Rasvad ( slaidid ) (0)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Rasvad - lipiidid

Rasvad Mõiste Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega (kuni 20) rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side, siis on

Keemia

4

docx

Nimetu

11. laibalõhna põhjuseks on valkude lagunemisel tekkivad amiinid 12. renatureerumise näide: kui sirgendada lokkis juukseid, siis mingi aja pärast on juuksed jälle lokkis. Toimub valgu struktuuri ja omaduste taastumine, kui ebasobivad keskkonna tingimused kaovad Denatureerumise näide: lokkis juuksed muutuvad sirgendades sirgeks. Toimub valgu struktuuri ja omaduste muutumine väliskeskkonna toimel. Tegurid: temp, mehhaaniline töötlemine, erinevad ained. Lipiidid. Rasvad 1. hüdrofoobsus- Puudub vastastikmõju veega, ei märgu ega lahustu vees, ei saa moodustada vesiniksidemeid. aine (keha) ja vee vastastikmõju puudumine lipiidid- hüdrofoobsed ained rasvhape-rasva koostises olev üle kümne paarisarvulise süsiniku aatomiga monohape asendamatu rasvhape- rasvhape, mis on inimesele vajalik, kuid mida inimese organism ise ei sünteesi ja seega tuleb seda saada toidust asendatav rasvhape- rasvhape, mida organism on võimeline ise sünteesima küllastunud rasv

Keemia

18

doc

Biokeemia

Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. Monosahhariidid:Glükoos, galaktoos, fruktoos, mannoos, riboos Disahhariidid: Laktoos, sahharoos, maltoos Polüsahhariidid: Glükogeen, tärklis, tselluloos, kitiin jne 21. Lipiidid: omadused, klassifikatsioon. Liht-ja liitlipiidid. Lipiidid on vees lahustumatud ja vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid.

Biokeemia

18

docx

Biokeemia eksami variandid

b)monomeerne koostis koosneb glükoosi monomeeridest. c)glükosiidsideme tüüp -1,4-glükosiidsed sidemed. d)ahela struktuur on lineaarse struktuuriga, koosneb -glükoosi molekuli jääkidest. e)bioloogiline roll struktuurne, taimeraku kestas. Tsellulloos on D-glükoosi jääkidest koosnev polümeer, milles monomeerid on omavahel seotud -1,4-glükosiidsete sidemete kaudu. 7.Kirjutada üldistatud struktuurvalemid ja iseloomustada keemilise ehituse järgi: a) Rasvad - glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Rasvade olek sõltub rasvhappe radikaalist s.t. küllastunud radikaali puhul on rasv tahke ja küllastumata radikaali on rasv vedel - õli. Triatsüülglütserool ­ neutraalne rasv; glütserool, mis on estersidemete kaudu ühendatud kolme atsüülrühmaga.

Biokeemia

24

doc

PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID

Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1.2. Jaotus Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: · Monosahhariidid e monoosid: glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. · Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis;

Biokeemia

24

doc

Eksamiks õppimise konspekt

Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1.2. Jaotus Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: · Monosahhariidid e monoosid: glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. · Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis;

Biokeemia

24

doc

PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID

Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1.2. Jaotus Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma:  Monosahhariidid e monoosid:  glükoos (viinamarjasuhkur);  fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades.  Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid:  sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis;

Bioloogia

17

docx

Biokeemia konspekt

leitakse proteiinisisaldus. Arvutatakse välja lämmastikusisaldus söödas ja lähtudes sellest, et keskmiselt sisaldab valk 16% lämmastikku, leitakse lämmastikule vastav valgu kogus. SÜSIVESIKUD - energiakandjad põhiliselt taimsetes söötades (harva ka loomsetes N: glükogeen maksas, laktoos piimas jne). Neist saavad taimtoidulised loomad põhiosa eluks vajaminevast energiast ja neist moodustuvad keha- ning piimarasv ja piimasuhkur 3. RASV - on energiakandjaks põhiliselt loomsetes söötades (vahel ka taimsetes, N: õli päevalilleseemnetes, pähklites jne). Rasv on väga energiarikas ja loomad katavad energiatarbe selle arvel väga hõlpsasti. Rasva puuduseks on see, et ta imendub ja talletatakse organismis, ilma et ta täielikult laguneks. Seetõttu kandub söödas oleva rasva lõhn, maitse ja konsistents kergesti üle toodangule, N: kalalõhn ja -maitse sealihale. Kui

Biokeemia

Meedia

Kommentaarid (0)