Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Ravimtaimede lühendatud konspekt - sarnased materjalid

droog, marjad, reuma, haavade, rske, ravim, mahl, soodustav, valud, pungad, podagra, marjade, seen, rase, soovitata, imet, irete, bronhiidi, ravimtaim, leevendav, sapi, alandav, sookail, juuakse, vanne, droogi, salvi, hiline, lepp, toimeaine, liigesep, antiseptiline, pungi, meetaim, suhkrusisalduse, taimeosa, kange, parandav, itel, rsed, pune, ireid
thumbnail
18
odt

Ravimtaimed minu kodus

Antsla Gümnaasium KRISTJAN SERMAT 3. kl RAVIMTAIMED MINU KODUS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja HELINA KUUSK Antsla 2014 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. MIS ON RAVIMTAIMED...............................................................................................................4 2. TAIMED...........................................................................................................................................5 2.1 Piparmünt...................................................................................................................................5 2.2 Kummel.....................................................................................................................................

Avamere kalur
8 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Toiduainete õpetuse konspekt

TOIDUAINETE ÕPETUS Sisukord 2 Piim ja piimatooted 1.1 Üldiselt Piimas on keskmiselt · Vett 87% · Rasva 2-6% · Valku 3,5-4% · Laktoosi 4,7% · Mineraalained Ca · Vitamiin A Piim on valge, kergelt kollaka varjundiga, puhta maitse ja lõhnaga. Piima keemis temperatuur on 100,2°C. Sortiment: 1. Täispiim lisanditeta 2,5%, 3,5% 2. Rasvata piim 0,5-1% 3. Väherasvane piim 1% Töötlemisviis 1. Pastöriseeritud- kuumutatud 75°C juures 15 sekundit 2. Steriliseeritud- kuumutatud 100°C juures 3. Homogeniseeritud- kuumutatud 140°C juures 2-4 sekundit 4. Hyla piim- eelnevalt töödeldud laktaasiga. Selline piim sobib inimestele, kes ei talu laktoosi. Pastöriseeritud piima alaliigid 1. Normaliseeritud 2. Taastaud osaliselt või täielikult 3. Vitaminiseeritud 4. Maitsestatud piim s.o lisanditega piim Piima kvaliteet Organoleptiliste näitajate osas peab piim vastama järgmistele nõuetele: 1.

Toiduainete õpetus
58 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Rakendusbotaanika

aineid. Mürgid putukate vastu on enamasti nõrgatoimelised. Sellest toituda mitmekesiselt. Isegi lehmad karjamaal ei söö järjest, et ei saaks mingit mürgitust. Eestis arvestada et siinsed marjad on lindude toit. Toit mis mõeldud imetajatele on aafrikas, ahvidele. Kolmas grupp on mõeldud ehk sigadele. Marjade puhul 2 tüüpi marju: Marjad tervelt söömiseks ­ võivad kiirendada seedimist et sa ei jõuaks neid ära seedida. Nende mürgisus avadub kõhulahtisusena. Mõned marjad ka nii,et alguses hea maitse aga aja pärast maitse muutub ebameeldivaks, et ei sööks põõsast tühjaks. Matseerumine ­ Rakkude üksteisest lahkumine(valminud viljad muutuvad jahuseks- raku vakuool on hapu, raku kest aga magus) tekib maos ülehappelisus, ja läheb minema. Loeng 5 Metsataimed Metsas on parimadmuuukas, metsmaasikad ja kuumaasikad. Lisaks on eesti metsades kõrge maasikas ­ aedmaasika eelane. Seda kasvatati enne kui nüüdset

Lillekasvatus
18 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt

Metsa uuendamine on tegevus, mille eesmärgiks on mingi omaülesaindeid mitte täitva või halvasti täitva metsa asendamine uue ja paremaga. Need tegevused on uuendusraie, maapinna ettevalmistamine, puitaimede hooldamine. Mets loetakse uuenenuks, kui alal, kus mets hukkus või maha raiuti kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Metsa kõrvalkasutus on mittepuidulised saadused metsast. Nt. marjad, seened, ravimtaimede korjamine, metsa kasutamine mesilaste koremaana jne. Kõrvalkasutuse tähtsus võib osades piirkondades olla tähtsam kui metsast saadav puit. 6. Puude diferentseerumine ja metsa isehõranemine, kasvuklassid. Diferentseerumine on erinevuste teke samavanuseliste ja samaliigiliste puude vahel puistus. 1. Puude pärilikud omadused (genotüübid) on erinevad. Ka ühe puu generatiivsed järglased on erinevate omadustega, tänu risttolmlemisele. 2

Metsakasvatus
52 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Metsabotaanika

Õitseb mais, viljad - luuviljad - valmivad augustis. Leesika helepunaseid kobaras asuvaid vilju võib pidada pohladeks kuni maitsmiseni. Siis selgub, et maitse on teine - jahukas ja maitsetu ning suure lapiku seemnega. Seemnetega paljuneb harva, vegetatiivselt läheb edasi varreharude abil. Kasutamine: marju üldiselt ei kasutata, üksnes Norras ja ka Venemaa põhjarahvaste hulgas on leesika marju lisatud leivataignale. Marjad kuivatatakse ja jahvatatakse, nii saadakse leesika jahu. Lehed leiavad kasutamist meditsiinis. Leesika lehtedest valmistatud teed kasutatakse põie- ja neerupõletiku, neeruliiva ja -kivide korral. Tööstuses on lehti kasutatud pehmete nahkade parkimisel ja värvimisel, kuna need sisaldavad parkaineid. Tubakavaestel aegadel on leesikat kasutatud ka tubaka aseainena. Haljastajad peavad leesika dekoratiivvormidest lugu tema vähenõudlikkuse

Eesti loodus ja geograafia
43 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

Eksamiküsimused 1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Ku

EestiI metsa ökosüsteemid
74 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Materjalid metsanduseks

1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks päritoluga. Ligi 55% maa

Eesti metsad
202 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Metsakasvatuse arvestuse vastused

Eelistab kasvamiseks värskeid ja kergeid liivsavimuldi. Leidub enam parasniisketel muldadel. Juurestik on tugev ja on küllaltki tormikindel puuliik. Võib saada kuni 150 a vanuseks, raievanus 60- 70 a. Arukase keskmine boniteet on I-II. Aastane juurdekasv 4.8 tm/ha/a. Puit on tugev, elastne läikiv ja tihe. Puitu kasutatakse saetööstuses, mööblit, vineerit, paberit, kütteks ja söetööstuses. Mahla joogiks. Sookask ­ kuni 20 m kõrge, koor on valge ilma korbata. Võrsed ja pungad on tihedald hallkarvased. Lehed on munajad, 4-6 cm pikad 3-4 cm laiad. Noored lehed on karvased, vanematel lehtedel on karvad vaid lehe allküljel. Õitseb mais. Emasurvad kuni 3 cm pikad. Seemned valmivad suve lõpul. Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt. Levinud Euroopa ja Aasia põhjaosas. Tavaliselt kasvab puhtpuistuna või segus kuuse ja männiga. Levib soostuvatel ja soomuldadel. Boniteet IV-V, raieküpsete puisute tagavara 100-150 tm/ha

Metsakasvatus
174 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning ka

Eesti metsad
186 allalaadimist
thumbnail
65
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

©V. Uri  Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa    1. Eesti metsad ja metsandus  Metsandus  on  väga  lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis  sisaldab  endas  metsade  kasvatamist,  mitmekülgset  kasutamist  (sh  metsahoidu),  tervisliku  seisundi  kaitset,  puidu  transporti  ja  töötlemist  ning  neid  toetavaid  metsandust  puudutavat  haridust,  metsateadust,  teabetöötlust  ja  kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt  seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks.  Metsanduslikul  kõrgharidusel  on  Eestis  ligi  100  aasta  pikkune  ajalugu.  Selle  alguseks  peetakse  1920.  a.,  kui  tolleaegse  Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks  oli ​prof. Andres Mathiesen​ (1896-1955).  Metsamajanduse  (mis  on  osa  metsandusest)

Eesti metsad
32 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks

Biotron lampidelt. Ehtsast päikesevalgusest tervislikumad Biotron lambid on välja töötatud NASA kosmosekeskuses ning ei sisalda organismile kahjulikus koguses ultraviolettkiirgust. Häid tulemusi annab valgusravi nahahaiguste (psoriaas), seljavalude, liigestes ja pehmetes kudedes esinevate valude, kukekannuse, peavalude ja lihaskrampide puhul. Samuti kasutatakse valgusravi buliimia, traumade tagajärjel tekkinud haavade ning lamatiste raviks. Valgusteraapia on tunnustatud meetod talvise väsimuse peletamiseks. Kui Sulle on tuttavad sellised sümptomid nagu liigne väsimus, vähene energia, meeleolu alanemine, unisus, suurenenud söögiisu sügisel ja talvel, võid saada abi valgusteraapiast. Päikesevalguse parandavat efekti on märganud meist kõik. Leevenduvad ju paljud nahahaigused just päikese käes, vallanduvad aga vastupidi valgusvaesel sügis-talve-kevade perioodil

Terviseõpetus
34 allalaadimist
thumbnail
73
doc

Dendroloogia

Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies ­ kreeka k. bios ­ elu ja aei ­ alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul.

Dendroloogia
53 allalaadimist
thumbnail
24
odt

Metsaökoloogia ja majandus

Täiesti külmakindel, väga valgusnõudlik. Mullastiku suhtes üldiselt vähenõudlik, eelistab värskeid ja kergeid liivsavimuldi. Ei talu kõrget põhjavett. Juurestik tugev, küllaltki tormikindel. Noores eas kiirekasvuline. Võib saada 150a vanaks. Puit on tugev, heade tehniliste omadustega, elastne, läikiv, hästi poleeritav, tihe. Sookask Betula pubescens Tavaliselt kuni 20m kõrge. Koor ka vanemas eas peaaegu juurekaelani valge, ilma korbata. Võrsed tihedalt hallkarvased, samuti pungad. Lehed munajad, serv lihtsaagjas. Noored lehed karvased, vanematel lehtedel karvad vaid lehe allküljel, külgroodude nurkades. Õitseb mais, arukasest hiljem. Seemned valmivas suve lõpul. Uueneb nii seemnetest kui kännuvõsust. Aeglasema kasvuga kui arukask. Levib soostuvatel ja soomuldadel. Arukasest varjutaluvam, külmakindel. Puit ebakvaliteetsem kui arukasel peenema ja kõverama tüve tõttu. Sanglepp e must lepp Alnus glutinosa Kuni 30m kõrge puu

Metsandus
36 allalaadimist
thumbnail
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsako

Eesti metsad
354 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Toiduained

vähemalt 30 g. Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks. Need on suhkur (glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos), tärklis, glükogeen (loomne tärklis), inuliin ja kiudained. Viimased ei ole organismi poolt omastatavad, kuid soodustavad toidu seedimist. Süsivesikute hulka loetakse ka polüoolid ­ suhkrualkoholid või kunstlikud magusained (ksülitool, sorbitool, isomalt). Süsivesikute rikkad on teraviljasaadused, kartul, puuviljad, marjad ja kondiitritooted. Päevane vajadus on 400 g. Mineraalained kuuluvad organismi kudede koostisse ning võtavad osa ainevahetusprotsessist. Tähtsamad mineraalained on kaltsium (piim, kohupiim, juust, munakollane, rukkileib), fosfor (liha, kala), raud (tatratangud, puuviljad, marjad), magneesium (leib, tangud, köögiviljad. Inimene vajab päevas umbes 30 g mineraalaineid, sh. kaltsiumit 800 mg, fosforit 800 mg, rauda 14 mg, magneesiumi 300 mg.

