Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ressursside ebaefektiivne kasutus ja tulevased põlvkonnad (0)

1 Hindamata
Punktid

Keskkonnakaitse   õppetool  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Ressursside ebaefektiivne kasutus ja tulevased põlvkonnad 
Essee 
Tööstusökoloogia erialal 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Üliõpilane: Triin  Rist  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Juhendaja : Tiina Niine 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tartu, 2014 
Erinevaid ressursse mida  ebaefektiivselt  tarvitatakse on palju, näiteks naftasaadused  ja 
ka erinevad loodusvarad. Majanduslikult mõtleva inimese puhul, on tähtsaks see, et ise saaks 
kasu ning tahaplaanile jääb see, kas ja kui palju ressursse tulevastele põlvkondadele jääb. 
Majanduslikult mõtleva inimese jaoks on eelkõige tähtis ise kasu saada nind seeläbi rikastuda. 
Kuna praegune majandus on üles ehitatud tarbimisele , siis seeläbi ongi inimkonnale ette 
nähtud tarbida ebaefektiivselt. Eesmärgiks on tarbida võimalikult palju, kuna seeläbi 
majandus kasvab. Seega ei üldjoontes ei tahetagi inimestele selgeks teha, et liigtarbimine toob 
enesega kaasa probleeme, sest ühiskond vajab tarbimist. Samas inimesed, kes tahaksid vähem 
tarbida, ei saa seda teha, sest tooted on ülesehitatud nii, et need ei peaks pikka aega vastu, et 
tooteid tarbitaks rohkem. Ebaefektiivseks kasutamiseks võib pidada ka ressursside kasutamine 
lõbu pärast, mille käigus tarbimise saadud kasutegur on minimaalne. 
Üks ressurss, mida vägagi ebaefektiivselt kasutatakse, on nafta  ja ta erinevad 
saadused . Suur ressursikulu on näiteks erinevatel mootorspordialadel, kus kasutatakse 
tohututes kogustes naftasaadusi lihtsalt selleks, et autotootjad saaks näidata oma masinate 
omadusi, peamiselt kiirust ja juhitavust. Samas on see äri, kus on suured rahad mängus. 
Mootorspordis kulub tohututes kogustes naftasaadusi, mida saaks kasutades kordades 
suurema kasuteguriga tegevusteks. Peale mootorspordi on palju kütuse raiskamist ka 
inimkonnal niisama. On palju neid inimesi, kes vahel sõidavad niisama, lihtsalt selleks, et 
sõita, mitte selleks, et minna punktist A punkti B. Samuti ka see on ressursside ebaefektiivne 
tarbimine. Tihtipeale räägitakse, et nafta hakkab otsa lõppema, mistõttu on kohati arusaamatu, 
miks mootorsport nii populaarne  on. Antud spordiringkonnas tundub, et inimesi ei huvita see, 
kui suured on olemasolevad naftavarud , sest ollakse harjunud sellega, et kütust on,ükskõik 
mis hinnaga see ka ei oleks. Praegune ühiskond on harjunud küllusega, on harjutud piiritult 
tarbima, kõik on lihtsasti kättesaadav sealhulgas ka nafta, mistõttu ei suudeta uskuda, et üks 
päev võib jõuda kätte see päev, mil olemasolevad varud hakkavad otsa saama. Praegu on küll 
näha, et hakatakse  otsima  naftale alternatiive, kuid alternatiivide otsimine on siiski siiani vaid 
tänavasõidu masinate hulgas. Siiani pole ühtki  Tesla S’i kuskil mootorspordi võstlustel 
osalemas. Samas on juba vaikselt jõutud alternatiivide leidmisel niikaugele, et tulevikus võiks 
naftasaadustel sõitvad mootorsõidukid vahetada alternatiivkütustega masinate vastu. Üks hea 
näide on Tesla S. See auto ongi eelkõige toodetud sportautoks. Antud autot tootva firma 
eesmärk oligi toota kõigepealt  hea ja kiire masin ning seejärel teha masin, mis sobiks 
igapäevaselt sõitmiseks ka madalamate nõudmistega inimestele. Tulevastele põlvkondadele 
ilmselt ei jätku naftat nii palju, et saaks seda tarbida samamoodi nagu praegune ühiskond 
tarbib, kuid suure tõenäosusega on tehnoloogia erinevate alternatiivide koha pealt arenenud 
rohkem kui praegu. On olemas erinevaid elektriautosid ja ka surugaasil sõitvaid masinaid. On 
olemas alternatiive, mille edasiarendamisel saaks luua tulevastele põlvkondadele sarnased 
lõbustused mootorspordi valdkonnast, lihtsalt naftasaadused vahetuksid alternatiivide vastu. 
Samas siis võiks just mootorsport muutuda huvitavamaks, kuna kui omavahel panna 
võistlema  elektriauto gaasiautoga, siis võib olla  põnev vaadata just selle nurga alt, et milline 
alternatiivne tehnoloogia on parim.  
Üheks vägagi suureks ressursside ebaefektiivseks kasutuskohaks on sõjad . Arvestades 
kui palju ressursse  sõjatehnika peale kulub, ja arvestades kui suuri kahjusid pommitamistega 
tehakse, siis võiks öelda, et sõjad on ühed ressursside ebaefektiivse kasutamise 
musternäidiseks. Tohututes kogustes metalli, erinevaid keemilisi ühendeid ja samuti ka 
inimressurssi kulub enamjaolt mitte millegi pärast. Samas sõdu peetakse  koguaeg
Kasutatakse tohututes kogustes materjale, millest saaks nii mõndagi inimkonnale kasulikku  
teha, kuid ei teha. Sõdade ajal kulub ka tohutult naftasaadusi erinevate liiklusvahendite 
tarbeks. Näiteks auto24.ee müüdi kunagi tanki , mis võttis 180 liitrit kütust  100km läbimiseks, 
mis on tohutu kogus. Kui teha nüüd kiire arvutus ehk kui Venelased tahaksid Moskvast 
Tallinna ründama minna 100 tankiga, siis kuluks umbes 180 000 liitrit kütust, kui võtta et 
vahemaa on suurusjärgus  tuhat kilomeetrit. Seega naftal põhinevaid kütuseid kulub sõjas 
ilmselgelt liigagi palju. Samuti nagu motosport mõjutab ka sõda nafta kiiret vähenemist. 
Samamoodi nagu mootorspordil ei leia isiklikult sõdade pidamisel väga suurt mõtet. Seda 
tehakse pigem võimu näitamiseks, et saada enda alluvusse alad, kus saaks tarbida kohalikke 
ressursse, aga kas üldse on mõtet tungida lähisida riikidele kallale ja kulutada naftamaardlate 
enda võimusesse saamiseks tohututes kogustes naftat? Kui suur üldse on sellise tegevuse 
kasutegur?  Isiklikult ei usu, et tegemist oleks teab mis suure kasuteguriga, et peaks nii 
käituma. Samas sõdadega on nii nagu on, neid on olnud minevikus ja tuleb ka tulevikus, 
mistõttu selline ressursside ebaefektiivne tarbimine ilmselt niipea ei vähene kindlasti. Ehk 
suudavad tulevades põlvkonnad luua efektiivsemad tehnoloogiad, kuid vaevalt sõjalennukid 
hakkaksid sõitma surugaasil või muud sarnast. Ehk muutuvad sõjad vähem füüsiliseks ja 
hakatakse pigem Internetis sõdu pidama , aga kes teab, kas selline viis üldse nii mastaapseks 
muutub. 
Naftasaaduseks on ka  plastik ning samuti väheneb ka selle tootmine kui nafta varud 
vähenevad. Plastik ümbritseb meid igal pool.  Istudes diivanil laptop süles ja vaadata enda 
ümber, siis  tunduvad enamik asju, mis ümbritsevad, on plastikust . Arvuti, teleripult, telefon, 
kommipaberid, krõpsupakk, juuksekamm, huulepalsami tuub, soolatops, vitamiinipurk, kõik 
need on on plastikust, mis on saadud naftast. Plastik on maailma vallutanud ning  inimkond on 
harjunud plastikut kasutama igapäevaselt ja nagu kütuste puhulgi, tarbitakse seda 
ebaefektiivselt, kulutatakse liialt palju. Näiteks enda  seisukohast võin öelda, et mul kulub 
tohutult palju kilekotte, umbes kuu aega tagasi veel ei kulunud, kuid kui perre  sai võetud koer, 
siis kulub neid ääretult palju väljaheidete kokku korjamiseks, samas ei oska ka leida  sobivat  
alternatiivi kilekottidele. Ilmselt bioplastist kott oleks hea  alternatiiv , kuid hetkel ise küll ei 
oska öelda, kust võiks neid saada. Alternatiiviks ei ole ka väljaheite koristamata jätmine, sest 
see peaks olema kohustuslik loomaomanikule. Iseenesest oleks ka väga jube kui ei koristataks 
enda looma järel ja paneelmajade ümbrused oleks kui miiniväljad. Igatahes kui kodus on 
kutsikas, siis kulub kilekotte päevas kuskil 4-5 tükki , mis nädala peale on juba kuni 35 tükki 
ja kuu peale 140 tükki, mis on tegelikult üsna suur arv. Kuigi koera  kasvades kilekottide arv 
väheneb, kuid siiski kilekottide kulu jääb kuskil 12-14 aastaks. Arvestades, et koeri peavad 
väga paljud inimesed, siis kõigi korralike koeraomanike puhul kokku on plastikkottide 
tarbimine väga suure koguse, mis küll kogu plastiku tarbimises on väike kogus, kuid 
tegelikult väikesed asjad teevadki kokku suure koguse. Samuti ka kommipaberid ja ükskõik 
mis pakendid , mida poest saame. Üleüldse ümbritseb inimesi palju selliseid pakendeid ja asju, 
mida kasutatakse vaid ühe korra ning mida tegelikult üldse vaja ei oleks, kuid 
tarbimisühiskond sunnib peale nende tarbimist. Tulevaste põlvkondade jaoks jääb ilmselt 
probleemi lahendamine, sest plastikuprobleem on tohutu. Samas plastikule pole veel leitud nii 
head alternatiivi, mis saaks asendada kogu plastiku, kõik erinevad vormid.Kuna plastikuid on 
niivõrd palju erinevaid, siis on raske leida alternatiivi, mis sobiks asendama kõiki erinevaid 
plastikuliike, mistõttu ilmselt tuleks leida erinevad alternatiivid erinevatele plastikutele.  
 
Üheks Igapäevaseks ressursi liigtarbimiseks on pidev elektrienergia liigtarbimine, ikka 
ja jälle unustatakse tuppa kus parasjagu ei olda tuli põlema või lihtsalt ühiskond on harjunud 
valgusreostusega, mistõttu põlevad inimtühjades tänavates tänavavalgustused, samuti ka 
poodide vaateakned säravad tuledes ka keset ööd , samuti ka reklaamtahvlid, mis tekkitavad 
omakorda üsnagi suurt valgusreostust. Peale selle, et eelpool mainitu tekitab valgusreostust, 
tekib ka tohutu energiakulu, mida tegelikkuses inimestel pole vaja. Tegemist on vägagi suure 
energiakuluga, mille otstarve on süvendada enamjaolt inimeste tarbimist. Mis omakorda 
soodustab erinevate ressursside ületarbimist. Elektrit toodetakse Eesti puhul enamjaolt 
põlevkivi energiast, põlevkivi  on taastumatu maavara , mille puhul tuleks tarbimisega 
ettevaatlik olla, et ressurss otsa ei saaks. Kuna elektrienergia tarbimine on üsna 
ebaratsionaalne, siis on raiskamist väga palju. Ilmselt valguse reostuse vähendamisega 
nagunii  lähitulevikus tegelema ei hakata, siis on üsna loogiline et antud probleemiga praegune 
põlvkond tegelema ei hakka. Ilmselt hakkavad sellega tegelema mõned järgnevad 
põlvkonnad. Valgusreostuse ainus probleem ei ole energia asjatu kulutamine vaid 
tehisvalgusel on ka muid probleeme, mis on lausa tervist kahjustavad. Näiteks uuringud 
näitavad, et tehislik valgus mõjutab melatoniini tekkimist, mis omakorda soodustab rinnavähi 
teket. Seega ressusri ebaefektiivne tarbimine pole inimkonnale kuskilt otsast kasulik, kuid 
seda tehakse majanduslikel eesmärkidel sellegi poolest. Probleemi lahendamine peaks jääma  
järgnevatele põlvkondadele, sest hetkel pole probleemi üht osa nii palju analüüsitud, et 
inimesed saaks aru, et tuleks valgusega priiskamine lõpetada. Selle probleemi puhul tuleks 
kõigepealt inimkonnale selgeks teha, et tehisvalgus ei ole tervisele hea. Praegu on sel teemal 
liiga vähe  uuringuid tehtud, mistõttu laialdaselt ei ole veel väga võimalik levitada sellist 
informatsiooni. 
 
Ressursside ebaefektiivseks kasutamiseks võib pidada ka paberile märkmete tegemist.  
Enamjaolt neid märkmeid tavaliselt teist korda  kasutust ei leia, seega see on enamjaolt lihtsalt 
paberi raiskamine, mis omakorda on puidu ebaefektiivne kasutamine. Selline probleem on 
küll leidmas lahendust  tehnoloogia arengu abil juba praegu, kuid on siiani kohti, kus 
kulutatakse tohutult paberit lihtsalt seetõttu, et ei ole loodud paremat süsteemi. Näiteks 
töötasin suvel Tartu Ülikooli Kliinikumi köögis, kus kulub päevas ligi plokk paberit. Ühes 
plokkis peaks olema kuskil 500 lehte, seega aastas kulub üle 180 000 lehe paberit, mis on 
tohutu kogus. Kui  küsisin , kas nad pole suutnud leida paremat lahendust, siis vastati et ei ole. 
Kõiki paberied prinditakse seal kaks koopiat, et saaks ka arhiveerida.  Digitaalne arhiiv ei 
olevat neile mulle arusaamatutel põhjustel sobilik. Samas need paberid mida kasutatakse 
lendavad, pärast nende läbi lugemist,  prügikasti , mistõttu on nende kasutusaeg lühike ja 
seetõttu tekib küsimus, kas ei saaks leida tehnoloogiliselt lahendusi, mis asendaks 
paberkandjad. Näiteks tahvelarvutid, sest seal köögis puutuvad paberitega kokku vähesed 
inimesed ja nad saaks kasvõi tahvelarvutilt lugeda vajaliku info. Odavamad tahvelarvutid 
maksavad kuskil 150€ ja peavad ilmselt 2 aastat ikka vastu, samas paberile kulub seal kuskil 
umbes 1500€ kui võtta paberiblokki hinnaks 4-5€. Selle raha eest peaks saama piisavalt palju 
tahvelarvuteid, et töö saaks digitaalselt tehtud.  Seega selle probleemi puhul on olemas 
lahendus, kuid mõningalt ei kasutata olemasolevaid lahendusi. Tulevased põlvkonnad peaks 
soodustama tehnoloogia kasutamist, mistõttu väheneb puidu ebaefektiivne kasutamine. 
 
Igapäevane  kokkupuude  ressursside ebaefektiivse kasutamise koha pealt on kindlasti 
rõivatööstuse toodang, mille kvaliteet on niivõrd halb, et üle ühe hooaja ei pae vastu ja ega 
polegi mõeldud kauem vastu pidama. Kangaid valmistatakse nii tehislikest kiududest kui ka 
looduslikest, mistõttu hajub ressursside kasutamine, kuid sellegipoolest on tunda, et ressursse 
ei kasutata nii nagu võiks. Kuna majanduslikult on ettevõtetele kasulik luua rõivaid, mille 
kasutusiga on minimaalne, siis ei ole lootagi, et toodetaks kvaliteetset ja vastupidavat. Kuna 
majanduslikult mõtlevad inimesed ei mõtle tavaliselt sellele millist kasu või kahju asjatu 
tarbimine looduskeskkonnale teeb. Kuna eesmärgiks on teha võimalikult palju võimalikult 
odavaid rõivaid, siis ei saagi oodata, et kvaliteet oleks tähtis. Kuna moetööstus on enamjaolt 
suunatud naistele ja naistel on levinud arusaam, et üle ühe hooaja nagunii ei kõlba  riideid ja 
ehteid jms kanda, siis on ka loogiline, et ei hakata kvaliteedile rõhku panema . Näiteks hetkel 
töötan ühes kingapoes, kus vahel töökaaslasi kuulates hakkab lausa häbi, et ma nendega koos 
töötan. Vaatavad poes müüdavat kaupa ja arutavad, et nagunii kui ostaks midagi, siis tüdineks 
nagunii nii  kiirest asjast , et paari kuu pärast läheks nagunii uut vaja. Samas kuna hetkel on 
tunne, et USAlik maailmavaade vallutab maailma, kus ostetaksegi riideid üheks 
kasutuskorraks, siis kahjuks arvan, et niipea sellisele käitumisele piire  ette ei seata, sest 
majanduslikult on see kasulik ja SKP tõuseb kui rohkem tarbitakse. Samas loodan, et 
järgnevatel põlvkondadel tuleb aru pähe ja hakkavad kvantiteedi asemel kvaliteeti hindama 
ning seeläbi ka vähem ressursse kasutama.  
Erinevaid probleeme ja ebaefektiivset ressursside kasutust on liialt palju. Kõiki 
võimalikke viise jääbki loetlema ja nende üle arutlema pikalt, sest lahendusi võib välja 
mõelda erinevaid, mõni neist ei pruugi olla nii sobilik kui teine. Samas praegune ühiskond 
ongi üles ehitatud liigtarbimisele, mistõttu on raske hakata juurutama praeguseid 
käitumisharjumusi välja. Samas inimkond muutub järjest laisemaks tehnoloogia arengu tõttu, 
seega kas üldse hakatakse otsima lahendusi või hävitatakse üldse planeet Maa, seda pole teada 
ega saa ka teada ilmselt niipea. 
 
  
Vasakule Paremale
Ressursside ebaefektiivne kasutus ja tulevased põlvkonnad #1 Ressursside ebaefektiivne kasutus ja tulevased põlvkonnad #2 Ressursside ebaefektiivne kasutus ja tulevased põlvkonnad #3 Ressursside ebaefektiivne kasutus ja tulevased põlvkonnad #4 Ressursside ebaefektiivne kasutus ja tulevased põlvkonnad #5 Ressursside ebaefektiivne kasutus ja tulevased põlvkonnad #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor nagut2iegalahe Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Referaat-kiirmoe kahjulik mõju inimesele ja keskkonnale
26
pdf

Referaat: kiirmoe kahjulik mõju inimesele ja keskkonnale

paberkiuks. [4] Vahel lähevad rõivad ka ümbertöötlemiseks teistesse riikidesse: näiteks Põhja-Indias, Panipatis, tehakse nendest viletsa kvaliteediga lõnga, millest omakorda valmistatakse odavaid tekke. [2] Tekstiili ümbertöötlus on raskendatud; see on palju raskem kui alumiiniumpurkidel, klaasil või plastikul. Üheks põhjuseks on sünteetiliste materjalide, mida on väga raske taaskasutada, laialdane kasutus. Teiseks põhjuseks on riietes kasutatav erinevate sünteetiliste ja looduslike materjalide segu. Samuti on see väga energianõudlik protsess. [27] Samuti on suhteliselt kallis puuvillase riide taaskasutamine. Kõige ,,lihtsam" materjal taaskasutuse seisukohast on villane, kuid seda ei kasuta kiirmoe brändid oma toodetes väga palju. [2] 7. Lahendused 7.1. Tarbijakäitumise muut(u)mine

Bioloogia
Nüüdisühiskond-kas ühiskonna arengu lõpp
1
docx

Nüüdisühiskond, kas ühiskonna arengu lõpp?

Ühiskond saab edasi areneda vaid siis, kui on arendajaid. Tavalised, lihtharidusega inimesed ei ole selleks suutelised, on vaja harituid. Samas, arenenud riigid, kel oleks võimalik tagada oma rahvale hea haridus, on negatiivse iibega, mis tähendab aga seda, et harituid inimesi jääb maailmas vähemaks ning domineerima hakkavad näiteks hiinlased, kes viivad aga üldise haridustaseme alla. Seega tuleb välja, et meil puudub kindel edasine ühiskonna areng, kuna puuduvad tulevased arendajad. Eelnevalt oli juttu, et pidev autode kasutamine muudab inimesed ebatervislikuks. Kui me väidame et meditsiin on hästi arenenud, siis ei tohiks ju probleemi olla, peaks kõik saama jälle korda teha. Samas on veel palju haigusi, mille vastu ei ole vaktsiine leitud, näiteks borrelioos, ning tekib ka juurde haigusi, näiteks viimasel ajal laialdaselt levinud seagripp. Selle vastu oli kiiresti vaja toota vaktsiini. Üldiselt

Ühiskonnaõpetus
Kilekottide maksustamine Eestis
20
doc

Kilekottide maksustamine Eestis

omavalitsusele vastavalt seadusele. Mõnikord loetakse maksude hulka riigilõivud. Maksude kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni: 1. fiskaalne funktsioon, millega kogutakse majanduse arenguks vajalikke ressursse; 2. reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on mõjutada majandussubjektide käitumist ning muuta ressursside paigutuse proportsiooni. Viimane funktsioon on oluline majanduspoliitika aspektist, sest maksumäärade muutmise ja maksusoodustuste kehtestamisega saab mõjutada majandusprotsesse vajalikus suunas.4 Üheks võimaluseks kilekottide tarbimise vähendamiseks oleks kilekotid maksustada. Saadud tulu läheks riigieelarvesse. Maksu kehtestamisel suureneb maksu haldamisega seotud halduskoormus ja riigi järelevalve (Maksu- ja Tolliamet, Keskkonnainspektsioon). Eeldatavalt on

Majandus
LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA
100
pdf

LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA

Loomulikult on ka teistsuguseid loodusvarade liigitamise võimalusi, kuid ülalesitatu mõjutab ökonoomilise lähenemisviisi valikut. Erinevat liiki loodusvarade kasutamisega (majandamisega9 on seotud erinevad probleemid ja seepärast tuleb leida erinevad lahendused, mille otsimine nõuab erinevat lkähenemisnurka, -filosoofiat. Turumajanduse võime(tus) lahendusi pakkuda On jõutud arusaama ja tunnetuseni, et kui üldiselt on turgudel ressursside kasutamise efektiivsust suunav roll (usk turumajandusse, nähtamatu käe olemasolu jms), siis loodusvaradega ei saa turud hakkama. Üldised majandusreeglid ei taha loodusvarade puhul hästi töötada. Kas loodusvarad saavad lähitulevikus või ka pikas perspektiivis otsa? Millised on ressursside kasutamise põhimõtted ja kuidas need rakenduvad loodusvaradele. Millised eetilised küsimused sellega kaasnevad-seonduvad? Kui efektiivsed on turud? Millised

Ökoloogia
Katastroofid-kliimamuutused
12
odt

Katastroofid, kliimamuutused

kogu hiljuti ilmunud jahmatamapaneva raportiga. Nimetatud ühendus koosneb peamiselt USA armee endistest kindralitest ja admiralidest, kes oma pika karjääri jooksul on näinud erinevaid ohtusid alates külma sõja aegsest pidevast tuumarelvade vastasseisust kuni viimaste aastate jooksul ägenenud terrorirünnakuteni. Kuigi need endised sõjaväelased ei ole olnud tüüpilised looduskaitsjad, rõhutavad nad esitatud raportis, et võimalikud tulevased keskkonnakatastroofid on Ameerika suurim julgeolekuoht. Nende sõnul «põhjustavad just loodusõnnetused ebastabiilsuse suurenemist maailma pingekolletes». Seega hakkab tulevikus ÜRO Julgeolekunõukogus käsitletavaid küsimusi aina enam mõjutama meie planeedi muutlik ja ebastabiilne kliima. Sellest murest ajendatuna kasutan Suurbritannia eesistumise ajal võimalust alustada ÜRO Julgeolekunõukogus esimest korda keskkonnahoiu arutelu. Praeguseks on 53 riiki ühinenud

Geograafia
Majanduse põhiküsimused
21
pdf

Majanduse põhiküsimused

alternatiivkulu, tootmisvõimaluste kõver, kasvavate alternatiivkulude seadus, konstantsed alternatiivkulud, mida, kuidas, kellele toota, majandussüsteemid, tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus, ringkäigumudel, teguritulud, toodanguturg, ressursiturg 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2.2. Majandusressursid ja tootmistegurid tootmise sisenditena 2.3. Tootmisvõimaluste kõver ja ressursside alternatiivne kasutamine 2.4. Majandusprobleem ning erinevad majandussüsteemid 2.5. Üldmajanduslikud sõltuvussuhted ja lihtne ringlusskeem 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus Vajadus(ed) (need(s)) e tarve on tajutav puudusetunne. Vajadus kitsas majandusteaduslikus käsitluses on puuduse tunne, mida inimene saab rahuldada hüviste (kaupade ja teenuste) tarbimisega.

Majandus
Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018
35
docx

Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018

3. Rooma Klubi tulevikustsenaariumid aastani 2100. Keskkonna kvaliteedi dünaamika erinevus realistlikus ja pessimistlikus stsenaariumis. Roomas 1968 asutatud mõttekoda, mis uurib globaalseid probleeme ja võimalikke tulevikustsenaariumeid. ,,Kasvu piirid" raport lähtus tolleaegsest loodusressursside kasutusest ja jõudis järeldusele, et samal viisil jätkates on aastaks 2000 loodusvarad ammendatud. Näidetena esitati Araali mere kalavarude ammendumine. Lõplike ressursside korral ei saa eksponentsiaalne kasv kesta igavesti. Lõpliku suurusega planeedil Maa ei saa lõputult kasvada inimeste arv, haritava maa pindala, kaevandatavate maavarade hulk. Kaheksa suurust, mida jälgiti: rahvaarv, tööstustoodang elaniku kohta, toidu toodang elaniku kohta, saastamise tase võrrelduna 1970. aasta tasemega, sündide arv 1000 elaniku kohta, surmade arv 1000 elaniku kohta, teenuste hulk elaniku kohta aastas

Keskkonnaökonoomika
Test 01 - Sissejuhatus majandusteadusesse
28
pdf

Test 01 - Sissejuhatus majandusteadusesse

BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud pühapäev, 11. oktoober 2015, 13:45 Olek Valmis Lõpetatud pühapäev, 11. oktoober 2015, 14:16 Aega kulus 31 minutit 9 sekundit Punktid 25,7/27,0 Hinne 9,5, maksimaalne: 10,0 (95%) Küsimus 1 Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Valmis Hinne 2,0 / 2,0 pangaametnik töö printer kapital autoosad kapital laohoone kapital nafta leiukoht maa karjamaa maa Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital.

Mikroökonoomika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun