RASVHAPPED Küllastumata milles esineb üks või mitu kaksiksidet. On ülekaalus taimsetes rasvades, mis toatemp, on vedelad ehk õlid. NT oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped. Küllastunud kaksiksidemed puuduvad, sest süsiniku aatomid on vesinike aatomitega küllastatud. Leidub loomsetes rasvades, mis toatemp on tahked. Ilma rasvadeta inimene elada ei saa, sest inimorganism ei suuda ise sünteesida nt alfa- linoleenhapet, mida leidub rapsi- ja sojaõlis. Seega on need kaks rasvhapet asendamatud toidus. Trans-rasvhapped liik küllastumata rasvhappeid, mis käituvad organismis nagu küllastunud rasvhapped. FOSFOLIPIIDID Glütserool +2 rasvhapet. Apsoluutselt kõigi elusorganismide membraan on tehtud fosfolipiididest.
(12,5g 100g kohta), linoolhapet (9,4g 100g kohta) ning väikestes kogustes linoleenhapet, kolesterooli, naatriumi, kaaliumi, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, rauda, vaske, joodi ja vitamiin E-d. Taimne rasv (rapsiõli ehk canolaõli) Ka rapsiõli kasutatakse tihti toidutegemises. Rapsiõli on saadud spetsiaalselt aretatud rapsisordist. Rapsiseemneid ei peeta üldiselt tervislikuks, sest need sisaldavad pika ahelaga rasvhapet eruukhapet, mida on mõningatel asjaoludel seostatud südame fibrootiliste kahjustustega. See kindel sort rapsi on aga aretatud nii, et sisaldab eruukhapet vähe või üldse mitte. Samas hinnatakse seda kõrge oleiinhappe sisalduse pärast. Paraku aga sisaldab see õli palju väävlit ja seetõttu rääsub kergesti, rapsiõliga küpsetatud toidud lähevad ka suhteliselt kiiresti hallitama. Rapsiõli sisaldab 5% küllastatud rasva, 57% oleiinhapet, 26% omega-6 rasvhapet ning
puudub karboksüülrühm, madalamal aga mitmesugused jäägid. 5. Rasvhapete segu kvantitatiivne analüüs TLC meetodil Määrasime rasvhapete kontsentratsiooni TLC meetodil, kasutades elueerimisseguna heksaan:etüülatsetaat:äädikhape (3:1:0,05) segu ja ilmutina forsformolübdeenhapet 2,5% etanoolilahuses. Rasvhapete kontsentratsioon uuritavas proovis oli suurem, kui standardil, st >1 g/l. Metüleerimiseks võtsime seetõttu 25 l proovi ehk ~30 g rasvhapet. 6. Rasvhapete metüleerimine Võtsime 25 l proovi, aurutasime inertgaasiga puhudes lahusti ning lahustasime proovi metanoolis. Metüleerimiseks lisasime 200 l diasometaani eetrilahust ning kuumutasime 37C juures, kuni alles oli ~10 l lahust, puhusime inertgaasiga kergelt läbi. Lahustasime metüleeritud rasvhapped metanoolis. 7. Metüleerimise kontroll ja GC proovide ettevalmistamine Kontrollisime metüleerimise toimumist TLC analüüsiga. Plaadilt
tähendab, et kala söömine muudab tuju paremaks. Kala tugevdab tervist Kaladieet aitab "vedeldada" verd ja hoiab ära trombide tekke. Kalatoidul on oluline osa veresoonte kaitsel ,sest see on puhastava toimega aidates organismist välja tuua mittevajalikku kolesterooli. Rasvastest kalades valmistatakse kalaõli kapsleid mida soovitatakse vererõhu alaldamiseks ja infarkti ohuga haigetele. Kuna kapslid sisaldavad Omega3 rasvhapet, siis on need ka veresooni puhastavad, hoides ära ajurabanduse ja infarktid. Kala söömine leevendab reumat, vähendab tuberkuloosi ja vähki haigestumise riski, leevendab migreeni, tugevdab immuunsüsteemi ning karastab organismi külmetushaiguste vastu. Norra teadlaste uuringud näitavad, et 100 g makrelli päevas vedeldab verd ja hoiab selle korras. Kala teeb nutikaks Kalas olevad proteiinid, türosiin ja aminohapped stimuleerivad ajutegevust ja lisavad
iseloomulik pruun värvus ei kao (võib küll lahjeneda). Küllastumata rasvhapete puhul aga muutub lahus momentaalselt värvituks. Töö käik: Kolme kuiva katseklaasi valada 2 ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis. Mina kasutasin rasvhappena palmithapet, taimse rasvana rapsiõli ning loomse rasvana võid. Lisada kõigisse katseklaasidesse 10 tilka broomi lahust kloroformis, loksutada ning jälgida muudatusi. Rasvhapet sisaldavas katseklaasis peaks broomi lahus säilitama iseloomuliku pruuni värvuse, teistes kahes toimub muudatus. Tulemus: Tõepoolest, rasvhapet (palmithape) sisaldavas katseklaasis säilitas broomi lahus iseloomuliku pruuni värvuse, sellest saab järeldada, et palmithape on küllastunud rasvhape. Nii see ka on, sest palmithappes pole kaksiksidemeid. Rapsiõli sisaldavas katseklaasis kadus pruun värvus, seega saab järeldada, et rapsiõli küllastunud rasvhappeid ei sisalda
3) ........................................................................................................................................................... Rasvade nimetamine: Reegel: glütserüül + rasvhapete nimetused, viimase lõpus –aat. 1) kui rasvhapped ühesugused glütserüültrioleaat ................................................................................................................................................................ 2) kui kaks ühesugust rasvhapet glõtserüülpalmit- distearaat ................................................................................................................................................................ 3) kui kõik rasvhapped erinevad glõtserüüloleiin- palmit- stearaat ................................................................................................................................................................ Rasvade jaotus:
maitselisi omadusi ja pikendavad täiskõhutunnet. Rasvade tähtis osa on täita kolesteriiniainevahetues. Nad muudavad kolesteriini labiilseks kõrgesti lahustuvaks vormiks mis soodustab kolesteriini väljutamist organismist, suurendavad veresoonte elastsust vähendavad nende läbilaskvust ning tromboosi tekkimise ohtu. Liigitus Piimrasvad-Piima rasv on dispergeeritud plasmas rasvakuulikestena. Rasvakuulikesed on membraaniga ümbritsetud osakesed. Piimarasvas on esindatud umbes 400 erinevat rasvhapet. Taimsed rasvad- on toatemperatuuril tahke taimne rasvaine mida kasutatakse toiduvalmistamisel. Taimerasva eelis on sobivus kasutamiseks kõrge temperatuuri juures praadimisel või fritteerimisel. Laialdaselt kasutatakse taimerasva toiduainetetööstuses, eriti näiteks kondiitritoodete valmistamisel. Looduslik taimerasv on näiteks palmiõli, kookosõli või oliiviõli Loomsed rasvad-on toatemperatuuril tavaliselt tahked.
mis soodustab kolesteriini väljutamist organismist, suurendavad veresoonte elastsust, vähendavad nende läbilaskvust ning tromboosi tekkimise ohtu. On tõestatud, et rasvhapped tõstavad organismi vastupidavust nakkushaiguste, samuti pahaloomuliste kasvajate suhtes. Liigitus: Piimrasvad-Piima rasv on dispergeeritud plasmas rasvakuulikestena. Rasvakuulikesed on membraaniga ümbritsetud osakesed. Piimarasvas on esindatud umbes 400 erinevat rasvhapet, ainult 14-ne sisaldus küünib üle 1% kogumassist Taimsed rasvad- on toatemperatuuril tahke taimne rasvaine, mida kasutatakse toiduvalmistamisel. Taimerasva eelis on sobivus kasutamiseks kõrge temperatuuri juures praadimisel või fritteerimisel. Laialdaselt kasutatakse taimerasva toiduainetetööstuses, eriti näiteks kondiitritoodete valmistamisel. Looduslik taimerasv on näiteks palmiõli, kookosõli või oliiviõli Loomsed rasvad-on toatemperatuuril tavaliselt tahked. (va
teha seda mõõdukalt. MIS ON RASVAD? Toidurasvad sisaldavad erinevaid rasvhappeid: • küllastunud rasvhapped, • polüküllastumata rasvhapped. monoküllastumata rasvhapped, • Erinevates toidurasvades on nende sisaldus erinev. Küllastunud rasvhappeid sisaldub rohkem loomsetes rasvades, näiteks seapekis ja võis. Mono- ja polüküllastumata rasvhapped on aga ülekaalus enamikes taimsetes rasvades, näiteks rapsiõlis. Kaht asendamatut polüküllastumata rasvhapet, Ω-6 ja Ω-3 rasvhapet, pole inimorganism ise võimeline tootma, neid peab saama toiduga. MILLEKS ON RASVAD VAJALIKUD? • Toidurasvad on inimorganismile kontsentreeritud energiaallikaks. 1 g rasva annab ligikaudu 9 kcal energiat. • Toidurasvad on rakus olulisteks ehitusaineteks. Organite ümber moodustuv rasvakiht kaitseb neid põrutuste eest. • Toidurasvad varustavad organismi rasvlahustuvate vitamiinidega ning
tuunikala); sügisel on isegi räimes valku kuni 23%. Rasva sisaldus kõigub tugevalt 0,1-33%- ni, mis sõltub kala liigist ja püüdmisajast. Rasvasemateks loetakse lõhelisi, heeringalisi, tuuralisi, tuunikala, skumbriat, makrelli. Üsna vähe on rasva tursas, hõbeheigis ja haugis. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes kogustes A, D ja E vitamiine, mõnedes liikides ka B1 ja B2 vitamiini. Kala ja kalatooteid sisaldavad ka väga olulist Omega – rasvhapet. Kalas on rikkalik valik mineraalaineid (1-5%), kuhu kuuluvad kaalium, raud ja fosfor. Oluline on kalas mikroelement seleeni sisaldus, mis kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest ja hoiab ära südameinfarkti. Kaaliumi sisaldus on suurem merekalades, mis on oluline mikroelement südamehaigetele. Kõik merekalad on rikkad joodist, millest meil rafineeritud toiduainete ajastul tihti vajaka jääb. Kalatoit on seega oluline kilpnäärme alatalituse all kannatavatele inimestele.
tuunikala); sügisel on isegi räimes valku kuni 23%. Rasva sisaldus kõigub tugevalt 0,1–33%ni, mis sõltub kala liigist ja püüdmisajast. Rasvasemateks loetakse lõhelisi, heeringalisi, tuuralisi, tuunikala, skumbriat, makrelli. Üsna vähe on rasva tursas, hõbeheigis ja haugis. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes kogustes A, D ja E vitamiine, mõnedes liikides ka B1- ja B2-vitamiini. Kala ja kalatooteid sisaldavad ka väga olulist oomega-rasvhapet. Kalas on rikkalik valik mineraalaineid (1–5%), kuhu kuuluvad kaalium, raud ja fosfor. Oluline on kalas mikroelement seleeni sisaldus, mis kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest ja hoiab ära südameinfarkti. Kaaliumi sisaldus on suurem merekalades, mis on oluline mikroelement südamehaigetele. Kõik merekalad on rikkad joodist, millest meil rafineeritud toiduainete ajastul tihti vajaka jääb. Kalatoit on seega oluline kilpnäärme alatalituse all kannatavatele inimestele.
Vedelad rasvad muutuvad õhu käes seistes kergesti kasutamiskõlbmatuks, kuna tekivad mõrkja maitsega ja rohkem või vähem mürgised ühendid vedelad rasvad räästuvad kergemini kui tahked rasvad. Selle tõttu küllastatakse vedelad rasvad vesinikuga (toimub liitumisreaktsioon) ja saadakse küllastunud rasv. vedel rasv + H2 (katalüsaator) tahke rasv Rasvad e. lipiidid esinevad organismis: neutraalrasvade e. triglütseriididena ( glütserool + 3 rasvhapet, ühendatud estersidemetega fosfolipiididena; glükolipiididena ; kolesterooli estritena (kolesterool ise on alkohol). · rakumembraanide struktuurielemendid, · rasvadepood naha all, lihaste vahel, siseorganite ümbruses; olulised energia ja soojusallikana, · soojusisolaatorina ja kaitsena löökide ja põrutuste vastu, · energiallikana on rasvad 2x energiarikkamad kui süsivesikud ja valgud, · toidurasvaga sisenevad organismi A, D, E, K
östrogeen (naissuguhormoon) progesteroon (naissuguhormoon) neerupealiste hormoonid D-vitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. Toidulipiidid Lipiidid peaksid andma kuni 30% kaloritest. Liigtarbimine põhjustab rasvumist, millega võivad kaasneda mitmed haigused nagu ateroskleroos, suhkrutõbi, südamehaigused jt. Asendamatute rasvhapete defitsiit põhjustab dermatiite ja energiadefitsiiti. Vajalikku oomega-3 rasvhapet saab nt kalast LIPIIDIDE FUNKTSIOONID ORGANISMDES Energeetiline funktsioon Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid. 1g 38,9 kJso 9,3 kcal Ehituslik funktsioon Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse. Varuaine funktsioon loomadel varurasv taimedel õlid seemnetes, viljades mesilaskärjed (vahad) Ainevahetuslik funktsioon Metaboolse vee teke - lipiidide
· Glütserool CH2(OH)- CH(OH)- CH2(OH) · Atsetüleen CH(kolmikside)CH · Fenool C6H5-OH · Aniliin C6H5-NH2 · Formaldehüüd ehk formaliin HCHO · Atsetoon CH3COCH3 · Sipelghape HCOOH · Äädikhape CH3COOH · Stearhape · Palmithape · Olehape · Seep rasvhapete Na või K sool · Rasv glütserool + 3 rasvhapet = ester · Polüeteen ehk polüetüleen (-CH2-CH2-)n · Glükoos C6H12O6 · Tärklis 3(C6H10O5)n · Tselluloos 3(C6H10O5)n 4. Oska koostada struktuurivalemi graafilist kujutist ja vastupidi (harj. 3 ja 4 lk 83) 5. Orgaaniliste ainete liigitus ja nomenklatuur (nimede andmine ja valemite koostamine) (harj. 1 10 lk 93 96) 6. Oska koostada etteantud molekulivalemi järgi isomeere ja isomeere ära tunda. (harj. 1 8 lk 98) 7
Jääk puhuti inertgaasiga minema. Eppendorfi lisatud 25 μl metanooli. Metüleerimise kontroll ja gaaskromatograafliste proovide ettevalmistamine Metüleerimise toimumist kontrolliti TLC meetodil, samamoodi kui eespool. Metüleeritud proov kantud GC proovipudelisse ning antud analüüsi. Tulemused TLC analüüsi käigus ilmutatud plaadilt oli näha, et proovi pleki suurus oli ligikaudu 4,5x suurem kui standardi oma, mis tähendab, et kui standardi plekis sisaldus umbes 2 μg rasvhapet, siis uuritava proovi 2 μl-s sisaldus 9 μg rasvhappeid. Kuna uuritavat lahust oli umbes 300 μl, siis terves uuritavas proovis sisaldus järelikult 300x4,5=1350 μg rasvhappeid. Kromatogrammi järgi oli proovis kõige rohkem oleiinhapet 12%, palmitiinhapet 15%, linoolhapet 15,5%, arrahidoonhapet 18% ja steariinhapet 23%. ω6 ja ω3 rasvhapete massisuhe arvutati identifitseeritud rasvhapete piikide pindalade järgi, mis on võrdelised rasvhapete kogusega proovis
Tulemus: Eraldus kirbe kärsahais, segu muutus pruuniks. Järeldus: Taimeõlis sisaldub glütserool. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides: Teooria: Küllastumata rasvhappeid saab lipiidides detekteerida reaktsioonil halogeniididega. Kui proov sisaldab küllastunud rasvhappeid, säilib reaktsioonil broomiga broomile iseloomulik pruun värvus (lahjeneb), kui sisaldab küllastumata rasvhappeid, muutub proov liitumisreaktsiooni tõttu värvituks. Töö käik: Kasutasin puhast rasvhapet (palmitiinhapet), loomse rasva (searasva) ja taimse rasva (rapsiõli (kõik 2%) lahuseid metüleenkloriidis. Valasin igast lahusest 2 ml katseklaasi. Kõigisse lisasin tilkhaaval (10 tilka) broomi lahust metüleenkloriidis. Jälgisin muutuseid. Tulemus: Puhtale rasvhappele broomi lisamisel broomi värvus lahjenes (kollakaspruun). Taimse rasva puhul kadus pruun värv. Loomse rasva lahus muutus kergelt kollakas. Järeldus: PARANDUSED:
Täpsemalt on need taimsed rasvad ehk õlid mis esinevad vedelas olekus. Oluline on eeslistada taimse 2 päritoluga rasvu. Hüdrogeenitud taimerasvad on keemiliselt teel tahkeks muudetud. Transrasvad soodustavad südame-veresoonkonna haiguste riski ja tõstavad kolesterooli taset veres. Seega pole inimesel neid rasvu tegelikult üldse vaja. Kolesterooli taseme alandamiseks verest tuleb vähendada küllastunud rasvhapete tarbimist. Kahte rasvhapet 40-st ei sünteesi organism ise, seega tuleb neid saada toidust. Asendamatud on omega-3 ja omega-6 rasvhapped mis on vajalikud rakustruktuuride ehiamiseks. Onnetuseks saab organism siiski rohkem omega-6 rasvhappeid mille pärast peame sööma rohkem seemneid, pähkleid ja kala. Mineraalained on organismi normaalseks elutegevuseks sama vajalikud kui vitamiinid. Kuna organism ise ei ole suuteline sünteesima mitte ühtegi mineraali tuleb meil neid ise toidust saada
toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side, siis on tegemist õliga. · Pika C-ahelaga (sagedamini 12 26) monokarboksüülhapped · Sisaldavad enamasti paaris arvu C-aatomeid · Küllastunud või küllastumata C-ahel · Küllastumata rasvhapped reeglina cis-isomeerses vormis 3 tähtsamat rasvhapet: 1) Palmitiinhape ehk palmithape on sageli loomades ja taimedes leiduv rasvhape. Aine keemiline valem on CH3(CH2)14COOH. 2)Olehape- laialt levinud küllastumata rasvhape 3)Stearhape Lipiidid on estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape. Alkoholkomponendiks on enamasti glütserool, samuti esineb sfingosiini ja kolesterooli. Lipiidid jagunevad liht-, liit- ning tsüklilisteks. Lihtlipiidid
triglutseriidide biosunteesiks voi konverteeritakse glutseraldehuud-3-fosfaadiks, mida saab kasutada glukoneogeesiks (glukoosi biosunteesiks) voi edasiseks konverteerimiseks puruvaadiks ning lohustumiseks tsitraaditsuklis 7. Mis on rasvhapete oksüdatiivse lagundamise põhiline metaboolne rada? Kirjeldage lühidalt. Rasvhapete oksudatsiooni pohirada on β-oksudatsioon, mille tulemusel eraldub rasvhappe ahelast 2-susinikuline molekul. Toimib mitokondrite membraanis, rasvhapet transpordib karnitiin Atsüül-CoA→trans-enoüül-CoA→L-hüdroksüatsüül-CoA→β-ketoatsüül-CoA→Atsüül- CoA(lühem)+Atsetüül-CoA 8. Mis on ajukoe peamine energiallikas? Miks? Ainus energiaallikas aju jaoks, glükoos läbib piisava kiirusega hemato-entsefaliitset barjääri, suudab tagada ajukoe energiavajadused. Aju kasutab 110-130g glükoosi ööpäevas. 9. Kirjeldage nii üksikasjalikult kui suudate aminohapete aminorühma lõhustumise etappe.
meresaadustes, rapsi- ja linaõlis, põldtuderi ehk camelina õlis Taimseid rasvu iseloomustab vähene küllastunud ja kõrge küllastumata rasvhapete sisaldus (tabel 4.4). Erandiks on kookosrasv, mis sisaldab küllalt palju küllastunud rasvhappeid (eriti laurhapet) ja vähe linoolhapet. Kõrge polüküllastumata rasvhapete sisaldus on soja-, rapsi- ja päevalilleõlis. Hea toiduõlina tuntud oliiviõlis on linoolhapet suhteliselt vähe, kuid rohkesti monoküllastamata rasvhapet - olehapet. Piisava koguse asendamatute rasvhapete saamiseks on soovitav tarbida 1-2 spl. toiduõli päevas (nt lisades toorsalatitele või kasutades toiduvalmistamisel). 5. Teraviljatooted Valgud valgurikkamad: nisu, kaer (kuni 15%); riis – 10% Teraviljavalk on mittetäisväärtuslik - ei leidu kõiki või leidub vähe asendamatuid aminohappeid (lüsiini, metioniini ja tsüstiini).Asendamatuid aminohappeid on enim: tatras, kaeras, riisis, rukkis vähem: maisis, hirsis. Lipiidid
muutub lahus momentaalselt värvituks. CH3(CH2)CH=CH(CH2)mCOOH + Br2 CH3(CH2)nCHBr-CHBr(CH2)mCOOH Töö käik Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valatsin igasse 2 ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis: rasvhappe (palmitiinhape), taimse rasva (oliivõli) ja loomse rasva (searasv) lahust. Igasse katseklaasi lisasin tilkhaaval võrdne kogus (kuni 10 tilka) broomi lahust kloroformis e triklorometaanis, loksutasin. Rasvhapet sisaldavas katseklaasis peaks broomi lahus säilitama iseloomuliku kollakas- pruuni värvuse, teistes kahes aga toimub värvuse muutus. Järeldus:Palmithappe ja broomi lahus muutus oranziks, teised praktiliselt värvituks, kuid searasva lahus oli pisut tumedam kui oliivõli oma. Võib järeldada, et esimeses lahuses (palmithape ja broom) oli rasvhape küllastunud. Teistes lahustes olid küllastumata rasvhapped, kuid oliivõli ehk taimse rasva lahus oli kõige vähem küllastunud. 1.3
25%, näiteks anšoovis ja tuunikala. Sügise saabudes valgu hulk kalades muutud, räimes 23%. Rasva sisaldus varieerub 0,1- 33%, sõltudes püügiajast ja kala liigist. Rasvaste kalade hulka kuuluvad lõhed, heeringas, tuuralised ja skumria. Vähesel määral esineb rasva tursas, hõbeheigis ja haugis. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes koguses A, D, E vitamiine. Mõnes liigis leidub ka B1 ja B2 vitamiini. Kalad ja kalatooted sisaldavad väga olulist omega- rasvhapet. Kalas leidub natuke ka mineraalaineid, 1- 5%. Kalas leidub kaaliumit, rauda ja fosforit. Eriti tähtis on see et kala sisaldab seleeni, kaintseb meie südant infarkti eest. Kaalium on tähtis südamehaigetele. Merekalades leidub rohkesti joodi ja rohkem kaaliumit, kui järvekalades. Jood on oluline aju ja kilpnäärme normaalseks tööks. 3 2. Kala kasulikkus Kala sisaldab vähesel määral süsivesikuid.
1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvahepete esinemise kindlakstegemisel kasutatakse reaktsiooni halogeenidega – täpsemalt broomiga. Kui proov sisaldab küllastumata rasvhappeid, muutub lahus liitumis- reaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töökäik: Valasin 3-me katseklaasi: palmithapet, rapsiõli ja searasva. Kõikidesse katseklaasidesse lisasin tilkhaaval võrdset kogust broomi lahust triklorometaanis. Loksutasin. Rasvhapet sisaldavas katseklaasis peaks lahus säilitama kollakas-pruuni värvuse, teises kahes toimub värvuse muutus. Tulemus: Palmithape jääb kollakas-pruuniks, järelikult ei reageeri. Nii rapsiõli kui ka läksid kollaseks. Järeldus: Palmithape ei sisalda küllastumata rasvhappeid ? Mis ühend on palmithape? Õige formulatsioon! , küll aga rapsiõli ja searasv sisaldavad. Palmithape on küllastunud rasvhape, rapsiõli ja searasv on küllastumata rasvhapped. 1.3
närvikiude liigub erutuslaine tunduvalt efektiivsemalt. Toidulipiidid on olulised sapiväljutajad Lipiididel on struktuurne kui ka varuaine roll. Varuainena saab vaadelda reservlipiide, milleks meis on põhiliselt neutraalrasvad Metaboolse vee tekitamine. Lipiidide lõplikul lõhustamisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Kilo lipiide annab lõhustudes ligikaudu 1,1 kg vett. Fosfolipiidid Glütserool + 2 rasvhapet Glütserooli 2 OH-gruppi on ühinenud rasvhapetega ja kolmas on ühinenud fosfaatgrupiga (negatiivse laenguga) Hüdrofiilse "pea" ja hüdrofoobse "sabaga" Valgud Ühest või mitmest polüpeptiidahelast koosnevad biomakromolekulid. · Suured biomolekulid (=biomakromolekulid) · Koosnevad erinevatest aminohappejääkidest, see tagab valkude rohkuse ja mitmekesisuse · Koosnevad keskmiselt 300-st aminohappejäägist
.......................8 2 Kalad meie toidulaual 1. KALA Kala välimust iseloomustavad lõpused, uimed ning piklik keha, mis jaguneb peaks, kereks ja sabaks. Kalad sisaldavad 50-85% vett, 9-27% täisväärtuslike valke ja 0,5-1% süsivesikuid. Kalarasv sisaldab suurtes kogustes A, D ja E vitamiine, mõnedes liikides ka B1 ja B2 vitamiinining omega-3 rasvhapet(0,3-35%). Kalas on rikkalik valik mineraalaineid (1-5%), kuhu kuuluvad kaalium, raud ja fosfor. Oluline on kalas seleeni sisaldus, mis kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest ja hoiab ära südameinfarkti. Kaaliumi sisaldus on suurem merekalades, mis on oluline südamehaigetele. Kõik merekalad on rikkad joodist, millest meil rafineeritud toiduainete ajastul tihti vajaka jääb. Kaladieet aitab "vedeldada" verd ning hoiab ära trombide tekke
6-4.3 & rasva. Sõltuvalt tõust ja söötmisest võib rasvasisaldus kõikuda 2-8%. piimarasvast moodustavad triglütseriidid 96-98%, diglütseriide on kuni 1,6%. Neid peetakse ka triglütseriidide sünteesi vaheproduktideks. Rasvhapped, mis on esindatud monoglütseriididena, ei kuuli tavaliselt di ja triglütseriidide koosseisu. Piimarasval on looduslikest rasvadest kõige mitmekesisem koostis, selles on esindatud umbes 400 erinevat rasvhapet. Rasvhapete hulgas on nii küllastatud, küllastamata, hargnenud ahelaga kui ka hüdroksühappeid ja tsükilisi ühendeid. Võihapet leidub ainult mäletsejaliste piimarasvas. Lühikese ahelaga rasvhapped inhibeeruvad patogeensete mikroobide arengut. Asendamatutest rasvhapetest tuleks esile tuua arahhidonhapet ja linoleenhapet, mida on vaja eelkõige närvikoe ülesehitamiseks Üksikute rasvhapete sisaldus piimarasvas sõltub söödaratsioonist,
küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus toimuva liitumis-reaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töökäik: Kolme kuiva katseklaasi valasin 2 ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis: palimithape, või ja päevalill. Kõigisse katseklaasidesse lisasin tilkhaaval võrdne kogus broomi lahust kloroformis, loksutasin. Järeldus: Palmithappe lahus värvus tume oranziks, või lahus muutus hele kollaseks ning päevalille õli lahus jäi värvusetuks. Küllastunud rasvhapet sisaldab palmithape ning veidi ka või. Päevalill sisaldab küllastamata rasvhappeid. 1.3.5 Liebermann-Burchard'i kolesterooli määramise test Kolesterooli reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga väävelhappe keskkonnas moodustub tume sinakas-rohelise värvusega reaktsioonisegu. See on mitmeastmeline reaktsioon ja lõpliku värvuse kujunemist võib märgata üle punase ja sinise vaheühendi. Töökäik: Kolme kuiva katseklaasi valasin 2 ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis-
sisalduse puhul muutub lahus toimuva liitumis-reaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töö käik Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valatakse igasse 2 ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis: 1. Steariinhape 2. Või 3. Kookosrasv Kõigisse katseklaasidesse lisatakse tilkhaaval võrdne kogus (kuni 10 tilka) broomi lahust kloroformis e triklorometaanis, loksutatakse ning jälgitakse toimuvaid muudatusi. Rasvhapet sisaldavas katseklaasis peaks broomi lahus säilitama iseloomuliku kollakas-pruuni värvuse, teistes kahes aga toimub värvuse muutus. Tehakse järeldused uuritavate lipiidi proovide küllastumatuse (küllastumata rasvhapete sisalduse) kohta. Järeldus: Kõigist võimalikest lipiidilahustest säilitasid värvi vaid steariinhappe ning kookosrasva lahused. See näitab nende lahuste küllastumata rasvhapete sisaldust. 1.3.5 Liebermann-Burchard'i kolesterooli määramise test
Peroksüsomaalne B-OX Funktsioonid: 1) Pikkade ahelatega rasvhapete lõhustamine lühemateks 2) Rasvhapete liigsuse likvideerimine ja samaaegne ATP tootmine 3) Kolesteriidi rasvhappeahelate lühendamine sapphapete formeerumiseks Peroksüsomaalse B-OX ATP saagis on väiksem tekkiva FADH2 otsese reoksüdeerimise tõttu O2 abil. Rasvhapete A-OX ja Refsum haigus Rasvhapete oksüdatsiooni minoorne rada, mis lõhustab aktiveerimata rasvhapet ning esineb närvikoes ER ja mitokondrite koostööna. Refsum haigus- pärilik mittekoordineeritud polüneuriit, mida põhjustab fütanaadi kuhjumine maksas ja veres A-OX-raja defektsuse tõttu. Sümptomiteks on neuroloogilised häired, võrkkestapõletik, naha ja luude anormaalsus. Rasvhapete Oomega-oksüdatsioon Toimub ER-s cytP450 ja NADPH ning hapniku toimel. Rasvhapete de novo süntees Palmitaadi süntees, mis toimub maksas ja lakteerivas piimanäärmes. Süntees toimub
4 Piira toidurasvade tarvitamist väldi alkoholiga liialdamist Halvad on küllastunud rasvhapped ja suure rasvasisaldu- Suurim lubatud kogus alkoholi on naistel üks sega toidud, head on vähese rasvasisaldusega ja kalast naps, meestel 2 napsu päevas. pärit oomega-3-rasvhapet sisaldavad toidud. Rasvakogu- se vähendamine toidus aitab aeglustada veresoonte ate- 1 naps on 12 cl veini või 4 cl viina või roskleroosi ja vähendada kehakaalu. väike pudel lahjat õlut. Kõrge vererõhK
ensümaatiline (kümosiin) - Kümosiini toime: k-kaseiin moodustab s- ja -kaseiini ja Ca2+ stabiilse kompleksi. Kümosiini toimel kompleks laguneb: Hüdrofoobne Phe-d sisaldav para-k-kaseiin sadeneb ning hüdrofiilne Met-i sisaldav glükomakropeptiid jääb lahusesse. 4. Piimarasv (3,8%) triglütseriidid Glütserooli ja rasvhappe ester; max 3 rasvhapet/1 gloobuli kohta. Gloobulid emulsioonina, kaseiinid emulgaatoriks rasvhapped: 1. Küllastunud rasvhapped: palmithape, müristiinhape, stearhape, võihape, lauriinhape 2. Küllastumata rasvhapped: olehape, linoolhape, arahhidoonhape 3. fosfatiidid: fosfolipiidid (membraanis), nt letsitiin, kefaliin 4. steroolid: nt kolesterool, ergosterool 5. Mineraalained: Ca Kaseiini mitsellis fosfaadina, tsitraadine
aatomi poole. Iooniline side- keemiline side, mis on esineb natuke lihas ja piimas, tekib taimsete ja rakusisese seedimise toimumiskoht, tagavad moodustunud erinevate laengutega ioonide vahele. loomsete rasvade hüdrogeenimisel. Fosfolipiidid: metabolismi nälgimisel); Tuum( 2 membraaniga Elektronide loovutamise tagajärjel saab üks aatom glütserool ja 2 rasvhapet. ümbritsetud, mis tagavad ainevahetuse tuuma ja positiivse laengu(katioon) ja teine negatiivse( anioon). Valgud: ühest v mitmest polüpeptiitahelast koosnevad tsütoplasmavõrgustikuga; asuvad kromosoomid, Vesinikside- esineb vesinikku sisaldavate olekulide biomakromolekulid. Suured biomolekulid; koosnevad sisaldab ja säilitab pärilikku infot, reguleerib kõiki vahel. On nõrk keemiline side, levinud biomolekulides
küllastumata rasvhapete korral muutub lahus momentaalselt värvituks. CH3(CH2)CH=CH(CH2)mCOOH + Br2 CH3(CH2)nCHBr-CHBr(CH2)mCOOH Töö käik Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valatakse igasse 2 ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis: rasvhappe (stearhappe või palmithappe), taimse rasva ja loomse rasva lahust. Igasse katseklaasi lisatakse tilkhaaval võrdne kogus (kuni 10 tilka) broomi lahust kloroformis e triklorometaanis, loksutatakse. Rasvhapet sisaldavas katseklaasis peaks broomi lahus säilitama iseloomuliku kollakas-pruuni värvuse, teistes kahes aga toimub värvuse muutus. Järeldused Kasutasin palmithapet, oliivõli ja searasva. Palmithappe ja broomi lahus muutus oranziks, teised praktiliselt värvituks, kuid searasva lahus oli pisut tumedam kui oliivõli oma. Võib järeldada, et esimeses lahuses (palmithape ja broom) oli rasvhape küllastunud. Teistes lahustes olid küllastumata rasvhapped, kuid oliivõli ehk taimse rasva
Loomsete vahade ülesanded: a) ehituslik: meekärjed. b) Kaitsta aju süvasukeldumisel tekkinud rõhumuutuste eest ja võimendab helivõnkeid vaalavõidis ehk spermatseet. Vaha söömisel ei juhtu midagi, vaha ei seedi. Liitlipiidid: Fosfolipiidid tema molekulis on üheaegselt esindatud kahte tüüpi piirkonnad- hüdrofoobsed ja hüdrofiilsed. Pea- Glütserool, fosforhape ja madalomolekulaarne hüdrofiilne ühend Sabad on hüdrofoobsed kaks rasvhapet Fosfolipiidide biofunktsioonid : a) võime kaksikkihistuda biomembraani ehituslik alus. Fosfolipiidne kaksikkiht tagab membraani vastupidavuse eritoimega lahustitele. Kui membraan oleks ainult hüdrofiilne siis veega kokkupuutes lahustuksime ära. Kui membraan oleks ainult hüdrofoobne siis lahstuksime ära kui õliga kokku puutuksime. b) kopsukoes kopsusompudes väldivad fosfolipiidid membraanide kokkukeerdumist. 8. elukuul, neid fosfolipiide, mis väldivad fosfolipiide
· östrogeen (naissuguhormoon) · progesteroon (naissuguhormoon) · neerupealiste hormoonid · D-vitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. Toidulipiidid Lipiidid peaksid andma kuni 30% kaloritest. Liigtarbimine põhjustab rasvumist, millega võivad kaasneda mitmed haigused nagu ateroskleroos, suhkrutõbi, südamehaigused jt. Asendamatute rasvhapete defitsiit põhjustab dermatiite ja energiadefitsiiti. Vajalikku oomega-3 rasvhapet saab nt kalast LIPIIDIDE FUNKTSIOONID ORGANISMDES Energeetiline funktsioon Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid. 1g 38,9 kJ so 9,3 kcal Ehituslik funktsioon Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse. Varuaine funktsioon · loomadel varurasv · taimedel õlid seemnetes, viljades · mesilaskärjed (vahad) Ainevahetuslik funktsioon
liitumis-reaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töö käik Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valatakse igasse 2 ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis: rasvhappe (steaarhappe või palmithappe), taimse rasva ja loomse rasva lahust. Kõigisse katseklaasidesse lisatakse tilkhaaval võrdne kogus (kuni 10 tilka) broomi lahust kloroformis e triklorometaanis, loksutatakse ning jälgitakse toimuvaid muudatusi. Rasvhapet sisaldavas katseklaasis peaks broomi lahus säilitama iseloomuliku kollakas-pruuni värvuse, teistes kahes aga toimub värvuse muutus. Rasvahappelahuseks oli palmithappelahus, taimse rasva lahuses oli rapsiõli ning loomse rasva lahuseks või. Palmithappega lahus säilitas broomi värvi, mis küll natuke tumenes, kuna võisin broomi liialt palju kogemata lisada. See tõestab küllastunud rasvhapete sisaldumise palmithappelahuses. Rapsiõliga
pruun värv lahjeneb, samas küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus toimuva liitumis-reaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töö käik: Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valatakse 2 ml (2% -list) erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis: palmithappe, rapsiõli, searasva lahus. Kõigisse katseklaasidesse lisatakse tilkhaaval võrdne kogus (kuni 5 tilka) 5% -list broomi lahust kloroformis, loksutatakse ning jälgitakse toimuvaid muudatusi. Rasvhapet sisaldavas katseklaasis peaks broomi lahus säilitama iseloomuliku kollakas-pruuni värvi, teises kahes toimub värvi muutus. Tehakse järeldused uuritavate lipiidide proovide küllastumatuse kohta. Järeldus: Searasva ja rapsiõli sisaldavad lahused muutusid värvituks. Järelikult need lahused ei sisaldanud küllastumata rasvhappeid. Palmithappe lahus värvus orunzikas- pruuniks. Neis toimus broomi liitumine küllastumata rasvhappele ning see tõestas
Põhilised hirmud on olnud seotud piimarasvade ja südamehaiguste seostamisega. Ameerikast alanud rasvavaba piima buum on nüüdseks möödas, piimarasvad ei olegi nii suured süüdlased veresoonte lupjumises e. ateroskleroosi tekkes. Lääne -Euroopas on hakatud rehabiliteerima piima küllaldast kasutamist täiskasvanutel. Nimelt vaid väike osa piimarasvadest (kuni 14%), võivad suurendada kolesterooli sisaldust veres. Piimas on mitukümmend erinevat rasvhapet, neist umbes pooled langetavad vere "halva" kolesterooli sisaldust. Ei tohi unustada, et meie organism vajab piimarasvu ja kolesterooli pidavalt elutegevuseks, eriti aju ja närvikude. Kuid tänapäeval ei ole enam nii kerge noortele peale suruda isegi maitsvat tervislikku toitu ning sellel on väga mitu põhjust miks see läbi ei lähe. Õpilasi mõnitatakse nende kaalu ja välmise pärast mis on sundinud palju noorukeid suunduma anoreksia ja buliimia poole.
on kõik millel on vähemalt kaks membraani. (mitokonder, plastiid) Bakteri rakk toitub nagu seen. Seedib raku ümbrust ja võtab valikuliselt raku sisse aineid. On kaitsev rakukest millest suured osad läbi ei saa, pole vajagi. Pole membraanseid organelle.On ribosoomid.On üldjuhul raku kest ja limakapsel. 7.Biomembraanid - Ehitus: lipiidid, valgud. keemiline koostis Ruumiline ehitus: Membraanil lipiidide kaksikkiht. Membraan koosneb kolmest kihist fosfolipiididest-gl¸tserool, kaks rasvhapet-mis loovad hüdrofoobse osa. ülesanded: Kaitse välismõjude eest, teiste eest ja eristamine sise kk. eristamine väli kk. et oleks homo^. Väga tugev struktuur, poolvedel. Juhtimine: trantsportvalgud, mis on membraani läbivad. Passiivne juhtimine Energeetika: elektrokeemia on seotud suure energia liikumisega. On vaja juhtivat materjali ja isoleerivat. Vee kk on see võimatu aga hüdrofoobses kk saab. Tähtsad energ. protsessid/suurenergeetilised protsessid toimuvad rakumembraanis- fotos
Mono- ja oligosahhariidid 1. * Glükoos: a) energia b) polüsahhariidide element c) universaalne lähteaine sünteesiradades 2. Fruktoos: peaaaegu sama, mis glükoos; keemilises tasakaalus 3. Riboos, desoksüriboos 4. Galaktoos 5. ** Sahharoos: transportühend taimedes 6. Laktoos 7. Maltoos Lipiidid 1. Triglütseriidid: õlid, rasvad: (energia)varu, kaitse 2. Vaha 3. Fosfolipiidid (Glütserool+2 rasvhapet+fosfaat koliiniga (N-sisaldav hüdrofiilne aine)): membraanide põhielement 4. Steroidid (kolesterool): stabiliseerivad membraane madalamal temperatuuril Aminohapped Valkudes 20 Apolaarsed: Gly, Ala, Val, Leu, Ile; Met (S); Phe, Trp, Pro Polaarsed: Ser (-OH), Thr (-OH), Cys (-SH), Tyr (-OH), Asn, Gln Laetud: Aluselised: Lys, Arg, His (N) Happelised: Asp, Glu
..50%-ni, keskmiselt 18...25%. Vähe on rasva vastsündinute ja noorloomade kehas, rohkem hästi nuumatud loomade kehas. Rasv ei ole loomadele nii oluline toitaine kui proteiin, mineraalelemendid või vitamiinid. Kui söödas on rasva vähe, võivad loomad oma keharasva sünteesida sööda süsivesikutest (tärklis, suhkrud, toorkiud), samuti proteiinist. Päris rasvavaba söödaga loomi siiski sööta ei saa ja seda kolmel põhjusel: Rasva koostises on 3 rasvhapet (linool-, linoleen- ja arahhidoonhape), mida loomad tingimata vajavad, kuid ise ei sünteesi. Rasvas lahustuvad 4 vitamiini (A, D, E, K) Rasv on energiaallikana vajalik vastsündinud loomadele, kelle seedeelundid ei ole veel täielikult välja kujunenud, et süsivesikutest keharasva sünteesida. Nad peavad seda saama piimarasva näol. Söötade toorrasva sisaldus ei ole suur, enamasti kuni 5% kuivainest. Üksnes mõnedes söötades on seda rohkesti (30-40%):
· kaitsefunktsioon- võõrorgaanika vastased kaitsekehad, hüübimisfaktorid · geeniregulatoorne funktsioon 31. Rasvad ja süsivesikud põhilised energia allikad RASVAD · organismi tähtsaim energiavaru- 1g lipiidide täielikul lõhustumisel vabaneb 9,3 kcal energiat . · rasvkoest vabanevaid rasvhappeid kasytab energiaallikana eriti lahaskude · toidurasvast valdav osa on triglütseriidid, milles glütseroolituumaga esterdunud 3 rasvhapet SÜSIVESIKUD · monoosid glükoos, fruktoos 1.disahhariidid- sahharoos, maltoos, laktoos Magususelt: fruktoos, sahharoos, glükoos Toidus on peamiseks süsivesikuks tärklis, mis seedekulgas hüdrolüseerub, moodudtades glükoosi Tärkliserikkad on kartuli mugulad ja teraviljade terised. ÜLESANDED · energeetiline- 1g lõhustumine= 4 kcal · glükogeen kui varuaine ( maks, lihased)
lihtsad madalmolekulaarsed orgaanilised happed (äädik-, propioon-, võihape), Nimetatud hapetest oluline osa piimarasva tekkel on äädikhappel, propioonhappel tunduvalt väiksem. Keharasva sünteesil on olukord vastupidine. Seepärast polnud pikka aega selge, kas loom peab ikka söödaga ka rasva saama, või saab ka selleta läbi. 1926. a selgus, et päris rasvavaba söödaga loomi siiski sööta ei saa ja seda kolmel põhjusel: · rasva koostises on 3 nn küllastumata rasvhapet ehk asendamatud rasvhapped (linool-, linoleen- ja arahhidoonhape), mida loomad tingimata vajavad, kuid ise ei sünteesi; · rasvas lahustuvad 4 vitamiini (A, D, E, K), mille omastamine söödast on rasva defitsiidi korral takistatud; · rasv on energiaallikana vajalik vastsündinud loomadele, kelle seedeelundid ei ole veel täielikult välja kujunenud, et süsivesikutest keharasva sünteesida. Nad peavad seda saama piimarasva näol.
Triglütseriidid lõhustatakse hüdrolüüsi teel, mida viivad läbi lipaasid. Protsess on hormoonide kontrolli all: lõhustumise viib läbi hormoon-tundlik lipaas. Triglütseriidide lõhustumine toimub etapiviisiliselt. Iga lipaas viib tratsüülglütseriidilt ära ühe rahvhappe jäägi. Iga reaktsioon vajab vastavalt lipaasi (triglütseriidi, diglütseriidi või monoglütseriidi lipaasi) ja ühte molekuli vett. Lõpuks tekib kolm erinevat rasvhapet ja glütserool. Vabanenud glütserool liigub maksa, kus ta fosforüleeritakse (aktiveeritakse) ning kasutatakse ka triglütseriidide biosünteesiks või konveteeritakse glütseraldehüüd-3-fosfaadiks, mida saab kasutada glükoneogeneesiks (glükoosi biosüneesiks) või edasiseks konvereerimiseks püruvaadiks ning lõhustumiseks tsitraaditsüklis. 7. Mis on rasvhapete oksüdatiivse lagundamise põhiline metaboolne rada? Kirjeldage lühidalt.
Küllastumata rasvhapete puhul muutub broomi lisamisel hetkeks pruuniks ja värvus kaob momentaalselt. Töö käik · Kolme katseklaasi valatakse 2 ml erineva lipiidi lahust kloroformis · Esimesse katseklaasi palmithappe, teise taimse rasva: oliiviõli ning kolmandasse loomse rasva: searasva lahust. · Kõikidesse katseklaasidesse lisakatse tilkhaaval võrdne kogus broomi lahust ja jälgitakse toimuvaid värvimuutusi. · Rasvhapet sisaldavas katseklaasis peaks broomile iseloomulik pruun värvus säilima, ülejäänud kahes klaasis toimub värvuse muutus. · Tehakse järeldused uuritavate lipiidi proovide küllastumatuse kohta. Katse tulemused Esimeses katseklaasis, kus palmithappe lahus, säilib broomile iseloomulik värvus. Teises katseklaasis rapsiõli lahusele broomi lisamisel kaob broomi värvus loksutamisel. Kolmandas katseklaasis muutub broomi lisamisel hetkega lahus taas värvituks. Järeldus
- hirsilaadsed: riis, hirss, sorgo, mais Paljateralised: nisu, rukis Kestteralised: riis, oder, kaer, hirss Viljapea: 1.viljakest 2.seemnekest 3.aleuroonkiht 4.endosperm Teraviljad sisaldavad süsivesikuid 60-75 %, valke 8-15%, lipiide 1,4-7%, vett 7-13%. Valgurikkamad nisu kaer, teravilja valk on mittetäisväärtuslik vähe lys. Asendamatuid aminohappeid enim tatar, kaer, riis, rukis. Lipiide enim idus ja aleuroonkihis. Sisaldavad rohkem kui 20 erin rasvhapet. Kõrge bioloogiline väärtus, kuid rääsuvad kiiresti. Süsivesikud põhiliselt tärklis, tärkliseterad erinevad kujult, mõõtmetelt jne. Enim riis, nisu, rukis. Kiudained rohkem kaeras, hirsis, riisis. Vitamiine enim idus. Jahu saamine ja sordilisus. Saadakse jahvatamise teel, selleks kasutatakse valsse (purustamine), siis sõelumine (eraldadakse lähedase suurusega osakesed, ülejäänud uuesti purustamisse) 32 jahuvoolu enne, kui valmis. Jahu tüübid:
ning see on paaris arv 2)rasvhape molekuli CC ahel on hargnematta 3)rasvhappe agregaat olek sama süsiniku puhul sõltub rasvhappe radikaali ehitusest: kui süsinike aatomite vahel on kovalentne side, on rasv tahke. 2.Rasvhapete agregaat oleks sõltub süsinike aatomite sidemest, kui see on kovaletne, on rasv tahke. 3.Tuntumad rasvhapped on: oktadetseen hape, mida kasutatakse põhiliselt õlide koostises, seepide, ning kreemide valmistamisel. 4.Rasvhapet saadakse rasvade lõhustamisel 5.Oblik hape on hape, mis leidub looduses taime mahlades.. Page 20 6.Väiksed lapsed ei tohi süüa liiga palju rabarberit, sest see 7.Seep on puhastus vahend, mida valmistatakse rasvhappetest, ning rasvadest, ning see on puhastava, ning paktereid hävitava toimega 8.Seep ei pese karedas vees hästi, sest seal moodsustuvad soolad, ning muud kaltiumi ühendid. 9
30%. Sõltuvalt kehakaalust tähendaks see 3...4 leivakääru igapäevases toitumises. Inimtervislike toidusüsivesikute andmine on üks rukkileiva põhisõnumitest, mida enda tervise eest hooliv inimene peaks kindlasti arvestama. Lisanditeta rukkileivas on rasva vaid 2...3%. Nii ei anna leib ka sagedasel tarbimisel oma panust liigsetesse kaloritesse. Kolm mõõdukat viilu leiba ehk ligikaudu 100 g leiba annab umbes 200 kcal. Samas on aga rukkirasva rasvhapete seas ka need kaks rasvhapet (linool- ja alfalinoleenhape), mida inimorganism ise ei sünteesi, mis on inimesele asendamatud. Asendamatuid rasvhappeid vajab inimene toidus pidevalt, selleks et sünteesida pikemaid polüküllastamata rasvhappeid, põletikumarkereid, lokaalhormoone jms. Nüüdisajal kujuneb paljudel inimestel nende kahe asendamatu rasvhappe defitsiit ning sellega seonduvad ja sagenevad mitmed terviseprobleemid nagu kestev põletik, soodumus allergiaks, trombide teke, veresoonte elastsuse langus jne. Üks
Proteiinirikkad söödad: verejahu, kalajahu, liha-kondijahu, srotid, söödapärm!! Ka kaunviljad ja nende jahud, vikk, hernes, uba, lõssipulber. Proteiini on ka: karjamaarohi, silo, hein, kapsas, juurviljapealsed, nisuterad, nisukliid. 12 Toorkiud, toorrasv ja N vabad ekstraktiivained kui toitained. Rasv loomorganismis tähtsaks varuaineks. Loomorganismis rasvasisaldus keskmiselt 18...25%. Rasva koostises on 3 rasvhapet (linool-, linoleen- ja arahhidoonhape), mida loomad tingimata vajavad, kuid ise ei sünteesi. Rasvas lahustuvad 4 vitamiini (A, D, E, K) Vastsündinud loomad peavad seda saama piimarasva näol. Rasva on rohkesti: õlitaimede seemned. Toorkiudu leidub ainult taimsetes söötades. Mida suurem on sööda toorkiu sisaldus, seda madalam on tema toiteväärtus. Toorkiud söödas – negatiivne, sellest ei saa energiat kätte. Raskesti seeduvate süsivesikutega!! Mäletsejalised seedivad hästi
5. Steroidid (terpenoidid) polütsüklilised ühendid; hormoonid, membraanikomponendid (kolesterool). 6. Vahad kaitsefunktsioon Rasvhape on küllastunud, kui enam kaksiksidemeid ei ole. Küllastunud rasvhapped on jäigemad. 2. Neutraalse lipiidi mõiste. Triatsüülglütseroolid: struktuur ja funktsioonid. Miks peamine energiavaru? Triatsüülglütserool ehk TAG ehk rasv glütserooli külge on seotud 3 rasvhapet. Funktsioon on termoregulatsioon ja metaboolne vesi. Vahad struktuur, roll, esindajad. Vahadel on kaitsefunktsioon. 3. Polaarse lipiidi mõiste, peamised liigid, struktuurid ja funktsioonid. Levinumad polaarsed peagrupid. Glütserofosfolipiidide struktuur, esindajad. Sfingolipiidide struktuur ja esindajad. Sfingomüeliinid, glükosfingolipiidid. 4. Terpenoidide klassid ja esindajad. Karotenoidid. Steroidide esindajad. Kolesterooli struktuur ja bioloogiline roll. Sapphapped. Steroidhormoonid
annaabi.ee 
