I RAAMATUPIDAMISE ALUSED 1. RAAMATUPIDAMISE SEADUSES KASUTATAVAD MÕISTED Raamatupidamise seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe kajastavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ). Nendes sätestatakse konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas. Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine
Mari-Liis Eha Birgit Aasmäe Tuumaenergeetika on ohtlik TEGELIKKUS Tuumajaamad on väga vastupidavad Kasutusele on võetud suur hulk täiendavaid meetmeid kõige ohutum tööstusharu Tuumajaam on terroristidele kerge saak sügavuti mineva kaitse põhimõtete rakendamine füüsilise kaitse tagamiseks rakendatavate meetmete tase väga kõrge Kiirgusfoon tuumajaamade ümber on kõrge ja põhjustab vähki haigestumist vähki suremus on tuumajaama töötajate hulgas ligi 1/3 võrra väiksem kui tuumajaamas mittetöötavatel inimestel Söel baseeruvate elektrijaamade läheduses kiirgustase märgatavalt kõrgem Tuumaenergeetika on vananenud tehnoloogia, mida enam ei arendata Praegu ehitatakse u 40 uut tuumaelektrijaama Vähemalt 35 ehitamine on planeerimisel Välja arendamisel on uus reaktoripõlvkond
Praegusel ajal ehitatakse maailmas ligi 40 uut tuumajaama ja vähemalt 35 uue tuumajaama ehitamine on planeerimisel. Välja arendamisel on uus reaktoripõlvkond, mis on olemasolevatest märgatavalt ohutum ja säästlikum. Müüt: Tuumajaam on terroristidele kerge saak. Tänu nn sügavuti mineva kaitse põhimõtete rakendamisele ei ole tuumajaamad terroristidele kerge saak. Võrrelduna ükskõik millise teise tööstusobjektiga on tuumajaama füüsilise kaitse tagamiseks rakendatavate meetmete tase oluliselt kõrgem. Müüt: Radioaktiivseid jäätmeid tekib tohutul hulgal. ‘ 1000 MWel tuumareaktor toodab aastas umbes 200–350 m3 madala ja keskmise aktiivsusega radioaktiivseid jäätmeid ning 25 tonni kõrgaktiivseid radioaktiivseid jäätmeid (kasutatud tuumkütus). Nende jäätmete mahtu on käitlemise ja ümbertöötlemise teel võimalik oluliselt vähendada. Näiteks kasutatud tuumkütuse mahtu on ümbertöötlemise käigus võimalik
siirdusid mitmed eesti klaasikunstnikud 1950.60. aastatel tööle vennasvabariikide klaasitehastesse. 1970. aastatel kasutasid noored klaasikunstnikud oma ideede elluviimisel aga Valgevene või Ukraina klaasitehaste loomingulisi baase. Seetõttu on kuumtöötluses loodud klaasvormide juures paratamatult tunda mõningast slaavi maitsele vastavat detailide lopsakat voolavust. Klaasitööstus Klaasitööstus on äärmiselt mitmelaadne, niihästi valmistatavate toodete kui ka rakendatavate valmistamismeetodite poolest. Toodete skaala ulatub keerulistest käsitsi valmistatud pliikristallpeekritest kuni tohutute valuklaasi kogusteni, mida toodetakse ehituse ja autotööstuse tarvis. Klaasi kasutamine Klaasitööstuses toodetakse klaasist kõige enam taaraklaasi. Seejärel lehtklaasi ja peale seda tarbeklaasi. Eesti klaasitööstus ettevõtted AS Järvakandi Klaas AGA AS Glastech Eidapere klaasitööstus
A · ader- maaharimisriist kündmiseks, muldamiseks · aedsalat-aias kahe teisendina (lehtsalat ja peasalat) kasvatatav salat · aedhernes- söögiherne aiasort · agrokliima- suure maa-ala kliima. · agrokemikaal-kahjurite v. taimehaiguste tõrjeks · agronoom-agronoomia eriteadlane · agronoomia- põllumajanduslikku tootmist, esmajoones maaviljelust uuriv rakendusteadus, põllumajandusteadus. · agrotehnika- taimekasvatuses rakendatavate võtete kompleks · aretus- aretamine · autbriiding- sugulasaretus · ahtrus- tiinuse puudumine sigimiskõlblikul emasloomal B · Biotõrje- bioloogiline tõrje · Botaanika- taimeteadus · Bakter- üherakuline, enamasti klorofüllita mikroskoopiline taimorganism D · desoained-pesuained,millega puhastatakse nt:lehma nisasid · doseerimine-manustamine · defekt-viga,rike · dzörsi-lehmatõug,veis
need säilivad kõige paremini Maa oludes, mitte kosmoses. Pikematel missioonidel olevad astro- ja kosmonaudid vajavad efektiivsemaid ravimeid. Nüüd püütakse leida viise, kuidas ravimid säiliksid ka kosmoses. Elektri tootmine kosmoses Pariisis asuva Rahvusvahelise astronautika akadeemia (IAA) aruande järgi on praeguste laboris rakendatavate tehnoloogiate baasil võimalik umbes kümne aasta jooksul luua Maa orbiidil tiirlevad päikeseenergiat koguvad ja seda Maale edastavad jõujaamad. Kogu globaalset energiavajadust rahuldav tehnoloogia on võimalik luua 10- 20 aastaga ning projekt muutuks tasuvaks umbes 30 aasta pärast.
Liigitamine õigusliku iseloomu järgi: · imperatiivne dispositsioon teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda · dispositiivne dispositsioon annab suhte subjektile võimaluse oma õigused ja kohustused määrata Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Liigitamine rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi: · Kriminaalõiguslikud sanktsioonid kuritegude eest, karistusseadustik, kohtu poolt rakendatavad · Haldussanktsioonid väärtegude eest, karistusseadustik, rakendab politsei, amet, inspektsioon · Distsiplinaarsanktsioonid töölepingu süüteod, kohaldab tööandja või volitatud isik · Varalised e tsiviilõiguslikud lepingus ettenähtud vastutus, rakendab suhte teine pool
inimene saaks töökohal eluohtlikke vigastusi või sureks. Töötaja tööleasumisel viib töökeskkonnaspetsialist läbi töötaja sissejuhatava juhendamise tööandja kinnitatud juhendi alusel. Sissejuhatav juhendamine peaks sisaldama järgnevaid punkte: · ettevõtte töökorralduse, sisekorraeeskirjade ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide tutvustamist; · töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavate abinõude tutvustamist; · juhiseid käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral; · juhiseid keskkonna saastamisest hoidumiseks; · töötaja kohustusi ja õigusi vastavalt õigusaktides sätestatule; · töökeskkonnavoliniku, esmaabianndja ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse kontaktandmete tutvustamist Igasugused telefoninumbrid ning erinevad hädaabi kontaktid, esmaabi, tööinspektsiooni jms
positiivsed omadused. Igapäevaelus esineb kõige tihedamini juriidilise isiku maksevõimetuks tunnistamist või ohtu, et see võib juhtuda. Pankrotimenetlus on pikk ning väsitav protsess ning et seda vältida on kasulik valida tervendav poliitika. Kõige kasulikum on see võlausaldajatele, sest selle efektiivsuse tulemusena on neil suurem tõenäosus nõuded suuremas ulatuses rahuldada. Samas on aga kurb see, et toetust annab ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks rakendatavate abinõude kasutuselevõtuks ehk saneerimiseks ka riik, mis tähendab maksumaksja raha kasutamist. Ei ole õiglane, et ausalt makse maksvad kodanikud peaksid üleval pidama valesti juhitud ja ebatõhusalt tegutsevaid firmasid. Peale selle on võrreldes pankrotimenelusega saneerimismenetluse kulud märkimisväärselt suuremad ning on ka oht, et saneerimiskava jäetakse sootuks kinnitamata, mis omakorda tähendab ettevõttele veel lisakulutusi
Ülemiste järv tuli viimati üle kallaste 19. sajandi lõpul. Tagajärjed Inimelude kaotus ja vara hävimine Linnateede häving Joogivee saastumine Kommunikatsioonikanalite häired Kahjud tööstuse, põllumajanduse, metsanduse ning turismisektoris, mida põhjustavad maa, hoonestuse ning transpordisüsteemi kahjustused Kinnisvarahindade langus üleujutusohuga territooriumitel Üleujutustest tingitud kahjude vältimiseks või leevendamiseks rakendatavate vahendite kasutuselevõtt Inimeste ja kariloomade tootlikkuse langus surmade, vigastuste või psüühiliste traumade tõttu Kuidas uurib üleujutusi teadus? Erinevaid tehnikaid kasutades ennustatakse ette üleujutusohte Üleujutust takistavate ehitiste (näiteks tammid ja settekaevud) rajamine Teadus- ja uurimiskeskuste rajamine üleujutusohuta regioonides Häiresüsteemide rajamine Taasmetsastamine Jõe kallaste ettevalmistamine võimalikuks veetõusuks
3 arendamise eesmärgid. 1997. aasta ÜRO peaassamblee eriistungil New Yorgis tehti kokkuvõtteid viie aasta tegevuse tulemustest ning uuendati eesmärke. 2002. aastal toimus Johannesburgis ÜRO säästva arengu maailmakonverents, kus riikide ja regioonide esitatud tegevusaruannete alusel võeti kokku kümne aasta jooksul säästva arengu vallas saavutatu ning määratleti edasised tegevused. Keskenduti reaalselt rakendatavate tegevuskavade ja koostööprogrammide ellukutsumisele ning kinnitati, et Agenda 21 seatud eesmärgid on jätkuvalt riikide poliitikakujundamise aluseks. Johannesburgi tippkohtumine seostati nii Maailma Kaubandusorganisatsiooni Doha protsessi kui Monterrey arengu rahastamise konverentsi tulemustega. Johannesburgi maailmakonverentsilt oodati konkreetseid juhiseid, kuidas saavutada Dohas ja Monterreys tehtud otsuste ning ÜRO Peaassamblee 2000 aasta istungil kokku lepitud ÜRO Millenniumi
ehitusplatsil. Töötajate juhendamise ja väljaõppe üldkorraldus Töötajate juhendamine ja väljaõpe töökohal koosneb sissejuhatavast juhendamisest, esmajuhendamisest, väljaõppest ja täiendjuhendamisest. Sissejuhatav juhendamine peab sisaldama: 1) ettevõtte töökorralduse, sisekorraeeskirjade ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide tutvustamist; 2) töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavate abinõude tutvustamist; 3) juhiseid käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral; 4) juhiseid keskkonna saastamisest hoidumiseks; 5) õigusaktides sätestatud töötajate kohustuste ja õiguste tutvustamist; 6) töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse kontaktandmete tutvustamist. Esmajuhendamisel tutvustatakse töötajale: 1) ohutusjuhendeid; 2) töökeskkonna ohutegureid;
kontseptsiooni, kuidas kasutada rakendusjuhendit, määrata andmetele turvaklasse, turbeaste ja kuidas rakendada turvameetmeid. 2.2 Moodulid Rakendusjuhendi peatükk 4 sisaldab tüüpmoodulite kirjeldusi. Tüüpmoodulid on infovarade liigid, millel on teatud eriomadused ja oma turvaspetsiifika. Moodulid on rühmitatud funktsionaalsete ja turvaspetsiifiliste ühisomaduste alusel. Iga tüüpmooduli kirjelduses on toodud ohtude ja rakendatavate turvameetmete loetelu. Tüüpmoodulid on jagatud viide gruppi: · B1 - üldkomponendid · B2 - infrastruktuur · B3 - IT-süsteemid · B4 - võrgud · B5 - IT-rakendused 2.3 Ohtude kataloog Rakendusjuhendi peatükk 5 sisaldab ohtude kataloogi. Ohud on jagatud kuude gruppi: · G1 - vääramatu jõud · G2 - organisatsioonilised puudused · G3 - inimvead · G4 - tehnilised rikked ja defektid · G5 - ründed
arendamise eesmärgid. 1997. aasta ÜRO peaassamblee eriistungil New Yorgis tehti kokkuvõtteid viie aasta tegevuse tulemustest ning uuendati eesmärke. 2002. aastal toimus Johannesburgis ÜRO säästva arengu maailmakonverents, kus riikide ja regioonide esitatud tegevusaruannete alusel võeti kokku kümne aasta jooksul säästva arengu vallas saavutatu ning määratleti edasised tegevused. Keskenduti reaalselt rakendatavate tegevuskavade ja koostööprogrammide ellukutsumisele ning kinnitati, et Agenda 21 seatud eesmärgid on jätkuvalt riikide poliitikakujundamise aluseks. Johannesburgi tippkohtumine seostati nii Maailma Kaubandusorganisatsiooni Doha protsessi kui Monterrey arengu rahastamise konverentsi tulemustega. Johannesburgi maailmakonverentsilt oodati konkreetseid juhiseid, kuidas saavutada Dohas ja Monterreys tehtud otsuste ning ÜRO Peaassamblee 2000 aasta istungil kokku lepitud ÜRO Millenniumi
2 Töötajate juhendamise ja väljaõppe üldkorraldus Töötaja tööleasumisel viib töökeskkonnaspetsialist läbi töötaja sissejuhatava juhendamise tööandja kinnitatud juhendi alusel. Sissejuhatav juhendamine peab sisaldama: 1. Ettevõtte töökorralduse, sisekorraeeskirjade ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide tutvustamist; töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavate abinõude tutvustamist; 2. juhiseid käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral; 3. juhiseid keskkonna saastamisest hoidumiseks; 4. töötaja kohustusi ja õigusi vastavalt õigusaktides sätestatule; 5. töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse kontaktandmete tutvustamist. Töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse kontaktandmed peavad olema fikseeritud sissejuhatavas juhendis
· Alternatiivne (nii ja nii, kui lepingus ei ole määratud teisiti). Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse? sanktsioon esitab õigusliku vastutuse, mis kohaldatakse dispositsiooni nõuete rikkuja suhtes. Näitavad mõjutusvahendeid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Sanktsiooni kõige olulisemaks liigituseks on rakendatavate vahendite iseloom. 1. Kriminaalõiguse sanktsioonid (rakendab ainult kohus). 2. Halduslikud sanktsioonid (rakendab volitatud haldusorgan või kohus). 3. Distsiplinaarsanktsioon (töösuhetes toimuva rikkumise puhul; kohaldab tööandja). 4. Alalised e. tsiviilõiguslikud sanktsioonid (rakendatakse lepingu rikkujate suhtes (rakendab suhte teine pool) või kahju tekitaja suhtes). Sanktsioone võib liigitada ka määratuse astme järgi: 1. Määratletud e
Vahehindamise mõte on kontrollida, kas projekt kulgeb õiges suunas ja kas eeldused kehtivad. Selline hinnang peab olema: kiiresti teostatud, et hindamisprotsess projektile olulisi viivitusi ei põhjustaks; täpselt probleemi määratlev, et saaks kiiresti astuda parandavaid samme. Sellise hinnangu puhul on vajalik projekti meeskonna aktiivne osalus ning seda ei pruugi teha väljastpoolt tulev hindaja. Järelhindamise mõte on teha järeldused projekti mõju ja tulevikus rakendatavate õppetundide kohta. Järelhindamise orientatsioon on ettepoole vaatav, kuna mistahes vigade parandust on hinnatava projekti jaoks liiga hilja teha. Järelhindamine peab olema: projekti kõiki aspekte kattev ja põhjalik; väga analüütiline selleks, et saaks teha üldistusi ning keskenduda õppetundidele. Järelhindamine peab olema teostatud isiku/organisatsiooni poolt, kes on sõltumatu ja väljaspool projekti seisev.
Üks test ongi sümmeetrilise laminaadi test, kus kiud asetsevad nugade alla 45, -45, 45, -45. Proovidetailile mõõtmetega 178x 25,4 asetsetakse kaks etaloni mis hiljem näitavad rebenemise suurust. Detaili otstele asetsetakse kinnitid kuhu rakendatakse erisuunalised(kuid samasihilised) jõud. Rebenemise hetkel saadakse absoluutne rebenemistugevust. Teine test on 10o telejväline test. Põhimõtteliselt on see eelmisega sarnane kuid siin on kiud rakendatavate jõududega nihutatud 10o. Iosipescu test on kolmas kõige enamlevinud rebenemise test. Test seisneb selles, et kasutatakse proovidetaili (mis soovitavalt on selle testi korral 0o asetusega) kuhu on tavaliselt sisse lõigatud 90o ja tavaliselt 26% sügavusele ulatuv sälk. Detaili testitakse 4- punkti väände viisil. Sellel moel saadakse mõõtmise alal ühtlane ristisuunaline pinge. Mitemed analüüsi on leidnud ja kinnitanud, et sälgu tasapinnas tekivad puhtad rebenemisjõud
.d1. .a1n - Aj 1 a21a22 . .d 2 . .a2n asendamisel vabaliikmete veeruga. xj = = Kui r=n siis on täidetud A A.............. an1an 2. .d n . .ann Crameri peajuhu tingimused *m=n *D ei=0-ga ning seega on süsgteemil üks lahend, mis esitatakse Crameri valemitega: xk = Dk /D (k=1,2,..n) Gauss-selle puhul maatriksi AL ridadele rakendatavate elementaarteisendustega teisendatakse allpool peadiagonaali asuvad elemendid nullideks ja avaldatakse siis lahend. täisdiferentsiaal-dw=Wxdx+Wydy+Wzdz (osatuletised liita)
sajandi lõpul. Tagajärjed · Inimelude kaotus ja vara hävimine · Linnateede häving · Joogivee saastumine · Kommunikatsioonikanalite häired · Kahjud tööstuse, põllumajanduse, metsanduse ning turismisektoris, mida põhjustavad maa, hoonestuse ning transpordisüsteemi kahjustused · Kinnisvarahindade langus üleujutusohuga territooriumitel · Üleujutustest tingitud kahjude vältimiseks või leevendamiseks rakendatavate vahendite kasutuselevõtt · Inimeste ja kariloomade tootlikkuse langus surmade, vigastuste või psüühiliste traumade tõttu Tsunamid Seismilisi ookeanilaineid on minevikus ekslikult kutsutud mõõna-tõusu laineteks. Tegelikult ei ole need kaks nähtust seotud. Tänapäeval nimetatakse seismilisi ookeanilaineid tsunamideks (jaapani keeles "sadama lained"). Tsunamide all mõistetakse
· Homogeenne produkt · Info on kättesaadav kõigile · Lineaarne mastaabiefekt · Välismõjude ja üldkasutatavate hüviste puudumine · Tegelikkuses on vähe turgusid, kus tingimused oleksid korraga täidetud. Üldine raamistik transpordipoliitika analüüsiks 1. Vajaduse tunnetamine muutuse järgi 2. Tegevusmeetmete terviklik visandamine 3. Rakendatavate meetmete mõjude prognoos 4. Identifitseerimine, kes võidavad ja kes kaotavad väljapakutud meetmest 5. Kõikide osapoolte võitude ja kaotuste hindamine (võimalikult täpselt) 6. Meetme mõjude kokkuvõtlik esitamine 7. Otsus meetme rakendamise kohta Nõudluse elastsus · Elastsus näitab, kui palju reageerib turg hinnamuutusele. Kui elastsus on alla 1, siis nt 10% hinnatõus vähendab nõudlust
Kuus põhimõtet on tuletatud Euroopa roheliste erakondade ideoloogia neljast sambast ja Ameerika Ühendriikide Rohelise Erakonna kümnest põhiväärtusest. 2002. Aastal toimus ÜRO säästva arengu maailmakonverents ehk Rio+10 Johannesburgis. Seal esitatud riikide ja regioonide tegevusaruannete alusel võeti kokku 10 aasta jooksul säästva arengu vallas saavutatu ning määratleti edasised tegevused. Keskenduti reaalselt rakendatavate tegevuskavade ja koostööprogrammide elluviimisele ja kinnitati, et Agenda 21 seatud eesmärgid on endiselt riikide poliitikakujundamise aluseks. Roheline ideoloogia See on poliitiline ideoloogia, mis väärtustab eelkõige keskkonnakaitset ja säästlikku majandamist. Ideoloogia aluseks on roheline elamisviis, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside tasakaalu ning elurikkuse hoidmise.
jäätmete ja saasteainete hulka. 9)Miks loeti 2002.a Johannesburgi ÜRO säästva arengu maailmakonverents kordaläinuks? 2002. aastal toimus Johannesburgis ÜRO säästva arengu maailmakonverents (Rio+10), kus riikide ja regioonide esitatud tegevusaruannete alusel võeti kokku kümne aasta jooksul säästva arengu vallas saavutatu ning määratleti edasised tegevused. Keskenduti reaalselt rakendatavate tegevuskavade ja koostööprogrammide ellukutsumisele ning kinnitati, et Agenda 21 seatud eesmärgid on jätkuvalt riikide poliitikakujundamise aluseks. 10)2002.a ÜRO säästva arengu maailmakonverentsi lõppdokumendid. 1) Johannesburgi poliitiline deklaratsioon 2) Johannesburgi tegevuskava 11)Nimeta Johannesburgi tegevuskava olulisemad tähised. ·2005. aastaks riiklike säästva arengu strateegiate rakendamine ·2010. aastaks aeglustunud bioloogilise mitmekesisuse kadu ·2015
· tõsta käitaja vastustuse määra inimtervist või keskkonda ohustava tegevuse eest käitises; · tagada käitisele keskkonnasõbraliku käitise maine. IPPC · DIREKTIIV 96/61/EÜ reostuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta · SAASTUSE KOMPLEKSSE VÄLTIMISE JA KONTROLLIMISE SEADUS (RT I 2001, 85, 512; 2002, 61, 375) · PVT - Parim võimalik tehnika peab vastama tegevusala ja selles rakendatavate töömeetodite tõhusaimale ja arenenumale astmele. IPPC · IPPC tegevusvaldkonnad: · elektri, soojuse, kütuse ja koksi tootmine; · vedel- ja gaasiliste kütuste rafineerimine ning tahke kütuse utmine; · metallide tootmine ja töötlemine; · mineraalsete materjalide töötlemine; · keemiatööstus; · jäätmekäitlus; · tselluloosi-, paberi- ja tekstiilitööstus ning nahaparkimine; · toiduainetööstus;
2. Veokijuht, kes viib jäätmeid, peab jälgima, et tema poolt juhitava sõiduki koormast ei pudeneks jäätmeid maha lisa 1 TABEL 10. Jäätmetekke vältimiseks ja jäätmekoguste vähendamiseks rakendatavate meetmete kava Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Vältida jäätme teket, kui võimalik · rakendada rajatavates ja rekonstrueeritavates ettevõtetes jäätmevaeseid tehnoloogiaid ja kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat.
Kõrge (3) Riskianalüüs on teostatud klienditeenindajatele, võttes arvesse töökohtade ja töövahendite kasutamisega ning töökorraldusega seotud terviseriske. Aluseks on võetud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõudeid ning Euroopa Liidu Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuuri riskihindamisjuhend (BS 8800) Riski suuruse hindamiseks kasutatatakse riskimaatriksit (Tabel 1.) Ohu suuruse järgi tervisele ning rakendatavate abinõude olulisuse ja ulatuse alusel võib tabelis esitatud riskitasemeid selgitada järgmiselt: Madal risk (I tase) - oht tervisele on ebatõenäoline ning võimaliku tervisekahjustuse tagajärjed tagasihoidlikud; erilisi abinõusid ei vajata. Vastuvõetav risk (II tase) - oht tervisele on kas tagasihoidliku tervisehäire mõõdukas tõenäosus või mõõduka tervisehäire väike tõenäosus. Vastuvõetav risk ei nõua üldjuhul
Töötukassale. Andmete olemasolul on töötukassal võimalik valmistuda tõhusalt ette kollektiivse koondamise tagajärgede leevendamiseks, näiteks täiendväljaõppeks ja töökoha kaotanutele uue töö leidmiseks. Konsulteerimisel on usaldusisikul või tema puudumisel töötajatel õigus kohtuda tööandja esindajatega ja teha koondamisega seoses ettepanekuid, mis tuleb esitada 15 päeva jooksul alates vastava teatise saamisest. Konsultatsiooni vältel tuleks pooltel jõuda kokkuleppele rakendatavate meetmete osas. Tööandaja ei ole kohustatud võtma vastu töötajate poolt tehtud ettepanekuid, kuid ta peab oma otsuseid töötajatele põhjendama. Pärast konsulteerimist peab tööandja esitama Töötukassale ning usaldusisikule või tema puudumisel töötajale andmed konsulteerimise kohta. Usaldusisikul on seejärel 7 kalendripäeva jooksul võimalus Eesti Töötukassale esitada oma arvamus kollektiivse ülesütlemise kohta.
7 Töötajate juhendamise ja väljaõppe üldkorraldus: Töötaja tööleasumisel viib töökeskkonnaspetsialist läbi töötaja sissejuhatava juhendamise tööandja kinnitatud juhendi alusel. Sissejuhatav juhendamine peab sisaldama: · ettevõtte töökorralduse, sisekorraeeskirjade ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide tutvustamist; · töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavate abinõude tutvustamist; · juhiseid käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral; · juhiseid keskkonna saastamisest hoidumiseks; · töötaja kohustusi ja õigusi vastavalt õigusaktides sätestatule; · töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse kontaktandmete tutvustamist. Töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse kontaktandmed peavad olema fikseeritud sissejuhatavas juhendis
käitumisvariandi vahel (alternatiiv). * Jagatakse dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi. Imperatiivne teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda ka mõlema suhtepoole nõusolekul Dispositiivne annab suhte subjektile võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused ·Sanktsioon (riiklik sund, mida rakendatakse õiguste ja kohustuste rikkumisel tingimustes) * Jagatakse rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendatavate organite järgi. Kriminaalõiguslik kuritegude toimepanemise eest kohaldatavad sunnivahendid Haldusõiguslik sunnivahendid, mida kohaldatakse väärtegude eest Distsiplinaarõiguslik karistused töölepingu seaduses ettenähtud süütegude eest Tsviilõiguslik mõjutusvahendid, mida rakendatakse tsiviilõiguslike üleastumiste eest * Jagatakse määratuse astme järgi.
ettevõttes kehtivate töötervishoiu ja tööohutuse üldnõuete selgitamine kõigile selles ettevõttes tööle asuvatele töötajatele ja õppepraktika sooritajatele. Sissejuhatav juhendamine tuleb läbi viia ettevõttes koostatud ja kinnitatud juhendi alusel, milles peab sisalduma: 6.2.1. ettevõtte töökorralduse, sisekorraeeskirjade ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide tutvustamine 6.2.2. töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavate abinõude tutvustamine 6.2.3. juhised käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral 6.2.4. juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks 6.2.5. töötaja õigused ja kohustused vastavalt õigusaktides sätestatule; 6.2.6. kollektiivlepingu ning selle töötervishoiu ja tööohutuse kokkuleppe tutvustamine 6.2.7. töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse kontaktandmete tutvustamine. 6.3
I II III Võrdlemisi Vastuvõetav risk Keskmine risk Suur risk ebatõenäoline, kuidII III IV võimalik Tõenäoline Keskmine risk Suur risk Talumatu risk III IV V Ohu suuruse järgi tervisele ning rakendatavate abinõude olulisuse ja ulatuse alusel võib tabelis esitatud riskitasemeid selgitada järgmiselt: Vähene risk (I tase) - oht tervisele on ebatõenäoline ning võimaliku tervisekahjustuse tagajärjed tagasihoidlikud; erilisi abinõusid ei vajata. Vastuvõetav risk (II tase) - oht tervisele on kas tagasihoidliku tervisehäire mõõdukas tõenäosus või mõõduka tervisehäire väike tõenäosus. Vastuvõetav risk ei nõua
Õhu relatiivne niiskus norm 40-60%(piirid 30-70%) Õhuruumi töötaja kohta 10m3 12.Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb, mis on sisu, kes teostab ja millega lõpeb?; 1)Sissejuhatav juhendamine (viib läbi töökeskkonnaspetsialist) ettevõtte töökorralduse, sisekorraeeskirjade ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide tutvustamist; 2) töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavate abinõude tutvustamist; 3) juhiseid käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral; 4) juhiseid keskkonna saastamisest hoidumiseks; 5) töötaja kohustusi ja õigusi vastavalt õigusaktides sätestatule; 6) töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse kontaktandmete tutvustamist. 2)Esmajuhendamine (viib läbi struktuurüksusejuht tööandja poolt määratud pädev isik) Tutvustataksd ohutusjuhendeid, töökeskkonna ohutegureid, õigeid
Mis etappides kulgeb ja millega lõpeb?; Sissejuhatav juhendamine (1) Töötaja sissejuhatava juhendamise viib läbi töökeskkonnaspetsialist tööandja kinnitatud juhendi alusel enne töötaja tööle asumist. (2) Sissejuhatav juhendamine peab sisaldama: 1) ettevõtte töökorralduse, sisekorraeeskirjade ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide tutvustamist; 2) töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavate abinõude tutvustamist; 3) juhiseid käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral; 4) juhiseid keskkonna saastamisest hoidumiseks; 5) töötaja kohustusi ja õigusi vastavalt õigusaktides sätestatule; 6) töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse kontaktandmete tutvustamist. Esmajuhendamine (1) Töötaja esmajuhendamise töötamiskohal, kus töötaja hakkab oma
Dispositsioone liigitatakse: normatiivses aktis väljendamise viisi järgi (lihtsad, kirjeldavad), käitumise määratletuse astme järgi (absoluutselt, suhteliselt määratletud), dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi (imperatiivsed, dispositiivsed). 10.Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas neid liigitatakse? Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Sanktsioone liigitatakse: rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendatavate organite järgi (kriminaalõiguslik, haldusõiguslik, distsiplinaarne ja tsiviilõiguslik sanktsioon), määratletuse astme järgi (absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud, määratlemata), struktuuri järgi (liht-, liit- ja alternatiivne sanktsioon). 11.Kuidas sõnastatakse õigusnormid õiguaktides? Õigusnormid sõnastatakse õigusaktides lähtuvalt eesmärgist, et vajalikuks peetav käitumismudel tuleb selle adressaatidele,
looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks ning nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad jagunevad: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala (looduspark) ja programmiala. "Seadus lubab, et kaitseala piiresse võib kuuluda nii riigi-, munitsipaal- kui eramaad ning nendel maadel rakendatavate kitsenduste ja kohustuste ulatuse kehtestab kaitseeeskirjaga Vabariigi Valitsus. Kaitsealade planeerimine ja kaitsekorra kehtestamine toimub vööndite kaupa. Kaitseala territooriumi võib sõltuvalt tüübist jaotada kuni nelja erinevasse vööndisse: loodusreservaat, sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd ja programmiala üldvöönd." [http://www.envir.ee/loodus/7page.html] (16.03.08) RAHVUSPARK ..
Õigusaktis väljendamise viisi Käitumise määratletuse Dispositsiooni õigusliku järgi astme järgi iseloomu järgi Lihtne absoluutselt määratletud imperatiivne Kirjeldav suhteliselt määratletud dispositiivne Sakntsioonide liigid 1 Sakntsioonide liigid 2 Sakntsioonide liigid 3 Rakendatavate vahendite Määratletuse astme järgi Struktuuri järgi iseloomu ja rakendavate organite järgi - kriminaalõiguslikud - absoluutselt määratletud - lihtsanktsioon - haldussanktsioonid - suhteliselt määratletud - liitsanktsioon - distsiplinaarsanktsioonid - määratlemata - alternatiivne sanktsioon - varalised Õigusnorme saab liigitada erinevate tunnuste alusel: subjekti järgi
maandamismeetmed asutuse (või struktuuriüksuste) tööplaani või koostatakse tegevuskava riskide maandamiseks asutuse poolt aktsepteeritava tasemeni. Juhul kui koostatakse eraldi tegevuskava, peab selle kinnitama asutuse juht. Maandamisel kasutatavad taktikad: · Vältimistaktika (protsesside ümberkorraldamine) · Hajutamistaktika (riskide jagamine erinevate protsesside ja varade vahel) · Ennetav taktika (rakendatavate kontrollide kaudu ennetada ebameeldivate sündmuste teket) · Delegeerimistaktika (vastutuse jagamine mõnele teisele osapoolele, näiteks kindlustusele) · Siirdamistaktika (vastutuse ülekandmine allhankijale või lepingupartnerile) (6,lk15) · Aktsepteerimistaktika ( konstateeritakse riski tõenäosuse või mõju ebaolulisust. (7,lk15) 1.6. Riskide maandamise seire Riskide maandamise tulemuslikuks toimimiseks on vaja teostada maandamistegevuste elluviimise
Dubleerimine on tavaliselt kallis: diferentsiaalodav juurdepääs tootmisteguritele, tehnoloogiline tarkvara 14 5. PÜSIVA KULUEELISE KORRALDAMINE Haruldase kulueelise, mida on kulukas jäljendada, omaval firmal on märkimisväärne potentsiaal teenida ülenormatiivset tulu. Kulujuhtimise strateegia rakendatavate firmade korralduslikud atribuudid: Firmadel on üldiselt vähe kihte oma aruandluse struktuuris. Töötajate arv on nendes firmades väike. Need firmad vertikaalselt ei ole liitunud paljude ärifunktsioonidega. Enamik äriliste otsustest on „delegeeri üksuse juhile“, kellel on täielik kasumi ja kahjumi vastutus oma tegevuste eest. Püsiv kapitali investeerimine ja ligipääs kapitalile Protsessi inseneerimisoskused
Hu lgateooria põh im õis ted N B ! Värv ilin e tek s t arves tu s es . H ulk on baas ter min iks nii ma te ma at ikas kui ka arvutiteadus es . J ärgnevalt tuvu me hulgateoori a põhikonts epts ioonidega ja hulkadele rakendatavate operats ioonidega. P aradoks : a) H abemeaj aj a puzle- kapten käs ib rühma habemeaj aj ale aj ada habet kõikidel kompan ii liikmete l, eeldus el et rühma liik med ei tohi is e habet aj ada. O lles kõigi teis te habemed aj anud, kas vab talle endale habe. Enda habet ei s aa ta aj ada, s es t nii rikuks ta kapteni käs ku. Kui ta aga enda habet ei aj a, s iis ta peaks ühtpidi kapteni käs u järgi enda habet aj ama (kõikidel liik me tel).