Toitumisõpetus
138 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
773 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Metsaükoloogia ja majandamine I Test

Vili on kahe laia tiivaga pähklike. Täiesti külmakindel, väga valgusnõudlik. Mullastiku suhtes üldiselt vähenõudlik. Juurestik tugev, küllaltki tormikindel puuliik. Puit on tugev, heade tehniliste omadustega, elastne, läikiv, hästi poleeritav, tihe. Puitu kasutatakse saetööstuses (siseviimistlus), mööblitööstus. Sookask Betula pubescens Koor ka vanemas eas peaaegu juurekaelani valge, ilma korbata. Võrsed tihedalt hallkarvased, samuti pungad. Lehed munajad, serv lihtsaagjas. Noored lehed karvased, vanematel lehtedel karvad vaid lehe allküljel, külgroodude nurkades. Puitu kasutatakse samuti nagu arukasel, kuid kuna tüved on peenemad ja kõveramad, siis puit ebakvaliteetsem kui arukasel. Sanglepp ehke must lepp Alnus glutinosa Lehed äraspidimunajad-ümmargusedtömbi- või pisut pügaldunud tipuga. Noored lehed kleepuvad. Kiirekasvuline, kuid suhteliselt lühiealine. Külmakindel, kuid tundlik tugevate kevadiste

Metsandus
33 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks

4.2. Kibuvits (Rosa) orjavits, okasroos, kibusk, haukaküüds, koidukannid, pistlik. Laialdaselt kasutatakse kibuvitsa paljunemisvahendid. Õitest tehakse kuulsat roosiõli, mida kasutatakse meeldiva roosiõielõhna saamiseks. Peale õli eemaldamist saab õielehtedest veel moosigi keeta, nii et õied võib täielikult ära kasutada. Eriti rohkesti tarvitatakse aga kibuvitsade marju. Botaanikud ütlevad, et need ei olegi tegelikult marjad, vaid imeliku nimega viljad: tõrsikud. See on lihaka viljalihaga vili, mille siseküljel on pähklikesed. Kuid 10 see ei vähenda nende väärtust. Nad sisaldavad rohkest mitmeid vitamiine, eriti aga vitamiini C. Nii kuulub kibuvitsamari ka vitamiinitee koostisse. Tee valmistamiseks tuleb võtta pool teelusikatäit kibuvitsamarju ja samapalju musti sõstraid või pihlakaid. Marjadele valatakse

Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
49
doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul.

Dendroloogia
266 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Üldmetsakasvatuse 2. töö

Metsakasvukoha tüüp = muld+ veereziim + alustaimestik + reljeef Metsatüübid: kliimakstüübid ja tekistüübid = muld + veereziim + alustaimestik + reljeef +puistu Metsatüüpide rühmitamine - 2 klassi: 1) arumetsad (turbahorisont puudub) 2) soometsad (turbahorisont üle 30cm kuivendamata aladel). Klassid jagatakse tüübirühmadeks. ARUMETSAD : 1.1 Loometsad (maapinna lähedased, madala tootlikkusega, männid, harvem kuused, kaasikud. Puistud on madalakasvulised, hõredad.) Leesikaloo ­ loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp, männikud, kuusk, kask, puud halvasti laasunud, tormihellad puud, alusmetsas: kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik hõre: luikas, leesikas, sinilill. Saartel ja Lääne-Eestis. Kastikuloo ­ huumushorisont tüsedam kui leesikloo kasvukohatüübil, muld kõrge huumusesisaldusega, õhukesed paepealsed või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad, männikud; alusmetsas sarapuu, kadakas, vähem on ku

Üldmetsakasvatus
82 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Eesti taimkate

Põhimõisted Taimestik e. floora taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum mingil alal või ajajärgul. Uuriv teadus floristika. Traditsiooniliselt kuuluvad floora mõistesse sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. Floorasse kuuluvad kõik aja jooksul looduslikult levinud liigid (spontaanne floora) ja inimese vahendusel loodusesse sattunud (adventiivfloora) või avamaal kultuuris kasvavad liigid (kultuurfloora). Taimkate e. mingi ala taimekoosluste ja muude taimerühmitiste kogum. Uuriv vegetatsioon teadus geobotaanika. Taimekooslus e. taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates fütotsönoos keskkonnatingimustes, vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Uurivad teadused: fütot

Eesti taimestik
39 allalaadimist
thumbnail
45
doc

ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS

Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS Referaat esmaabis Õpetaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun.................................................................................

