Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"pärn" - 515 õppematerjali

thumbnail
1
doc

Harilik Pärn

Tihedus on 0,53­0,57 g/cm3; võrdluseks kase puidu tihedus on0,63­0,67 g/cm3. Levib peaaegu kogu Euroopas, Lääne- Siberi lõunaosas ja Väike-Aasias. Kasvab tavaliselt sega- ja lehtmetsades, eelkõige salumetsas ja puisniitudel. Enamasti alumises puurindes või põõsarindes, harva ülemises puurindes. Mullastiku suhtes küllaltki nõudlik, vajab viljakat mulda, soostunud muldi ei talu, põuda kannatab aga hästi. Pärn on meie lehtpuudest parima varjutaluvusega samuti on ta täiesti külmakindel. Õitseb juulis õied kinnituvad rootsuga piklikule kandelehele ja need on kollakasvalgedja lõhnavad. Viljaks on pähklid pikal rootsul, kerajas või munajas pähklid on kuni 0,8 cm läbimõõduga. Pähklis 1-2 seemet. Viljad valmivad oktoobris, varisevad talve jooksul. Puit on kerge, valge, kasutatakse tisleritöödel, vineeriks, mööbliks, laudadeks. Koor...

6 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Harilik pärn 'Greenspire' ehk niinepuu Tilia cordata

Harilik pärn 'Greenspire' ehk niinepuu Tilia cordata Kasvukuju Koonusjas Taimede kasutusalad Park Metsaaed Soolotaim Hekitaim Lehestik Roheline Mullastik Viljakas Parasniiske Õitsemise aeg Juuli Kasvukoht Poolvarjus Päikseline Õievärvid Kollane Liigitus Pärn Eestis laialdaselt levinud puu. kõrgekasvuline, aastane juurdekasv u 30 cm. Puud võivad osutuda väga pikaealiseks. Lehtede sügisvärvus on kollane.Õitseb rikkalikut juuli alguses. Õied omavad ravivat toimet, samuti annavad õied rikkalikult nekatarit mis meelitab kohale mesilasi.Külmakindel ja vastupidav puu. Kasvukuju: Püramidaalse võraga Kõrgus: 10-12m Lehed: Rohelised, sügisvärvus kollane Kasvukoht: Päike, poolvari, parasniisket, huumusrikast mulda...

Loodusõpetus
4 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Pärn

Täiesti külmakindel. RAHVAMEDITSIIN · Pärna kasutati ärevuse peletamiseks · Õied teena on kõige sagedamini kasutatud raviks nohu korral, köha, palavik, kurguvalu, erinevad infektsioonid ja põletikud, kõrge vererõhk, peavalu ja isegi epilepsia. · Paljusi neid meetodeid kasutatakse ka tänapäeval. MILLISEID TAIMEORGANEID KASUTATAKSE? · Õied · Lehed KORJAMINE JA SÄILITAMINE · Harilik pärn alustab õitsemist juuni lõpupäevil. · Kuivatamiseks kogutakse õisikuid koos kattelehega. · Säilitamiseks hoitakse kuivatatud ürt kinnises nõus. Kasutatud allikad · http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/parn2.htm · https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_p%C3%A4rn · http://www.rodoaed.ee/milliseid-ravimtaimi-korjata-ja-kuiv atada-suvel/ · http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/paevapilt-aeg -koguda-parnaoisi?id=66332004 Aitäh kuulamast!...

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
6
ppt

Puud Eestis

Lehepikkus 4-7 cm ja laius 2,5-4,5 cm, Vanus harilikult 160 aastat, Eestis kasvab 15-25 m pikkuseks, soodsates tingimustes 30-35 m pikkuseks Rahvapärane nimetus: õmmik, kõiv, raudkask Külmakindel, Valgusenõudlik, Kasevitsa kutsuti urvaplaastriks, Okstest tehakse luudasid, vihtasid, Kask on parim paberipuu, küttepuu, vineeripuu, mööblipuu Kasetoht põleb kiirelt, See asendas vansti paberit, Soome rahvuspuu, Aprillis valmib kasemahl Õitseb mais kiirekasvuline Pärn (Tilia cordata) Lehed südamekujulised, õied väärtuslikud ravimtaimed, 30-35 m, Koor sile, tumehall, hiljem tekib mustjashall korp, Lehed 4-9 cm, Pealt tumerohelised, alt valkjasrohelised, Leheroots 3-4 cm, Õitseb juulis, Külmakindel, Mullastiku suhtes nõudlik, Eluiga kuni 600 aastat, Pärnapuidust tehti toidunõusid, Kuivades puit ei pragune, Tänu sammasjuurestikule väga tormikindel, Õied sisaldavad C-vitamiini, Noorest puust on lihtne teha nööri ja köisi, Niinepuu, lõhmus, pähn...

Loodusõpetus
13 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ravimtaimede lühendatud konspekt

Seespidiselt ärritav. Kasutamisvõimalused ­ Vesitõmmisena köha või bronhiidi korral, auruna inhaleerimiseks köha korral, kange alkoholiga valmistatud tõmmist vanniveele lisamiseks unehäirete ning liigese, lihase- ja närvivalude korral. Antiseptilise toime tõttu on männi droogidel soodne mõju naha- ja limaskestapõletike korral. Okastest koos värskete jõhvikatega tehakse C- vitamiinirikast külmatõmmist. * Pärn Droog ­ Õied (äsjapuhkenud, 10 päeva) Toime ­ Põletikuvastane ja higileajav, palavikku alandav, uriinieritust soodustav. Kasutusvõimalused ­ Vesitõmmisea higileajava toime tõttu kuumalt parim palaviku alandamiseks külmetushaiguste ja gripi puhul. Pärnaõietee koos meega on rahustav. (Hea kõrge vererõhu puhul, mida on põhjustanud ateroskleroos või ärevus.) Hea meetaim. * Hõberemmelgas Droog ­ Koor. Sisaldab salitsiini, mille sünteesides saab aspiriini....

Metsakasvatus
64 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks" Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Füüsikalised taastumis vahendid.................................................................................................3 Saun...

Terviseõpetus
34 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Loodusvööndid spikker - murenemine, tundra, mandrijää, taimkate jne

jänesekapsas, mustikas, seedermänd, kask, haab, tumetaigas (mandrite äärealadel) kuusk, nulg, heletaigas (sisealadel) mänd, lehis; karu, hunt, rebane, ilves, saarmas, käbilind, orav; Inim. hõredalt, metsaraie, jahindus, karjakasvat. Leetmullas on toitained suure vihmaga välja uhutud. Sega- ja lehtmets: USA, L-ja I-Euroopa, Hiina, Korea, Jaapan; parasvööde, talvel 5º- -5º , suvel 15-25º, 500-1000 mm; leetmuld sega-, pruunmuld lehtmetsas; pöök, tamm, vaher, saar, pappel, pärn , kastan, rarappuu, kask, põõrad, rohttaimed; kits, hirv jänes, okas-, metssiga, mäger rebane, hunt, laululinnud, rästik, nastik, pesukaru, skunk; tööstus põllumajandus, teenindus, kaevandus, tihe asustus....

Geograafia
281 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Elektromagnetvälja kiirgus läbi apertuuri - praktika 2

Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö: Elektromagnetvälja kiirgus läbi apertuuri ARUANNE Täitjad: ........................... Silver Jõekalda IATB31 ........................... Mihkel Matson IATB31 ........................... Madis Abel IATB31 Juhendaja: Janno Pärn Töö tehtud: 30. september 2003 Aruanne esitatud: 11. november 2003 Aruanne tagastatud: ........................................... (kuupäev) Aruanne kaitstud: .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk...

Laineväljad
69 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Põld kui elukooslus

Põllusaared Puude ja põõsastega põllusaared mitmekesistavad suuri lagedaid välju ning sealt leiavad toitu ja elupaiku mitmesugused linnuliigid. Endistel talukohtadel, tuulikute või muude rajatiste jäänustel on tihti ka ajalooline väärtus. Loodussaarte ümbrust võiks võimaluse korral juuli lõpus niita, vajadusel võsa harvendada, eelistades söödavate viljadega või meetaimedena väärtuslikke liike (näiteks raagremmelgas, pärn , viirpuu, sarapuu). Maaparandusmasinatega kokkukuhjatud kivihunnikud, millele sageli on kujunenud madal taimestik, on samuti loomade, lindude ja putukate elupaigad. Liigirikkuse seisukohalt ei ole soovitatav kasutada loodussaarekesi ümbritsevas puhvertsoonis pestitsiide ja väetisi (M. Semm 2003). Põlispuud Suured üksikpuud on enamasti mälestised hävinud talukohtadest, lisaks kaunistavad nad lagedat maastikku. Vanu põlispuid tuleks kindlasti säilitada ning keset põldu...

Geograafia
72 allalaadimist
thumbnail
3
doc

"Teraspoiss" Jüri Parijõgi - kokkuvõte

Ka üliõpilane oli teda vaatamas käinud ja ütles, et Jaan võib alati tema juurde minna, kasvõi südaöösi. Jaan hakkaski ennast järjest õnnetumalt tundma ning mõtles lastekodust ära minna. Nii ta läkski ühel päeval juhatajaga rääkima ning ütles, et ta läheb nüüd ära, et küll üliõpilane härra Pärn asjad korda ajab, nii ta siis sammuski oma kompsuga lastekodust minema üliõpilase juurde. Härra Pärn oli muidugi üllatunud teda nähes, kuid võttis ta rõõmuga vastu ning lubas tal kasvõi enda juurde elama jääda. Jaan oli selle üle väga õnnelik. Nii ta jäigi üliõpilase juurde, kellest peagi magister sai, elama, kuid päeval aitas kojanaisel ja kojamehel töid teha (kojamees oli jälle terveks saanud). Õhtuti käis...

Kirjandus
293 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Teine maailmasõda - 1. september 1939 – 2. september 1945

september 1939 ­ 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I...

Ajalugu
442 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kliimavööndid

Probleemid: ülekarjatamine, erosioon, liig-soolasus, muldade rikkumine, õhu rikkumine, algsete liikide hävitamine SEGA JA LEHTMETS 40- 55pl ll. Euroopa, korea ps, jaapani põhi, ida venemaa, austraalia saared. Kv: parasvöötme põhjaosa S: 25, T: -5 sajab 1000-2000 mm aasta läbi, sügisel ja kevadel. Toitaine rikkad pruunmullad.Taimed: vaher, kanarbik, tamm, pöök, pärn , saar, jalakas, kastan , pähklipuu, kask haav paju, rododendron. tammikud, kanarbik, varjulill, nulg. rododendron, loorber, liaanid, sidruniväändik, korgipuu e. sametpuu. Loomad: pesukaru, punahirv. Nirk, tiiger, leopard, tähnik, karud, kuradihaigur, vesihirv, mägilammas, korkas, kährik, kurvits metsnugis, metskass, piison. Inimesed: soodasad elutingimused, tihe inimasustus, tihe teedevõrk, palju...

Geograafia
102 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Hispaania

Paljude jõgede vett kasutatakse niisutuseks, paise ja veehoidlaid on rajatud juba Rooma ajast. Vee energia varu on 16,5 mln kW. Taimestik. Mullastikus on ülekaalus kuivadel aladel pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets (tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn , mänd) katab 10% pindalast. Kagu osas kasvab kääbuspalmi (Euroopa ainus palmiliik). Loomastik. 5 Loomastik (eriti linnustik) on liigirohke, imetajatest leidub põtra, hirve, metskitse, mägikitse, kabehirve, harvemini hunti, rebast ja hispaania ilvest, rohkesti jänest ja küülikut; lindudest on kivi-kaljukana (keklik), siniharakat, musta haugast ja veelinde, sh flamingot, roomajaist sisalikke, madusid ja lõunaosas kameeleoni...

Geograafia
194 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Põllumajandus 10 kl

Lähistroopika kuivad metsad - vahemeremaad, usa, austraalia, keskonnakaitseline tähtsus, 1-2m3/ha aastas, tamm, küpress. Parasvöötme leht-ja segametsad- eesti, läti, leedu, prants, usa, pindala on asustuse tihenemise tõttu vähenenud, lehtmetsad 5-10m3/ha aastas, segametsad 2-3 m3/ha aastas, vaher, kask, pärn , tamm, lepp, haab, pihlakas. Parasvöötme okasmetsad ­ venemaa, kanada, usa, rootsi, soome, norra, saadakse peamine osa maailma tarbepuidust, 1-2 m3/ha aastas, kuusk, lehis, mänd, kadakas. Põlljumaj.mõju keskkonnale ­ kuivendamise tagajärjel veekogude reostumine, abinõuks kuivendusvete bio-puhastamine; üleväetamise tagajärjel saagi keemilise koostise muutus, põhja ja pinnavee reostus, abinõuks optimaalne väetise kasutus; mürkkemikaalide kasutamise tagajärjel kasulike eluvormide...

Geograafia
120 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Vahemere maad

· Muust Hispaania riigi osast erineb põhja ja looderannik, mis on niiske ja merelise kliimaga. · Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. · Peamised kasvavad puuliigid on: tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn , mänd. · Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik, kääbuspalm. Portugal · Riigikeel: portugali · Pealinn: Lissabon · President: Aníbal Cavaco Silva · Pindala: 391 km² · Rahvaarv: 10 531 000 · Rahvastiku tihedus: 112 in/km² · Portugal on riik LõunaEuroopas Pürenee poolsaare lääneosas. · Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. · Portugal asub lähistroopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima soe...

Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti Teater ja Eesti Film

13.aug1906 sai vanemuise seltsist 1. Eesti kutseline teater.2. kutseline teater Estonia,3. Kutseline teater Endla.Eduard Vilde Pani aluse realismile kirjutas ajaloolise triloogia Mäeküla Piimamees. Tallinnas Estonia(1865), Viljandis Koit(1872), Pärnus Endla(1785) Filmitegijad: 1.Vennad Parikased,2.Märska,3.Urmas E.Liiv ,4.Hans Roosipuu,5.Elmo Nüganen,6. Arvo Iho,7.Kaljo Kiisk,8. Jüri Müür, 9.Arvo Okk, 10.Priit Pärn Näitlejad: 1.Ita Ever, 2.Helgi Sallo, 3.Marko Matvere, 4.Mait Malmstein, 5.Mirtel Pohla, 6.Hellend Peep, 8. Mart Avandi, 9.Ott Sepp, 10.Priit Võigemast.Eesti Filmid: 1.Sügisball, 2.Klass ,3.Stiilipidu, 4.Malev, 5.Sigade Revolutsioon, 6.Nimed Marmortahvlil, 7.Nipernaadi, 8.Nukitsamees, 9.Viimne Reliikvia, 10.Kevade Läti Hendriku Kroonikas 1205 aastast kirjas teade 1. Teatrilaadsest etendusest.Teatritegevust soodustas Martin Lutheri algatatud usuuuenduse reformatsioon.1. Etendus Androoslanna...

Kirjandus
40 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Harilik tamm

Harilik tamm on valgusnõudlik. Eriti tundlik on ta ülavarju suhtes, sest ladvaosas asuvad valguslehed. Esimestel aastatel talub ka varju, kuid juba 5. aastal muutub valgusnõudlikuks. Talub külgvarju, mis sageli soodustab hea tüve moodustumist. Varjatuna alt ja külgedelt, kasvab tamm kiiresti ja moodustab sirge tüve. Ajepuuliikideks tammedele sobivad harilik vaher, harilik pärn , harilik pihlakas, hall lepp, harilik pöök. Raiesmikel, kus valgust on palju, kasvab tamm aeglaselt, sageli põõsastub ja alles pärast võrade liitumist algab kiirem kasv. 10-20 aasta vanuselt on tamm küllalt kiirekasvuline, kõrgusse juurdekasv on siis aastas kuni üks meeter, sageli isegi rohkem. Intensiivne juurdekasv püsib umbes 60. aastani. Kõrge 6 juurdekasv lakkab 140-150 aastaselt, jämeduse (diameetri) juurdekasv püsib aga...

77 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Hispaania kuningriik

Hispaanias on kolm rahvusparki. Neist kaks on Püreneedes ja kolm Kanaari saartel ja üle 50 loodusreservaadi. Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast. Peamised kasvavad puuliigid on: tamm korgitamm kastan vaher pöök pärn mänd Metsadest kogutakse korgitammekoort, 1975 aastal 82 500 tonni, milline tulemus andis 2. koha maailmas Portugali järel. Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik, kääbuspalm. Õhu temperatuurid Keskmine õhutemperatuur on Hispaania põhja- ja keskosas: Jaanuaris + 8°... + 10° C Augustis + 18°...+ 24° C Hispaania lõunaosas on eelpoolnimetatud perioodidel õhutemperatuurid: + 10°...+ 12° C + 24°...+ 26° C...

Geograafia
136 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Iirimaa

Iirimaa Referaat Mustvee Gümnaasium Koostas:Jorma Pärn X.kl Juhendaja:õp. Ene Lüüs 2006 Iirimaa. Iiri Vabariik hõlmab 80 % Iiri saare territooriumist Suurbritannia rannikust lääne pool. Teda kutsutakse ka gaelikeelse nimetusega Eire. Iirimaa ehk Iiri on riik, mis katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa...

Geograafia
156 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Turism Eestis

Turism Eestis Liina Pärn Talv 2008 Millest räägime? · Mis on turism? · Millist turismi on olemas? · Kes on turist? · Mida on turismiks vaja? · Turism Eestis Mis on turism? Kes on turist? · Inimeste sihipärast rännutegevust hakati nimetama turismiks alles 18.saj. lõpuaastatel, kui Euroopas hakkas levima välismaa külastamise komme lõbutsemise ja puhkamise eesmärgil. Neid inimesi hakati nimetama turistideks. · Reisimine hõlmab kõiki reisimise vorme ja liike, olenemata motiividest, ajast ja kohast, s.t. mõiste valdkonnas ei ole tähtis, miks reis ette võetakse, kui kaua see kestab, kuhu sõidetakse ja kas reisija jälle tagasi tuleb. Reisimine on tegevus, mis lähtub kaasaja liiklemisoludest ja transpordist. Reisimise üheks põhiosaks on turism. · Turismi all mõeldakse reisi kui tervikut, mis hõlmab reisimise tehnilisi aspekte ja reisimise ettevalmistamist, organiseerimist, sihtpunktis viib...

Eestimaa tundmine
134 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun