Praeguse kosmose uuring (1)

i ng
uur
o se
o s m
s e k
e g u
Pra v 1 2a
il o
D an
ven
Sti
Liftiga kosmosesse
Tänavu täitub 50 aastat kosmoselifti idee
sünnist. Sellise liftiga saaks kosmosesse
toimetada seadmeid ja inimesi odavamalt ja
ohutumalt kui rakettide abil. Idee jäi
aastakümneteks siiski peamiselt
ulmesfääri, kuid 21. sajand on toonud
pöörde ­ üha rohkem teadlasi, insenere ja
ettevõtjaid on asunud koostama
tõsiseltvõetavaid projekte
Revolutsioonilise idee kasutada kosmose vallutamiseks rakettide asemel
40­60 tuhande km kõrgusele küündivat lifti.
Praeguste arvestuste kohaselt peaks tööstuslik kosmoselift startima 27.
oktoobril 2031. Selle ajaloolise sündmuseni jäänud aega (sekundi täpsusega!)
näitab ka kell nende kodulehel. http://www.liftport.com/
NASA uuring annab aluse teadliku
kliimapoliitika kujundamiseks
Aastakümneid on teadlased uurinud gaase ja osakesi, mis potentsiaalselt
muudavad Maa kliimat. Selle ajaga on selgeks saanud, et teatud õhus leiduvad
kemikaalid püüavad Päikese valguse kinni ning soojendavad sellega kliimat, mil
teised hoopiski peegeldavad Päikese kiiri, põhjustades kliima jahenemist.
Tänapäeva kosmose uurimisvahendid
Alles tänapäeval, meie aja
võimsate teleskoopide abil,
mis suudavad tungida
kosmosesse 10 000 000 000
000 000 000 000 (10 atmel 22)
kilomeetri kaugusele,
teleskoopide abil, mille
valgustundlikkus on miljon
korda suurem inimsilma
valgustundlikkusest.
Mis on astrokliima?
Astrokliima on tähtede uurimiseks
sobiv kliima. Nagu teame mõjutavad
pilvisus, suurõhuniiskus, õhu- ja
valgus reostus, tuul, virmalised,
maavärinad ja kiire kliimamuutus
väga palju astrokliimat. Astrokliima
uurimise tagajärjel teatakse kuhu on
kõige parem rajada observatooriume
(teadusasutus, kus tegeldakse
astronoomiliste objektide
vaatlemisega, nt teleskoobi abil)
Kuhu rajada observatooriumid ?
Observatooriumid kui
astrofüüsikaliste vaatluste kohad
rajatakse tänapäeval väga hea
astrokliimaga paikadesse ning
võimalikult kaugele õhu- ning
valgusreostuseallikatest.
Tüüpiliselt asuvad sobivad kohad
mitme kilomeetri kõrgusel
merepinnast, tõusmaks
kõrgemale paksematest
atmosfääri kihtidest ning
levinumatest pilvedest.
Populaarsed valuvaigistid kosmoses ei aita
Juba varasemast oli teada, et
kosmosemissioonidel on
probleeme ravimite säilitamisega.
Ravimid on loodud selliselt, et
need säilivad kõige paremini Maa
oludes, mitte kosmoses.
Pikematel missioonidel olevad
astro- ja kosmonaudid vajavad
efektiivsemaid ravimeid. Nüüd
püütakse leida viise, kuidas
ravimid säiliksid ka kosmoses.
Elektri tootmine kosmoses
Pariisis asuva Rahvusvahelise
astronautika akadeemia (IAA)
aruande järgi on praeguste
laboris rakendatavate
tehnoloogiate baasil võimalik
umbes kümne aasta jooksul
luua Maa orbiidil tiirlevad
päikeseenergiat koguvad ja
seda Maale edastavad
jõujaamad. Kogu globaalset
energiavajadust rahuldav
tehnoloogia on võimalik luua 10-
20 aastaga ning projekt muutuks
tasuvaks umbes 30 aasta pärast.