Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kirjand raiskamine võtab tulevikult võimalused (6)

3 KEHV
Punktid
Kirjand raiskamine võtab tulevikult võimalused #1 Kirjand raiskamine võtab tulevikult võimalused #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 102 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor autgamees Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Klassikirjand raiskamine võtab tulevikult võimalused

Klassikirjand ,,Raiskamine võtab tulevikult võimalused" Koos kiireneva elutempoga kasvavad iga päevaga ka meie tarbimine ja vajadused. Mõtlematult raisatakse loodusvarasid ning sellega võtame ka tulevikult võimalused puhtaks elukeskkonnaks ja joogiveeks. Inimesed muutuvad loodusele koormavaks. Oleks naiivne mõelda, et loodusvarad on lõpmatud. Tagasilöögid looduses võivad avalduda kohe, kuid võivad avalduda ka hiljem. Tänapäeva majandus ei ole üles ehitatud jätkusuutlikkusele ja säästlikkusele, vaid sellele, kuidas toota odavamalt, kiiremini ja suuremates kogustes. Toodetakse massidele ja kasutatakse odavat tööjõudu. Sageli tehakse seda vähearenenud riikides, kus annab kõrvale hiilida ka saastamispiirangutest ning tekibki olukord, kus inimesed elavad sõna otseses mõttes prügi sees. Aina vähem pööratakse tähelepanu kvaliteedile ning kui asi katki läheb ei ole tänapäeval mingi probleem lihtsa

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Raiskamine võtab tulevikult võimalused.

päevakogus mõnele Aafrika elanikule. Selle raiskamise tõttu on ka põhjavett vähemaks jäänud. Teadlased avastasid hiljuti, et Hiinas ja Indias on tuhanded kaevud tühjaks kuivanud, kuna põhjavee puudus on neis piirkondades väga suur. Muidugi ei saa rahvaarvu reguleerimiseks kõikides riikides kehtestada lastepiiranguid, nagu seda on tehtud Hiinas ja Jaapanis, kuid inimesi peaks rohkem teadvustama ka veepuuduse probleemist. Kui see olukord ei muutu, siis ei saa öelda, et meie tulevik helgena paistab. Muidugi ei ohusta raiskamine ja ületarbimine ainult inimesi, vaid ka muid elusorganisme. Taime- ja loomariikide hävimine on paljuski pöördumatu muutus, kuid raiskamine kiirendab seda veelgi. Hävimisohus olevate või ohustatud linnu- ja imetajateliikide osatähtsust märgitakse juba kahekohaliste arvudega. Peamine liikide kadumise põhjus on elukohtade hävimine, ent nende kadumist võivad põhjustada

Kirjandus
thumbnail
2
docx

Raiskamine võtab tulevikult võimalused

paljudele tulevastele põlvedele. Kõik see ja paljudki teised probleemid on tegelikult tekkinud inimese nii öelda raiskamisvajaduse tõttu. Kõike saaks tarbida ka mõistuse piirides, mitte nagu Mati Unt on öelnud ­ ,,Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel istub.". Näiteks saab metsaraiet vähendada ka paberi taaskäitlemisega. Või veereostust, mõeldes, mida ja kuhu visata, et see ei satuks meie enda joogivette. Minu silmis aitab iga inimese väike panus edasi selles, et ka tulevik oleks looduse kohapealt helge. Selleks, et päästa meie loodus, ei pea olema maailmaparandaja. Tehes väikeseid heategusid looduse nimel, muutubki iga inimene omamoodi maailmaparandajaks. Kõike tuleks tarbida mõistuse piires, mõeldes ,,roheliselt" ning arvestades seda, et ka meie kõigi lapsed ja lapse-lapsed soovivad nautida looduse võlusid Maal ­ anda tulevikule võimalused.

Kirjandus
thumbnail
1
doc

Raiskamine võtab tulevikult võimalused

Raiskamine võtab tulevikult võimalused Prantsusmaa kuningas Louis XV on ajalukku läinud oma sõnadega: ,,Pärast mind tulgu või veeuputus!''. Isekust täis öelduga on ta meelde jäänud kogu rahvale, kuid paraku käitutakse nendele kuulsatele sõnadele vastavalt. Probleem on muutunud globaalseks, inimesi ei heiduta tsivilisatsiooni või isegi maailma hukka määratus ega tulevate põlvkondade heaolu. Kus on sellise käitumise piirid ja kas saame probleemidele vastu, sõltub meie edasisest käekäigust. Tulevikku ähvardavad mitmed lahendamata küsimused, mis võivad saada inimestele saatuslikuks. Ühelt poolt varitseb meid loodus ,mille käike on raske ette aimata.Ülemaailmsed probleemid nagu kõrbestumine ja osoonikihi lagunemine on suurest meie endi põhjustatud ning loodus tasub meile kätte. Saame küll mõneti end looduskatasroofide eest kaitsta, kas siis elukohta muutes või kodupaika kindlustades, kuid loodusega võidu joosta me ei suuda. In

Kirjandus
thumbnail
1
docx

Raiskamine võtab tulevikult võimalused

Raiskamine võtab tulevikult võimalused Vaatame ringi, näeme: metsa küllalt, põldu piisavalt. Miks siis muretseda? Jätkub ju meile ja teistelegi. Ressursse maha müües saame kasumit. Ideaalne on ju müüa lõputult kestvat varandust. Kuid kui lõputu loodus ikkagi on? Kas jätkub seda rikkust tulevatele põlvedele, kas meilegi? Muidugi on ju tore arvata, et elu on muretu. Miks peakski me muretsema. Kui me ise saame elada sellises külluses, siis miks peaks seda mitte meie järeltulijadki tegema? Kui ka mingid ressursid otsa lõppevad, siis küllap saab neidki kuidagi asendada ning küllap keegi mõtleb ka mõne allternatiivi välja, vabastades sellega meid sõltuvusest loodusest. Lõppude- lõpuks on kõik siin ilmas asendatav. Aga siiski ei ole asjad niivõrd lihtsad. Kui mõni geniaalne teadur avastab viisi, kuidas efektiivselt fossiilsete kütuste ikkest vabaneda, siis üldiselt ühel või teisel viisil temast ja ta leiutistest

Kirjandus
thumbnail
1
doc

Raiskamine võtab tulevikult võimalused

Koos kiireneva elutempoga kasvab iga päev meie tarbimine. Nii materiaalselt kui ka vaimselt. Peame pidevalt maailma asjadega kursis olema, peame järgima viimaseid moetrende ning omama kõiki kaasaegseid vidinaid. Vastasel juhul võidakse meid popkultuuri poolt tembeldada ajast maha jäänuteks. Oleks aga naiivne mõelda, et selline elu kestab lõputult. Kaua aega erinesid inimesed teistest loomadest vähe. Elati koos väikeste kogukondadena, kütiti, tegeleti koriluse ning algelise käsitööga. Seda kõike tehti täpselt nii palju, kui oli vajalik ellujäämiseks. Kõik kasutati ära, millele vähegi otstarvet leiti. Kui ühes elupaigas hakkas toidust puudus tekkima, liiguti teise paika ning elati edasi. Niiviisi ei oldud loodusele koormavad. Inimeste arvukus oli tuhandeid aastaid tagasi väike, sest nad olid veel võrdelmisi kaitsetud olevused ning looduse enda tahtele painutamine oli mõeldamatu. Me kas kohanesime oludega või hukkusime. Tänapäeval on

Ühiskond
thumbnail
1
doc

Raiskamine võtab tulevikult võimalused

Raiskamine võtab tulevikult võimalused Muidugi on tore arvata, et elu on muretu. Vaadates paremale, vasakule, ette ja taha näeme metsi ja põlde meie ümber piisavalt. Miks siis muretseda? Kui jätkub meile, siis jätkub ka teistele. Sellisest arvamusest me kinni hoida ei tohiks. iial ei saa olla kindlad, kas sellist rikkust jätkub meie tulevastele põlvedele või kas üldse meiegi silmad seda mõnekümne aasta pärast veel näha saavad. Kaua aega tagasi erinesid inimesed teistest loomadest vähe. Elati koos väikeste kogukondadena, kütiti, tegeleti koriluse ning algelise käsitööga. Seda kõike tehti täpselt nii palju, kui oli vajalik ellujäämiseks. Kõik kasutati ära, millele vähegi otstarvet leiti. Kui ühes elupaigas hakkas toidust puudus tekkima, liiguti teise paika ning elati edasi. Niiviisi ei oldud loodusele koormavad. Inimeste arvukus oli sel ajal küll väga väike,sest selles ajastus oli elu juhtimine just looduse käes. Maailma painutamine iseenda soovide ja t

Eesti keel
thumbnail
2
docx

Kas ma oskan oma aega ja raha ratsionaalselt kasutada ?

,,Kas ma oskan oma aega ja raha ratsionaalselt kasutada ?'' Minu kui gümnaasiumi õpilasel , ei olegi võimalust ise teenida raha. Ka koolis käimine võtab oma aja . Käies täiskohaga koolis, on kool minu töökoht. Seega ise mul pole võimalik oma raha teenida ma olen koolis, väljas pool kooli enamasti tegelen kooliasjadega edasi. Raha allikaks on minu vanemate rahakott, mistõttu on minu raha ning aja kasutamine väga ratsionaalne. Kasutades aega ja raha mõistlikult . Pean tegema väga palju otsuseid , mida osta ja mis jätta ostmata , kuidas sisustada oma vaba aega , kas minna mõnda trenni või mitte , kuid see nõuab jälle aega ,et millegagi tegeleda , mis mulle meeldiks , huvitaks ja pakuks lõõgastust . Iga inimene kasutab enda vaba aega nii , kuidas talle sobib . Mina sisustan seda spordiga , see meeldib mulle . Igal inimesel on omad huvid ning mida me ka ei valiks, toob see meile alati rõõmu, rahuldust, võimalust puhata tõeliselt . Igaüks, kes

Majandus



Lisainfo

56 punkti selle kirjandi eest.

Kommentaarid (6)

reizor profiilipilt
reizor: Mõtteid leiab, kui keegi ise kirjutab sellel teemal ja puuduvad mõtted.
15:01 17-01-2010
vedruvasikas profiilipilt
vedruvasikas: Võiks tugevam olla, aga siiski rahuldava saab kätte.
15:40 14-06-2009
Heili91 profiilipilt
Heili91: Ei saanud kättegi seda :S
23:00 19-09-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun