hõberemmelgas Lehed süstjad. Pika terava tipuga. Serv peensaagjas. Siidkarvased. Alusel rootsu läheduses 2 musta nääret. 82) Salix triandra vesipaju Lehed piklik-elliptilised/süstjad. Paljas. Lühidalt teritunud tipuga. Serv tömpjate, näärmeliste hammastega. Alt sinakashallid. Pearood pealküljes silmatorkavalt kollane. Külgroodusid rohkesti, need väljuvad peaaegu täisnurga all. Leherootsul 1-2 paari näärmeid. 83) Salix phylicifolia kahevärviline paju...
Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi-...
Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad s...
kuivatatakse hästi tuulutavas paigas päikesevarjus, ravitoime tekib alles 1 aasta pärast ning kestab 5 aastat (teed joodi kõhukinnisuse vastu, abi ka maksa- ja sapihaiguste korral). 17) Pajud (Salix) Eestis kasvab vähemalt 20 looduslikku pajuliiki. Hanepaju kasvab läänesaartel, Pikalehis paju kagu- ja Ida Eestis. Hundipaju kasvab harva üle 1m. Rabe remmelgas võib kasvada kuni 20m kõrguseks(kõige pikem Hõberemmelgas looduslikult Lõuna-Eestis) Eesti kõgie kõrgem on Raasiku remmelgas ( 29m). Pajusid on kõige lihtsam teistest puudest, põõsastest eristada pungasoomsute järgi. Kaks pungasoomust näivat kokku kasvanud ja seetõttu paistab, nagu kataks punga vaid ühtne üks soomus. Üle saja aasta vanuseid remmelgaid leidub harva. Leplikud mulla suhtes, vajavad palju valgust. Kõige vareasemad pajutibud ilmuvad kevadel põõsastele, mis on veele kõige lähemal...
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Jõhvi 2012 Juuste väljalangemine, kõõmatekkimise põhjused ja psoriaas Maria Bogdanova Õpetaja: Ulvi Aro Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................2 2. Juuste väljalangemine....................................................3 3. Kõõma tekkimise põhjused............................................5 4. Psoriaas........................................................................7 5. Lisa info......................................................................10 6. Taimravimite retsepte..................................................11 7. Juuste raviks kasutatavad ravimtaimesegud...................13 1. Sissejuhatus Suurlinna...
15 cm pikad 1...3 cm laiad · Rabe remmelgas · Salix fragilis Lehed süstjad Pika terava tipuga Peensaagjad Abilehed süstjad Näärmelise servaga ja mõlemalt küljelt siidkarvased Varisevad varakult 5...12 cm pikad 1...3 cm laiad · Hõberemmelgas · Salix alba Piklik-elliptilised Lühidalt teritunud tipuga Tömpjate näärmeliste hammastega Alt sinakashallid Pearood peal väga kollane, Külgroodusid rohkesti Pea-aegu täisnurga all, Rootsul 1-2 paari näärmeid. Leheroots kuni 1 cm pikk Lehe pikkus on 7-14 cm Laius 1,5-4 cm Paljad Abilehed suured Südajad kuni neerjad Saagja servaga, püsivad kaua...
Perekond kontpuu (Cornus) · verev kontpuu (Cornus alba) Perekond kuusk (Picea) · harilik kuusk (Picea abies) Perekond lepp (Alnus) · hall lepp (Alnus incana) · sanglepp (Alnus glutinosa) Perekond lodjapuu (Viburnum) · harilik lodjapuu (Viburnum opulus) Perekond mänd (Pinus) · harilik mänd (Pinus sylvestris) Perekond paakspuu (Frangula) · harilik paakspuu (Frangula alnus) Perekond paju (Salix) · halapaju (Salix acutifolia) · hõberemmelgas (Salix alba) · härmpaju (Salix daphnoides) · kahevärviline paju (Salix phylicifolia) · mustjas paju (Salix myrsinifolia) · pikalehine paju (Salix dasyclados) 6 · punapaju (Salix purpurea) · raagremmelgas (Salix caprea) · rabe remmelgas (Salix fragilis) · raudremmelgas (Salix pentandra) · tuhkur paju (Salix cinerea) · vesipaju (Salix triandra) · vitspaju (Salix viminalis)...
6. Must lepp pung musta värvi, jämedam palja koorega oks Pungaroots on pikk 3-5 mm 7. Hall lepp koor on karvane, pung on natuke halli kattega 8. Arukask koor on alati kare, pungad on võrdlemisi väikesed (vahamuhud teevad karedaks) 9. Sookask pehmed ja karvased oksad. 10. Hõberemmelgas karvane Pungad on nagu pardinokad, liibuva kujuga 11. Leinaremmelgas painduv, kollane vars 12. Harilik pärn kollakaspruun, koor on paljas Oks on võnklik, pung on punakaspruun 13. Suureleheline pärn karvane oks, koor on pruunikam,...
Dendroloogia praktikumid PRAKTIKUM1 Gymnospermae- paljasseemnetaimed PINACEAE-MÄNNILISED Picea abies harilik kuusk (luubiga vaadates on okastel valged mullikesed, võrse peal pisikesed valged karvad) Picea glauca kanada kuusk (võrsel pole karvu, okastel palju õhulõhesid, okkad lühemad kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun) Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu, käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad) Picea pungens torkav kuusk (võrse pole karvane, teravad okkad, hästi helepruunid, väga pehmed) Pseudotsuga menziesii harilik ebats...
Eesti metsad ja metsandus Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis enam kui 85 aasta pikkune ajalugu. 2010. aasta andmetel oli Eestist metsasus 50,6% ja tõenäoliselt see näitaja lähitulevikus suureneb veelgi. Võrreldes Euroopa või maailma keskmise metsasusega on Eesti metsarikas maa. Kaugemas minevikus oli metsade pindala Eestis suurem, ligikaudu 3500-4000 a. tagasi oli Eesti territooriumist metsaga kaetud ligikaudu 85%. Kuid peamiselt seoses põllumajanduse arenguga ja põllumaade rajamisega hakkas metsade pindala vähenema. Metsade pindala hakkas Eestis uuesti suurenema pärast II maailmasõda (põllumaade arvel, ulatuslik metsamaade kuivendamine). Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda. Eesti metsade liigiline koosseis on mitmekesine, kõige levinum puuliik Eestis on mänd, teisel kohal on kask ja kolmandal kohal kuusk. Viimase p...
Teiste puude varjus raagremmelgas hukkub ja soodsateski oludes ei ela ta üle 40–50 aasta. Ta talub varju teistest lehtpuudest paremini ja on nooruses kiire kasvuga. Erinevalt teistest pajudest ei saa raagremmelgat paljundada pistvaiadega. Palki remmelgast ei saa ja tema puit pole kvaliteetne. . Seda kasutatakse parkainete tootmiseks, samuti saadakse koorest musta värvi. Hõberemmelgas Hõberemmelgas kasvab Kesk-ja Lõuna-Euroopas ning Aasia lääne- ja edelaosas. Eelistab kasvukohana niiskeid või liigniiskeid pindu, näiteks veekogude kaldavööndit. Hõberemmelga nimi tuleb sellest, et tema lehtede alaküljed (mõnikord ka ülaküljed) on hõbedased ja sageli siidkarvakestega, mis on asetunud pearooga paralleelselt. Hõberemmelgas kasvab 25-30 meetri kõrguseks ja ta tüve läbimõõt on kuni 3 meetrit. Hõberemmelga lehed on kuni 12 cm pikad, peensaagja servaga,...
Puud ja põõsad Jaana Koplimaa Agnes Möldre Ea51 LEPP • Leppasid Eestis on kahte liiki: HALL LEPP SANGLEPP Hall lepp • Varjutaluv võsapuu • Kõrgus – 15-25m • Kasvab kiiresti, sageli mitmevõsaline • Eluiga – 50-70a • Kasvukoht- metsaservades, kuuse- segametsades ja endistel lagendikel • Leht – terava tipuga ja matt • Mullasuhtes pole nõudlik ja ise rikastab mulda. • Ei ole haljastuses palju kasutatav Õied Hall lepp õitseb märtsis või aprillis Emasõied Isasõied on on palju urvakujulise väiksemad d ja ja punakad rippuvad, käbikesed – punakaspru valmides on unid...