GHANA Evelin Pärn 10. Klass Üldandmed · Pindala: 238 540 km² · Rahvaarv: 23 837 000 (2009) · Pealinn: Accra · Pealinna elanike arv: 3 963 264 · Riigikeel: inglise keel · Rahaühik: cedi · Naaberriigid: Elevandiluurannik, Burkina Faso ning Togo 30.12.12 Evelin Pärn 2 Ghana president: John Atta Mills 30.12.12 Evelin Pärn 3 Geograafiline asend · Asub Guinea lahe ääres · Esineb tasandikke ja madalaid mägesid · Rannik on enamasti madal, kallas liivane · Rannajoone pikkus on 539 km · Kõrgeim punkt on Mount Afadjato (885 meetrit) 30.12.12 Evelin Pärn 4 Mount Afadjato 30.12.12 Evelin Pärn 5 Kliima · Kliima on troopiline · Ida-rannikul soe ja suhteliselt kuiv, edelas kuum ja niiske ning põhjas kuum ja kuiv
Leena jookseb tuppa asju tooma. Tõuseb vaidlus meeste vahel, kelle raha eest lina see on. Tekib raha tüli. Jaak ei maksnud tuhat rubla obligatsiooni. Märt vastab, et isa raha laenamisega kogu valla õnnetuks teinud. Minnakse poja aita vaatama, et kas on ikka väärt. 5. Miilil on peigmees. Pole veel isale öelnud, kuna isa ootused peigmehest on suured. Ei kõlvanud Pahkle Hennu poeg ega Puldre Peetri poeg. Miili on tõsiselt armunud. Leena tunneb teda, kaupmees Pärn. Nad vahetavad kirju salaja. Leena kuulnud, et Pärn suur naistekütt. Miili arvab, et see äri pärast. Miili teab, et Leena ja Märdi vahel on midagi. 6. Isa pakub pojale raha aga poeg saab hakkama. Sõnnik neil veatud aga isal pole. Isa lubab, et aitab tal Leena endale saada. Poeg tahab Räägu talu endale aga isa ei anna. Isa ainult mängis pojaga ning hakkas irvitama, et too tahab Leenat endale naiseks. Isa ja Miili lahkuvad valutavate noorukite seast.
Harilik pärn 'Greenspire' ehk niinepuu Tilia cordata Kasvukuju Koonusjas Taimede kasutusalad Park Metsaaed Soolotaim Hekitaim Lehestik Roheline Mullastik Viljakas Parasniiske Õitsemise aeg Juuli Kasvukoht Poolvarjus Päikseline Õievärvid Kollane Liigitus Pärn Eestis laialdaselt levinud puu. kõrgekasvuline, aastane juurdekasv u 30 cm. Puud võivad osutuda väga pikaealiseks. Lehtede sügisvärvus on kollane.Õitseb rikkalikut juuli alguses. Õied omavad ravivat toimet, samuti annavad õied rikkalikult nekatarit mis meelitab kohale mesilasi.Külmakindel ja vastupidav puu. Kasvukuju: Püramidaalse võraga Kõrgus: 10-12m Lehed: Rohelised, sügisvärvus kollane Kasvukoht: Päike, poolvari, parasniisket, huumusrikast mulda
Lehtmetsades pruunmullad leetekiht Pruuni värvusega viljakad mullad Okasmetsad Tumetaiga: Heletaiga: Kuusk Mänd Nulg Lehis Segametsad Euroopas: Kaug-Idas: Kuusk Amuuri korgipuu Kask Mandzuuria Haab pähklipuu Tamm Amuuri pärn Pärn Hiina sidrunväändik Sarapuu Korea seedermänd Lehtmetsad Euroopas: Põhja- Kaug-Idas: Tamm Ameerikas: Vaher Pöök Pöök Pärn Vaher Vaher Saar Jalakas Hikkoripuu Jalakas Pärn Tulbipuu suhkruvaher Näiteid taimedest sarapuu pärn jalakas vaher Okasmetsad Pruunkaru Põder Ilves Orav Ahm Kobras
peamiselt laialehelised puud: TAMM SAAR - Pöök Hikkoripuu ja tulbipuu Põhja- Ameerikas Kaug-Ida Kaug-Idasegametsad segametsades kasvab 2-3 kord erinevaid puuliike: KOREA SEEDERMÄND AMUURI KORGIPUU MANZUU RIA PÄHKLIP UU ZENNSENN Segametsades kasvavad: Euroopas: Kaug-Idas: · Kuusk · Amuuri korgipuu · Kask · Mandzuuria · Haab pähklipuu · Tamm · Amuuri pärn · Pärn · Hiina · Sarapuu sidrunväändik · Korea seedermänd Lehtmetsades kasvavad: Euroopas: Põhja- Kaug-Idas: · Tamm Ameerikas: · Vaher · Pöök · Pöök · Pärn · Vaher · Vaher · Saar · Jalakas · Hikkoripuu · Jalakas · Pärn · Tulbipuu · Suhkruvaher LOOMAD: · Levinud on imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest, tammetõrudest,
peamiselt laialehelised puud: TAMM SAAR - Pöök Hikkoripuu ja tulbipuu Põhja- Ameerikas Kaug-Ida Kaug-Idasegametsad segametsades kasvab 2-3 kord erinevaid puuliike: KOREA SEEDERMÄND AMUURI KORGIPUU MANZUU RIA PÄHKLIP UU ZENNSENN Segametsades kasvavad: Euroopas: Kaug-Idas: · Kuusk · Amuuri korgipuu · Kask · Mandzuuria · Haab pähklipuu · Tamm · Amuuri pärn · Pärn · Hiina · Sarapuu sidrunväändik · Korea seedermänd Lehtmetsades kasvavad: Euroopas: Põhja- Kaug-Idas: · Tamm Ameerikas: · Vaher · Pöök · Pöök · Pärn · Vaher · Vaher · Saar · Jalakas · Hikkoripuu · Jalakas · Pärn · Tulbipuu · Suhkruvaher LOOMAD: · Levinud on imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest, tammetõrudest,
Harilik Kuusk sõstar Lepp Hõbe Lumemari Kask remmelga Harilik Jalakas s Kuslapuu Saar Hõbe Punane Leeder Harilik vaher Harilik Pärn Paberkask Lodjapuu Tamm Manzuuria Harilik Vaher pähklipuu Näsinpuu Verev Kontpuu Harilik Türnpuu
Määravaks on kasulikkus (+) selle puudumine (-) (eelkõige söömine) tervislikkus a) ravimtaimena (+) mürgisus või allergeensus (-) b) mikro-mesokliima loojana (jalakad- tekitavad negatiivse tunde, rõske, pime) kultuurtaimede konkurentsivõime PUUDE KASUTAMINE Ehituspuit Laevad: tamm (--> must tamm), mänd Paadid: ruhi, kaksikruhi, vene: haab, pärn Mööblipuit Sauna puit Masinaosade puit Tööriistade puit Pillid: Kuuse puit, vaher Lõkketegemise materjalid iga ilmaga Puukoore kasutusviise Kosk: kuusk, pärn katus kosesaan Niine kasutusviise Tõrv: sakud Tökat Vaik: sideaine: peaharjad närimiskummi keemiatoore (tärpentin) PUUD LIIGID Okaspuud: Mänd puit tõrv, vaik süsi tarupedajas koor korp ravi, toit Kuusk puit koor (kosk) vaik ravi, toit Kadakas puit ravi, toit Jugapuu
2. Tunnetamine Taimede "väljad" - on ilmselt objektiivne taust, see on rakendatav, arvestades mõõtmisveaga. Määravaks on kasulikkus (+) selle puudumine (-) (eelkõige söömine) tervislikkus a) ravimtaimena (+) mürgisus või allergeensus (-) b) mikro-mesokliima loojana kultuurtaimede konkurentsivõime PUUDE KASUTAMINE Ehituspuit Laevad: tamm (--> must tamm), mänd Paadid: ruhi, kaksikruhi, vene: haab, pärn Mööblipuit Sauna puit Masinaosade puit Tööriistade puit Pillid: Kuuse puit, vaher Lõkketegemise materjalid iga ilmaga Puukoore kasutusviise Kosk: kuusk, pärn katus kosesaan Niine kasutusviise Tõrv: sakud Tökat Vaik: sideaine: peaharjad närimiskummi keemiatoore (tärpentin) PUUD LIIGID Okaspuud: Mänd puit tõrv, vaik süsi tarupedajas koor korp ravi, toit Kuusk puit koor (kosk) vaik ravi, toit Kadakas puit ravi, toit Jugapuu
Varesele valu Leelo Tungal Alex Kivak Iseloomustused • Iisi (Isadora Pärn) oli heasüdamlik, sõbralik, kuid vahel veidi üksildane. Ta oli väga iseseisev ja usaldusväärne. • Robi (Robert Bernstein) oli sõbralik ja lõbus, lahke ja hooliv. Ta oli lisile hea sõber, nad said väga hästi läbi. • Marge Pärn-Mannoff (ema) oli hoolitsev, armastav, lõbus ja jutukas. • Katrin Pärn (võõrasema) oli vaikne ja tagasihoidlik, kuid oma moodi hooliv. Algselt ei saanud nad hästi läbi, kuid hiljem kõik laabus. Probleemid • Iisi isa Andres oli oma elu lõpetanud. Sellega lihtsalt lepiti. • Iisi ja Katrini rasked suhted olisd pärast Andrese surma veel halvemad. Hiljem aga nad said jälle lähedaseks. • Iisi ema elas Inglismaal. See Iisile ei meeldinud, aga ema otsustas siiski ka vahel Eestis Iisi juures käia. Iisile see meeldis.
küündib kuni 3 meetrini, ja elab kuni 600 aastat vanaks. Tihedus on 0,530,57 g/cm3; võrdluseks kase puidu tihedus on0,630,67 g/cm3. Levib peaaegu kogu Euroopas, Lääne- Siberi lõunaosas ja Väike-Aasias. Kasvab tavaliselt sega- ja lehtmetsades, eelkõige salumetsas ja puisniitudel. Enamasti alumises puurindes või põõsarindes, harva ülemises puurindes. Mullastiku suhtes küllaltki nõudlik, vajab viljakat mulda, soostunud muldi ei talu, põuda kannatab aga hästi. Pärn on meie lehtpuudest parima varjutaluvusega samuti on ta täiesti külmakindel. Õitseb juulis õied kinnituvad rootsuga piklikule kandelehele ja need on kollakasvalgedja lõhnavad. Viljaks on pähklid pikal rootsul, kerajas või munajas pähklid on kuni 0,8 cm läbimõõduga. Pähklis 1-2 seemet. Viljad valmivad oktoobris, varisevad talve jooksul. Puit on kerge, valge, kasutatakse tisleritöödel, vineeriks, mööbliks, laudadeks. Koor
LEHTMETSAD LEVIK PõhjaAmeerikas Lääne ja Kesk Euroopas KLIIMA Parasvöötme kliima Aastased temperatuuri erinevused on suured Piisavalt sademeid (4001000mm) 4 aastaaega MULD Viljakad mullad Pruunmullad TAIMED Euroopas PõhjaAmeerikas KaugIdas Tamm Hikkoripuu Vaher Pöök Tulbipuu Pärn Vaher Vaher Saar Jalakas Suhkruvaher Jalakas Pärn NÄITED TAIMEDEST LOOMAD Metskits Pesukaru Hirv Vapiti Nugis Skunk Halljänes Vöötorav Kobras INIMTEGEVUS Metsatööstus, tselluloosi ja paberitööstus Põllumajandus (teravilja ja piima tootmine) Maavarade kaevandamine (rauamaak, kivi ja pruunsüsi) Põhjapoolsetel aladel küttimine, kalapüük ja korilus KESKKONNAPROBLEEMID
Margus oli enese peale nii vihane, ta oli oma enda eluarmastuse hundi pähe maha lasknud. Niipalju õnnetust vaid seetõttu, et Margusel ja Tiinal ei lubatud nooruses õnnelikud olla ning abielluda. Kitzbergi teine tähtis näidend "Kauka jumal" jutustab Mogri Märdi raha ahnusest. Selle loo tegelasteks on Mogri Märt, Mari (Märdi naine), noor Märt (Märdi poeg), Miili (Märdi tütar), Mäidu (Miili viie-aastane poeg), Masa Ants, Leena (Antsu tütar, abiellus noore Märdiga), Peeter Pärn (abiellus Miiliga, Mäidu isa), Anu, Marjapuu, Urjadnik. Lugu räägib taaskord peamiselt sellest, kuidas vana Märt oma laste tulevasi valib. Tema ei tee seda vere või nahavärvi järgi, vaid vanemate rahakoti paksust või kaasavara arvestades. Mogri Märt on väga ahne mees, kes annab endast vaesematele lahkelt laenu, ent suure intressiga, mille maksmisega jäävad tavaliselt vaesed hätta. Ka oma töölistega käitub ta halvasti, ega taha neile väga maksta
Ta on piiriks Peipsi nõo, Alutaguse suurmetsade ja Kirde-Eesti soomastike vahel, jäädes eemale suurtest magistraalteedest. Avinurme on olnud läbi aegade ääremaa, kanditud ühest haldusjaotusest teise ja jäänud ikka piirialaks. Vanast asustusest räägivad kaks kivikirve leidu Avijõe kallastelt, praeguse Avinurme aleviku territooriumilt. Siin on välja kujunenud oma kodu hoidev, end tunnetav ja tunnustav ,,avinurmik", nagu ütleb enese kohta Avinurme elanik ise (K. Pärn ja K. Mölder 2005). Avinurme alevis on 801 elanikku (Avinurme valla kodulehelt). Minu piiritletud alal, mis on punase joonega tähistatud (vaata Joonis 1), ei ole erilisi sessoonseid kõikumisi elanike arvus, sest sinna ei jäe eriti elumaju, kuid alevi peale üldiselt toimub rahvaarvu kõikumine peamiselt suvel, eriti jaanipäeva aegu, kui Avinurme tuleb palju külalisi seoses Tünnilaadaga. Rahvaarvu suurenemisel suvel aitab veel kaasa ka see, et nii mõnigi tuleb linnast suveks
asuvad põhiliselt põhjapoolkeral. Kliima Temperatuuri aastased erinevused on suured Aastas sajab seal 400-1000 mm Läänetuuled Muld Leht- ja segametsavöön di peamisteks muldadeks on toitainerohked pruunmullad. Taimestik Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest. Lehtmetsades kasvavad lehtpuud Segametsades kasvavad nii lehtmuud kui ka okaspuud Taimestik segametsas Kuusik Kask Haab Tamm Pärn Sarapuu Taimestik lehtmetsas Tamm Pöök Vaher Jalakas Pärn Loomastik Nad on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid osad jäävad talveunne Jahedas kliimas on vähe kõigusoojaseid loomi kahepaikseid ja roomajaid. Inimtegevus Tööstus Põllumajandus Karjakasvatus Metsandus Veise- ja lambakasvatus Keskkonnaprobleemid Ülerahvastus, veereostus, õhusaaste...
AS MUSTIKAS Hr Priit Pärn Hotell Sokos Müügiosakond 20.10.2012 nr 2-5/55 Uus t 6 32323 TALLINN Banketisaali üürimisest Lugupeetud härra Pärn AS Mustikas soovib üürida 5. maiks 2012 kella 18-23ni firma aastapäeva pidulikuks tähistamiseks banketisaali 50 inimesele koos viiekäigulise õhtusöögi, alkoholi ja kohvilauaga. Palume infot hinna ja tingimuste kohta. Lugupidamisega (allkiri) Kalle Kallis Juhatuse esimees Lisa: ürituse kava 3 lehel 2 eks Muraka 4 Telefon 7676 8989 Arvelduskonto 12345678987 12345 VÕRU Faks 9898 7878 Sampo pank Registrikood 232323232323 E-post: [email protected] AS MUSTIKAS
Meie lehtpuudest parima varjutaluvusega. Täiesti külmakindel. RAHVAMEDITSIIN · Pärna kasutati ärevuse peletamiseks · Õied teena on kõige sagedamini kasutatud raviks nohu korral, köha, palavik, kurguvalu, erinevad infektsioonid ja põletikud, kõrge vererõhk, peavalu ja isegi epilepsia. · Paljusi neid meetodeid kasutatakse ka tänapäeval. MILLISEID TAIMEORGANEID KASUTATAKSE? · Õied · Lehed KORJAMINE JA SÄILITAMINE · Harilik pärn alustab õitsemist juuni lõpupäevil. · Kuivatamiseks kogutakse õisikuid koos kattelehega. · Säilitamiseks hoitakse kuivatatud ürt kinnises nõus. Kasutatud allikad · http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/parn2.htm · https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_p%C3%A4rn · http://www.rodoaed.ee/milliseid-ravimtaimi-korjata-ja-kuiv atada-suvel/ · http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/paevapilt-aeg -koguda-parnaoisi?id=66332004 Aitäh kuulamast!
Puude rühmitamine kasvukõrguse alusel Ülikõrged puud- üle 50m n ranniksekvoia, hiidsekvoia Kõrged puud- 36...50m n harilik kuusk, euroopa lehis Keskmised kõrgusega puud- 26...35m n arukask, harilik tamm, serbia kuusk Madalad puud- 16...25m n harilik hobukastan, hall lepp, torkav kuusk Väga madalad puud- 6...15m n harilik kadakas, harilik pihlakas Puude rühmitamine eluea pikkuse alusel Väga pikaealised- vanus 500 ja enam aastat, n harilik tamm, suurelehine pärn Pikaealised- vanus 200...500 aastat, n harilik kuusk, harilik pärn Keskmise elueaga- vanus 100...200 aastat, n arukask, harilik hobukastan Lühiealised- vanus 50...100 aastat n, keerdmänd, harilik pihlakas Põõsaste rühmitamine eluea pikkuse alusel Pikaealised- 50 aastat ja vanemad, n mägimänd, viirpuud Keskmise elueaga- 25...50 aastat, n punane leeder, harilik sarapuu Lühiealised- kuni 25 aastat, n enelad, deutsiad Talvekahjustused
kuid selleks võib olla ka lepp ja haab. Salumetsa puud võivad moodustada isegi kaks puurinnet. Ülemises puurindes võivad olla näiteks kased, haavad, alumises kuused. Tavalisemad põõsad on sarapuu ja toomingas. Põõsarinne on väga liigirohke. Alustaimestusse kuuluvad sinilill, ülased, kopsurohi, kevadine seahernes, maikelluke. Niiskemates metsades on külluslikult sõnajalgu. · saluilmelised segametsad, Taimed : tamm, vaher, jalakas, saar, pärn, haab, kuusk, imekannike, jänesekapsas, kevadine kurelääts, laanelill, leseleht, lillakas, longus helmikas, maasikas, mitmeaastane seljarohi, naat, soo-koeratubakas, ussilakk, võsaülane, · salu-okasmetsad Küllaltki palju leidub meil ka salu-okasmetsi (umbes 10 000 ha), peamiselt salukuusikuid. Salumännikuid Eesti mandriosas peaaegu pole. Salukuusikuid on ohtrasti Vooremaa, Alutaguse ja Sakala viljakatel muldadel. Salukuusik :
AKTSIASELTS WINGA KIIRE Hr. Leho Pärn Peadirektor Keeleinspektsioon Kuuse 7 10896 Tallinn Meie 05.10.2011 16-8/11 nr.136 Kiire kaebekiri keeleinspektsiooni Väga austatud härra Pärn AS Winga nimel ostis sekretär-asjaajaja pr. Metsis elektroonikakauplusest ,, Elektron" käesoleva aasta 28. septembril printer-skänner-koopiamasina, mis oli mõeldud firmasiseseks kasutamiseks. Toote komplekteeritus aga ei vastanud meie ootustele. Kui olime karbi kontoris avanud, siis selgus, et selle seest puudub eestikeelne kasutusjuhend. Meie firmas pole keegi veel sellise tehnikaga tööd teinud ning hetkel on ta täiesti kasutu, kuna kellelgi pole vähimatki
Levik Põhja-Eesti klindi rusukalletel ja rusuvallidel Mõne Põhja-Eesti jõe kanjonorus Salevere panga rusukalletel Mullastik Kõige rohkem on levinud rähksed rendsiinad Seejärel gleistunud rähksed rendsiinad Küllastumata mullad, küllastunud gleimullad, rähksed gleimullad Ülemises osas võib muld suvel paiguti kuivada Allpool avaldab sageli mõju paeseinast ja selle jalamilt nõrguv allikavesi Puurinne Jalakas Saar Hall lepp Sanglepp Pärn Vaher Tamm Pärn Põõsarinne Harilik toomingas Harilik lodjapuu Mustsõstar Magesõstar Harilik pihlakas Harilik kuslapuu Harilik lodjapuu Alustaimestik Mets-kuukress Püsik-seljarohi Laanesõnajalg Laiuv sõnajalg Lõhnav madar Mets-jürilill Koldnõges Harilik kopsurohi Harilik naat Samblarinne Kähar salusammal Lame lühikupar Harilik lühikupar Sale lühikupar Harilik lühikupar Tuhm salusammal Puude tüvedel õrn tuhmik ja suur tuhmik
Teraspoiss Teraspoiss algas sellega, et Jaani ema suri. Isa oli tal juba varem surma saanud. Kui Jaani ema matused olid, siis Jaan mõtles, et ta näeb und. Kuid varsti ta mõistis, et see on ilmsi. Jaan läks matustelt koos üliõpilasega viimastena minema. Üliõpilane härra Pärn viis Jaani enda juurde diivanile istuma ja pakkus talle teed. Jaanile meeldis üliõpilane, sest härra Pärn kohtles teda kui täiskasvanut. Jaan nuttis üliõpilase õlal ja nad said headeks sõpradeks. Kuu pärast Jaani ema surma võeti Jaanilt korter ära. Jaan kolis oma asjadega lahkete naabrite kojanaise ja kojamehe juurde. Osad asjad viis ta aga üliõpilase juurde, sest nad said üliõpilasega hästi läbi. Jaan aitas kojanaisel koristada, puid lõhkuda ja vett lüüa. Kuid Jaanil tekkis uus küsimus: "Mida ma oma eluga peale hakkan
Suure-Kõpu Mõis Liisa Tamm Ajalugu · Mõis on asunud vähemalt aastast 1593; · Rootsi ajal Jacob de la Gardie käes; · 1624.-st aastast Valentin Schillingi valduses; · 1699. aastal läks mõis riigile; · Keiser Paul I ostis mõisa riigilt; · 1805. aastal sattus mõis pandina Strykide valdusesse; Vanim poeg kolis Kõppu. Väikses mõisamajas oli tulekahju ning koliti Viljandi mõisa Klassitsistlik peahoone valmis 1847. aastal - peale vanima poja surma Ajalugu · Peahoone arhitekt oli Emil Julius Strauss; · Mõis oli kunagi kuulus oma kunstikogu poolest; · 1919. langeb Narva lahingus viimane mõisaomanik; · 1921. aastal hakkas koolis tegutsema kool; Kõpu Mõis · Peahoone vaheosa on ühekorruseline, keskelt ja tiibadeosas kahekorruseline · Keskosas joonia kapiteelidega pilastrid · Peasissekäigu ees sammastega rõdu · Sarnaneb Tartumaal oleva Kuremaa mõisaga · Säilinud on ka mõned kõrvalhooned (mõisast kagu pool omaette kobarana) Kõpu Mõ...
Mogri Märt- Juudi pärane, kõva, kangekaelna isekas Mari- Mogri Märdi pruut, armastav, depressivne. Märt- Sama sitke kui ta isagi, hooliv ja mõistev inimene kes teeb ükskõik mis võttab, et oleks ta ühiskonnas rahulolu. Miili- siiras heatahtlik ja kahtlemata kaunis Mogri märdi Mäidu- Kartlik, pelgav Miili ja Pärnu lapseke. Masa Ants- Vaene kuid õiglaslik Leena Lond- Emotsionaalne, inimlik, sõbralik kuid ka argpükslik Masa Antsu tütar Peeter Pärn- Ehk Kaupmees Pärn, Leena peika, kaval ja rahulik, sisemiselt ahne inimene mulle näib. Anu- Vana inimene, Leena sõber ja Räätsa talu teenijanna Marjapuu-Habemeke ja töömees Urjandik-Mõistlik ja sümpaatne linna kodanik 7. Põhisündmused, süzee Esimene vaatus Lugu algab Räätsa talus mis kuulub Mogri Märdile kuid kus tegutseb Noor- Märt ja talle Mogri Märdi poolt Masa antsu võla tasumiseks perenaiseks pandud Leena. Noor-Märt on armunud Leenase arvates, et tema tast peoloomast
Soontaimed 1.Katteseemnetaimed ja paljasseemnetaimed on seemnetaimed. Miks antud taimerühmadel on sellised nimetused ? 6p Katteseemnetaimed: sest seeme areneb kaitstult vilja sees. Paljasseemnetaimed: sest seemned valmivad emaskäbi soomustel katmatult. Millised antud taimedest kuuluvad paljasseemnetaimede, millised katteseemnetaimede rühma ? Lehis, võilill, kadakas, nulg, pärn, jugapuu, õunapuu. Paljasseemnetaimed : *Lehis *Kadakas *Jugapuu *Nulg Katteseemnetaimed : *Võilill *Hernes *Õunapuu *Pärn 2.Rohttaimede elukestus ( eluiga ) on erinev. Kirjuta kuidas nimetatakse vastavalt sellele antud taime. 3p - Ühe aastane taim. - Mitmeaastane taim
23 Haraline ploomipuu Prunus cerasifera var. divaricata 24 Harilik kirsipuu Prunus cerasus 25 Maguskirsipuu Prunus avinum 26 Harilik toomingas Prunus padus LIBLIKÕIELISED LEGUMINOSAE 27 Harilik robiinia Robinia pseudoacacia 28 Suur läätspuu Caragana arborescens 29 Väike läätspuu Caragana frutex PÄRNALISED TILIACEA 30 Harilik pärn Tilia cordata 31 Suurelehine pärn Tilia platyphylla 32 Läänepärn Tilia x vulgaris NÄSINIINELISED THYMELAEACEAE 33 Harilik näsiniin Daphne mezereum HÕBEPUULISED ELAEGNACEAE 34 Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides TSITRUSELISED RUTACEAE 35 Ammuri korgipuu Phellodendron amurense VATHRALISED ACERACEAE
23 Haraline ploomipuu Prunus cerasifera var. divaricata 24 Harilik kirsipuu Prunus cerasus 25 Maguskirsipuu Prunus avinum 26 Harilik toomingas Prunus padus LIBLIKÕIELISED LEGUMINOSAE 27 Harilik robiinia Robinia pseudoacacia 28 Suur läätspuu Caragana arborescens 29 Väike läätspuu Caragana frutex PÄRNALISED TILIACEA 30 Harilik pärn Tilia cordata 31 Suurelehine pärn Tilia platyphylla 32 Läänepärn Tilia x vulgaris NÄSINIINELISED THYMELAEACEAE 33 Harilik näsiniin Daphne mezereum HÕBEPUULISED ELAEGNACEAE 34 Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides TSITRUSELISED RUTACEAE 35 Ammuri korgipuu Phellodendron amurense VATHRALISED ACERACEAE
Dialekt murre Leksikoloogia sõnaõpetus keha Dziinid teksad Lell isa vend Saajad-pulmad Eirama ignoreerima Lemb armas Seik asjaolu Eksotism rahvuslik sõna Lige- märg Selmet selle asemel et Ekspressiivne ilmekas Luider kõhn Selve iseteenindus Ekspressiivne ilmekas Lõhmus pärn Selve iseteenindus Ellerhein jaanilill Läppuma- kopitama Semantika tähendus Ennistaja restauraator Lävima suhtlema Semasioloogia Ennistaja restaureerija Mahitama komplekteerima tähendusõpetus Eruditsioon õpetatus Maika särgik Sentimentaalsus Estetism eestipärane sõna Maimik 1-3 aastane laps hingelisus
Põhja-Ameerikas sidrunväändik, vapiti, skunk, inimasustus juba ning seetõttu aamuri vesihirv, mandriäätumiste säilinud viinapuu ja vöötorav, lõpust. See killustunult ja pärn, kask, ussuri tiiger, piirkond on väiksematel haab, tamm, amuuri inimeste aladel kui pärn. roninastik . tegevustega näiteks (mitmerin.) tugevalt okasmetsad.
Adolf Hitler „mein kampf“ Heindrich Urmet Pärn Teosest • Esitab nationaalismi kujunemislugu ja eesmärke • Ühendab autobiograafiat ja rahvussotsialistliku ideoloogiat Raamatu väljaandmine • Kirjutas raamatut olles Landsbergis vangis • Toimusid muudatused Hitleri asetäitja Rudolf Hess-i poolt. Tänan kuulamast !!!
Hr Toomas Pikhof Pirita Majandusgümnaasium 10.05.2017 Avaldus Palun kinnitada praktiline töö ,,Õpilasfirma ." Juhendajaks on valitud Pirita Majandusgümnaasiumi õpetaja Henton Figuera. Kenneth Kartus Markus Padama Joonatan Pärn Bert Lucas Truve 10.b klass e-post: [email protected] gsm-53402551(Markus)
(kokkuvõte) Ayur Kala 7.klass Tartu Erakool Teraspoiss oli poiss kelle pärisnimi oli Jaan. Tema vanemad surid, isa siis kui ta oli väga väike ja ema siis kui ta oli 12 aastane. Üliõpilane Pärn koos kojarahvaga hoolitses tema eest kui ta vanemad mõlemad surnud olid. Üliõpilane Pärn oli Jaani jaoks teistsugune kui teised inimesed, sest tema kohtles Jaani kui omasugust meest. Ühel päeval kui poetädi tuli juttu ajama oli ta välja mõelnud, et kuivõrd Jaan on võõras poiss ja teda on vaja ka toita, siis võiks minna abi paluma. See ei olnudki paha mõte ja jaan läks koos kojanaisega linna abiraha paluma.
Puud Venemaal (eesti vene tõlge) 1. Kuusk 2. Jalakas 3. Jugapuu 4. Kask , 5. Kadakas 6. Lepp 7. Remmelgas , 8. Pihlakas 9. Haab 10. Saar 11. Tamm 12. Pärn 13. Mänd , 14. Vaher 15. Pirnipuu - 16. Õunapuu 17. Viirpuu 18. Lodjapuu Tanel Talts 10b
tormikindel. Kiirekasvuline. aeglustub. Eluiga Eluiga kuni 200 Kiirekasvuline. Eluiga kuni 50 kuni 200 aastat. aastat Eluiga kuni 200 aastat. aastat. saarvaher harilik vaher hõbevaher Ginnala vaher VÕRDLUSTABEL – PEREKOND PÄRN liigid harilik pärn ja suurelehine pärn harilik pärn suurelehine pärn Ladinakeelne nimetus Tilia cordata Tilia platyphyllos ja liigid peaaegu kogu Euroopa, Lääne-Siberi Lääne- ja Kesk-Euroopa lõunaosa, Väike-Aasia Kõrgus, m 30-35 m -40m
(linnud): (kalad): 1. - vares 1. -haug 2. - kurg 2. -forell 3. - tuvi 3. -räim 4. - hakk 4. -lõhe 5. - harakas 5. -kilu (loomad): (kliima): 1. - ilves 1. - mereline 2. - metssiga 2. - soe 3. -põder 3. - palav 4. -siil 4. -päikseline 5. -hunt 5. - niiske (puud): 1. - pärn 2. -kask 3. - tamm 4. - mänd 5. - kuusk 6. - nulg
Erle Pärn Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase , . Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase . Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase . Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase - . Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase . .
· Miina Härma muusik, helilooja, koorijuht, pedagoog · Rudolf Tobias helilooja muusik · Kristjan Raud kunstnik · Paul Raud kunstnik · Ants Laikmaa kunstnik · August Wiera näitleja · Karl Menning lavastaja · Paul Pinna näitleja · Theodor Altermann näitleja · Karl August Herman muusik · Jaak Järv kirjanik · Jakob Kõrv kirjanik, ajakirjanik · Ernst Peterson-Sürgava kirjanik · Jakob Pärn jutukirjanik · Realism kirjanduses taotleb tõepärast, objektiivset kujutamist, elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist. · Kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonna korralduse ebaõiglust rõhutav. · Muutused venestusajal: · Alustati haridusreforme · Riigi keeleks kehtestati venekeel
25 26. Prunus padus (Padus avium) Harilik toomingas 26 27. Robinia pseudoacacia Harilik robiinia (valge akaatsia) 27 28. Caragana arborescens Suur läätspuu 28 29. Caracana frutex Väike läätspuu 29 30. Tilia platyphylla Harilik pärn 30 31. Tilia x vulgaris Suurelehine pärn 31 32. Tilia x vulgaris Läänepärn e. Hollandipän 32 33. Daphne mezereum Harilik näsiniin 33 34. Hippophae rhamnoides Harilik astelpaju 34 35. Phellodendron amurense Amuuri korgipuu
PUU- ja PÕÕSALIIKIDE LÜHENDID Lühendid kirjutatakse kas suurte tähtedega, nt MA või esimene suurtäht ja teine väike täht, nt Ma Pn – pärn Ma – mänd Pp – pappel Ku – kuusk Re – remmelgas Lh – lehis Pi – pihlakas Nu – nulg Tm – toomingas Ts – ebatsuuga To – teised okaspuuliigid Sd – seedermänd Tl – teised lehtpuuliigid Ta – tamm Sa – saar Ja – jalakas
NÕUKOGUDE EESTI Nõukogude võimustruktuur • 1944.a Nõukogude võimu taastamine • Sisenesid operatiivgrupid • ENSV võimuorganid koondusid Võrru • Liiduvabariik allus moskva korraldustele Kohalik võimueliit ja nomenklatuur • ENSV sõjaväge ja partei-ja valitsuskaader koosnes kommunismimeelsetest • Alguses madal haridustase • Kodanlik natsionalism • Nomenklatuursed ametikohad Standardvalimised • Näiline demokraatia • Ülemnõukogu saadikute roll tähtsusetu Partei kilp ja mõõk • Julgeolekuorganid • KGB- ühiskonna silmad ja kõrvad • Vabatahtlikud või sundvärvatud Võõrsõjaväe kohalolek • Sõjavägi jäi Eestisse režiimi kindlustamiseks • Sõjavägi elanikele ränk koorem • Eesti „Oma sõjavägi“ • 1956.a saadetu laiali Lembit Pärn Moskva kontrollimehhanismid • 1944-1947.a Üleliidulise Kommunistliku Pa...
Hr. Pihlakas Ats Pihlakas Netti Suvi Pr. Pr. Suvi Netti Suvi Pets Tamm Hr. Hr. Tamm Pets Tamm Juts Paju Hr. Hr. Paju Juts Paju Riin Klütze Pr. Pr. Klütze Riin Klütze Ints Vaher Hr. Hr. Vaher Ints Vaher Kats Pärn Pr. Pr. Pärn Kats Pärn Malts Kuusk Hr. Hr. Kuusk Malts Kuusk Velts Mänd Hr. Hr. Mänd Velts Mänd Spikker Harjutus 9.3 Tühiku Täisnime Pere- Täisnimi asukoht Eesnimi
Toompuiestee 22 krundi lõunaservas), ploomilehise õunapuu roosade õitega teisend(Toompuiestee ääres ja puud on mitemharulised), "leinasaared"(Shnelli tiigi kirdetipu juures vallil, "vihmavarjujalakas"(Pika Hermanni jalami juures), mägivahtrate rida vallist Patkuli trepi poole ja kolm künnapuud (üks paljuharuline ja kolmeharulised, Toompea nõlval). Okaspuudest on heas seisundis torkavate kuuskede rühm. Mõõtmetelt tähelepanuväärsed on lääne pärn (Ü=316 cm), harilik pärn (Ü=385 cm), tömbilehine viirpuu (Ü=104 cm). tänaseni säilinud kiviktaimlas võib kasvavatest taimedest esile tuua suurt hariliku jugapuu kultivari, rippuvate okstega arukaske, lähedal kasvavaid alpi ja harilikku kuldvihma, rohttaimedest on säilinud bergeeniad, iirised ja muud sibullilled. Endise 24.detsembri ülestõusumonumendi kohale on rajatud uus kiviktaimla, kus valitsevad madalad põõsad nagu näiteks põõsasmaranad , enelad, pinnakatte püsililled ja kõrrelised. HOOLDAMINE:
piirab suuri lille või roosipeenraid. · Ei sobi aiapiirdeks. · Liigid: harilik pukspuu, kanarbik, ligustrija lumimarja sordid. · Taimede vahekaugus 15...20cm. Madal hekk · Rajatakse teede äärde, muru piirdeks ja iluaeda. · Sobivad liigid: 1.läikiv tuhkpuu 2.harilik liguster 3.mage sõstar 4.taraenelas · Taimede vahekaugus 25...30cm. Madal hekk Kõrge hekk · Sobib piirdeks, kaitsehekiks, fooniks õitsvatele põõsastele. · Sobivad liigid · kuusk · elupuud · pärn · viirpuu · ungari sirel · Taimede vahekaugus 50...80cm. Kõrge hekk Elavmüür · Moodustab ruumilise piirde, millest inimene üle ei näe. · Rajatakse harva, kuna nende korrashoid on tülikas ja kallis. · Mujal maailmas kasutatakse neid tihti kõrgete plankude ja müüride asemel. · Sobivad liigid · kuusk · pärn · elupuu · Taimede vahekaugus 60...80cm. Topiaarhekk · Taimede virtuooslikku pügamiskunsti nimetatakse topiaarkunstiks ja sellest tuleb ka heki nimi.
kaugusest tarust. Mesilaste korjemaa peab asuma tarust umbes 2 kilomeetri raadiuses. Meetaimede jaotus Meetaimed võib jaotada: 1. Õitsemise aja järgi: a) kevadised meetaimed (õitsevad märtsist juunini); b) suvised meetaimed (õitsevad juulis-augustis); c) sügisesed meetaimed (õitsevad augustis- septembris). 2. Mee produktiivsuse järgi: a) peameetaimed pajud, vahtrad, valge ja roosa ristik, vaarikas, raps, pärn, valge mesikas, pajulill, ahtalehine põdrakanep. Nendelt taimedelt saab mett koguda ka monofloorsena (ühelt taimeliigilt). Eestis saadakse headel aastatel monofloorset mett pärnalt, ristikult, rapsilt ja mesikalt. Enamik Eesti meest on segamesi. Peameetaimede mee produktiivsus on üle 100 kg mett hektarilt; b) kõrvalmeetaimed, mille seas on palju ravim- ja mürgiseid taimi, mida ka mesinik peaks tundma. Mesilastele on vajalik meetaimede mitmekesisus. 3
203-SAK Tallinn 2012 Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Ajalugu 4 Disainiauhind Bruno 5 2012 6-7 Kasutatud kirjandus 8 2 Sissejuhatus Iga kahe aasta tagant annab Eesti Disainerite Liit välja disainiauhinda BRUNO. Esimesed seesugused auhinnad jagati laiali 2006. aastal, kui tootedisaini kategoorias pälvis auhinna Martin Pärn oma büroomööbli seeriaga "Krog" ning parimaks disainiprojektiks tunnistati isehelenduva vaiba "Jaaniuss" tooteprototüüp, mille autor oli Annike Laigo. Järgmised Eesti Disainiauhinnad antakse välja 26. septembril 2008 kolmes kategoorias: parim tootedisain, parim disainiprojekt ja eeskujulik design management. 3 Ajalugu
Estonian native trees and shrubs Puud 1. Kuusk- spruce 2. Mänd – pine 3. Kadakas - juniper 4. Kask - birch 5. Tamm - oak 6. Haab - aspen 7. Sanglepp – black alder 8. Hall lepp – gray alder 9. Pärn - linden 10.Vaher - maple Põõsad 11.Saar – ash higher 12.Jalakas – elm 1. magesõstar – alpine currant 13.Künnapuu – soft-leaved elm 2. näsiniin - daphne 14.Sarapuu - hazel 3. kukerpuu - barberry 15.Türnpuu – common buckthorn 4. kibuvits - dog rose 16.Kuslapuu - honeysuckle 5. põõsasmaran – tundra rose 17.Toomingas – bird cherry 6. harilik porss – sweet gale 18
Rootsi aeg 17saj.keskvalitsemisega riigivõim.kõrgeim võim-kubernerule.eestimaad tallinnast,livimad riiast Aadli omavalitsus-rüütelkond1634.riiklik kohtuvõim.madalam aste talupojad- haagikogus,sillakogus.teine ast Meeskogu-maaskogu,vabad inimesed.kubermangutasand,ülemaakohus.tugev Ikuningavõim karlix,gustavii ,tähelepanu talupoegade parandamisele,võrdõiguslik kaitse,rakendab erinevat poliitikat.skytte lõi tartus Ülikooli.1632surmaga lõppeb tugeva kuningavõimu periood.1634-kutsutakse tagasi liivimaale.Iiaadlivõimu Period-est valitsus alustab laialdast maaläänistamist,valitsevad rüütelkonnad,pärisorjuslikk riklik kinistamine 1645pxenlienna1671tatli määrusega.1672karlXI kuulutab reduktsiooni.rigimad rigile tagasi.1680- reduktsion Laiendatakse.patkul põgeneb1694-95näljahäda1696livima majandusreglement,talupojad allutati rigikohtule Kasutusele mereteed,raad-tal,narv,pärn,tart.narv-kaubalin.tsunftikorraldus,linaõiguse kadu.manufaktur puit Tal ...
Rootsi aeg 17saj.keskvalitsemisega riigivõim.kõrgeim võim-kubernerule.eestimaad tallinnast,livimad riiast Aadli omavalitsus-rüütelkond1634.riiklik kohtuvõim.madalam aste talupojad- haagikogus,sillakogus.teine ast Meeskogu-maaskogu,vabad inimesed.kubermangutasand,ülemaakohus.tugev Ikuningavõim karlix,gustavii ,tähelepanu talupoegade parandamisele,võrdõiguslik kaitse,rakendab erinevat poliitikat.skytte lõi tartus Ülikooli.1632surmaga lõppeb tugeva kuningavõimu periood.1634-kutsutakse tagasi liivimaale.Iiaadlivõimu Period-est valitsus alustab laialdast maaläänistamist,valitsevad rüütelkonnad,pärisorjuslikk riklik kinistamine 1645pxenlienna1671tatli määrusega.1672karlXI kuulutab reduktsiooni.rigimad rigile tagasi.1680- reduktsion Laiendatakse.patkul põgeneb1694-95näljahäda1696livima majandusreglement,talupojad allutati rigikohtule Kasutusele mereteed,raad-tal,narv,pärn,tart.narv-kaubalin.tsunftikorraldus,linaõiguse kadu.manufaktur puit Tal ...
Spring in Estonia 10 Puud/Põõsast 1. Harilik jalakas (Ulmus glabra) 2.Künnapuu (Ulmus laevis) 3. Lepp (Alder) 4.Harilik mänd (Scots pine) 5. Harilik haab ehk haab (Aspen) 6. Pihlakas (Rowan) 7. Pärn (Lime) 8. Saar (Island) 9. Vaher (Maple) 10. Kask (Birch) 10 lille(metsa/peenra) 1.Sinilill (Blue flower) 2.Ülane (Anemone) 3.Maikelluke (lily-of-the-valley) 4.Orhidee (orchid) 5. Harilik nurmenukk (Primula veris) 6. Kannike (Pansy) 7. Lumikelluke (Snow bell) 8.Harilik kullerkupp (Ordinary kullerkupp) 9. Kevadine krookus (Spring crocus) 10. Varsakabi (Caltha ) 10. Rändlindu 1. Linavästrik (Motacilla alba) 2. Metsvint (chaffinch) 3
Putuka eesseljal sügav pikivagu, emastel lamedam. Isased mardikavalmikud eritavad iseloomulikku lõhna . Euroopas kaks-kolm eremiitpõrnika alamliiki. Toitub kõdunevast puidust. Kus leidub Lõuna-Rootsis, Taanis ja Lätis. Lõuna-Soomes. Lõuna-Norrast leiti viimati aga üle saja aasta tagasi. Eestis Koiva-äärsetel puisniitudel. Kus elab Vana hõre tammik ja tammepuisniit. Õõnsad ja pehastunud tammetüved. Vanad alleed, pargid ning viljapuuaiad. Tamm, pärn ja vaher. Harva leitakse okaspuudelt. Kuidas paljuneb Tõugud arenevad 3-4 aastat. Vastsed närivad pehme mädapuidu ja kõvema surnud puidu piiril. Nukuvad kookonis sealsamas. Valmikud aktiivsed juulis-augustis. Kaitsmise põhjus Liigi tähtsamad on kahanemas Hõredate tammikute ning puisniitude võsastumine Parkides õõnsate puude kõrvaldamine Populatsioonid isoleeritud Kasutatud kirjandus http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikk http://www.loodusajakiri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
