Toidu raiskamise ja intensiivse põllumajanduse seosed. (0)

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
KOKK
Mario Madisson
Toidu raiskamise ja intensiivse põllumajanduse seosed.
Juhendaja : Aino Juurikas
Pärnu 2013
SISUKORD
Sissejuhatus………………………………………………………………………………………………….3
1.Toidu raiskamise ja intensiivse põllumajanduse seosed……………4-8
KOKKUVÕTE………………………………………………………………………………………………..9
Sissejuhatus
Üritan leida materjali siis sellest, kuidas inimesed raiskavad toitu ja samas paljud inimesed selleasemel nälgivad. Räägin ka sellest kuidas näljahädasi saaks ära hoida ja toitu vähem ära visata .

Toidu raiskamise ja intensiivse põllumajanduse seosed.
Kolmandik maailma toidust rändab prügikasti, kuid näljahäda, eriti Aafrika riikides, on suur. Kuidas lõpetada raiskamist ja aidata näljahädalisi? Ei ole ju võimalik Euroopas prügikasti minevaid toiduülejääke sinna saata, sest Euroopas toidu ületootmine ei vähenda näljahäda Aafrikas, kuna vaesed riigid ei saa endale lubada rikastest riikidest toidu ostmist. Aafrika riikides on palju viljakat põllumaad, seega on lahenduseks sealse põllumajanduse arendamine. Selle asemel, et näiteks suurtel aladel eurooplastele lõikelilli kasvatada, saaks Aafrikas kasutada põllumaad inimeste toitmiseks.
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel kaotatakse või raisatakse globaalselt ühes aastas umbes 1/3 inimtarbimiseks toodetud toidust ehk ca 1,3 miljardit tonni. Arenenud riigid on halvas mõttes eeskujuks, sest Euroopas ja USAs raisatakse toitu 10 korda rohkem inimese kohta kui näiteks Aafrika ja Aasia vaestes riikides. 
Mõistlik tarbimine, liigseks osutuvate toiduainete andmine heategevusele, ümbertöötlemine söödaks või väetiseks on kõik head moodused mitme probleemi leevendamiseks. Arenenud riigid on täna nii rikkad, et võivad toitu ära visata. Kui need kogused, mille me kaudselt nagunii kinni maksame, suunata paremini alatoitumisega inimestele, siis saaks ka praeguse globaalse toidukogusega olukorda parandada. Nälg on eelkõige põhjustatud ostujõu puudusest, mitte toidunappusest.
Nagu mainitud ei suuda näiteks Aafrika riigid endale toitu osta arenenud riikitelt ja kui seda niisama ära anda on see jällegi kahju arenenud ( Transpordi kulud), ja vähem- arenenud riigis harjuksid liiga mugava eluga.
Toiduraiskamine ei ole mitte ainult eraisikute seas levinud vaid ka suur hulk poe toidukraamist satub taldriku asemel prügimäele. Näiteks 12 riigis tegutsev suur kaubandushiid „Tesco“ , kes korraldas toiduraiskamise vastase kampaania, saatis see poekett poole aastaga prügimäele üle 28 000 tonni toitu.
Intensiivne põllumajandus toodangu kasv väikesel maa-alal, mahutades sinna palju kapitali, väetisi või tööjõudu.
KAS TEATSITE, ET:

• põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealisest elanikkonnast, kuid põllumajandus annab vähem kui 5% maailma SKP-st;
  
• 31% maakera maismaast on kasutatav põllumajanduses, põllumaad on siiski vaid 10%;
  
• Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, kuid nad tarbivad poole maailmas toodetud toidust;
  
• Maailmas on ligi miljonit nälgivat või alatoidetud inimest, ületoitunud inimesi on pool miljonit.
  

Põllumajandus mõjutab meie igapäeva elus väga suurelt, sest tänu sellele ongi meil poodides suur valik erinevaid tooteid:
TOIDUAINETÖÖSTUS
PÕLLUMAJANDUS TEKSTIILI-,NAHA-,JALATSI,FARMAATSIATÖÖSTUS JMT,
ENERGJAMAJANDUS
Intensiivne põllumajandus tähendam seda, et:

Põllumajanduslikku maad on vähe

maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt,

toodang on maaühiku kohta suur.
Nende seos ongi see, et kasvatatakse suuremas hulgas tooraineid, millest valmistatakse erinevaid tooteid ja need samad tooted ongi need mis visatakse minema kui jäävad üle.
Omatarbeline intensiiv põllumajandus on näiteks Riisikasvatus Kagu-Aasias ja Terrasspõllunus Hiinas.
Riisikasvatus.
Terrasspõllundus.
Ning kaubanduslik intensiivne põllumajandus on näiteksVeisekasvatus USA-s ja Köögiviljakasvatus Nigeerias.
USA Veisekasvatus
Köögiviljafarm
Need Intensiivsed põllumajandus asutused näevad vaeva, et toota massiliselt liha, köögivilju ja muud. Kuid inimesed ei suuda neid tarbida ja sellest saabki alguse Toidu raiskamine. Vaesemad riigid võiksid rohkem tooteid enda tarbeks kasvatada ja Suur-riigid oma ülejäänud tooted anda loomadele söödaks või siis teha taaskasutus , et ülejäägid lähevad põllumaadele väetisteks või midagi sellist.
KOKKUVÕTE
Toiduraiskamist ära hoida ei ole võimatu aga selle jaoks ei tehta ka suurt midagi, et seda vältida. Kuigi on olemas inimesi kes need jäägid kokku korjavad ja teevad neist vaestele süüa. Põllumajandus areneb ikka edasi ja tootmine muutub aina massilisemaks.