10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
223197
Õppematerjali autor
Nappuse olemus 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem Mõisted: vajadused, piiramatud vajadused, hüvised ja teenused, piiratud e nappivad ressursid, vabalt saadav hüvis, piiratuse majandusseadus, tootmistegurid e tootmisfaktorid, tootmise sisendid, maa, töö, kapital ettevõtlus, tootmise väljund, toodang, loobumiskulu e alternatiivkulu, tootmisvõimaluste kõver, kasvavate alternatiivkulude seadus, konstantsed alternatiivkulud, mida, kuidas, kellele toota, majandussüsteemid, tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus, ringkäigumudel, teguritulud, toodanguturg, ressursiturg 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2.2. Majandusressursid ja tootmistegurid tootmise sisenditena 2.3. Tootmisvõimaluste kõver ja ressursside alternatiivne kasutamine 2.4. Majandusprobleem ning erinevad majandussüsteemid 2.5. Üldmajanduslikud sõltuvussuhted ja lihtne ringlusskeem
selle tagajärjel võib kaduda turg - Mittetäielikud (puudulikud) turud – üks informatsioonitõrke liik - Eraturud ei suuda kaupa või teenust pakkuda, kuigi selle pakkumise kulu on väiksem kui tarbijad on nõus maksma: • Kindlustusturg • Laenuturg • Tööturg Valitsuse sekkumise selgitused Lisaks mikroökonoomika heaoluökonoomika teooriale on ka teisi selgitusi valitsuse sekkumise selgitamiseks Makroökonoomika Paternalism25 Makroökonoomilised häired Enamik majandusteadlasi peab kõrget tööpuudust esmaseks sümptomiks, mis näitab, et konkurentsiturul on midagi korrast ära, seega on vajalik valitsuse sekkumine Vt loeng 9 - 10 Paternalism On veel üks selgitus selle kohta, miks valitsused sekkuvad majandusse ja seda juhul, kui Pareto efektiivsus turul on olemas Arusaam, et valitsus teab paremini, mis on isikutele kasulik, kui seda teavad isikud ise, tuleneb paternalismi käsitlusest
3) turvalisus - lisaks rahule, ka majanduslikud ja sotsiaalsed garantiid. Tulude ümberjaotamise poliitika. Minimaalse sissetuleku kindlustamine. Majanduspoliitika eesmärgid peavad olema võimalikult täpselt defineeritud ja kõik poliitika subjektid peavad teadma oma rolli selles. Arvestada tuleb vastuolu kiire majanduskasvu ja regionaalpoliitika eesmärkide vahel. 4 10. Majandussüsteemid 1) 1. Tavamajandus - Toodetakse seda, mida on põlvkondade vältel toodetud. Kuidas toota – määravad tavad. Kellel võim, sellel õigus (vähearenenud riikides) Naturaalmajandusel baseeruv süsteem, kus tootmine toimub väikestes majandus üksustes, on üles ehitatud tavadele ja traditsioonidele. Kõik vajalik luuakse kinnises keskkonnas, tegeletakse põhiliselt põllumajanduse ja käsitööga, jaotamine toimub kogukonna vanemate otsuste alusel
Majandusteadus. Mikro- ja makroökonoomika. A. Majapidamine on majandusüksus, kellel on ühine eelarve, sissetulek ja ühine otsus hüviste tarbimiseks. Intertemporal substitution – kuidas jaotada ressursse antud ja järgmise perioodi vahel • Ühiskonna ressursside juhtimine on tähtis, sest ressursside kogus on piiratud. • Kõiki tooteid ja teenuseid, mida meil vaja oleks, toota ei ole võimalik. MAJANDUSE KÜMME PÕHIMÕTET Majandusteadus (economics) on aine, mis katsub seletada, kuidas indiviidid ning firmad optimeerivad (piiratud) ressursside kasutamist. 1) Inimesed teevad kompromisse; Efektiivsus tähendab, et ressursse kasutatakse optimaalselt. Võrdsus ehk sotsiaalne õiglus tähendab, et ressurssidest saadav kasu jaotatakse ühiskonna liikmete vahel õiglaselt. 2) Igal asjal on oma hind; Alternatiivkulu (opportunity cost) on see, millest inimene loobub, selleks et saada seda, mida ta tahab. 3) Ratsionaalsed inimesed võtavad arvesse piir- ehk marginaalkulusid;
1 Ingliskeelses kirjanduses (mis on majanduskirjanduses rahvusvaheliselt domineeriv), kasutatakse majandusteaduse ehk majandusteooria tähistamiseks terminit economics, mis vastavalt jaguneb kaheks: microeconomics ja macroeconomics. Kaheks jaguneb teooria küll alles ülikoolide esimestele kursustele mõeldud õpikutes. Käesolevas gümnaasiumi õpikus me sellist mehhaanilist vahet ei tee. Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus Samal ajal pakub majandusteooria vastuseid küsimustele, mida loetakse mittemajanduslikeks (millest sõltub, kui palju lapsi vanemad soovivad, kuidas kontrollida kuritegevust, miks poliitikud toimivad just nii nagu nad toimivad). Majandusteooria on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivat õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Seejuures
INDREK SAAR MIKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS................................................................4 1.1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA ..............................................................................................4 1.2. MAJANDUSE KESKNE PROBLEEM ...............................................................................................5 1.3. TOOTMISRESSURSID .................................................................................................................5 1.4. MAJANDUSES OSALEJAD EHK MAJANDUSAGENDID ................................
2 lähenemist riigi rahanduses: 1. Edgeworth – „uus riigi rahandus“. Heatahtliku despoodi mudel: otsuseid teeks justkui heatahtlik despoot, kes tahab maksimeerida ühiskonna heaolu. Efektiivne otsus = otsus, mis maksimeerib ühiskonna heaolu. Arvab, et riigi rahanduse alaseid valikuid tuleks käsitleda kui ühe indiviidi maksimeerivaid valikuid. 2. Wicksell – „vana riigi rahandus“. Efektiivsus tuleneb konsensusest. Efektiivne otsus = otsus, millega kõik nõus on. Inimene ei oleks nõus otsusega, mis vähendab tema heaolu. Arvab, et riik = institutsionaalne raamistik. Riigi rahandusele kui teadusele peaks huvi pakkuma, kuidas riigi rahanduse alased otsused ikkagi sünnivad. Kuidas inimesed osalevad poliitilistes protsessides, selleks et riigi rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi rahanduse alaseid valikuid? Riigi sekkumine on õigustatud ka peale seda, kui ri
.......................................... 13 7. Mittetäielik konkurents...................................................................................17 8. Täielik konkurents......................................................................................... 19 9. Majandusressursside turg............................................................................. 20 10. Riigi majanduslikud funktsioonid.................................................................21 2. Makroökonoomika.............................................................................................21 11. Makroökonoomika alusmõisted...................................................................21 12. Rahvamajanduse arvepidamine..................................................................24 13. Tarbimine, säästmine ja investeerimine, makroökonoomiline tasakaal .....26 14. Töötus ja inflatsioon.................................................................................
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid