Droog Käbid ja koor, lehed. Toime käbidel ja koorel kootav, põletikuvastane, rögalahtistav, higileajav, kõhulahtisusevastane ja verejooksu peatav. Lehtedel on valuleevendav ja väsimust peletav toime. Kasutamine Peenestatud käbidest valmistatud tõmmist kroonilise soolepõletike raviks, igemepõletiku korral. Peenestatud kooretõmmist kasutatakse kestva kõhulahtisuse raviks või kompressina silmapõletiku raviks. Lepp on hea 'maaparandaja'. * Kuusk Droog okkad, kasvud, kuusevaik. Toime mikroobidevastane, põletikuvastane. Valuvaigistav toime, suur C-vitamiini sisaldus (üldtugevdav toime). Kasutamine kuusekasvu- või kuuseokkateena mikroobidevastase toime tõttu ägedate või krooniliste hingamisteedeede põletike, nt angiini korral. Vannid podagra või reumavalu korral. Kuusevaik haavandite, paisete, mädaste haavade ja marrastuste korral, kiirendab põletushaavade paranemist. Kuusekasve tervislikuks söögiks. Jõulukuuse näol positiivne psüühiline toime.
kui männipuit, sest selles on rohkesti oksakohti. Kuusepuit on pehme ning kerge ja hea kõlaga. Vanematel aegadel tehti temast seetõttu krappe lehmadele kaela ning lokulaudu. Tänapäeval paneb kuusepuust kõlakast kandled, viiulid ja kitarrid kõlama. Kuusepuidust valmistatakse uksi ja aknaid, põrandaid ja lagesid, aga ka majade puitseinad tehakse peaaegu alati kuusest. Samuti valmistatakse kuusepuust paberit. · Kuusevaik on närimiskummi eelkäija, samuti hea rohi väiksemate haavadele ja naha lõhedele · Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire. Julgelt võib süüa helerohelisi noori kasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega vitamiin C allikad. Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim puu, mille all vihmavarjus olla.
Männi- ja kuusevaiku on Eesti talurahvas kasutanud vähesel määral väga paljudel eesmärkidel. Vaik oli vajalik puunõude veepidavaks muutmisel, seebikeetmisel, seaharjastest peaharjade valmistamisel. Kõige olulisem oli vaik rahvapäraste ravimite valmistamisel. Vaiguga raviti nahahaigusi ja kahjustusi, näiteks põletikke, külmetusi, põletusi ja lõikehaavu. Tõhusaks ravimiks loeti haavasalvi, mille valmistamisel lisati vaigule rasva, vaha ja vahel muidki aineid. Kuusevaik on olnud põlistest aegadest tuntud ka kui ajaviite maiustus. Selleks, et vaik muutuks magusaks, tuli seda alguses kibedat ainet hulk aega mäluda ja süljega immutada. Viimaks muutus vaik närimise tulemusel helepunaseks ja kergelt magusaks. Sellist n.ö. vanaaegset nätsu närisid varasematel aegadel eriti meeleldi lapsed ja vanainimesed. Vaiku vajati üldiselt igapäevaseks tarbeks metsast nii väheses koguses, et selle kogumiseks mingeid erilisi võtteid ei tuntud. Vaiku koguti