Esmaabi
89 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Maitse- ja ravimtaimed

Salvei kuulub itaalia ürdisegude koostisesse. Kasutamine ravimtaimena - Maapealseist taimeosadest valmistatakse limaskesta põletike vastast ravimit salviini. Salvei mahla ja värskeid lehti kasutatakse haavandite ja veenipõletike puhul. Salveiteed ja tõmmist kasutatakse suu- ja kurguhaiguste, higistamise, seedehäirete, maksa- ja neeruhaiguste korral. Ürt ergutab sapi tegevust ning muudab rasvased toidud kergemini seeduvaks. Ta mõjub antiseptiliselt, desinfitseerivalt ja kiirendab haavade paranemist. Tee on mõjus kuristamisvahend kurguvalu puhul ja ergutab imetavate emade piimasekretsiooni. Muud kasutusalad ­ kasutatakse kosmeetikas. Pesuvees ja vanillilisandina mõjuvad salveilehed põletikuvastaselt ning aitavad probleemse naha puhul. Kasutatakse ka seebitööstuses. Kasutamine haljastuses ­ Õitsev salvei meelitab ligi arvukalt mesilasi ja liblikaid. Ta sobib juurvilja- ja maitsetaimede aeda, aga ka kiviktaimlasse. Ka pütis kasvab ta hästi. Väga

Terviseõpetus
89 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=pal

Botaanika
180 allalaadimist
thumbnail
84
docx

Botaanika eksami konspekt 2017

(kile joonisega sigimiku siseehitusest, võimalusel mõned suured sigimikud seemnealgmete silmaga vaatlemiseks- kõrvits, tulp) Viljalehel areneb seemnealgmes nutshell (=megasporangium). Lootekotis paiknevad munarakk ja teistuum, milled viljastamise järel areneb seeme. Ühel viljalehel võib paikneda (1)2 kuni palju seemnealgmeid ühe munarakuga. Lisaks neile õie anatoomilistele osadele on paljudes õites veel 1 füsioloogiline osa – nektaarium. Seal tekib magus mahl tolmeldajate ligimeelitamiseks, millest mesilased toodavad mett. Nektaarium võib paikneda kõigil õie osadel, harva isegi väljaspool õit – õieraol või kõrglehtedel. ÕIEOSA MUUDENDID Õie osade kuju võib varieeruda küllaltki suurel määral, ilma et nende ülesanne muutuks. Esiletoomist väärib 2 muudendit, mille olemasolu on tingitud nende erilistest ülesannetest. Lisaks on omapärane

Aiandus
28 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Dendroloogia eksami konspekt

nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja resonantspuit, kaevanduse tugipuud, katuselaastud, sindlid, küte jm. · Harilik kuusk oli ja on Põhja-Euroopa peamine jõulupuuliik. Kuuske kasutatakse tihti

Dendroloogia
237 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid ­ süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila ­ areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: "Liik on ühest esi

Inglise teaduskeel
46 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Puude juurde Hendrik Relve - Kokkuvõte

Hendrik Relve ,,Puude juurde" kokkuvõte 1) Haab (Populus temula) Haavametsad on Eestis kaasikute ja lepikute järel kolmandal kohal. (4%) lehtmetsade pindalast. Kõige rohkem on Eesti ida- ja kaguosas. Paljuneb seemnetest ning juurevõsudest. Seemned valmivad juunis (1 puu võib aastas lendu lasta kümneid miljoneid seemneid) Seemned juhtuvad harva idanema. Levib juurevõsude asemel edukamalt- võsusid levib kõikjale puu ümber 25 meetri ulatuses. Noorte haavade oksad harunevad vähe ja on punsunud. Esimestel aastatel sirgub haava latv igal aastal tavaliselt tervelt meetri jagu.(kiirekasvuliseim puu Eesti metsades). Haava eluiga on alla 100 aasta. Suured haavad on enamasti juba seest mädad, seda põhjustavad paljud seeneliigid. Haavakoor on teistest puukoortest toitvam. Halli tooniga haavad nakatuvad seenhaigustesse kergemini, kui roheka koorega haavad(elujõulisemad tänu klorofülli rohkusele)

Dendroloogia
39 allalaadimist
thumbnail
14
docx

TERVISLIKUD ELUKOMBED

Puuviljad Olulised viljad on: õun, viinamarjad, ananassid, kiivid, banaanid, kirsid, maasikad, apelsin, arbuus, aprikoos, avokaado, granaatõun, mango, mustikas, pirn, ploom, rabarber, sõstar, viigimari, vaarikas, virsik, tsitrused, sidrun, kuivatatud puuvili. Apelsin On leitud hea toime mao, soolestiku haiguste ning stressi vastu Aprikoos Aitab stressi vastu, sel on hea toime nahale, limaskestadele, nägemisele, maksale ja infektsioonihaiguste vastu. Avokaado On tõhus looduslik halva tuju ravim, tugevdab südame-vereringet, närvisüsteemi ning keskendumisvõimet. Granaatõun Granaatõuna terad sisaldavad kiudaineid, mis parandavad seedimist ja toimivad kõhupuhituse vastu. Mango Suvel aitab terviseprobleemide vastu mango. Hea toime külmetuse vastu. Pirn Hea toimega ajurakkude vastu. Vaarikas Hea toime ainevahetusele, luustikule, lihastele, maksale, närvidele ja ajule. Viinamarjad Aitavad paljude haiguste vastu-kopsu- ja neeruhaigused, maksapõletik, reuma, podagra.

Kehaline kasvatus
11 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Üldmetsakasvatus I osa mõisted

Üldmetsakasvatus I osa mõisted 1) Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida, kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakasvatuse valdkonda kuuluvad sellised distsipliinid nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemetsandus jne. Tegeletakse probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2) Metsakorraldus ­ esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Selle valdkonna tegevussuundadeks on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne. Siia valdkonda kuuluvad sellise õppeained nagu metsatakseerimine, metsakorraldus, kaugseire, geoinfosüsteemid, pu

Üldmetsakasvatus
54 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Botaanika (süstemaatika)

ülaosas laieneb ja moodustab õhukese vaheseina ­ epifragma. Samba ümber paikneb silindriline eosekott, mis niidikestega kinnitatud samba ja kupra seina külge. Eoste väljumist soodustab urni servas asetsevatest hambakestest suuääris ehk peristoom. Hügroskoopsed liikumisvõimelised hambakesed koosnevad hobuseraudjatest rakkudest, hambakeste ja epifragma vahele jäävad avad, kust eosed kuiva ilmaga välja pudenevad. Eostest kasvab roheline harunenud niidi kujuline eelniit. Sellel tekivad pungad, millest aja jooksul areneb uus täiskasvanud gametofüüt. 7. SÕNAJALGTAIMED LAIAS MÕTTES. HK OSITAIMED. HK KOLDTAIMED (SH SELAGINELLID JA LAHNAROHUD). HK SÕNAJALGTAIMED (=KEERDLEHIKTAIMED): SELTSID MAOKEELELAADSED, PÄRISSÕNAJALALAADSED (JA SALVIINIALAADSED) HÕIMKOND SÕNAJALGTAIMED. Sõnajalgtaimed on fülogeneetiliselt nooremad kui rüüniad, raikad ja kollad

Botaanika
214 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
234 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Maitse- ja ravimtaimed

60cm kõrguseks VARS alumises osas puitunud, ülalt roheline LEHT tugeva lõhnaga, piklikud, hallikasrohelised, sametkarvased. Lehed sisaldavad eeterlikku õli, selle kõrval ka park- ja mõruaineid. ÕIS lillakassinised õied õisikutes SEEMNED vajavad idanemiseks valgust. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva vili on pähklike Ajalugu Salvei kodumaa on Vahemeremaades, seal meeldib talle kasvada rannikualadel. Juba palju sajandeid hinnatakse teda ka põhjapoolses Euroopas ravim ­ ja vürtsitaimena. Ühes 10. Sajandist pärit vanade room- laste taimeraamatus on lause: ,,Miks küll surevad inimesed haigustesse, kui aias ometi kasvab salvei?" Keskajal usuti, et tass salveiteed suurendab süm- paatiat ja armastust inimeste vahel. Kasvatamine aedsalvei armastab päikest ning sooja. Taim pannakse kas- vama kuiva ja hea veeläbilaskuvusega mulda. Istutatakse aeda pärast öökülmade möödumist. Aedsalvei lõigatakse kevadel tagasi, siis võsub ta paremini. Talveks

Aiandus
148 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun