................. ................................9 Sissejuhatus Üritan leida materjali siis sellest, kuidas inimesed raiskavad toitu ja samas paljud inimesed selleasemel nälgivad. Räägin ka sellest kuidas näljahädasi saaks ära hoida ja toitu vähem ära visata. 1. Toidu raiskamise ja intensiivse põllumajanduse seosed. Kolmandik maailma toidust rändab prügikasti, kuid näljahäda, eriti Aafrika riikides, on suur. Kuidas lõpetada raiskamist ja aidata näljahädalisi? Ei ole ju võimalik Euroopas prügikasti minevaid toiduülejääke sinna saata, sest Euroopas toidu ületootmine ei vähenda näljahäda Aafrikas, kuna vaesed riigid ei saa endale lubada rikastest riikidest toidu ostmist. Aafrika riikides on palju viljakat põllumaad, seega on lahenduseks sealse põllumajanduse arendamine. Selle asemel, et näiteks suurtel aladel eurooplastele lõikelilli kasvatada, saaks Aafrikas kasutada põllumaad inimeste toitmiseks.
Jäätmekäitlus konspekt Jäätmekäitlus – jäätmetega tehtavad toimingud ning kontroll jäätmetega seotud tegevuse üle. Eesmärk – säästa loodust, loodusressursse ja kaitsta tervist. Majandusharuna saada kasumit ja vältida raiskamist. Jäätmed - Jäätmeseadus I … inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Jäätmed on materjal, millest üht-teist teha või toota annab. Prügi – kasutuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis enamasti veetakse prügilasse või põletatakse. Praht – on see, mis maha pillutud. Prügi ladestamine • Ajapikku tekkis vajadus prügilate järele
Kuna aga kogu inimkonna või isegi vaid suurema osa inimeste eluviiside muutmine on suhtelistelt teostamatu, on säärane tegevus üsna mõttetu, kuigi vähemalt hea üritus. Mõningad ekstremistid rakendavadd ka jesuiitide põhimõtet ,,Eesmärk pühitseb abinõu". Selliste inimgruppide plaanide ärahoidmisega on palju tööd, kuid siiski saadakse pldjuhul hakkama suuremate õnnetuste ärahoidmisega. Kuigi üritatakse takistada loodusvarade raiskamist (erinevate meetmetega) või lahendada olukorda nende loodusvarade vajadust vähendada, kukutakse seda üritades tihti läbi ja seega ei saa neil üritustel olla mõjusaid tagajärgi, kuna puuduv järjepidevus tagab saavutatu hajumise ja alati tuleb otsast alata. See on küll võimalik, kuid üldiselt oodatust raskem. Samuti tekitab probleeme tõsisasi, et inimene on oma harjumuste ohver. Seega ei olegi eriti lihtne inimmasside käitumist muuta
Kalavarude vähenemine. Halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem. T O I D U P U U D U S E TAG A J Ä R J E D Füüsilise ja vaimse potensiaali väljaarenemise pärssimine. Väheneb riigi inimkapital. Tekitab tahtmatuid tülisi ja pisemaid kodusõdu. Suureneb vastuvõtlikus erinevatele haigustele. Eluiga lüheneb. Väheneb töövõime. P R O B L E E M I D E V Ä LT I M I S E K S T U L E K S ... Täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat. Vältida toidu raiskamist. Ületootmist. Vee raiskamist. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level LAHENDUS Inimeste toitumisharjumuste muutmine. Toidu tootmine pärmseentest,bakteritest ja vetikatest. Ületoodetud toidud saata abivajajatele. Teatud määral piirata iibe tõusu probleemsetes piirkondades.
See mõtlemine ongi suunatud peamiselt kolmele töövaldkonnale, milleks on tegevuse ühtlustamine, raiskamise vähendamine ning ülekoormuse ärahoidmine. Tegevuse ühtlustamise all mõeldakse eelkõige töö standardseks muutmist, et stabiilselt tagada vajalik kvaliteet ja kogus kindlaks määratud ressurssidega. Raiskamine on põhimõtteliselt ettevõtte ühe või mitme ressursi kasutamine rohkem, kui on reaalselt vaja väärtuse lisamiseks. ,,Lean aitab tuvastada raiskamist kaheksa eeldefineeritud kategooria abil (transport, üleliigsed varud, üleliigsed liigutused, ootamine, ületöötlemine, ületootmine, defektid, töötajate oskuste raiskamine)." Kolmanda töövaldkonnana keskendutakse ülekoormusele, mille all mõistetakse kõiki süstemaatilisi kitsaskohti organisatsioonis lühidalt öeldes kõike, mis koormab liigselt tööks vajalikke ressursse. (Tint) 3
2 Sissejuhatus…………………………………………………………...3 Töö sisu……………………………………………………………….4 Kasutatud kirjndus…………………………………………………….5 2 Sissejuhatus Mida arenenum on ühiskond, seda rohkem prügi toodetakse. Seetõttu kasvab tekitatava prügi hulk aastatega. Rohkem prügi tähendab aga suuremat tarbimist ja ressursside raiskamist. Et seda protsessi pidurdada, on hädavajalik jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine. Siis jääb eluks vajalikke ressursse ka tulevastele põlvedele. Enamikku tekkivatest jäätmetest saab kodus sorteerida. Mida rohkem prügi sorteerida ja vanu esemeid taaskasutusse saata, seda vähem jäätmeid jääb konteinerisse ja vähem tuleb jäätmeveo eest maksta. Seega kokkuvõttes tuleb prügi sorteerimine tarbijale odavam. Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest suurema osa moodustavad
Henry Ford käivitas autode masstootmise konveiermeetodil, mis tõstis tootlikkust ning langetas auto hinda. Kiichiro Toyoda pani aluse uuele tootmiskorraldusele, et vältida igasugust raiskamist, vähendada tootmiskulusid ja tagada parem kvaliteet. Fordismi puhul toodeti massiliselt ühesuguseid autosid. Toyotismi puhul toodeti väikesi partiisid, mis tagas klientide nõudmiste rahuldamiseks vajaliku paindlikkuse. Kuna ajapikku muutusid autod keerukamaks ning nende kokkumonteerimiseks vajalikke detaile hakati valmistama allhanke korras teistes tehastes, siis fordismi puhul mõne detaili otsalõppemise tõttu seisakute vältimiseks varuti neid lattu,
tulemustest ning kriteeriumite täitmist näitav täidetud avaldus. Ettevõttes, kus on RV märgis olnud kauem kui 5 aastat, toimub ülevaatus üle 2 aasta. RV omistatakse ettevõttele korraga 12ks kuuks, misjärel tuleb esitada uus taotlus märgise pikendamiseks ja sekretariaat viib läbi uue kontrollkülastuse. 4. Mis on roheline majandus? Rohelise Võtme eesmärk on saavutada investeeringute suurem tootlikkus, vähendades samaaegselt emissiooni, raiskamist ja tarbimist. Ideaalkujutluse rohelisest majandusest annab olukord, kus ei ole saastamist, raiskamist ega ressursside ebatõhusat tarbimist. See aga tähendaks, et roheliseks ei oleks võimalik pidada ühtegi töökohta ega majandustegevust. Seega, pragmaatilises käsitluses nähakse rohelist majandust pigem protsessile kui lõpptulemusele orienteerituna. Rohelise majanduse kontseptiooni tekkepõhjustena toob Innove ,,Rohelise
02.2014 PARTNERLUS Kokkuvõtlikult: väiksem vajadus kulukateks projektimuudatusteks; õpitakse eelmistest projektidest; vastasseisude vähenemine tellija ja töövõtja vahel; töövõtjad on motiveeritud teostama projekti õigeaegselt, ettenähtud kulude ning kõrge kvaliteediga; pikaajaline koostöö tellija ja töövõtja vahel (nt töövõtja teostab projektile ka hooldust) tagab kõrgema kvaliteedi pikema perioodi jooksul. ehitusprotsessis on vähem raiskamist ja suureneb üldine efektiivsus. 3
inimkatse". Keeldutakse toitu jagamast takistab vabaturu arengut. Tagajärjed : Imikute ja laste ebapiisav toitumine pärsib nende füüsilise ja potensiaali väljaarendamist. Väheneb riigi kõige väärtuslikum ressurss inimkapital. Tekitab tahtmatuid tülisid ja väiksemaid kodusõdu. Suureneb vastuvõtlikus erinevatele haigustele. Eluiga väheneb. Väheneb töövõime. Lahendus : Vältida toiduraiskamst. Ületootmist. Vee raiskamist. Täiustada maaharimisviise- ja tehnoloogiat. Inimeste toitumisharjumuste muutmine. Vetikatest , pärmseentest ja bakteristest toitu teha. Ületoodetud toidu saata abivajajatele. Teatud määral piirata iibe tõusu probleemsetes piirkondades. Praegu elab maailmas umbes 1 miljard inimest,kes kannatab toidupuuduse käes.
Maailma Looduse Fond - WWF Koostasid: Eliise-Rosalinda Ude ja Karmen Tamm WWF - World Wildlife Found/World Wide Fund for Nature ● On rahvusvaheline looduskaitse organisatsioon ● Püüab ära hoida maavarade raiskamist ning säilitada võimalikult suur elusorganismide mitmekesisus. ● Missiooniks on luua tulevik, kus inimesed elavad loodusega kooskõlas. Asustamine ● Asustati 29. aprillil 1961 ● Dokumendi allkirjastas väike grupp inimesi, mis on tuntud Morges Manifestona ● Peakorter asub Šveitsis, Glandis. Suuremad probleemid ● Väljasurevate loomade kaitsmine ● Kliimasoojenemise vastu võitlemine ● Metsaalade ja veekogude kaitse ● Puhas joogivesi ja õhk Kus riikides?
parandada, on lihtsam minema visata ning uus osta. Me võime küll nuriseda taolise raiskamise üle, ent loomulikult oleme ka ise selles süüdi. Paljud meist teevad vähe olukorra parandamiseks. Kas on vaja peavoolu survel iga paari kuu järel vahetada oma mobiiltelefoni või hoolt kanda selle eest, et seljas oleks viimase moeröögatuse järgi rõivastus? Vähesed tunnevad huvi, kas on kõik jäätmed korralikult sorteeritud ning ohtlikud materjalid õigesse kohta toimetatud. Raiskamist võib jälgida kasvõi pakendamisel milleks olla minimalistlikud, kui seda on võimalik teha värvikirevalt ja kallit materjali kasutades? Kasvava rahvahulga varustamine toidu ja muu hädavajalikuga on muutumas aina raskemaks. Praeguste tootmis- ja tarbimisviiside juures elame tuleviku arvelt. Nagu mõned sajandid tagasi lõppes Euroopas aristokraatide määratu priiskamine, peame ka meie heitma pilgu edasi ning seisma tulevikuga silmitsi.
loodusvarade ja põllumajandusliku toorme ekspordile. Suur hinnavahe nende kaubagruppide vahel süvendab majanduslikku ebavõrdsust arenenud ja arengumaade vahel. transpordigeograafiline asend – Piirkonna asend tähtsamate transportteede, sadamate, lennuväljade suhtes Fordism – tootmissüsteem, mis põhineb konveiermeetodil standardsete suhteliselt madala hinnaga kaupade tootmisel Toyotism – kulusäästlik tootmine, et vältida raiskamist ja parandada kvaliteeti ning vältida ületootmist. Paindlik väikeste partiide liinitootmine, mis kasutab otsesidemeid tarnijatega ning väldib vaheladusid. Ettevõtlusklaster e. kobar – sarnastel tegevusaladel tegutsevate või üksteise varustamise ja toodangu edasiarendamise vallas tihedat koostööd tegevate ettevõtete kogum, mis on tavaliselt ka ruumiliselt ühte koondunud. Võrgustikupõhine majandussüsteem – kõiki eluvaldkondi ühendav
• Lääne-Aasias, Põhja-Aafrikas, Hiinas, Indias, Venemaal ja USAs kasutatakse palju rohkem vett kui seda juurde tekib. • Inimese kasutuses ainult 2% kogu Maa veevarudest, sest 98% veest moodustab soolane merevesi • Suures osas maailmas on mageveepuudus • Tänapäeval puudub 1 miljardil inimesel ligipääs puhtale joogiveele • Hinnanguliselt kannatab üle 250 miljoni inimese igal aastal saastunud vee poolt põhjustatud haiguste tõttu • Veevarude raiskamist tuleb takistada eelkõige suurtes linnades, kus läheb raisku koguni üle 40% veest. Vedelikukaotus • Inimene kaotab vedelikku peamiselt uriiniga, higistamise teel ja kopsude kaudu veeauruna • Vedelikubilanss peab tasakaalus olema ja kaotatutud vedelik tuleb asendada • Mõõdukas kliimas vajab mees ligikaudu 2800 ml ja naine 2000 ml vedelikku päevas • Intensiivsel kehalisel pingutusel ja/või kuumas kliimas organismi vedelikukaotus suureneb märgatavalt
kaitse efektiivsus elujõulisus 3 3.02.2014 EFEKTIIVSUS See tähendab vastuseid küsimustele MIDA TOOTA? KUIDAS TOOTA? Tootmisefektiivsus (productive efficiency) tähendab selliste tootmistehnoloogiate rakendamist, et ei toimuks sisendressursside asjatut raiskamist. Turumajandus tagab tootmisefektiivsuse. Jaotuslik efektiivsus (allocative efficiency) tähendab ressursside suunamist kohtadesse, kus nad annavad suurima väärtuse ehk toodetakse seda, mida inimesed kõige enam soovivad ja vajavad seda, mida kõige enam väärtustatakse. ÕIGLUS See tähendab vastust küsimusele KELLELE TOOTA? Horisontaalne õiglus (horizontal equity) kõiki tuleb kohelda võrdselt Näiteks diskrimineerimise vältimine.
õppima uut moodi elama. Globaalne keskkonnakriis ei ole kauge tulevik, vaid reaalne olevik. Elanikkonna juurdekasvu tulemusena suunduvad inimesed elama linnadesse, mille tagajärjel kasvavad linnad üha suuremaks. Kasvab tootjate hulk, kellel on võimalus piiramatult kasutada taastumatuid loodusvarasid. Tootjad mõtlevad ainult sellele, kuidas toota odavamalt, mitte sellele kuidas toota keskkonnasõbralikumalt ja loodussõbralikumaid tooteid. Odav tootmine tähendab aga loodusressursside raiskamist ja looduses lagunematute pakendite valmistamist. Võimaluste, valikute ja kaupade rohkuse tõttu suureneb omakorda tarbimine. Üha suurenev tarbimine tähendab pakendite liigset kasutamist ja see omakorda jäätmete hulga suurenemist. Liigse tarbimise pärast suureneb olemasolevate prügilate pindala. Uutele prügilatele on aga üha raskem asukohta leida. Mitmed USAs ja Saksamaal tehtud uuringud on näidanud, et prügimägede läheduses elamine kujutab endas terviseriski
..................................................2 Pakend................................................................................................................................................3 Miks prügi sorteerida? Mida arenenum on ühiskond, seda rohkem prügi toodetakse. Seetõttu kasvab tekitatava prügi hulk aastatega, erandiks pole siin ka Eesti ega Tallinn. Rohkem prügi tähendab aga suuremat tarbimist ja ressursside raiskamist. Et seda protsessi pidurdada, on hädavajalik jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine. Siis jääb eluks vajalikke ressursse ka tulevastele põlvedele. Enamikku tekkivatest jäätmetest saab kodus sorteerida. Mida rohkem prügi sorteerida ja vanu esemeid taaskasutusse saata, seda vähem jäätmeid jääb konteinerisse ja vähem tuleb jäätmeveo eest maksta. Seega kokkuvõttes tuleb prügi sorteerimine tarbijale odavam. Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest suurema osa
Kui aga juba gümnaasiumis käimine tekitab sellist laiskust, siis mis toimub edaspidises elus. Praegu küll toimub loobumine lõpetada gümnaasium koos oma klassikaaslastega, kuid edaspidises elus võib see raiskamine maksta meile valusalt kätte.Tagajärjed ei pruugi kohe näha olla, kuid kindlasti need järgnevad. Sellise laiskusega võidakse sulgeda enda uks ülikooli ja edukale elule. Igapäevaühiskonnas olen näinud ka loodusvarade raiskamist. Järjekordselt võib tõestada, et võtame tulevikult osa võimalusi ära. Üks võimalus, mille enda tulevikust kaotame, on puhas elukeskond. Raiudes mõtlematult troopilist vihmametsade piirkonda, mida peetakse Maa ,,kopsudeks", tekitame iga päevaga aina rohkem ohtu, et keskkond saastub. See aga tingib ka selle, et võtame endalt võimaluse elada. Suurlinnades sureb iga aastaga aina rohkem inimesi õhusaastatusse. Taoline olukord on tekkinud jällegi seoses raiskamisega
turu toimimisse minimaalselt sekkuma. Smith väitis, et kui mitte lasta ettevõtlust kontrollida riigi poolt ja toimida oma majandusliku tahte järgi, siis tulemuseks on harmooniline ja võrdne ühiskond, mis toodab järjest rikkust juurde. See tähendab, et turg toimib vastavalt vabade inimeste soovidele ja otsustele. Valitsus ei tohi sekkuda turul toimuvasse, kuna turul toimub iseregulatsioon. Sellise süsteemi korral ei saa olla raiskamist ega ebaefektiivsust. Liberaalid soovisid tollipiiride kaotamist, iga üksikisiku ettevõtlusvabadust, vaba konkurentsi, eraomandi ja omandiõiguse puutumatust. Klassikaline liberalism Klassikaline liberalism, nagu nimigi ütleb, on liberalismi varaseim suund. Klassikalist liberalismi on nimetatud ka 19. sajandi liberalismiks. Niisamuti on 19. sajandit nimetatud ka liberaalseks sajandiks. Industrialiseerimine ja kapitalismi kiire areng soosis liberaalsete ideede
Riik on olemas, kuid peamiselt korra tagamiseks ja seadustest kinnipidamise kontrollimiseks. Kõik teised vastutusvaldkonnad tuleb anda suveräänsetele indiviididele. Vaba turg ja vaba kaubandus - majanduslikule liberalismile panid aluse klassikalise koolkonna majandusteadlased Adam Smith ja David Ricardo. Turgu nähti kogu majanduse alusena. Riik ei tohi sekkuda turul toimuvasse, kuna turg toimib vastavalt nähtamatu käe reeglile. Sellise iseregulatsiooni tingimustes ei saa olla raiskamist ja ebaefektiivsust. Laissez-faire (eesti keeles 'lase minna', 'lase olla') doktriini kohaselt ei tohi riigil olla mingisugust reguleerivat rolli majanduses. Varaste liberaalide usk vabasse turgu laienes ka rahvusvahelisele suhtlusele: vabakaubanduse idee kohaselt peavad kõik riigid kauplema omavahel ilma tollide ja muude takistusteta. Sotsiaaldarvinism (suhtumine vaesusesse ja sotsiaalsesse võrdsusesse)- sotsiaalse õigluse tagab vaba turg, mis laseb inimesel tegutseda nii nagu ta soovib
profiili ega väljenda oma isiklikku arvamust. Sellel näotul poliitikul ei ole ka tihti nii tugevat avalikku tähelepanu kui teistel tuntud poliitikutel ning niimoodi tagab ta omale anonüümsuse. Samuti pole alati võimalik teada saada, milline nõukogu liige hääletas olulise otsuse poolt või vastu ning see annab nõukogu liikmetele tegutsemisvabaduse. Nii on tekkinud olukord, kus nõukogus vastuvõetud otsused võivad tuua suuri kahjunumbreid ja ebaseaduslikku ning mõttetut raha raiskamist. Kuna asi on nii anonüümseks tehtud, siis võib iga nõukoguliige oma süüd eitada ning kuigi nemad on pandud riigifirma protsesse kontrollima, siis ei tule välja süüdlast ning riigifirma kahjumi ei maksa kinni mitte poliitikud, kes asja eesotsas peaksid olema vaid Eesti rahvas. Siinkohal tooksin näiteks Estonian Airi, mis teenis omale eelmine aasta suure kasumi. Firma etteotsa pandi tundmatu mees Soomest ning asjadel lasti minna oma rada pidi
Väga hea näide on sates “Food factory”, kus näidatakse erinevaid ettevõteid, kes toodavad erinevaid tooteid inimesele söögiks. Seal räägitakse, kui palju tooraineid ettevõted raiskavad toodangule. Siin võib öelda ka seda, et toodetakse seda, mida inimene tegelikuses ei vaja tarbimiseks. Näide: selleks, et toota komme, tuleb ettevõtele kasutada päevas 50 tonni suhkrut! Inimesed ei vaja nii palju tooraine raiskamist kommidele ning peavad aeg ajalt mõtlema mitte ainult rahale, kuid ka meie maailmale, kuidas see tootmine võib mõjutada meid ja meie loodust. Toidupanga juhi hinnangul on kasutuskõlbliku toidu äraviskamine äärmiselt ebaeetiline maailmas, kus 6 miljonit last sureb igal aastal nälga. Toidupank võtab söömiskõlbliku toidukauba vastu firmadelt ja ka eraisikutelt ning peale kvaliteedi kontrollimist ja
Sööt on väga kontsentreeritud, tema veesisaldus on umbes 8%. Söödakoefitsient Olulisim söötmise tulemuslikkuse näitaja on söödakoefitsient Söödakoefitsient näitab, mitu kg sööta kulub 1 kg kala juurdekasvuks (toorkaalus). Väiksematel forellidel on söödakoefitsient 0,60,8, kaubakalal tõuseb see 1,1-ni. Kui arvestused näitavad, et kaubakala söödakoefitsient on olnud üle 1,3, tähendab see ebaõiget söötmisreziimi ja sööda raiskamist. See näitaja oleneb tugevasti ka sööda koostisest. Sööda sortiment (1) Startersööt 53% valku, 14% rasva ja 7% sahhariide , energiasisaldus on 20 MJ/kg, metaboliseeruvat energiat on selles 1520 MJ/kg Noorkala sööt Kaubakala sööt 45% valku, 30% rasva, 12% sahhariide, energiasisaldus on 24 MJ/kg, metaboliseeruva energia sisaldus 1921 MJ/kg Sööda sortiment (2) INICIO 917 maimusööt EFICO Enviro 920 kasvusööt Söötmisreziim
põhjal. Näiteks nende kvaliteet, hind, kättesaadavus. • Tootmisfirmades on kõva konkurents, seega tuleb leida hea balanss hinna ja kvaliteedi vahel. Tuleb otsustada kas teha oma toode kallim kuid „parem“ või odavam kuid „kehvem“. Toode peab ilmselgelt ka olema töövõimeline. • Stabiilne materjalide/komponentide kättesaadavus. Kasumit ei tule kui ei ole midagi toota. • Veenduda et ei oleks raha ega aja raiskamist. Töötajatele palga maksimine, kui tööd ei tehta, ei ole soodne firmale, samas masinvärgi, elektri jms maksmine kui ei ole võimalik toota on ka firma jaoks halb. Muidugi on vaja jälgida ka toote müügivõimet. • Kuna emaplaadid on arvutis tähtsad osad siis tuleb ka kindlasti jälgida standardeid, et ei tekiks ebameeldivad kohtuasju, kui kliendid avastavad katkiseid/ebasobivaid tooteid. Ülesehitus:
mille paljud inimesed ära põlgavad ja hoopis komposti loobivad. Teadlased aga ütlevad, et just pruunide täppidega banaanid on kõige maitsvamad ja kasulikumad. Küpsetes banaanides on rohkem vitamiine, mineraalaineid, need aitavad seedimist ning sisaldavad vähirakkudega võitlevaid aineid. Kas see vastab tõele ja üleküpsenud banaanid on tõesti efektiivsemad vähivastases võitluses kui heledad banaanid või on see lihtsalt üks suur väljamõeldis, et vähendada toidu raiskamist ja anda inimestele lootust, et vähki on võimalik ennetada? Uurimisalune probleem on, kas ja kuidas banaanide küpsusaste mõjutab vähki tekitavate rakkude vastu võitlemist inimorganismis. Muutuja on banaani küpsusaste. Informatsiooni otsimine: Uurin eelnevalt teadlaste ja arstide poolt esitatud tekste ja uurimustöid vähi vastu võitlemise, erinevate vähiliikide, looduslike- ja alternatiivsete ravimite ning nende erineva mõju kohta võrreldes traditsioonilste ravimeetoditega
kaubandus). Majanduslikule liberalismile (mida majanduses on nimetatud klassikaliseks koolkonnaks) panid aluse 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse majandusteadlased Adam Smith ja David Ricardo. Adam Smith pidas majandust turuks. Turg aga toimib vastavalt vabade inimeste soovidele ja otsustele. Valitsus ei tohi sekkuda turul toimuvasse, kuna turg toimib vastavalt nähtamatu käe reeglile -- toimub iseregulatsioon. Sellise süsteemi korral ei saa olla raiskamist ja ebaefektiivsust. Vaba turu ideede kõrgpunktiks on laissezfaire (eesti keeles "lase minna" või "lase olla") doktriin. Selle järgi ei tohi riigil olla mitte mingisugust majanduslikku rolli. Varaste liberaalide usk vabasse turgu ei olnud seotud ainult rahvuslike majandustega, vaid laienes ka riikidevahelisele suhtlusele. Põhimõtteks sai vabakaubandus -- idee, et kõik riigid peavad kauplema omavahel ilma tollide ja muude takistusteta.
ühiskonnas iga inimese kohustus olema elada eetiliselt. Eriti oluline on eetiline käitumine erinevate hoonete või ehitiste ehitamisel. Esiteks peab oma ala ekspert ehk meie puhul ehitusinsener tegema kindlaks, et tema poolt hinnatav objekt ja selle toimine, eksperdi ense töö või selle kõrvalmõjud ei põhjustaks inimeste või teiste elusolendite tervisekahjustusi ning äärmisel juhul surma. Tuleb ka teha kõik võimaliku, et vältida loodusressursside raiskamist, looduskeskkonna kahjustumist või inimeste poolt loodu tahtliku rikkumist või hävitamist. Inseneri eetikakoodeks paneb paika reeglid, mis aitavad inseneril hoiduda olukorrast, mis võib lõppeda tema enda või kõrvalise isiku tervisekahjustuse või isegi surmaga. Eetilise juhtumi analüüs 1. Inimese elu lõpetamine, kes on vegetatiivses seisundis. 2. Eetiline probleem seisneb selles, et kas meil on õigus lõpetada vegetatiivses seisundis inimese elu, kelle taastumise lootus puudub.
saadused. Suur ressursikulu on näiteks erinevatel mootorspordialadel, kus kasutatakse tohututes kogustes naftasaadusi lihtsalt selleks, et autotootjad saaks näidata oma masinate omadusi, peamiselt kiirust ja juhitavust. Samas on see äri, kus on suured rahad mängus. Mootorspordis kulub tohututes kogustes naftasaadusi, mida saaks kasutades kordades suurema kasuteguriga tegevusteks. Peale mootorspordi on palju kütuse raiskamist ka inimkonnal niisama. On palju neid inimesi, kes vahel sõidavad niisama, lihtsalt selleks, et sõita, mitte selleks, et minna punktist A punkti B. Samuti ka see on ressursside ebaefektiivne tarbimine. Tihtipeale räägitakse, et nafta hakkab otsa lõppema, mistõttu on kohati arusaamatu, miks mootorsport nii populaarne on. Antud spordiringkonnas tundub, et inimesi ei huvita see, kui suured on olemasolevad naftavarud, sest ollakse harjunud sellega, et kütust on,ükskõik
Saasteallikas on välisõhu kaitse seaduse tähenduses saasteaineid, müra, ioniseeriva või ioniseeriva toimeta kiirgust ning infra- või ultraheli välisõhku suunav või eraldav objekt. Uue keskkonnaseadustiku üldosa seaduse alusel on heide õhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, organism, energia, kiirgus, vibratsioon, soojus, valgus, lõhn või müra. Seega võib valgustus olla reostus. Mida valgustusreostus põhjustab ? energia raiskamist, millega kaasneb üleliigseks energiatootmiseks kulunud ressursiraiskamine ja keskkonna saastamine ning kliimasoojenemine ja sellepärast tekivad paljud muud keskkonna probleemid; inimeste, loomade ja taimede loodusliku elurütmi muutust psüühika, hormaonaalsüsteemi, rände, toitumis- ja sigimisharjumuste, unehäireid; inimestel rinna- ja eesnäärmevähi, depressiooni ja südamehaiguste tekke sageduse tõusu,
tänapäevase nähtusega nimega turumajandus. Majanduslikule liberalismile, mida majanduses on nimetatud klassikaliseks koolkonnaks panid aluse 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguses majandusteadlased Adam Smith ja David Ricardo. Turg aga toimib vastavalt vabade inimeste soovidele ja otsustele. Valitsus ei tohi sekkuda turul toimuvasse, kuna turg toimib vastavalt nähtamatu käe reeglile -- toimub iseregulatsioon. Sellise süsteemi korral ei saa olla raiskamist ja ebaefektiivsust. Varaste liberaalide usk vabasse turgu ei olnud seotud ainult rahvuslike majandustega, vaid laienes ka riikidevahelisele suhtlusele. Põhimõtteks sai vabakaubandus -- idee, et kõik riigid peavad kauplema omavahel ilma tollide ja muude takistusteta. Samuel Smiles on lausunud: "Aita ennast ise ja siis aitab sind ka jumal." Inimesed on ise vastutavad oma heaolu eest. D) Muutused ühiskonnas Ühiskonnas võitlevad inimesed omavahel ellujäämise nimel
ohtlikud paljudele loomadele (eriti veelindudele) ja tekitab (eriti plass mass maailmale üleliigset pahna, millest on raske lahti saada. Kokkuvõte Toidu raiskamist on võimalik ära hoida ja põllumajandust tõhusamaks teha, et ka paljud põlvkonnad pärast meid ka ära elatud saaksid. KASUTATUD MATERJALID: http://koloogia.blogspot.com/2010/04/toidu-raiskamine.html http://koloogia.blogspot.com/ http://www.docstoc.com/docs/124959128/Maailma-toidujulgeolek-ja-p%EF %BF%BDllumajanduse-probleemid http://cmsimple.euni.ee/arendamine/?J%E4tkusuutlikkuse_m %F5iste_ja_rakendamine:J%E4tkusuutlik_majandus:S%E4%E4stev_p %F5llumajandus http://www.roheline
..................................................................7 2 Miks prügi sorteerida? Mida arenenum on ühiskond, seda rohkem prügi toodetakse. Seetõttu kasvab tekitatava prügi hulk aastatega, erandiks pole siin ka Eesti ega Tallinn. Rohkem prügi tähendab aga suuremat tarbimist ja ressursside raiskamist. Et seda protsessi pidurdada, on hädavajalik jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine. Siis jääb eluks vajalikke ressursse ka tulevastele põlvedele. Enamikku tekkivatest jäätmetest saab kodus sorteerida. Mida rohkem prügi sorteerida ja vanu esemeid taaskasutusse saata, seda vähem jäätmeid jääb konteinerisse ja vähem tuleb jäätmeveo eest maksta. Seega kokkuvõttes tuleb prügi sorteerimine tarbijale odavam.
Seetõttu vajab pidev kiirendamine ja pidurdamine palju energiat ja seega ka kütust. Asja võib selgitada ka järgneva fakti abil: tavaline väikeauto vajab ühtlaselt 50km/h liikumiseks ainult 5kW võimsust (120-ga sõites läheb vaja juba 25kW). Ülejäänud 90% mootori võimsusest leiab kasutust vaid kiirendamisel või väga suurtel kiirustel sõites. Sõites võimalikult ühtlase kiirusega, piiratakse energia ja kütuse raiskamist. Püüa vältida ebavajalikke kiirendusi ja pidurdamisi. Linnast väljas on sujuval sõidul heaks abimeheks kiirushoidik. Sujuvast sõidust võidavad kõik – väheneb kütusekulu ning heitgaaside emiteerimine; paraneb liiklusohutus, liiklusvool ja reisijate mugavus. Kõrgem käik, madalamad pöörded Nagu juba märgitud, ei lähe ühtlasel kiirusel sõitmiseks väga palju võimsust vaja. Seetõttu võib
.. või seltskonnas, kus mitte keegi teine, peale minu, veini ei hinda ... või kui jagada nagu ei tahaks, sest võib-olla olen vahest kade ka natuke ... või on lihtsalt tuju juua ainult pisike klaasike veini. Mõnikord on nii, et veini hind ega kvaliteet ei ole ainus, mis otsustajaks saab, kui leti ees seista ja kaalutleda, kas osta või mitte, vaid kogus sunnib kahtlema, kas pudelitäis on korraga tarbimiseks palju või mitte. Kaalutlev iseloom ja praktiline meel, mis reeglina ei salli raiskamist, sunnivad järele mõtlema ja otsima kinnitust sellele, et koju ostetud või keldrist väljavalitud vein pakuks maitsenaudinguid võimalikult pikemaks ajaks. Lahtikorgitud veinidel on erinev säilivusvõime. Kuldreegel on selline: mida noorem, kergem ja värskem on vein, seda lühema aja jooksul on võimalik teda kvaliteetsena säilitada, mida küpsem või magusam on vein, seda kauem saab taas-suletuna hoida. Sest küpsetes
kasutatakse seda maailmas veel vähe. Põhjuseks on see, et bioetanooli toodetakse peamiselt inimeste toidulaua arvelt. Ladina-Ameerikas toodetakse ainult sellest suhkuroo osast bioetanooli, mis alkoholitööstuses üle jääb.(Wikipedia, 2011) Sama lugu on ka rukisega. Põhilised biokütuste tooraineid tootvad põllud on rajatud arengumaadesse ning toiduainete hinnatõus nendes riikides ei soodusta enam teravilja raiskamist autokütuse tootmiseks. Siiski ei kanna teadlased piiritust autokütusena veel maha, sest probleemile on olemas juba lahendus. Praegused biokütused- teraviljast, suhkrupeedist ja suhkruroost-on need, mida nimetatakse esimeseks põlvkonnaks. Veel mõni aasta, on teadlased ning ettevõtjad veendunud, ja paakidesse hakkab voolama eelkäija hädadest prii teise põlvkonna bioetanool, mille heaks panustatakse maailmas miljardeid kroone arendusraha.
saastunud vee poolt põhjustatud haiguste tõttu. Inimene püsib ilma veeta elus vaid mõne päeva. Arengumaades kasutavad inimesed päevas keskmiselt 10 liitrit vett. Hiinas, Indias ja Indoneesias sureb kõhulahtisusse rohkem inimesi kui AIDSi.Saastunud vee poolt põhjustatud kõhuhaigused on alla viieaastaste laste kõige sagedasemateks surmapõhjusteks. Reostunud vee tõttu sureb UNICEFi info kohaselt iga päev 5000 last. Veevarude raiskamist tuleb takistada eelkõige suurtes linnades, kus läheb raisku koguni üle 40% veest. Kuigi maakera pindalast on üle 70 protsendi vee all, sobib sellest vaid 2,5 protsenti inimesele kasutamiseks. Suurem osa mageveest on poolustele ja Gröönimaale kogunenud jää ja lumena. Vaid 0,01% kogu maakeral kasutuses olevast veest uueneb, kuid piiratud veevarusid peab jätkuma ka taimedele ja loomadele. Tööstus, põllumajandus ning kolmanda maailma
Geograafiline tööjaotus- ettevõtluse spetsialiseerumine tulenevalt asukoha geograafilisest, sh ka inimtekkelistest eelistest. Tootmise spetsialiseerumine- keskendumine teatud toodete, detailide valmistamisele või teenuse osutamisele saavutamaks mastaabisäästu üldise koopereerumise raames. Fordism- tootmissüsteem, mis põhineb konveiermeetodil standardsete suhteliselt madala hinnaga kaupade tootmisel. Toyotism- kulusäästlik tootmine, et vältida raiskamist ja parandada kvaliteeti ning vältida ületootmist. Paindlik väikeste partiide liinitootmine, mis kasutab otsesidemeid tarnijatega ning väldib vaheladusid. Agraarühiskond- ühiskond, kus suurem osa inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Industriaalühiskond- töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus. Infoühiskond- ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus.
Kahjuks Eestis päikeseenergia tootmine ei tasu end ära, sest meil on väga sombused ilmad ning päikest paistab küllaltki vähe. Aga kuidas lahendada selliseid probleeme? Kas tuleks oodata tehnika arenemist, mis aitaks sellest vähesest päikese- paistest energiat toota? Mina igatahes seda ei pooldaks, sest päikeseenergia tootmiseks vajaminevad seadmed läheksid meie riigile liiga kulukaks maksma ning sealt saadav kasu on liiga väike. Sellist raiskamist pole meie riigile vaja, eriti praeguses majanduskriisis. Millised on puitkütuste varud Eestis? Statistilise metsainvesteerimise (SMI) andmetel on Eesti metsade tagavara 444 mln. tm ja aastane juurdekasv 11,9 mln. tm. Kuna suur osa Eesti metsadest on pikka aega olnud kasutusest väljas, on mõneti halvenenud nende seisund ja suurenenud raieküpsete puistute osakaal. Sellest tulenevalt on Eesti metsanduse
Kaitse eesmärk on inimtegevuse kahjuliku mõju vähendamine loodusele, sest täielikult vältida seda ei saa. Näiteks pärast maa-ala kasutamist tuleb riukutud keskkond taastada. Raiesmikule istutada uued puud, kaevandatud alad ja prügimäed tasandada ja metsastada. Looduskaitse põhimõtetest lähtudes tuleb loodusvarasid kasutada võimalikult säästlikult. Ühe loodusvara kasutamisega ei tohi kaasneda teise loodusvara raiskamist. Näiteks tuleb tulevase põlevkivikarjääri kohalt eelnevalt langetada ning ära vedada mets ja eemaldada viljakas pindmine mullakiht. Kui kaevandamine toimub rabastunud alal, tuleb esmalt ära kasutada turvas. Looduskaitset reguleerivad rohked seaduslikud aktid ja rahvusvahelised kokkulepped. Keskkonnaprobleemid ulatuvad üle riigipiiride. Seepärast peavad riigid metsade, merede ja õhu kaitsel ühiselt tegutsema. Sellepärast on riikide vahel sõlmitud hulgaliselt
kokkulepped ja pärasst on kannatajaks töötaja, kes on teinud kokkulepitust rohkem tööd, kuid selle eest vastavat töötasu ei anta ning kui töötaja hakkab nõudma oma tasu, ähvardatakse vallandamisega. Samas pööras Marx ka tähelepanu ületootmisele ja raiskamisele, mida kapitalismi puhul just kritiseeritakse. Tema arvas et raiskajateks oleksid siis olnud töölised. Ka sellega saab tuua välja paralleele tänapäevaga. Tänapäeva ühiskonnas on korduvalt esinenud ületootmist ja nn raiskamist, mis üldjuhul on lõppenud majanduskriisiga. 6 KOKKUVÕTE Karl Marx kirjutas oma teoses „Kapital“ väga tähtsatest asjadest, mis olid tavainimestele ja töölistele äärmiselt olulised. Karl Marx oli ka ise kapitalist ning pidas oluliseks, et vastavalt tehtud tööle saaks tööline ka vastava tasu. Lisaks pidas ta oluliseks tööjõudu. Ka autor oli nõus, et paljud Marx-i ideed olid õiged ning tuleks hinnata tehtud töö
Prantsuse revolutsioon algus: 14. juuli 1789. aastal põhjused → vilets majanduslik olukord (rahvast rõhusid suured maksud, kuna suured laenud, luksuslik eluviis) → suured laenud → valgustus filosoofide ideed (võrdsus, loomulikud õigused) → Ameerika revolutsiooni mõjud → ebaõnnestunud rahanduspoliitika (Necker ja tema laenud) → Monarhide luksuslik elu (suured peod, palju mõtetut raha raiskamist.) → III seisuse ebaõiglane olukord (neil on raha, kuid puuduvad õigused) 1. Generaalstaadid → ei suutnud otsustada → III seisus lahkub 2. rahvuskogu → asutav kogu → aadlike eesõiguste kaotamine → kirikumaade võõrandamine → inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon 3. seadusandlik kogu → kuninga võimu kukutamine → parempoolsed pooldasid kuningavõimu → vasakpoolsed pooldasid revolutsiooni jätku 4. rahvuskonvent → vabariigi väljakuulutamine
Kui kütuseelemendis kasutada kütusena vesinikku, on ainsaks "põlemisjäägiks" puhas vesi. Isegi süsinikku sisaldavate kütuste kasutamisel kütuselemendis on CO2 (süsinikdioksiidi ehk nn kasvuhoonegaasi) jäägid tavapäraste põlemisprotsessidega võrreldes 40-60% väiksemad. Oluliselt väheneb inimesele kahjulike lämmastik- ja vääveloksiidide ning tahkete osiste emissioon. Tänu kütuseelemendi suurele kasutegurile on võimalik ohjeldada tänast fossiilsete kütuste raiskamist ning oluliselt vähendada keskkonna saastamist. Cu-Zn element Kui elektrolüüdi (nt. soolhappe HCl) vesilahusesse lasta tsingist elektrood, algab keemiline reaktsioon, mille käigus Zn tõrjub lahusest välja temast elementide aktiivsuse reas tagapool paikneva vesiniku. Et tsinkelektroodi juures saaks tekkida ZnCl molekul, peab elektrood ära andma ühe Zn+ iooni, mille tagakjärjel saab algselt neutraalne elektrood lahuse suhtes negatiivse laengu
keskkooli õpilastel ja lõpuks igaühel kes on vanuselt kolmteist või vanem. Veebilehel on hetkel rohkem kui 400 miljonit aktiivset liiget ülemaailmselt. Facebook on kohati tunda saanud vastumeelsust viimastel aastatel. Leht on blokeeritud mitmetes riikides kaasa arvatud Süürias, Hiinas ja Iraanis, kuigi Iraan eemaldas blokeeringu aastal 2009. See on samuti keelustatud mitmetes töökohtades, et ära hoida tööliste poolset aja raiskamist teenust kasutades. Privaatsus on samuti küsimuse all ja selle näol on mitmeid kordi kompromisse loodud. Facebook on seotud ka mitme kohtuasjaga, mille hagijaks on mitmed Zuckerberg'i endised klassikaaslased, kes väidavad, et Facebook omastas nende lähtekoodi ja muud intellektuaalset vara. ORKUT Orkut on Google'i poolt arendatav suhtlusvõrgustik, mille eesmärgiks on olla kohaks, kus kasutajad saavad uute sõpradega kohtuda ja omavahel suhelda. Lisaks on seal olemas ka
· paralleelne töötlemine; · muutujate kontroll; · automatiseerimine; · ressursside planeerimine. 12. VMI konseptsioon sobib sel juhul, kui klient tellimusi ei esita, vaid määrab laoseisu ülemise ja alumise piiri, mille alusel tarnija peab tagama kauba olemasolu kliendi juures. 13. Lean Managament konseptsiooni põhiprintsiibiks on tegutsemisviis, kus rõhk on organisatsiooni ressursside efektiivsel kasutamisel. 14. Seitse erinevat raiskamist traditsioonilises tootmises on: · ületootmine; · ootamine; · mittevajalik transport; · tarbetu töötlemine; · ülemäärased varud; · üleliigsed liigutused; · defektide praagi tootmine. 15. Ostutegevuse eesmärk: · Ostutegevus kindlustab tootmise või teeninduse vajalike materiaalsete vahenditega; · Tootmisettevõttes on ostutegevuse tähtsaim eesmärk vältida
Seitse surmapattu 7 surmapattu kohtab igapäev, kuid missugused need täpselt on ja mis ei vasta minu arvates sellele? Aplus ehk õgarldus tähendab raiskamist. Inimesed raiskavad raha, toitu ja muid paljusi väärtuslikke asju. Ei osata väärtustada asju ning kulutatakse neid mõttetult, kui samal ajal on olemas ka inimesi, kes vajaks neid asju rohkem aga ei saa endale kahjuks lubada. Kõige lihtsam näide on toit ja selle vajadus ning tarbimine. Raisatakse üleliigselt raha, et osta süüa, mida ära ei sööda ja lõpuks visatakse sama kergekäeliselt prügikasti kui ostukorvi. Igal pool meie ümber on
teooriaid/praktikaid. Esmalt tuleks kindlasti kaardistada hetkeolukord ja probeemist ka päriselt aru saada. Mõelda läbi, mida tahetakse saavutada ja kuidas saavutatud eesmärke enda otstarbeks ära kasutada. LEAN-i juhtimismeetod aitab kindlasti kokku hoida kuludelt, mis suunatakse üleliigse tootmise paigutamisele, ootamisele, teisaldamisele jne. LEAN-i puhul tuleb äärmiselt täpselt aru saada, mida soovitakse ja pakkuda seda vältides igasugust raiskamist. LEAN-ist peaks saama ettevõtte kultuur ja mõtteviis ning seda on vtegelikult õimalik kasutada mistahes valdkonna ettevõttes (Kase, 2014, 29). Raiskamine on probleemiks väga paljudes ettevõtetes. Üks suurimaid probleeme on minu arvates see, et raisatakse aega valede otsuste täitmiseks. See omakorda tähendab seda, et ei hinnata ka kollektiivi, kellega koos töötatakse/kes alluvuses töötavad. LEAN- i mõistmine
Vee säästlik tarbimine koduses majapidamises Keskkonnateadlikkusel on oluline osa selles, kui keskkonnasõbralikult inimesed käituvad oma isiklikus elus ja koduses majapidamises. Keskkonnateadlikkus tähendab inimese teadmisi keskkonnaprobleemidest, inimese ja keskkonna vaheliste suhete ja mõjude mõistmist ning nendega arvestamist praktikas. Vee säästva tarbimise seisukohast on oluline eelkõige vältida vee asjatut raiskamist. Näiteks tuleks veekraani avada ja sulgeda vaid vajadusel (hambaid pestes ei pea vesi kraanist kogu aeg jooksma). Oluline on lasta korda teha tilkuvad kraanid ja lekkivad loputuskastid. Kui kraanist tilgub 10 sekundi jooksul 12 tilka vett, siis päevas teeb see 21, 6 liitrit, aastas aga 8 kuupmeetrit. Lekkiva loputuskasti korral läheb päevas raisku 550 liitrit ja aastas umbes 200 kuupmeetrit vett.
Toote madala müügihinna asemel keskendub nobe tarneahel eelkõige klienditeenindusele ehk suure tarnesuutlikkuse tagamisele ja tellimuste täitmise kiirusele. LEAN kujunes välja Toyota tootmissüsteemist (TPS). Lipukiri: “Add nothing but value!” Keskendub iga operatsiooni üle vaatamisele ressursside (raha, aeg, töötajad, tehnika) kulu aspektist. Pidev ratsionaliseerimine, et parandada efektiivsust – vältida raiskamist, tagada lühim läbimisaeg, väiksed varud ja kogukulud. AGILE ehk nobeda logistika märksõnad: pakkuda parimat igas olukorras, kliendi fookus, vajaduste ja rahulolu monitooring, kerge firmaga kontakteeruda, suhete arendamine, paindlikum struktuur. “Kerge või nobe” vastandav kokkuvõte Aeg logistikas, just-in-time, LEAN Logistika üheks põhiteguriks rahaliste kulude ja klienditeeninduse kõrval on aeg. Viimane
otsuste tegemisel. Miks? Esiteks, kui majanduskriisi ajal langes Eestis tööpuudus umbes kuni 19%-ni, siis peale majanduskriisi hakkas tööpuuduse protsent jällegi kahanema ehk paranema. Järelikult tehti väga õige otsus, kui viimase majanduskriisi ajal hakati Eestis palku vähendama ning ka inimesi koondama. Praegugi on ju näha, mida kõrged palgad riigile teevad. Kui vaadata absoluutselt mõttetut raha raiskamist Kreeka ametnikele või üleüldse kõik need hullused, mida nad teevad rahaga, siis võib tõesti öelda, et Eesti on lausa suurepärane. Mina näiteks ei kujutaks ettegi, kui Eestis ametnik saaks intressivabu laene maja ehitamiseks või siis lihtsalt 150 selle eest, et ta üldse ametnik on. Täielik hullus oleks ka Eestis lahti. Ning ma arvan, et kui palkade vähendamisi ning inimeste koondamisi poleks olnud, oleksid eestlased sama lollid kui kreeklased oma lisatasudega.
jällegi kirjutamise ajal oli enesestmõistetav, kuid tänapäeva kontekstis pole Piibel enam niivõrd tõsiseltvõetav seaduste ja ideede alus, kui sellel ajaperioodil. Locke ideed eraomandi kohta on minu arvates suhteliselt hästi argumenteeritud, isegi kui põhjendused on seotud tihtipeale jumalasõnaga. Locke leiab, et inimesed võivad ainult nii palju ressursse koguda, kui neil endil vaja on või suudavad ära vahetada, et ei tekiks raiskamist. Teoorias küll mõistlik idee, kuid praktikas kõlab plaanimajanduse sarnaselt, kuna hakates suuremastaabiliselt kauplema on raske täpselt hinnata, kui suur hulk kaupa vahetuseks läheb. Jõukas ühiskonnas arvestatakse pigem mõninga ülekuluga kui puudujäägiga. Kui aga erinevatel tootjatel jääb natukene üle siis lõpuks akumuleerub see suure ülejäägiga, mis tavaliselt äravisatakse. Üks võimalus seda vältida on annetada ülejäänud toit heategevusele
annaabi.ee 