Hulgateooria põhimõisted H ulk on baas ter min iks nii ma te ma at ikas kui ka arvutiteadus es . J ärgnevalt tuvu me hulgateoori a põhikonts epts ioonidega ja hulkadele rakendatavate operats ioonidega. P aradoks : a) H abemeaj aj a puzle- kapten käs ib rühma habemeaj aj ale aj ada habet kõikidel kompan ii liikmete l, eeldus el et rühma liik med ei tohi is e habet aj ada. O lles kõigi teis te habemed aj anud, kas vab talle endale habe. Enda habet ei s aa ta aj ada, s es t nii rikuks ta kapteni käs ku. Kui ta aga enda habet ei aj a, s iis ta peaks ühtpidi kapteni käs u järgi enda habet aj ama (kõikidel liik me tel).
mõju keskkonnale või elanikele, nt kemikaalide kasutamisel. Riskide ohjamisel peab esmatähtis olema võimalikult paljude töötajate kaitsmine, samuti tuleb rakendada kiireid lahendusi (pole mõtet unistada meetmetest, mida kunagi ellu ei viida) ning eelistada üldisi abinõusid individuaalsetele kaitsevahenditele, nt eelistada ventilatsiooni parendamist respiraatoritele. Abinõude valikul tuleb lähtuda konkreetsest olukorrast; mõnes teises ettevõttes rakendatavate abinõude ülekandmine enda omasse ei pruugi anda häid tulemusi, kui tööruumid või kasutatav tehnoloogia pole sarnased. Väikesed erinevused võivad vahel mängida otsustavat rolli. Töökorraldusega seotud ohutegurid: töö- ja puhkeaja korraldus, töökoormuse jaotus tööpäeva ja töönädala vältel, töötajate olmetingimused töökohal, tööülesannete jaotus ja vastavus töötaja võimetele ning väljaõppele
Tutvume ressurssidega, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel. Majandusteaduses nimetatakse neid ressursse tootmisteguriteks. Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad: maa, tööjõud, kapital ja ettevõtlikkus. Ülesanne on maksimeerida kasumit kasutades võimalikult vähe ressursse. Tuleb vaadata laiemalt. Üldine raamistik transpordipoliitika analüüsiks: 1. Vajaduse tunnetamine muutuse järgi 2. Tegevusmeetmete terviklik visandamine 3. Rakendatavate meetmete mõjude prognoos 4. Identifitseerimine, kes võidavad ja kes kaotavad väljapakutud meetmest 5. Kõikide osapoolte võitude ja kaotuste hindamine (võimalikult täpselt) 6. Meetme mõjude kokkuvõtlik esitamine 7. Otsus meetme rakendamise kohta Huvigrupid – ◦transpordi kasutajad, transporditeenuste pakkujad, muud kaudselt mõjutatud huvigrupid („välismõjud“) ning valitsus. Mõjud – rikkamad saavad endale rohkem ja kallemaid asju lubada kui vaesemad, olenemata sellest,
terve rida geoloogilisi ja tervisemuda kaitsealasid. Meie praegune kaitsealade süsteem on suures osas loodud nendel neljal aastakümnel, mil tegutseti 1957. aastal jõustunud looduse kaitset käsitleva seaduse alusel. Eestis on riiklikul tasemel looduskaitse korraldamine keskkonnaministeeriumi pädevuses. Kaitsealade tüübid Kaitsealad on: · Rahvuspargid · Looduskaitsealad · Maastikukaitsealad Kaitsekorra eripära ja rakendatavate piirangute ning kohustuste ulatuse järgi jagatakse iga kaitseala vajaduse korral kolmeks vööndiks: loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. 5. Kohalikud keskkonnaprobleemid. Suurimad jäätmetekitajad Põlevkivi Kaevandamise AS Narva Elektrijaamad AS AS VKG Oil Viru Vesi AS Oü Kiviõli Keemiatööstus Sillamäe Energia AS VKG Energia Põhja SEJ Ahtme SEJ
või kohustuslik. Normatiivse akti väljendamise viisi järgi võivad dispositsioonid olla kas lihtsad või kirjeldatavad. 10. Mis on õigusnormi sanktsioon ja kuidas neid liigitatakse? Sanktsioon - näitab riikliku mõjutusvahendi, mis kuulub rakendamisele dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesi tingimustes. Näitavad mõjutusvahendeid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Sanktsiooni kõige olulisemaks liigituseks on rakendatavate vahendite iseloom. Kriminaalõiguse sanktsioonid (rakendab ainult kohus). Halduslikud sanktsioonid (rakendab volitatud haldusorgan või kohus). Distsiplinaarsanktsioon (töösuhetes toimuva rikkumise puhul; kohaldab tööandja). Alalised e. tsiviilõiguslikud sanktsioonid (rakendatakse lepingu rikkujate suhtes (rakendab suhte teine pool) või kahju tekitaja suhtes). Sanktsioone võib liigitada ka määratuse astme järgi: Määratletud e
käitlemisel ja võimaliku õnnetuse korral. Kaitse- ja sekkumismeetmete kirjelduses õnnetuse tagajärgede piiramiseks sisaldub järgmine teave: 1) käitisesse suurõnnetuse mõju piiramiseks paigaldatud vahendite kirjeldus, anduri- ja kaitsesüsteem, lekete piiramise vahendid ja kogumisnõud, inertimissüsteem, sprinklersüsteem, kaitseklapid ja tulekustutusvee laialivoolamise piiramine; 2) häire väljakuulutamise ja sekkumise korraldus, varajase hoiatuse süsteemi kirjeldus; 3) rakendatavate sise- ja väliressursside kirjeldus; 4) suurõnnetuse mõju vähendamise meetmete kirjeldus. 14 2.5 Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani eesmärk on: 1) anda juhiseid, kuidas ohjeldada õnnetust, et minimeerida selle tagajärgi ja piirata mõju, mida see avaldab inimese tervisele, keskkonnale ja varale; 2) edastada vajalik teave avalikkusele ja piirkonna asutustele;
prognoosid; koordineeritud poliitiliste aktsioonide suurem efektiivsus võrreldes koordineerimata aktsioonide efektiivsusega; ühesugused fiskaalpoliitilised vaated (Viren, 1999). Kuigi numbrilised fiskaalsed konvergentsi kriteeriumid ühinemaks Euroopa Liiduga on Eestis täidetud (v.a. 1999. aastal, kus üldvalitsuse defitsiit oli 1,7 protsent-punkti lubatust suurem), võib siiski tekkida olukord, kus Eestis kasutatavad fiskaalpoliitilised abinõud satuvad vastuollu Euroopa Liidus rakendatavate fiskaalpoliitiliste meetmetega ja Eesti fiskaalpoliitiliste eesmärkidega. Näitena võib siin tuua Eestis rakendatud ettevõtete tulumaksu kaotamise, mis võib Eestile probleemiks osutuda, kuna see on vastuolus Euroopa Liidus valitseva põhimõttega võidelda maksukonkurentsi vastu. Teatavasti on ka Eesti valitsuse üheks fiskaalpoliitiliseks eesmärgiks valitsussektori kulutuste vähendamine. Samal ajal nõuab aga ühinemine Euroopa
Puudused: kulukas, intervjueerija võib mõjutada vastajat 18. Eksperimendi olemus, ülesanded. Eksperimendi muutujad sõltumatu ja sõltuv muutuja, lisamuutujad (näited); eksperimentaal- ja kontrollrühmad (näited), eksperimendi skeem. Eksperiment ehk katse on selline uurimismeetod, mille puhul uurija sekkub aktiivselt nähtuse loomulikku olemusse, mõjutades seda uute, uurimise eesmärgile vastavate tingimuste loomise teel. Eksperimedi ülesandeks on selgitada rakendatavate uute mõjurite ja võtete võrreldavat tulemuslikkust. Eksperimendid jagunevad 3 valdkonda: laboratoorsed, tootmislikud ja sotsiaalsed. Eksperimendi käigus määratletakse eksperimendi eesmärk, põhjendatakse eksperimendi tingimusi, töötatakse välja näitajad, etalonid ja mõõturid; jälgitakse, mõõdetakse ja fikseeritakse täheldatud omadused; rühmitatakse ja võrreldakse eksperimendi statistilisi tulemusandmeid.
hotellide ja restoranide sektoris lisandväärtuse kasv perioodil 20052013 ca 80% (püsivhindades). Sektoris luuakse selle ajaga ligikaudu 6 tuhat täiendavat töökohta. Turismiteenuste eksport suureneb aastaks 2013 üle 30%. Neid muutusi ei saa siiski siduda vaid turismi arengukavas läbiviidavate tegevustega, enamus sellest tuleneb ettevõtjate panusest, riigil on siin pigem abistav roll. Arengukavas rakendatavate meetmete otsene mõju avaldub läbi informatsiooni levitamise (Eesti kohta ning konkreetsete turismitoodete/teenuste pakkujate kohta) ja sellega kaasneva nõudluse kasvu (potentsiaalsed kasusaajad kõik turismiga tegelevad ettevõtted või spetsiifilisemate meetmete puhul vastava sihtgrupiga/regiooniga seotud ettevõtted), läbi turismiteenuste kvaliteedi tõstmise (otsesed kasusaajad toetatavate turismiobjektide haldajad / teenuste pakkujad, infrastruktuuri kasutajad).
majandusele ja suurenenud kriminaalse käitumise oht (Jaanus, 2006). 10 2. TÖÖPOLIITIKA TÖÖPUUDUSE VÄHENDAMISEKS Igas Euroopa riigis, kus esineb noorte tööpuudust, on välja töötatud programme ja meetmeid, et muuta olukorda tööturul paremaks ja anda noortele võimalus leida töötamisvõimalusi. Selleks, et mõista noorte tööpuuduse tõsidust, tuleb lähemalt tutvuda ka riigis rakendatavate tööpoliitika meetmetega. Tööpoliitikad on riigiti väga erinevad ja sageli on erinevaid meetmeid omavahel kombineeritud. Kuna hariduse ja tööhõive vahel valitseb tugev seos, on hariduspoliitikal enamikus riikides keskne roll. Paljudes riikides on hakatud enam panustama kutsehariduse reformimisele ja selle tihedamale sidumisele töömaailmaga. Noorte tööleaitamisel peetakse oluliseks ka õigeaegset nõustamist ja tööotsingute assisteerimist (Jaanus, 2006). 2
jõuvektori tulemusena püütakse keha kokku pressida. (2)venitus- ehk lahknemispinged kahe keha eemale suunamine keha väljavenitamine (3)nihkepinged kaks paralleelset, kuid teineteisest mööda suunatud jõuvektorit. 40. Kivimite deformatsioon. Haprad ja plastilised deformatsioonid. Haprad ja plastilised kivimid. Kurrud. Kurru mõiste ja kaks peamist liiki antiklinaal ja sünklinaal. Kivimite deformatsioon toimub neile rakendatavate jõudude ja nendes tekkivate pingete tulemusel. Kivim muudab kuju ja mahtu. Habras deformatsioon keha puruneb rakendatava pinge tulemusena. Plastiline deformatsioon keha paindub või muudab vormi ning peale pinge eemaldamist keha ei taasta oma esialgset kuju. Haprad kivimid kivimid, millel puudub plastiline deformatsioon, kuna purunevad enne, kui see algab. Plastilised kivimid on ulatuslik plastilise deformatsiooni faas, elastse faasi ning purunemise vahel
annaabi.ee 
