Maailma toiduprobleemid (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

555

doc

Programmeerimiskeel

tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base integeri mis vastab kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Nr sisse ja punkt bianari, vaatan ...teksti Kümnendsüsteemi arv 33 on kahendsüsteemis? 33 kirjutan ja Base-ten integer, vaatan bianary Loe läbi jutud Atbashi ja Caesari šifri (Caesar cipher) kohta: http://www.wikipedia.org 2 Tutvu ajalooga kuni 1970ndad: http://www.islandnet.com/~kpolsson/comphist/ 47-68 ingli

Infotehnoloogia

80

pdf

03Sisu481 560

Laena- tes jungilt oma peategelase perekonnaloo ja ühe stseeni, paneb Bornhöhe aga jaanuse vanaisa suhu talle iseloomuliku vabaduse idee – vabadus on inime- se pärisõigus, kuid on ülekohtuselt talt võetud ja kui ongi imekombel tagas- tatud, siis vajab pidevat valvet ja kaitsmist. kui küsida, kust on pärit „tasujas” kujutatud XiV sajandi maailma sot- siaalne süsteem, siis on Bornhöhe siin selgelt anakronistlik, projitseerides XiV sajandisse pigem XViii–XiX sajandi esimese poole ühiskondlikud olud. Ühel pool seisavad baltisaksa aadlikud, keda esindavad jaanuse sõbrad Emiilia, Oodo ja nende isa, teisel pool pärisorjad maanuse näol. Olulisel kohal on ka XiX sajandile tüüpiline sotsiaalne vahekiht kubjas-kilter-aidamees, keda esindab kubjas

Kategoriseerimata

152

docx

KASVATUSE KLASSIKA

Liikumise ideoloogideks olid John Holt, Jonathan Kozol, Herbert Kohl, George Dennison, Allan Graubard ja Carl Bereiter. Nad kritiseerisid Ameerika kooli argipäeva, meeletusi, koolikohustust. Näiteks kirjutab J. Holt (1977) nii: Ma usun, et inimene on oma loomult õppiv olend. Linnud lendavad, kalad ujuvad, inimene mõtleb ja õpib. Seepärast ei pea me lapsi motiveerima õppima. Me peame tooma klassi niipalju maailma, kui iganes suudame. Andma lastele niipalju abi ja juhtimist, kui nad paluvad, kuulama, kui nad tahavad rääkida, ja siis kõrvale astuma. Sunnismaine kool oma koolikohustusega on ajast ja arust, lapsed peavad ise otsustama, mida õppida, millal, kui palju ja kelle abil seda teha. Kool võiks olla kui suur võileivalaud, kust igaüks saab valida oma maitse järgi. Holt oli kriitiline ka õpetamisviiside suhtes - õpetajad räägivad liiga palju ning õpilane saab vaevalt suu lahti teha

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011  EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika

348

pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest

kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlemise kõige olulisemaid aspekte. Meie tähelepanu keskendub loogikale kui teadusele või õpetusele ning sellega on seotud ka kõne ja mõtlemise loogika. Mitteloogiku jaoks on loogika vajalik eelkõige arutluste teostamiseks, jälgimiseks ning kontrollimiseks. On olnud aegu, mil loogika väiteid peeti maailma kohta käivateks. Nii arvas Aristoteles ja nii usuti väga sageli ka keskajal. Tänapäeval mõistetakse loogikat ikkagi pigem kui õige arutlemise uurimise teadust. Loogika on teadus (õpetus) meetoditest ja printsiipidest, mida Kasutatakse õige ja ebaõige arutlemise (järeldamise) eristamiseks. „Eesti entsüklopeedias" on loogika defineeritud kui teadus õigest mõtlemisest, selle vormidest ja struktuuridest. Mõtlemise vormide all peetakse harilikult silmas mõisteid, otsustusi ja

Õigus

197

pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK

kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; · loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlemise kõige olulisemaid aspekte. Meie tähelepanu keskendub loogikale kui teadusele või õpetusele ning sellega on seotud ka kõne ja mõtlemise loogika. Mitteloogiku jaoks on loogika vajalik eelkõige arutluste teostamiseks, jälgimiseks ning kontrollimiseks. On olnud aegu, mil loogika väiteid peeti maailma kohta käivateks. Nii arvas Aristoteles ja nii usuti väga sageli ka keskajal. Tänapäeval mõistetakse loogikat ikkagi pigem kui õige arutlemise uurimise teadust. Loogika on teadus (õpetus) meetoditest ja printsiipidest, mida Kasutatakse õige ja ebaõige arutlemise (järeldamise) eristamiseks. ,,Eesti entsüklopeedias" on loogika defineeritud kui teadus õigest mõtlemisest, selle vormidest ja struktuuridest. Mõtlemise vormide all peetakse harilikult silmas mõisteid, otsustusi ja

Matemaatika ja loogika

90

pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

eirab loodusteaduste arvestamist keskkonnakaitses. Tehnokraatia käsitab keskkonnakaitset üksnes elukeskkonna normatiividele vastavuse tagamisena tehnoloogia täiustamise kaudu, kui on piisavalt raha. Põhimõte on selles, et inimene on tehnika jaoks, mitte tehnika inimese jaoks. See seisneb ülemäära suurte koguste kemikaalide kasutamisest põllul, liiga palju tehnikat, transpordi tsentraliseerimine. Eesti ehedaim näide on reisirongiliikluse kaotamine Edelaraudteel. Toiduprobleemid Seoses linnastumise ja demograafilise plahvatusega kaasnevad toiduprobleemid, jäätmeprobleemid. FAO ­ Food and Agricultural Organisation, järgi peab inimene saama päevas rohkem kui 2400 kcal energiat, üle 70 g üldvalku ja rohkem kui 20 g loomset valku. Ligi 800 miljonit inimest arengumaades nälgib, neile lisandub veel 34 miljonit inimest arenenud maadest, kes kannatavad kroonilise toidupuuduse all. Arvatakse, et 2015. a-ks väheneb nälgivate inimeste

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

178

docx

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

Kopenseerimine - inimene püüdleb täiuse poole.  II Alaväärsustunne (feeling of inferiority)ja alaväärsuskompleks (interiority complex). Üleolekukompleks (superiority complex). Loomulik reaktsioon paneb tegutsema selles suunas, et inimene poleks enam alaväärne. Alaväärsuskompleks – inimene fikseerub sellele ideele, et tema elu on teistest halvem. Ei ole enam normaalne motivaator. Inimene ei püüa kompenseerida, vaid püüab muuta maailma selliseks, et see enam teda ei alavääristaks. Tekib varases eas. Üleolekukompleks – inimene satub keskkonda, kus tal vormitakse üliinimese ideestikuga inimese mõte, siis tunneb end teistest paremana. Ebaadekvaatne.  III Elustiil. Sotsiaalne huvi. Elu eesmärgid ja õige (terve) elustiil on ühiskonna kasuks, koostöö teistega, järglaste saamine (abielu ja armastus). Tekib kui inimesed kompenseerivad oma vigu/vigadega.

Isiksusepsühholoogia

Meedia

Kommentaarid (1)