50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tiku23
Õppematerjali autor
1. loeng jäätmekäitluse alused Jäätmekäitluse areng • jäätmeprobleem tekkis koos asulate tekkimisega • esimesed teadaolevad faktid prügikorralduse kohta 3000eKr. • keskajal jäätmekäitlus taandarenes • jäätmekäitlus sai alguse vajadusest elementaarse heakorra järele • lihtsaim käitlusviis – tuli otsa - see ei saanud kesta kaua aga linnades • 1875 London - moodsa jäätmekäitlussüsteemi algus, märge prügikasti kohta • linnast välja väljadele, vette ja mujale silma alt ära • jäätmete hulk hakkas kasvama 18. sajandi tööstusrevolutsiooni ajal • ohtlikud jäätmed tekkisid koos keemiatööstusega • esimene prügipõletusrajatis Inglismaal Nottinghamis 1874 • jäätmete taaskasutusel pikk ajalugu – hobusesõnnik väetiseks ja püssirohutoormeks, koldetuhast telliseid • prügimäed ehk prügilad tekkisid tiheasustuste lähedusse. Kaugele oli kallis vedada, siis veeti ühte hunnikusse. • jäätmekäitlust hakati säästva arengu kohasel
Jäätmekäitlus konspekt Jäätmekäitlus – jäätmetega tehtavad toimingud ning kontroll jäätmetega seotud tegevuse üle. Eesmärk – säästa loodust, loodusressursse ja kaitsta tervist. Majandusharuna saada kasumit ja vältida raiskamist. Jäätmed - Jäätmeseadus I … inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Jäätmed on materjal, millest üht-teist teha või toota annab. Prügi – kasutuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis enamasti veetakse prügilasse või põletatakse. Praht – on see, mis maha pillutud. Prügi ladestamine • Ajapikku tekkis vajadus prügilate järele • Prügi pandi maapinnalohkudesse ‘silma alt ära’ – nii tekkis inglise keelde mõiste landfill. • Prügi tuli ladestada võimalikult väikesele alale – nii tekkisidki prügilad. • Prügikihte hakati katma 1900-te algul, tavatehnoloogiaks sai see 80-ndatel. • Lade
LOKT.04.023 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus (3 EAP) Ajakava, teemad ja õpieesmärgid Aeg (esialgne!) Teema 1.sept Sissejuhatus. Jäätmete liigid, koostis ja käitlemise põhimõtted. 8.sept Seadusandlus: Jäätmeseadus ja nimistu 15.sept Jäätmekavade koostamine ja keskkonnajaamade rajamine.. 22.sept AS Kuusakoski/Keskkonnajaam/Epler ja Lorents 29.sept Aardlapal
Jäätmemajandus- ja Käitlus Mis on jäätmed? Jäätmed on inimtegevuse käigus moodustunud oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Nad on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse. Praht on see, mis on maha pillatud, koristamata Jäätmekäitluse areng: 1. Naturaalmajandus 2. Asulate teke 3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete sortimine- võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Mat
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala 2KK2 Anneli Raud MINU KODUKOHA JÄÄTMEKÄITLUS Analüüs Räpina 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1.TARTU ÜLEVAADE.......................................................................................................4 1.1 Haldusjaotus ja elanikkond......................................................................................... 4 1.2 Majandus.....................................................................................................................4 1.3 Loodus............................................................................................................
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja
sotsiaalmajanduslikud probleemid teravnevad (elanikkond vananeb, sotsiaalne ebavõrdsus kasvab, maailma jagunemine rikasteks ja vaesteks seejuures rikkad saavad rikkamaks ja vaesed vaesemaks). Keskkonna probleemide tekke põhjusteks on: · ebaperemehelik ressursside kasutamine · vananenud tootmistehnoloogia (toorme- ja heitmemahukas) · madal keskkonnateadlikkus · väär tarbija mentaliteedi juurdumine · keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäävus · keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja toimemehhanismide puudulikkus Säästva arengu instrumendid: · Seadusandlikud. Keskkonnastandardid. · Teadus, innovatsioon · Turumehhanismid · Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid) Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteem) · Survegrupid. Valitsusvahelised keskkonnaorganisatsioonid. Säästva arengu põhivaldkonnad:
• Eesti CO2 kvoodimüük (tuntud ka nime all roheline investeerimisskeem). • Põhitegevuste rahastamine on aastate lõikes muutunud – kui esimestel tegutsemisaastatel andsime valdavas osas toetusi Eesti riigi vahenditest, siis viimastel tegevusaastatel on välisabi projektide maht kasvanud samasse suurusjärku. Keskkonnainvesteeringute Keskus Keskkonnaprogramm jaguneb • veemajanduse programm; • jäätmekäitluse programm; • keskkonnakorralduse programm; • looduskaitse programm; • metsanduse programm; • kalanduse programm; • keskkonnateadlikkuse programm; • maakondlik programm. Keskkonnakasutusest laekuvast rahast kantakse riigieelarvesse: 1) saastetasu; 2) pakendiaktsiis; 3) piiriveekogudes ja majandusvööndis asuvate maardlate kaevandamisõiguse tasu; 4) 30 protsenti üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasust; 5) piiriveekogude vee erikasutuse tasu;
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid