Toyotismi ja fordismi vordlus (0)

Henry Ford käivitas autode masstootmise konveiermeetodil, mis tõstis tootlikkust ning langetas auto hinda. Kiichiro Toyoda pani aluse uuele tootmiskorraldusele, et vältida igasugust raiskamist, vähendada tootmiskulusid ja tagada parem kvaliteet.
Fordismi puhul toodeti massiliselt ühesuguseid autosid. Toyotismi puhul toodeti väikesi partiisid, mis tagas klientide nõudmiste rahuldamiseks vajaliku paindlikkuse.
Kuna ajapikku muutusid autod keerukamaks ning nende kokkumonteerimiseks vajalikke detaile hakati valmistama allhanke korras teistes tehastes, siis fordismi puhul mõne detaili otsalõppemise tõttu seisakute vältimiseks varuti neid lattu, mille tulemusena kujunes välja nn igaks-juhuks-tootmine. Toyotismi puhul rakendati õigeaegset tootmis- ja jaotussüsteemi ehk telliti allhankijalt täpne kogus vajaminevaid detaile, mis võimaldas loobuda ka vaheladudest. Sellega ka välditi seisakuid ja ületootmist.
Veel 1970. aastatel oli fordismi puhul uue automudeli väljatöötamine kallis ja pikaajaline protsess, sageli kuni viis aastat. Toyotal kulus uue mudeli projekteerimiseks alla 12 kuu.
Fordismi puhul enamik töötajaid ei vajanud eriharidust, kui toyotismi puhul tegeles ettevõte pidevalt töötajate koolitamisega ning kõigil oli võimalus osaleda tootmisprotsessi uuendamises. See tagas inimese kõrge motivatsiooni ja lojaalsuse ettevõttele.