Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Loomse rasva ja taimse rasva võrdlus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Loomne rasv ( searasv )
Searasva kasutame põhiliselt toidu tegemiseks .Normaalolekus on see tahke ja kuna see on stabiilne, siis on see eelistatuim rasv praadimiseks . Ta on hea D – vitamiini allikas ja peale selle sisaldab see veel ka 40% küllastatud rasva, 48% monoküllastamata rasva ning umbes 12% polüküllastamata rasva, mis muidugi sõltub ka loomade toitumisest. Näiteks troopikas on searasv ka hea lauriinhappe allikas (sellel on immuunsust tõstev toime), sest sigu toidetakse seal kookospähklitega. Selle tervislikkusest on erinevaid arvamusi – osad usuvad, et sealiha rohke tarbimine on seotud vähiriskiga, enamik aga ei seosta riski seapekist saadud rasvaga – seda peetakse ikkagi tervislikuks(mõõdukas koguses) ja ohutuks.
Searasv sisaldab rohkesti energiat ja kiudaineid (3690 kJ/882 kcal 100g kohta), muidugi rohkesti rasvu (99,7g 100g kohta), palmitiinhapet (24,3g 100g kohta), steariinhapet (12,5g 100g kohta), linoolhapet (9,4g 100g kohta) ning väikestes kogustes linoleenhapet, kolesterooli, naatriumi, kaaliumi, fosforit , kaltsiumi, magneesiumi, rauda, vaske, joodi ja vitamiin E-d.
Taimne rasv (rapsiõli ehk canolaõli)
Ka rapsiõli kasutatakse tihti toidutegemises. Rapsiõli on saadud spetsiaalselt aretatud rapsisordist. Rapsiseemneid ei peeta üldiselt tervislikuks, sest need sisaldavad pika ahelaga rasvhapet eruukhapet, mida on mõningatel asjaoludel seostatud südame fibrootiliste kahjustustega. See kindel sort rapsi on aga aretatud nii, et sisaldab eruukhapet vähe või üldse mitte. Samas hinnatakse seda kõrge oleiinhappe sisalduse pärast. Paraku aga sisaldab see õli palju väävlit ja seetõttu rääsub kergesti, rapsiõliga küpsetatud toidud lähevad ka suhteliselt kiiresti hallitama.
Rapsiõli sisaldab 5% küllastatud rasva, 57% oleiinhapet, 26% omega -6 rasvhapet ning ka 10-15% omega-3 rasvhappeid . Rapsiseemned ise sisaldavad 35-45% õli.
Ka selle õli tervislikkust on kahtluse alla seatud. On väidetud, et õli deodoreerimise ehk lõhnatuks muutmise protsessis muutuvad selles sisalduvad omega-3 rasvhapped kergesti tervisele kahjulikeks transrasvadeks - sarnasteks nendele, mida leidub enamuses margariinides ja mida teadlik toituja väldib. Üks uuring leidis, et „ südamesõbralik“ rapsiõli toob tegelikult kaasa E-vitamiini puuduse, mida on väga vaja südame-veresoonkonna tervise säilitamiseks1. Teised uuringud viitavad sellele, et isegi väga madal eruukhappesisaldus õlis kutsub esile südamekahjustusi, eriti kui dieet on vaene küllastatud rasvade poolest.
Rapsiõli sisaldab nagu searasvki palju energiat (3700 kJ/884 kcal 100 g kohta) kaloreid (884 kcal 100g kohta), lipiide (100 g 100 g kohta), ka polüküllastumata ja monoküllastumata rasvhappeid nagu searasvki ning väikestes kogustes ka rauda, kampesterooli, ß - sitosterooli, K – vitamiini ja E – vitamiini.
Loomse rasva ja taimse rasva võrdlus #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maria-netti nüganen Õppematerjali autor
kirjeldab loomset rasva ja taimset rasva.

Sarnased õppematerjalid

Toiduainete taimne toore
43
doc

Toiduainete taimne toore

haigustele). Marja kestas leidub looduslikku ainet antotsüaniini (annab marjadele punase, lilla või sinise värvuse, aeglustab vähirakkude arengut). Musta sõstra seemnetes on haruldast oomega-6 rasvhapete rühma kuuluvat gammalinoleenhapet. Põõsa lehti hinnatakse: - nende meeldiva lõhna, - rohke C-vitamiini, - karotinoidide, - baktereid hävitava toimega füntotsiidide tõttu. Viimased on lenduva, taimse päritoluga fenoolsed ühendid, millel on: - mikroobe hävitav, - nende elutegevust pärssiv toime. Toitaineid 100 grammis marjades Vesi 82 g Valgud 1,4 g Rasvad 0,4 g Tuhk 0,9 g Süsivesikud 15,4 g Energia 63 kcal 8. Musta sõstra koristamine, säilitamine ja kasutamine. Koristamisega hilinemine põhjustab suuri saagikadusid. Ülevalminud marjad:

Köögiviljandus
KORDAMISKÜSIMUSED inimese toitumisõpetus
31
doc

KORDAMISKÜSIMUSED inimese toitumisõpetus

Olenevalt spordialast sõltub ka süsivesikute osakaal menüüs. Näiteks jõualadel võiks süsivesikuid olla 50%, valke 20% ja rasvu 30%. Vastupidavusaladel vastavalt 60, 15 ja 25%. 10. Mitu g süsivesikuid peaks inimene toiduga saama, kui ta päevane energiavajadus on 2000 kcal? Arvuta, kui 1g süsivesikuid annab 4 kcal. Kui päeva energia tuleb saada ainult süsivesikutest, siis: 2000/4,1=487,8g. Kui on kasutada ka valku ja rasva, siis: (0,55*2000/4,1=268,3g kuni 0,6*2000/4,1=292,7g). 11. Kuidas lagundatakse toiduga saadavad süsivesikud ja millistes seedesüsteemi osades need imenduvad? Süsivesikud lagundatakse glükoosiks ja see imendub kaksteistsõrmiksooles. Glükoosi lagundavad ensüümid (amülaas, pankrease ensüümid). 12. Millises raku organellis lagundatakse süsivesikud energia saamise eesmärgil? Mitokondri maatriksis. 13

Toitlustuse õpetus
PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID
24
doc

PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID

Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1.2. Jaotus Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: · Monosahhariidid e monoosid: glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. · Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis;

Biokeemia
Eksamiks õppimise konspekt
24
doc

Eksamiks õppimise konspekt

Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1.2. Jaotus Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: · Monosahhariidid e monoosid: glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. · Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis;

Biokeemia
PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID
24
doc

PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID

Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1.2. Jaotus Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma:  Monosahhariidid e monoosid:  glükoos (viinamarjasuhkur);  fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades.  Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid:  sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis;

Bioloogia
Tervislik toitumine
24
doc

Tervislik toitumine

Sellisel juhul on valgu katta 10...15 % (tavaliselt 12...13%) üldisest organismi energiavajadusest. Kaugelt vaadates ei tundu valgud nii ohtlikud, kui süsivesikud, kuid ka valkude liigtarbimisega ei tohiks katsetada. Pidev liigne valk toidus koormab maksa ning võib kiirendada organismi vananemist. Loomkatsed on näidanud, et valgu kestev ülehulk toidus tekitab maksa ja neerude hüpertroofiat. 1.3.3. Rasvad Toit peab sisaldama mõningal määral rasva, kuna rasv sisaldab asendamatuid rasvhappeid, mida inimorganism ei ole võimeline sünteesima. Rasv on rasvlahustuvate vitamiinide allikas ning vajalik, kuid ei tohi unustada, et 1 gramm rasva annab üle kahe korra rohkem energiat kui 1 gramm süsivesikuid ja valke. Toitainetena aitavad nad üles ehitada rakumembraane ja on lahustiks mitmele vitamiinile. Toidurasvad sisaldavad kolme liiki rasvhappeid, millel vahet tegemine on väga oluline: 1. küllastatud rasvhapped 2

Kehaline kasvatus
Tervislik toitumine
21
docx

Tervislik toitumine

Sellisel juhul on valgu katta 10...15 % (tavaliselt 12...13%) üldisest organismi energiavajadusest. Kaugelt vaadates ei tundu valgud nii ohtlikud, kui süsivesikud, kuid ka valkude liigtarbimisega ei tohiks katsetada. Pidev liigne valk toidus koormab maksa ning võib kiirendada organismi vananemist. Loomkatsed on näidanud, et valgu kestev ülehulk toidus tekitab maksa ja neerude hüpertroofiat. 1.3.3 Rasvad Toit peab sisaldama mõningal määral rasva, kuna rasv sisaldab asendamatuid rasvhappeid, mida inimorganism ei ole võimeline sünteesima. Rasv on rasvlahustuvate vitamiinide allikas ning vajalik, kuid ei tohi unustada, et 1 gramm rasva annab üle kahe korra rohkem energiat kui 1 gramm süsivesikuid ja valke. Toitainetena aitavad nad üles ehitada rakumembraane ja on lahustiks mitmele vitamiinile. Toidurasvad sisaldavad

Toit ja toitumine
Toiduained
62
doc

Toiduained

endasse imada (niiskuda). Vesi on heaks keskkonnaks mikroobide arengule, mille tulemuseks on toidu riknemine. Inimene vajab päevas ca 2 liitrit vett. Valgud on inimorganismi põhiliseks ehitusmaterjaliks. Neid vajatakse uute kudede ja rakkude moodustamiseks kui ka vanade asendamiseks. Valgud jagunevad täisväärtuslikeks ja mittetäisväärtuslikeks, mis oleneb aminohappelisest koostisest. Esimesed leiduvad peamiselt loomse päritoluga toiduainetes. Valgurikkamad toiduained on sojauba (44%), samuti liha ja kala (20%), juust, kohupiim jt. Valkude päevane vajadus on 100 g, sealhulgas 60 g peaksid moodustama täisväärtuslikud valgud. Valkude lagunemisproduktid võivad olla eluohtlikult mürgised. Seepärast tuleb valgurikkaid ja palju vett sisaldavaid toiduaineid hoida ettenähtud temperatuuril ja kinni pidada säilitustähtaegadest.

Toitumisõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun